2-12-26566/28 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

8.Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik või menetluse lõpetamisele vastuväite esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt PankrS § 171 lg-le 1. Asjaolud 15.10.2012 määrusega kuulutas Harju Maakohus välja XXX pankroti ja nimetas XXX pankrotihalduriks Urmas Ustavi. 14.11.2013 määrusega kinnitas kohus jaotusettepaneku. 05.02.2014 esitas pankrotihaldur Urmas Ustav kohtule XXX (pankrotis) pankrotimenetluses lõpparuande ja taotluse, milles palub kinnitada lõpparuanne, lõpetada võlgniku pankrotimenetlus, vabastada Urmas Ustav halduri kohustustest võlgniku pankrotimenetluses, määrata halduri tasu, kinnitada pankrotimenetluse kulutused ning otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja usaldusisiku nimetamine. Teade lõpparuandega tutvumise ning vastuväidete esitamise võimaluste kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 05.02.2014. Maakohtule vastuväited lõpparuandele esitatud ei ole. Pankrotihalduri lõpparuanne. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadu koht. Võlgniku vara moodustas korteriomand (registriosa number XXX, katastritunnus XXX, pindala 62,3 m2) asukohaga XXX (edaspidi Korteriomand). Korteriomand oli pandiesemeks ning kuulus Võlgniku ja tema abikaasa ühisvara hulka. Lisaks kuulus Võlgniku ja tema abikaasa ühisvara hulka 2 900 eurot väärtuses vallasvara (erinev kodutehnika ja mööbel; edaspidi Korteriomand ja vallasvara on nimetatud kui Ühisvara). Võlgniku Ühisvara jagati kohtuväliselt. Ühisvara kohtuväliseks jagamiseks andsid 23.09.2013 oma nõusoleku Võlgniku pankrotitoimkond. Võlgniku abikaasa tasus Võlgniku pankrotipessa Ühisvara jagamisel enamsaadu arvel kompensatsiooni Korteriomandi eest 26 250 eurot ning vallasvara eest 1 450 eurot, kokku 27 700 eurot ehk selles summas laekus raha Võlgniku pankrotipessa. 26 250 eurot kui pandieseme (Korteriomandi) tulemi arvelt tasuti Võlgniku laenukohustus AS Swedbank ees summas 9 408 eurot. Võlgniku laenukohustus AS Swedbank ees oli pandiga tagatud nõue. Täiendavalt märgib pankrotihaldur, et antud nõue ei osalenud pankrotimenetluse kulude katmises vastavalt PankrS § 153 lg-le 2, kuivõrd pandiesemest (Korteriomandist) saadud tulem (26 250 eurot) ületas pandipidaja nõuet. Selleks, et mitte teha tarbetuid ja kulukaid toiminguid raha ülekannete teostamisel, oli mõistlik, et Võlgniku abikaasa kandis reaalselt Võlgniku arvelduskontole 18 292 eurot (27 700-9 408=18 292). Vastasel juhul oleks Võlgniku abikaasa pidanud esmalt kandma

Võlgniku pankrotimenetluses oli nõude esitanud AS SEB Liising. AS SEB Liising nõue tulenes AS SEB Liising ja XXX vahel 22.03.2005 sõlmitud liisingulepingust nr XXX , millele Võlgnik andis käenduse summas kuni 14 891,41 eurot. 14.10.2013 teavitas e-kirja teel AS SEB Liising, et neil puudub nõue Võlgniku vastu, kuivõrd see on põhivõlgniku (XXX ) poolt 03.10.2013 täidetud. Kuivõrd AS SEB Liising nõue on rahuldatud, siis antud pankrotimenetluses AS SEB Liising nõue puudub, mistõttu AS SEB Liising ei ole jaotusettepanekus ega lõpparuandes märgitud kui jaotise alusel saav võlausaldaja, sest tema nõue on faktiliselt rahuldatud. KÜ XXX nõue tunnustati 07.03.2013 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul summas 5900 EUR; 11.10.2013 e-kirja teel teavitas Võlgniku abikaasa pankrotihaldurit, et võlgnevus KÜ XXX on tema poolt jooksvalt tasutud ning jaotusettepaneku esitamise hetke seisuga moodustab KÜ XXX nõue 2 800 eurot. Vastavat asjaolu kinnitas 15.10.2013 kirjalikult ka KÜ XXX esindaja XXX . Seega jaotusettepanekus oli jaotise arvutamisel lähtutud tegelikust nõude summast 2 800 eurot, millises KÜ XXX võlgnevus ei ole rahuldatud. Kui jaotise arvutamisel lähtuda tunnustatud nõude summast (5 900 eurot) ja teha vastava jaotise alusel väljamakse, siis saab võlausaldaja nõue alusetult rohkem rahuldatud, mistõttu on arvutamisel kohane lähtuda 2 800 eurot, mis on jaotusettepaneku koostamise hetkel reaalne KÜ XXX nõude summa. Kolmanda järgu nõuded puuduvad. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta. Võlgniku vara moodustas Korteriomand, mis oli pandiesemeks ning kuulus Võlgniku ja tema abikaasa ühisvara hulka. Lisaks kuulus Võlgniku ja tema abikaasa ühisvara hulka 2 900 eurot väärtuses vallasvara. Käesolevas pankrotimenetluses toimus pandieseme realiseerimine läbi ühisvara jagamise, mille tulemusena Võlgniku abikaasa tasus Võlgniku pankrotipessa ühisvara jagamisel enamsaadu arvel kompensatsiooni kokku summas 27 700 eurot. Pandiesemeks oleva Korteriomandi eest tasus Võlgniku abikaasa 26 250 eurot ning vallasvara eest 1 450 eurot. 26 250 eurot kui pandieseme (Korteriomandi) tulemi arvelt tasuti Võlgniku laenukohustus AS Swedbank ees summas 9 408 eurot. Võlgniku laenukohustus AS Swedbank ees on pandiga tagatud nõue. Võlgniku laenulepingust nr XXX tulenev kohustus AS Swedbank ees oli pandiga tagatud nõue. Antud nõue ei osalenud pankrotimenetluse kulude katmises vastavalt PankrS § 153 lg-le 2, kuivõrd pandiesemest (Korteriomandist) saadud tulem (26 250 eurot) ületas pandipidaja nõuet. AS Swedbank nõue on faktiliselt rahuldatud summas 9 408 eurot, mis jäi Võlgniku kohustuseks pärast Ühisvara jagamist ning ülejäänud Võlgniku vastu esitatud nõudest, s.o 9 408 eurot ületavast summast, on AS Swedbank loobunud. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadava vara koht. Võlgnikul ei ole halduri parima teadmise kohaselt müümata pankrotivara ega teistelt isikutelt saadaolevat vara. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel. Haldur viis oma ülesannete täitmisel läbi järgmised toimingud: Selgitas vara pankrotivarasse tagasivõitmise võimalusi. Kättesaadavaks tehtud materjalide analüüsi käigus pankrotihaldur ei tuvastanud olemasoleva teabe pinnalt võlausaldajate huvide kahjustamisele viitavate ja pankrotimenetluse käigus tagasivõidetavate tehingute esinemist. Korraldas olemasoleva pankrotivara kohta informatsiooni kogumise. Võlgnikule kuulus korteriomand asukohaga XXX , Tallinn ning 2 900 eurot väärtuses vallasvara, mis kuulus Võlgniku ja tema abikaasa ühisomandisse. Korteriomand oli koormatud hüpoteekidega AS

Swedbank kasuks kogusummas 44 865,98 eurot, mis oli tagatiseks Võlgniku ja tema abikaasa poolt AS-st Swedbank võetud laenukohustuse nõuetekohasele täitmisele. Pankrotihalduri tegevuse tulemusena toimus Ühisvara jagamine kohtuväliselt ehk sõlmiti ühisvara jagamise kokkulepe, mitte ei esitatud ühisvara jagamise hagi. Viimane variant oleks olulisel määral suurendanud pankrotimenetluse kulusid ning venitanud käesolevat pankrotimenetlust. Esmalt selgitas pankrotihaldur välja Korteriomandi väärtuse, milleks tellis ekspertarvamuse kinnisvara hindamise alal tunnustatud ekspert XXX esialgse ja mittesiduva hinnangu saamiseks Korteriomandi hinnangulise turuväärtuse selgitamiseks. Seejärel pidas pankrotihaldur arvukaid läbirääkimisi (sh telefoni teel, rääkimata lugematul määral osapooltele edastatud e-kirjadest) ja nõupidamisi Võlgniku, tema abikaasa, Võlgniku esindaja ning võlausaldajate (sh AS Swedbank esindajaga) ning pankrotitoimkonnaga, et viia osapooled selleni, et Ühisvara jagamine toimuks kohtuväliselt, mis on võlausaldajate huve silmas pidades kõige mõistlikum variant, kuivõrd selliselt olid välditud täiendavad pankrotimenetluse kulud, oluliselt kiiremini sai jagatud Võlgniku vara, millest saadi oluliselt kiiremini rahalised vahendid, mida on võimalik hakata võlausaldajate vahel jagama vastavalt jaotusettepanekule. Ühisvara jagamise aspektist vaadatuna saavutas pankrotihaldur võimalikult kiire, efektiivse ning võlausaldajatele maksimaalset tulemit pakkuva pankrotimenetluse ning võlausaldajatele maksimaalset tulemit pakkuva pankrotimenetluse. Haldur valmistas ette ja viis läbi võlausaldajate üldkoosolekud. Nõuete kaitsmise koosoleku tarbeks analüüsis haldur võlausaldajate poolt esitatud nõudeavaldusi, nende põhjendatust/tõendatust. Haldur koostas seaduses sätestatud ettekandeid ja aruandeid kohtule ning võlausaldajatele esitamiseks. Lisaks toimus arvukas suhtlus pankrotihalduri ning Võlgniku ja tema esindajaga seoses nõuete ja varade analüüsiga, varasema tegevuse analüüsiga. Korduv asjaajamine pangas, võimaldamaks Võlgnikul kasutada seaduses ettenähtud miinimumi. Haldur suhtles Maksu- ja Tolliametiga. Haldur suhtles Võlgnikuga jooksvalt muudes küsimustes. PankrS § 65 ja 651 kohaselt arvutatakse halduri tasu tulenevalt pankrotivara suurusest. 7.3 Vara müügist on Võlgniku vara suurenenud ning halduri tegevuse tulemusena saadud Võlgniku pankrotivara suurus on 27 700 eurot, jäädes PankrS § 651 lg 1 esitatud tabelis vahemikku 12 801–32 000 eurot. Vastavalt PankrS §-le 651 lg 1 on pankrotihalduri tasu alammäär 27 700 eurot suuruselt pankrotivaralt 2 556 eurot + 11 % halduri tasu pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt ehk 2 556 eurot + 1 638,89 eurot [(27 700-12 801)*11%=1 638,89] = 4 194,89 eurot. Seega on halduri tasu alammäär 4 194,89 eurot. Vastavalt PankrS §-le 651 lg 2 on pankrotihalduri tasu ülemmäär 27 700 eurot suuruselt pankrotivaralt 3 706 eurot + 12,5 % halduri tasu pankrotivara suuruse ülemist piiri ületavalt osalt 3 706 eurot + 1 862,38 eurot [(27 700-12 801)*12,5%=1 862,38] = 5 568,38 eurot Seega on halduri tasu ülemmäär 5 568,38 eurot. Arvestades pankrotihalduri eelkirjeldatud tegevust Ühisvara jagamisel, mille käigus pankrotihaldur pidas arvukaid läbirääkimisi (sh telefoni teel, rääkimata lugematul määral osapooltele edastatud e-kirjadest) ja nõupidamisi Võlgniku, tema abikaasa, Võlgniku esindaja ning võlausaldajate (sh AS Swedbank esindajaga) ning pankrotitoimkonnaga, et viia osapooled selleni, et Ühisvara jagamine toimuks kohtuväliselt, mis on võlausaldajate huve silmas pidades kõige mõistlikum variant, arvukat suhtlust Võlgnikuga seoses nõuete ja varade analüüsiga, varasema tegevuse analüüsiga ning korduvat asjaajamist pangas, palub pankrotihaldur käesolevas menetluses kohtu poolt lõpparuande kinnitamisel määrata pankrotihalduri tasuks 85% halduri tasu ülemmäärast, s.o 4 733,12 eurot. Võlgniku pankrotitoimkond on 06.01.2014 halduri tasu summas 4 733,12 eurot heaks kiitnud. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida

haldur kavatseb veel esitada. Haldur ei ole pankrotimenetluses hagisid esitanud. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused. Kohtukulusid ei ole Võlgnikult välja mõistetud. Ajutise halduri tehtud kulutused on 120 eurot. Pankrotihalduri tehtud vajalikud kulutused on 8,88 eurot. Maksejõuetuse tekkimise põhjus. Võlgniku esitatud informatsiooni kohaselt on tema maksejõuetuse põhjustanud pikaajaline haigus, mille tõttu ei olnud tal võimalik korraldada temale kuuluva, käesoleval hetkel likvideerimisel oleva äriühingu OÜ XXX äritegevust ning äriühingu OÜ XXX kohustused XXX OÜ ees jäid Võlgniku, kui käendaja kanda. Nagu haldur on varasemalt asunud seisukohale, võis eeltoodu olla üheks maksejõuetuse põhjuseks. Samas leiab haldur, et maksejõuetuse võis põhjustada Võlgniku poolt kergekäeliselt laenude võtmine, arvestamata oma reaalseid majanduslikke võimalusi, samuti sissetulekute vähenemine seoses pensionile jäämisega. Pankrotihaldurile ei ole pärast pankroti väljakuulutamist teatavaks saanud informatsiooni muude maksejõuetuse põhjuste kohta. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud kuriteo tunnustega tegude toimepanemist ega esitanud kuriteoteadet. Muid pankrotimenetluses tähtsust omavaid asjaolusid ei ole haldur tuvastanud. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Vastavalt PankrS § 157 p-le 5 lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus PankrS § 163 lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu ajaolu. XXX(pankrotis) pankrotihaldur on koostanud ning esitanud lõpparuande 05.02.2014 kohtule kinnitamiseks. Lähtuvalt PankrS § 163 lg 1 on teade lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluse kohta avaldatud 05.02.2014 elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab PankrS § 162 lg-te 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele. Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. XXX(pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks võlgniku poolt kergekäeliselt laenude võtmine, arvestamata oma reaalseid majanduslikke võimalusi, samuti sissetulekute vähenemine seoses pensionile jäämisega. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks tuleb seega lugeda muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga võlgniku maksejõuetuse osas. Tulenevalt eeltoodust kuulub XXX(pankrotis) pankrotimenetlus lõpetamisele seoses lõpparuande kinnitamisega. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. Võlausaldajatel on XXX(pankrotis) pankrotimenetluses jäänud raha saamata järgmiselt: Riigi Tugiteenuste Keskus 2 299,64

eurot; kohtutäitur Marek Laanemets 3 771,81 eurot; Korteriühistu XXX 2 238,85 eurot; AS SEB Pank 346,92 eurot ja XXX OÜ 35 756,41 eurot. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Urmas Ustav tuleb vabastada XXX(pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Vastavalt PankrS § 65 lg-le 2 arvestab kohus tasu suuruse määramisel halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi. Halduri tasu arvutatakse tulenevalt pankrotivara suurusest. Pankrotihaldur on kohtule esitatud taotluses töötasu arvestamisel lähtunud pankrotivara suurusest summas 27 700 eurot ja palub määrata tasu 85% halduri tasu ülemmäärast summas 4 733,12 eurot. Võlgniku pankrotitoimkond on 06.01.2014 halduri tasu summas 4 733,12 eurot heaks kiitnud. Samuti on võlgnik tutvunud halduri poolt koostatud aruandega ning nõustunud selles esitatud halduri tasu suurusega. Võlausaldajad vastuväiteid halduri tasu osas esitanud ei ole. Kohus leiab, et halduri taotletav tasu suurus on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab PankrS § 651 lõikes 2 kehtestatud piirmääradele. Tulenevalt eelnevast määrab kohus XXX(pankrotis) pankrotimenetluses pankrotihaldur Urmas Ustavi töötasuks 4 733,12 eurot väljamaksmisega Advokaadibüroo LEXTAL OÜ-le. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril õigus lisaks tasule nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Lõike 3 kohaselt kontrollib kohus lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Haldur palub lõpparuandes kinnitada pankrotimenetluse kulud summas 8,88 eurot, milleks on pankrotimenetluse bürookulud. Kohus ei ole tuvastanud, et haldur oleks pankrotivara arvelt teinud oma ülesannete täitmiseks mittevajalikke kulutusi. Võlausaldaja ega võlgnik ei ole lõpparuandele, sealhulgas selles esitatud kulutustele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et pankrotihalduri tehtud kulutused summas 8,88 eurot on vajalikud ja põhjendatud ning kuuluvad kinnitamisele. XXXon oma pankrotiavalduses esitanud taotluse enda, kui füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Seega võlgniku poolt esitatud avaldus kohustustest vabastamiseks on esitatud õigeaegselt. PankrS § 171 lg 2 punktides 2-5 loetletud asjaolusid, mis takistaksid võlgadest vabastamise menetluse algatamist, ei ole ilmnenud. Pankrotihaldur toetab võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus nõustub pankrotihalduri arvamusega ja leiab, et tuleb algatada võlgnik XXXkohustustest vabastamise menetlus. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Asja materjalidest nähtuvalt võlausaldajate üldkoosolek ei ole teinud ettepanekut usaldusisiku nimetamiseks. Pankrotitoimkonna 13.01.2014 koosoleku protokollist nähtuvalt on toimkonna liikmed seisukohal, et juhul kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, siis määraks kohus usaldusisiku omal äranägemisel. Võlausaldajad ei ole esitanud

vastuväiteid võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kuna usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatuid liigseid kulutusi, mida võlgnik ei ole võimeline täiendavalt kandma, tuleb jätta usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik