Tsiviilasi nr: 2-12-26566 menetlusosaliste endi kanda kanda.
4.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Selgitused Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.10.07.2012 esitas XX (võlgnik) Harju Maakohtule avalduse oma pankroti väljakuulutamiseks ning kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.
2.15.10.2012 kuulutas Harju Maakohus võlgniku pankroti välja.
3.18.02.2014 määrusega kinnitas Harju Maakohus mh võlgniku pankrotimenetluses lõpparuande, lõpetas pankrotimenetluse, vabastas pankrotihalduri tema kohustustest, algatas võlgniku suhtes tema kohustustest vabastamise menetluse ning kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
4.29.03.2019 esitas võlgnik Harju Maakohtule järjekorras viimase usaldusisiku aruande, millega palus lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja vabastada ennast täitmata jäänud kohustustest.
5.Võlausaldaja SEB Pank AS avaldas vastuseks taotlusele, et tal puuduvad sellele vastuväited. Võlausaldaja Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste keskuse kaudu) avaldas kohtule vastuväite võlgniku taotluse suhtes ja palus jätta võlgnik kohustustest vabastamata, kuna võlgnik pole teinud ühtegi väljamakset. Ülejäänud võlausaldajad kohtule seisukohti ei esitanud.
6.03.06.2019 toimus Harju Maakohtus võlgniku ärakuulamine, kuhu võlausaldajad ei ilmunud. Maakohtu määrus
7.Harju Maakohtu 10.06.2019 määrusega lõpetas kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, vabastas võlgniku tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ning määras avaldada teade võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
8.Määruse põhjenduste kohaselt otsustab kohus PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 2 p 1 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos ning PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 176 lg 1 kohaselt lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.
2(6)
Tsiviilasi nr: 2-12-26566
9.Kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud enam kui viis aastat ning võlgnik on esitanud 28.03.2019 usaldusisiku aruande, millega palus lõpetada kohustustest vabastamise menetluse ja vabastada võlgnik allesjäänud kohustustest.
10.Võlgnik selgitas aruandes ja kohtus ärakuulamisel, et tema sissetulekuks on pension 431,51 eurot kuus, tema tervislik seisund on juba alates 2008.a väga kehv olnud, sh on olnud infarkt. Võlgnik on pidanud läbima südame- ning silmaoperatsiooni, tal on diagnoositud II tüübi diabeet. 2008.a teostatud südameoperatsiooni järgselt keelati tal arstide poolt füüsilist koormust nõudvad tegevused. Diabeedi tüsistusena on ühest silmast nägemine oluliselt kehvem ning olukorda ei parandanud ka silmaoperatsioon 2016.a. Võlgnik selgitas, et ta on oma tervisliku seisundi tõttu sunnitud võtma hulgaliselt ravimeid igapäevaselt. Kirjeldatud tervislik seisund ning vanus (praegu 70aastane) ei ole võimaldanud tal tööd leida ega teha, et oleks olnud võimalik väljamakseid võlausaldajatele teha.
11.Ainukese võlausaldajana esitas võlgniku taotlusele vastuväite Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste keskuse kaudu), kes leidis, et võlgnik pole näidanud üles tahet võlgnevusi tasuda, pole teinud ega leidnud tööd, mis võimaldaks võlausaldajatele väljamakseid teha.
12.Kohus möönis, et võlgnik pole võlausaldajatele teinud menetluse kestel väljamakseid, kuid kohtu hinnangul on selleks esinenud objektiivsed põhjused, mille üle võlgnikul pole olnud kontrolli. Võlgnik on esitanud kohtule tõendid toimunud südameoperatsiooni ja määratud diagnoosi kohta. Samuti on kohtule esitatud väljavõte tervisekaardist, millest nähtuvad mitmed tõsised tervisega seotud probleemid. Oluline on ka, et võlgnik on käesoleval ajal juba 70-aastane. Eelviidatud asjaolud ja tõendid kinnitavad võlgniku rasket tervislikku seisundit, mis seab olulised piirid võlgniku tegevusele, sh töötamisele ja tasuva töö leidmisele.
13.Kohus leidis, et kirjeldatud olukorras ei saa tõlgendada võlgniku poolt väljamaksete mittetegemist oma kohustuste süülise rikkumisena, kuivõrd võlgnikul on mõistetavalt raske sellises tervislikus seisundis leida töökohta, kus oleks võimalik püsivalt sellise tervisega tööd teha. Kohus märkis, et rasked tervisehäired esinesid võlgnikul kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt juba enne kohustustest vabastamise menetluse algust 18.02.2014. Eeltoodut arvestades leidis kohus, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning vabastada võlgnik tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Määruskaebus
14.Võlausaldaja Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning jätta võlgnik tema kohustustest vabastamata.
15.Määruskaebuse kohaselt on võlausaldaja nõuete rahuldamata jääk 2299,64 eurot. See tähendab, et viie aasta jooksul on võlgnik rahuldanud nõudeid kokku 0 %. Võlgniku vabastamine käesoleval hetkel kahjustaks ebamõistlikult riiki kui võlausaldajat, kelle nõuded on endiselt täies ulatuses rahuldamata.
16.Võlgnikul lasub PankrS § 173 lg 1 kohaselt kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlausaldajale teadaolevalt on võlgnik pensionär, kuid see ei takista nõuete täitmist kasvõi osaliselt, mida võlgnik teinud ei ole. Pensionil viibimine ei välista lisatöö otsimist, eriti olukorras, kus nõuded võlausaldajate ees on täitmata. Võlgnik ei ole teinud ühtegi tõsiseltvõetavat toimingut selleks, et oma kohustust täita. Pensionil viibimine ei tähenda, et isik ei peaks andma endast kõik, et leida lisasissetulekut.
3(6)
Tsiviilasi nr: 2-12-26566
17.Eraisiku kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud üksnes neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse. Menetluse läbimise eesmärgiks on võlgniku rehabiliteerimine temale osaks saanud makseraskustest ning võlgniku kohustuste maksimaalse täitmise tagamine.
18.Võlausaldaja hinnangul kuulub PankrS § 175 lg 11 kohaldamisele vaid erandlikel juhtudel, mil võlgnik on tõepoolest näinud märgatavalt palju vaeva selleks, et võlausaldajate nõuded olulisel määral rahuldada. Sellist olukorda käesoleval juhul ei eksisteeri, sest nõuete rahuldamist ei ole olnud.
19.PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Menetluse edasine käik
20.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja palus menetlusosalistel esitada seisukohad.
21.Kohtutäitur Marek Laanemets määruskaebusele ei vastanud.
22.AS SEB Pank teatas, et jääb oma 12.04.2019 esitatud seisukoha juurde. Arvestades võlgniku vanust ja tervislikku seisundit, ei oma võlausaldaja vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamisele ning nõustub maakohtu otsusega.
23.Korteriühistu Liikuri 28, Tallinn teatas, et nõustub maakohtu otsusega.
24.Võlgnik palus jätta määruskaebuse rahuldamata ning määrata kindlaks menetluskulud. Väär on kaebaja väide, et riigi nõuded on täies ulatuses rahuldamata. Vastavalt Harju Maakohtu 18.02.2014 kohtumäärusele pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta nähtub, et võlgniku pankrotipessa laekunud raha arvelt tasuti riigi nõue 576,38 euro ulatuses. Maakohus on põhjendanud, miks tuleb võlgnik täitmata kohustustest vabastada. Peamine põhjus on võlgniku tervislik seisund. Samuti ka võlgniku vanus (70 aastat), mis ei võimalda tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsida. Kui võlgnik oma tervislikust seisundist tulenevalt ei ole olnud võimeline tegelema tulutoova tegevusega või seda otsima, siis kas on mõeldav, et kuni veebruarini 2021. a. alles jääva aja jooksul tema tervislik seisund paraneb. Kohus ei ole tuvastanud kohustustest vabastamise menetluse kestel võlgniku poolt raskelt süülise käitumise tunnuseid. Võlgnikule ei saa süüks panna ega talle ette heita, et ta tervisliku seisundi ja vanuse tõttu ei ole olnud võimeline täitma PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsida. Võlgniku vabastamine pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest aitab tal alustada normaalset sotsiaalset elu. Ainukeseks sissetulekuks on võlgnikul riiklik vanaduspension. Võlgniku tervislik seisund ei võimalda tal alustada uuesti majandustegevusega või leida muud tulutoovat tegevust.
25.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lgle 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
26.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses
4(6)
Tsiviilasi nr: 2-12-26566 toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
27.Määruskaebusmenetluses vaieldakse selle üle, kas võlgniku vabastamine tema kohustustest on olnud põhjendatud või mitte. Sealjuures on kaebuse esitanud võlausaldaja arvamusel, et võlgniku poolse PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustuste rikkumise tõttu oleks maakohus pidanud võlgniku tema kohustustest vabastamata jätma. Ringkonnakohus määruskaebuse esitaja seisukohaga ei nõustu ning leiab, et maakohtu otsustus võlgniku kohustustest vabastamise kohta on olnud õige ning alus maakohtu diskretsiooni sekkumiseks puudub.
28.PankrS § 175 lg 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.
29.Riigikohtu seisukohtade kohaselt peab kohus PankrS § 175 lg 5 rakendamisel tuvastama, et võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve või keeldunud kohtu määratud tähtajaks vande all oma kohustuste täitmise kohta teabe andmisest (PankrS § 175 lg 2 p-d 1 ja 2 ning lg 4) (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 04.05.2016 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14).
30.Tsiviilasja materjalide põhjal on praegusel juhul võimalik välistada PankrS § 175 lg 2 p 1 nimetatud eelduse esinemine, kuna võlgnikku ei ole teadaolevalt pankrotikuriteos süüdi mõistetud.
31.PankrS § 175 lg 2 p-s 2 nimetatud eelduse kontrollimisel asus maakohus ringkonnakohtu seisukohale, et PankrS § 173 lg-s 1 nimetatud kohustuste täitmata jätmisel on võlgnikul esinenud objektiivsed põhjused, mille üle võlgnikul kontroll puudus ning võlgniku raske tervislik seisund seab olulised piirid tema PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustuste täitmisele.
32.Tsiviilasja materjalide kohaselt on võlgnik kogu kohustustest vabastamise aja tuginenud sellele, et tervislikust seisundist ja vanusest tulenevalt ei ole võimalik tegeleda tulutoova tegevusega või seda otsida (II kd, tlk 38, 45, 50 pöördel, 59, 60).
33.Tõenditest nähtuvalt on võlgniku tervislik seisund on olnud halb juba enne 10.07.2012 pankrotiavalduse esitamist, ta on olnud hospitaliseeritud perioodil 27.11.200805.12.2008 kardioloogiaosakonnas südamepuudulikkuse tõttu (I kd, tlk 9), südameoperatsioon toimus 05.02.2009 (I kd, tlk 6). Võlgnikul on diagnoositud mh suhkurtõbi, hüpertooniatõbi, neerutsüst, jäsemete arterite steroskleroos, südamepuudlikkus, diabeedi tüsistused retinopaatia ja alajäsemete neuropaatia. Alates 2008 infarktist vaevavad teda nõrkus, jõuetus, kiirväsimus, õhupuudus, hingeldus füüsilisel koormusel, nägemisteravuse langus ning kroonilised haigused ei võimalda töötada (II kd, tlk 83, 14.05.2019 tervisekaart). Võlgnik on selgitanud, et ei ole pärast 2008 aasta infarkti töötanud, tervislik seisund ei ole seda võimaldanud, II astme diabeet tuvastati 2006, mille tagajärjel halvenes nägemine ja 2016 tehti vasaku silma operatsioon, parem silm näeb 60%, diabeedist tingitud jalgade valu tõttu on raske liikuda ning võlgnik manustab igapäevasel 9-10 tabletti. (II kd, tlk 85, 96).
34.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesoleval juhul piirab võlgniku terviseseisund oluliselt temal PankrS § 173 lg 1 mõttes tulutoova tegevusega tegeleda. Esitatud tõendite ja selgituste põhjal ning võlgniku tervislikku seisundit ja eluiga arvesse võttes puudub mõistlik põhjus eeldada, et võlgnik suudaks tulutoova tegevusega tegeleda määral, mis võimaldaks väljamaksete tegemist võlausaldajatele. Samas ei saa võlgniku PankrS §173 lg-s 1 sätestatud kohustuste täitmata jätmist
5(6)
Tsiviilasi nr: 2-12-26566 pidada süüliseks, kuna tulutoova tegevusega tegelemise piirangud on tingitud võlgniku terviseseisundist.
35.Riigikohtu seisukohtade kohaselt on PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks. Juhul kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta. (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 04.05.2016 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14).
36.Arvestades eeltoodud Riigikohtu seisukohti ning seda, et tsiviilasjas tuvastatud asjaolude alusel ei saa võlgniku poolt PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustuste täitmata jätmist süüliseks pidada, ei ole PankrS § 175 lg 2 p-s 2 sätestatud eelduse olemasolu täidetud ning võlgnikku kohustustest vabastamata jätmiseks puudub seaduslik alus. Maakohus on õigesti võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetanud ja võlgniku tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastanud.
37.Ringkonnakohtu eelnevaid seisukohti arvestades ei ole võimalik kaaluda ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse pikendamist PankrS § 175 lg 51 alusel, kuna selle õigusnormi rakendamise eelduseks on kohtu seisukoht, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud.
38.Määruskaebuse esitaja väide seonduvalt PankrS § 175 lg-le 11 on ringkonnakohtu hinnangul asjakohatu, arvestades et praegusel juhul ei ole tegemist võlgniku kohustustest vabastamisega enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest.
39.TsMS § 172 lg 1 alusel tuleb määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud ringkonnakohtus jätta menetlusosaliste endi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul on see asjaolusid arvestades õiglane, kuna määruskaebus jääb rahuldamata, samas ei ole kohustustest vabastamise menetluse vältel võlausaldajatele tehtud väljamakseid. Eelnevast tulenevalt ei ole vaja menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.
40.Käesolev määrus on edasikaevatav tulenevalt PankrS § 175 lg 6 teisest lausest ja TsMS § 178 lg-st 1.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots Ulvi Loonurm kohtunik kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.