Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

eurot. Samuti on tehtud ajavahemikul 07.01.2009 – 14.07.2009 ülekanded OÜ-le I summas 2 531,54 eurot. Võlgniku selgituste kohaselt tehti ülekanded OÜ-le I selleks, et viimane tasuks tarnijatele ehitusmaterjalide eest. Seoses sularaha sissemaksetega on võlgnik selgitanud, et nimetatud summad kasutati mh OÜ I majanduskulude (materjalid jne) tasumiseks, võlgniku enda majapidamiskulude katmiseks, võlgniku poolt võetud laenude tasumiseks, bensiini tasumiseks jne. Selgitusi sularaha väljamaksete kohta võlgnik ei ole ajutisele haldurile esitanud. Edasise võimaliku pankrotimenetluse käigus ajutise halduri hinnangul on tarvilik teostada süvaanalüüs nimetatud tehingute suhtes eesmärgiga hinnata, kas vastavate tehingute tegemisel võidakse olla kahjustatud võlausaldajate huve, millest tulenevalt võivad need (sõltuvalt süvaanalüüsi tulemustest) arvestatava tõenäosusega kuuluda tagasivõitmisele. Võlgnik on ajutise halduri hinnangul maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutine. Kõikide rahaliste kohustuste täitmine olukorras, kus võlgnikule kuuluva vara, mille moodustab peamiselt korter, realiseerimise võimalused on raskendatud ja aeganõudvad, ei ole võimalik. Võlgniku esitatud informatsiooni kohaselt on tema maksejõuetuse põhjustanud pikaajaline haigus, mille tõttu ei olnud tal võimalik korraldada temale kuuluva, käesoleval hetkel likvideerimisel oleva äriühingu OÜ I äritegevust, ning äriühingu kohustused D OÜ ees jäid võlgniku kui käendaja kanda. Ajutine haldur on seisukohal, et ülalmärgitu võis olla üheks maksejõuetuse põhjuseks. Samas leiab ajutine haldur, et maksejõuetuse võis põhjustada võlgniku poolt kergekäeliselt laenude võtmine, arvestamata oma reaalseid majanduslikke võimalusi, samuti sissetulekute vähenemine seoses pensionile jäämisega. Ajutine haldur ei ole tuvastanud kuriteo tunnustega tegude toimepanemist ja nende võimalikku seost maksejõuetuse põhjustamisega. Kohtuistung Kohtuistungil 08.10.2012 jäi võlgnik esitatud avalduse juurde. Ajutine haldur jäi esitatud aruande juurde ja palus välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutine haldur palus välja mõista ajutise halduri tasu ja kulutused pankrotivarast. Võlgnik nõustus ajutise halduri tasu ja kulu arvestusega. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada SS pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Urmas Ustavi. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 alusel kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi kuni 73 512,79 euro ulatuses. Võlgnik on tunnistanud oma maksejõuetust, esitades pankrotiavalduse. Kuna võlgnikul on vara, mille arvelt läbi viia pankrotimenetlus, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Pankrotimenetluse käigus tuleb anda täpsem hinnang maksejõuetuse põhjuste ning vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta. Samuti vajavad võlgniku varaga seotud andmed ning hinnang vara väärtusele täpsustamist edasises pankrotimenetluses. PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et SS (isikukood XXX) on kohustatud vande andmiseks.

PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 20 tundi ning palub määrata ajutise halduri tasuks 1 920 eurot ja kulutuste hüvituseks 120 eurot Tasu arvestamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 96 eurot. Ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutus 120 eurot eksperthinnangu eest on tõendatud. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ja kulutuste arvestusele vastu vaielnud. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on mõistlikud ja põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ning ajutise halduri kutseoskustega. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu 1 920 eurot ja kulutused 120 eurot Advokaadibüroo LEXTAL OÜ kasuks välja mõista SS pankrotivarast.

Tiia Mõtsnik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.