Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ning hagejate nõue Harju Maakohtu registriosakonnas on 11. detsember 1995. a sisse kantud äriühing nimetusega XXX AS. AS-l XXX on kokku 400 nimelist aktsiat nimiväärtusega 63,90 € ja neli aktsionäri: XXX kuulub 140 aktsiat ehk 35% aktsiatest, XXX omab 120 aktsiat ehk 30 % aktsiatest, XXX omab 80 aktsiat ehk 20 % aktsiatest ja XXXkuulub 60 aktsiat ehk 15% aktsiatest. AS-i XXX aktsionärid pidasid 20. novembril 2012. a erakorralist aktsionäride üldkoosolekut, mille päevakorras oli nõukogu liikmete volituste pikendamine ja täiendava nõukogu liikme valimine. Koosolek oli kokku kutsutud nõuetekohaselt, kohal olid kõik aktsionärid ning koosolek oli otsustusvõimeline. Lisaks oli kohal ka üks nõukogu liikme kanditaat XXX. Koosolekul viibis ja sellel toimunu fikseeris Tallinna notar Sirje Orman asendaja Mari-Liis Lipu. AS XXX põhikirja punkti 6.6. alusel on mistahes üldkoosoleku otsus vastu võetud, kui selle poolt on vähemalt 7/8 koosolekul esindatud häältest ehk siis 400 hääle (1 aktsia = 1 hääl) korral 350 häält.

märgitud, ei jätnud mitte kellelegi kohalviibijatest kahtlust selles, et vastavat otsust ei ole põhikirja järgselt vastu võetud. Täpselt samal põhjusel so põhikirjas ettenähtud häälte puudumise tõttu ei osutunud valituks ka täiendava juhatuse liikmena XXX– ka tema osas hääletamise järgselt on notariaalselt tõestatud protokollis täpselt sama märkus koos viitega põhikirja p 6.6. Samuti ei saanud nõutaval arvul hääli ettepanek valida nõukogu koosseisus XXX, XXX ja XXX. Seega peale koosoleku juhataja ja protokollija valimise 20. novembri 2012. a erakorralisel aktsionäride üldkoosolekul ühtegi muud otsust vastu ei võetud. Kuna 20. novembri 2012. a üldkoosolekul ei antud protokollist nähtuvalt mitte ühegi nõukogu liikme kanditaadi poolt nõutaval hulgal hääli, so üle 350 hääle, siis ei võtnud AS XXX üldkoosolek vastu otsust seniste nõukogu liikmete volituste pikendamiseks ega täiendavate nõukogu liikmete valimiseks (üldkoosoleku protokolli punktid 2 ja 3). 20. detsembril 2012. a. edastas samas XXX XXX e-kirjaga teate XXX AS-i nõukogu koosoleku toimumise kohta. Kuivõrd XXXteadaolevalt ei olnud XXX AS-i nõukogu valitud, palus ta vastuskirjaga edastada talle aktsionäride üldkoosoleku protokoll, millega valiti XXX AS nõukogu uus koosseis. Selle peale saatis XXX XXX omakorda vastukirja, milles märkis: „Edastan Äriregistri väljatrüki ettevõttega seotud isikute kohta, kust ilmneb nõukogu koosseis. Kanne on tehtud aktsionäride erakorralise üldkoosoleku, mis toimus 20.11.2012 Tallinna notar Sirje Ormani notaribüroos, protokolli alusel.“ Märgitu peale vastas XXX, et: „Teil on olemas 20.11.2012 toimunud üldkoosoleku protokoll, seega teate väga hästi, et mingisugust nõukogu pole XXX AS’il täna olemas“. Osundatud infoga seoses kontrollis XXX äriregistri seisu ning tegi kindlaks, et äriregister on teinud üldkoosoleku otsusteta kande, kus tõepoolest oli märgitud nõukogu koosseisus XXX, XXX ja XXX. XXX saatis äriregistrile 21. detsembril 2012 e-kirja, millega teavitas äriregistrit, et nõukogu liikmete kanne on ebaõige ja palus selle parandada. Samal päeval teavitas vanemregistrisekretär XXX, et osundatud viga on parandatud. Seega püüti ebaõigetele andmetele so üldkoosoleku poolt vastu võtmata otsusele tuginedes äriregistris saavutada ebaõiget nõukogu liikmete kajastamist. Samas on tähelepanuväärne, et XXX on teinud seejärel veel jõupingutusi selleks, et registripidaja asuks teistkordselt ilma üldkoosoleku sellekohase otsuseta tegema kandeid AS XXX nõukogu liikmete osas, kuid nüüd juba ilma hagejat nõukogu liikmena märkimata, mis parimal juhul on pahauskne, kuid halvimal juhul kuritegelik, mille eesmärgiks on ilmselgelt hageja huvide kahjustamine. Nimelt 02. jaanuaril 2013. a esitas Tallinna notar Sirje Orman äriregistrile avalduse koos viidetega Riigikohtu lahenditele paludes kanda äriregistrisse nõukogu liikmena XXX, XXX ja XXX (Varasemalt oli ka XXX nõukogu liikmena märgitud, notari loogika järgipidanuks nõukogu liikmed olema aga ka XXXja XXX). Avaldusele lisati sama 20. novembri 2012. a aktsionäride üldkoosoleku protokoll, kus vastavalt AS XXX põhikirja punktile 6.6. ei võetud vastu otsuseid nõukogu volituste pikendamise kohta ega uue nõukogu liikme valimise kohta. Vastav ebaõige nõukogu seis kajastub äriregistris ka käesoleval hetkel. Hageja on seisukohal, et antud juhul on üheselt selge, et nõutava häälte puudumise tõttu ei ole mitte ühegi nõukogu liikme volitusi pikendatud ega uusi nõukogu liikmeid valitud. Märgitu oli üheselt selge juba 20. novembri 2012. a aktsionäride üldkoosolekul, kus isegi protokolli on otsesõnu mitmel pool märgitud, et: „Vastavalt XXX AS põhikirja punktile 6.6 on mistahes üldkoosoleku otsus vastu võetud, kui selle poolt on vähemalt 7/8 koosolekul esindatud häältest (350 häält).“ Põhikirja sõnastus kasutab sõna „mistahes“, millest järeldub, et selle all mõeldakse ka isikuvalimiste osas vastu võetud otsuseid. ÄS § 174 lg 3 on analoogsäte aktsiaseltsi üldkoosolekuid reguleeriva ÄS § 299 lg 2 suhtes. Järelikult on üheselt selge, et kui põhikirjas on ette nähtud teatud minimaalne häälte arv isiku valimise osas, siis tuleb seda järgida. Teisisõnu – kui üldkoosolekul ei saavuta isik põhikirjajärgset häälte enamust, siis ei ole otsust tema valimise kohta vastu võetud. Ometi kinnitab XXX oma allkirjaga nõukogu liikmete nimekirja, mille kohaselt XXX, XXX ja XXX volitused nõukogu liikmena oleks saanud alguse 20. novembrist 2012.a so erakorralise üldkoosoleku toimumise päevakavast ning seda olukorras kui Äriregister on juba ühel korral

vastava vea parandanud. Mitte ühegi nõukogu liikme kandidaadi puhul ei olnud täidetud XXX AS põhikirja punktist 6.6 tulenev nõue, mille kohaselt on mistahes üldkoosoleku otsus vastu võetud, kui selle poolt on vähemalt 7/8 koosolekul esindatud häältest (antud juhul oli vajalik 350 häält). Kõnealuse üldkoosoleku protokollija, aktsionär XXX on ise üldkoosoleku protokollist nähtuvalt aktsepteerinud seda, et isikuvalimiste hääletuse järgselt on protokolli tehtud viide põhikirja p 6.6. Mitte keegi, sh koosoleku juhataja XXX, samuti kostja aktsionär, ei vaielnud vastava viite kandmisele vastu. Järelikult sel hetkel mõistsid kõik aktsionärid, et antud punkt on asjakohane ja selles teadmises kõik ka koosolekult lahkusid. Hageja leiab, et 20. novembri 2012 toimunud üldkoosoleku protokollist nähtub, et vastu ei ole võetud ühtegi otsust mitte ühegi nõukogu liikme nõukogusse valimise osas ning hagejal on selle tuvastamiseks õiguslik huvi. Hageja põhjendab enda tuvastushuvi sellega, et hageja on kostja aktsionär, lisaks on hageja huviks ka ise osaleda kostja nõukogu töös ja nimetada sinna isikuid. Kuivõrd organi otsus on käsitletav tehinguna, siis on oluline see, kuidas pooled tehingu tegemisel tahet väljendades sellest aru said. Antud juhul sai koosolekul viibijad aru, et otsust nõukogu liikmete valimise osas ei ole vastu võetud. Hageja palub tuvastada, et XXX AS 20. novembril 2012. a toimunud aktsionäride erakorralisel üldkoosolekul ei ole vastu võetud mitte ühtegi otsust mitte ühegi nõukogu liikme nõukogusse valimise osas ega volituste pikendamise osas. Juhul, kui kohtu meelest on XXX AS 20. novembril 2012. a toimunud aktsionäride erakorralisel üldkoosolekul vastu võetud otsus nõukogu liikmete valimise või nende volituste pikendamise osas, siis tuvastada 20. novembri 2012. a aktsionäride üldkoosoleku otsuse tühisus kuna selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks põhikirja p 6.6 ettenähtud korda. XXX AS kui hageja XXX kõik menetluskulud sh kulud advokaadi õigusabile jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused Kostja vaidleb hagile vastutäies ulatuses. Hagi on põhjendamatu ega kuulu rahuldamisele. Kostja nõukogu koosseis vastab seadusele, kostja põhikirjale ning Üldkoosoleku otsusele – Põhikirja punkt 6.6. ei reguleeri isikuvalimisi. Põhikirja punkt 6.6. on erireegliks üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisel, kuid ei reguleeri häältenõuet isikute valimistel. Kuigi nii otsuste vastuvõtmiseks kui isikute valimisteks on vajalik üldkoosoleku kokkukutsumine ning selle otsustusvõimelisus, teeb äriseadustik neil kahel siiski selget vahet. Nii näiteks ei näe ÄS § 299 lõige 2 isiku valituks lugemise eeldusena ette minimaalset poolthäälte arvu, vaid valituks loetakse enim hääli saanud kandidaat. Kostja põhikirja punkt 6.6. kohaldub seega selliste üldkoosoleku otsuste vastuvõtmisel, mille jaoks on seadus sätestanud minimaalse poolthäälte arvu nõude, seades selliste otsuste vastuvõtmiseks kostja üldkoosolekul seaduses sätestatust kõrgema häälteenamuse nõude. Kostja põhikirja punkt 6.6. on seega eelkõige erireegliks ÄS § 299 lõikele 1, mis sätestab üldkoosoleku otsuse vastuvõtmiseks poolthäälte enamuse nõude. Kuivõrd isiku valimine ei ole äriseadustiku mõttes tavapärane üldkoosoleku otsus, ei saa sellele ka kohaldada kostja põhikirja punktist 6.6. tulenevad üldreeglit üldkoosoleku otsuste vastuvõtmiseks. Selleks, et kehtestada ka isiku valimiste puhuks seadusega võrreldes kõrgem poolthäälte nõue, peaks vastav erireegel olema expressis verbis põhikirjas sätestatud. Kõnealune kostja põhikirja punkt 6.6. on aga oma sõnastuselt liiga üldine, et seda ka isikute valimiste aluseks oleva üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisele kohaldada. Põhikirja kehtestamisel pole aktsionärid ka silmas pidanud, et punkt 6.6. oleks kohaldatav isikuvalimiste korral. 7/8 poolthäälte nõude kohaldamine kostja nõukogu liikmete valimistel oleks ka vastuolus äriseadustikuga. Nimelt võib küll isiku valimistel sätestada ÄS § 299 lõikest 2 tulenevast kõrgema häälteenamuse nõude, kuid seaduse mõttega läheks vastuollu isiku valimiste osas sisuliselt konsensusnõude kehtestamine. Seda põhjusel, et konsensuslikust häältenõudest juhindudes võiks pahatahtlike aktsionäride hääletamata jätmisel tekkida väga lihtsalt olukord, kus ettevõte ei saaks juhatuse või nõukogu puudumise tõttu enam isegi tavapärase majandustegevusega jätkata. ÄS § 299 lõike 2 mõte sama sätte lõike 1 erireeglina ongi

muuhulgas nimetatud olukorra vältimine. Samuti on ÄS § 299 lõike 2 eesmärgiks kaitsta vähemusaktsionäride huve, tagades väikeaktsionäridele parema võimaluse saada nõukogusse oma esindaja. Üldkoosolekul osutusid hääletamistulemuse mõttes valituks kõik koosolekule esitatud nõukogu liikmete kandidaadid juba ainuüksi seetõttu, et kõik kandidaadid said poolthääli. Nimelt sätestab ÄS § 299 lõige 2, et isiku valimisel loetakse üldkoosolekul valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Kostja põhikirja punkti 5.1. kohaselt võib kostja nõukogu koosneda kolmest kuni seitsmest liikmest. Sisuliselt tähendab see seda, et kui kostja nõukogu liikmete valimisel esitatakse üldkoosolekule näiteks seitse kandidaati ning igaühele annab kasvõi üks aktsionär oma poolthääle, osutub iga kandidaat valituks. Kui aga nõukogu liikmete kandidaate on üle seitsme, osutuvad valituks vaid enim poolthääli saanud kandidaadid. Üldkoosolekul oli nõukogu liikme kandidaate kokku viis: päevakorra kohaselt oli nõukogu kandidaate kokku neli – kolm endise nõukogu koosseisu liiget (XXX, XXX, XXX) ja üks uus liige (XXX) – ning üldkoosolekul seati täiendava viienda kandidaadina üles XXX. Kuivõrd kõik kandidaadid said poolthääli, osutusid vastavalt hääletustulemustele ka kõik valituks. XXXning XXX ei saanud nõukogu liikmeteks, kuna nad ei esitanud üldkoosolekul oma nõusolekuid. Väär on hagiavalduses esitatud seisukoht nagu ei oleks Üldkoosolekul küsitud nõukogu liikmete kandidaatidelt nõusolekuid nende nõukogu liikmeks valimise kohta. Vastupidi, notari asendaja XXXküsis nimetatud nõusolekuid ning XXX, XXX ja XXXesitasid vastavad kirjalikud nõusolekud. XXXja XXX oma nõusolekuid nõukogu liikmeks valimise kohta enne üldkoosoleku toimumist ega selle ajal ei esitanud. Asjaolu, et XXXja XXX esitasid oma nõusolekud tagantjärgi, ei saa aga enam muuta üldkoosolekul vastu võetud otsuseid. Nimelt sätestab ÄS § 319 lõike 1 teine lause, et nõukogu liikme valimiseks on vajalik tema kirjalik nõusolek. Seega tuleb kirjalik nõusolek nõukogu liikmeks valimise kohta esitada hiljemalt üldkoosolekul ning mis tahes hilisem nõusolekute esitamine ei muuda varasemalt toimunud üldkoosolekul küll iseenesest piisavalt hääli saanud, kuid õigeaegse nõusolekuta, isikut valituks. Kuigi hageja esitas oma nõusoleku kostja nõukogu liikmeks saamiseks tagantjärele, on XXXsellele eelnevalt avaldanud oma nõukogu liikmeks saamise osas selget vastumeelsust. Seda kinnitab nii üldkoosolekul nõutud nõusoleku esitamata jätmine, kui ka hilisem hageja tegevus, mille raames on hageja korduvalt väitnud, et kostjal puudub nõukogu, väljendades sealjuures oma soovi ka ise mitte olla nõukogu liige. Sama nähtub ka hageja e-kirjast äriregistrile, milles XXXpalub äriregistrist kustutada nõukogu liikmena märgitud isikud, sealhulgas iseennast. Kuivõrd XXX osales üldkoosolekul koos XXXiga viimase volitatud esindajana ning oli nõukogu liikme kandidaadina ka XXXi poolt üles seatud, võib eeldada, et XXXi seisukohad tuleb omistada ka XXXile. Hageja alternatiivne nõue tuleb peamiselt eeltoodud põhjendustel jätta samuti rahuldamata. Kostja esmane ning peamine vastuväite hageja alternatiivsele nõudele on see, et üldkoosoleku vaidlustatud otsused ei olnud vastuolus põhikirja punktiga 6.6, kuivõrd juba ülaltoodud põhjendustel ei reguleeri vastav säte isiku valimiste aluseks olevate üldkoosolekute otsuste vastuvõtmist. Teiseks märgib kostja, et kuna sisuliselt tugineb hageja oma alternatiivse nõude esitamisel väitele, et vaidlustatud üldkoosoleku otsused on vastuolus kostja põhikirjaga, on tegemist üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise ja mitte tühisuse tuvastamise nõudega. Kehtetuks tunnistamise nõuet ei saa aga hagejal olla, kuna ta osales üldkoosolekul, aga ei esitanud ega protokollinud mitte ühtegi vastuväidet vaidlustatud otsuste kohta. Nimelt võib üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise hagi vastavalt ÄS § 302 lõikele 3 esitada üldkoosolekul viibinud aktsionär vaid siis, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Võib eeldada, et just põhjusel, et hageja ei esitanud üldkoosolekul otsuste kohta vastuväiteid, esitas hageja oma alternatiivse nõude otsuste tühisuse tuvastamise tähe all. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagiavaldus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi lahendab kohus tsiviilasja poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Vaidlust ei ole selles, et hageja on kostja AS XXX aktsionär. AS-l XXX on kokku 400 nimelist aktsiat nimiväärtusega 63,90 eurot ja neli aktsionäri: XXXkuulub 140 aktsiat ehk 35% aktsiatest, XXXomab 120 aktsiat ehk 30 % aktsiatest, XXXomab 80 aktsiat ehk 20 % aktsiatest, XXXkuulub 60 aktsiat ehk 15% aktsiatest. Samuti ei ole vaidlust selles, et 20. novembril 2012. toimus AS XXX aktsionäride erakorraline üldkoosolek, mille päevakorras oli nõukogu liikmete volituste pikendamine ja täiendava nõukogu liikme valimine. Koosolek oli kokku kutsutud nõuetekohaselt, kohal olid kõik aktsionärid ning koosolek oli otsustusvõimeline. Lisaks oli kohal ka üks nõukogu liikme kanditaate XXX. Koosolekul viibis ja sellel toimunu fikseeris Tallinna notar Sirje Orman asendaja Mari-Liis Lipu. Kohtule esitatud 20. novembril 2012. a toimunud kostja aktsionäride erakorralise üldkoosoleku protokollis on koosolekul toimunu kajastatud alljärgnevalt:

XXX, isikukood 37204094910. - Poolt 120 häält, vastu 280 häält ja erapooletuid ei olnud (I kd tlk 17-19). Poolte vahel on vaidlus selle üle kas 20. novembril 2012 toimunud kostja aktsionäride erakorralisel üldkoosolekul on vastu võetud otsus, mille kohaselt on AS XXX nõukogu liikmeteks XXX, XXX ja XXX. Hageja leiab, et 20. novembril 2012 toimunud aktsionäride erakorralisel üldkoosolekul ei võetud vastu ühtegi otsust kostja nõukogu liikmete valimise kohta kuna üldkoosolekul ei osutunud valituks ükski esitatud nõukogu liikme kandidaadist, sest üksi kandidaat ei saanud kostja põhikirja punktis 6.6. nõutud häälteenamust. Samuti leiab hageja, et

Kohus nõustub kostja seisukohaga, et AS XXX põhikirja punkt 6.6 kohaldub kostja üldkoosoleku tavapäraste otsuste vastuvõtmisel, kuid mitte isiku valimisel. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. ÄS § 299 lõige 2, mille kohaselt loetakse isiku valimisel üldkoosolekul valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli, on erireegliks ÄS § 299 lg 1 sätestatud üldkoosoleku tavapäraste otsuste vastuvõtmise korra osas. Nii näiteks ei näe ÄS § 299 lõige 2 isiku valituks lugemise eeldusena ette minimaalset poolthäälte arvu, vaid valituks loetakse enim hääli saanud kandidaat. ÄS § 299 lõige 1 lubab selgesõnaliselt kehtestada üldkoosolekul põhikirjaga tavapäraste otsuste vastuvõtmiseks suurema häälteenamuse nõude. ÄS § 299 lõikes 2 sellist selgesõnalist lubadust ei ole. Seega kostja põhikirja punkt 6.6. kohaldub selliste üldkoosoleku otsuste vastuvõtmisel, mille jaoks on seadus sätestanud minimaalse poolthäälte arvu nõude, seades selliste otsuste vastuvõtmiseks kostja üldkoosolekul seaduses sätestatust kõrgema häälteenamuse nõude. Kostja põhikirja punkt 6.6. on seega eelkõige erireegliks ÄS § 299 lõikele 1, mis sätestab üldkoosoleku otsuse vastuvõtmiseks poolthäälte enamuse nõude. Kuivõrd isiku valimine ei ole äriseadustiku mõttes tavapärane üldkoosoleku otsus, ei saa sellele ka kohaldada kostja põhikirja punktist 6.6. tulenevat üldreeglit üldkoosoleku otsuste vastuvõtmiseks. Kohus nõustub kostja seiskohaga, et selleks, et kehtestada ka isiku valimiste puhuks seadusega võrreldes kõrgem poolthäälte nõue, peaks vastav erireegel olema expressis verbis põhikirjas sätestatud. Vastaselt juhul ei saa eeldada, et aktsionärid on soovinud ühinguõiguse tavapärasest reeglist kehtestada väga suure erandi. Kohus märgib, et otsuses, milles Riigikohus leidis, et äriühingu põhikirjaga oli sätestatud isiku valimiste puhuks erireegel võrreldes äriseadustikuga, oli vaidlusaluse põhikirja punkti sõnastus sätestatud expressis verbis just nimel juhatuse liike valimise ja tagasikutsumise puhuks (18. detsembri 2006 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-130-06, p 1). Kohus leiab, et põhikirja punkti 6.6 tõlgendamisel tuleb samuti asuda seisukohale, et nimetatud punkt ei reguleeri isiku valimisi. Põhikirja tõlgendamisel tuleb lähtuda VÕS §-s 29 sätestatud lepingu tõlgendamise regulatsioonist. Nimelt on hääle andmine juriidilise isiku organi otsuse tegemisel TsÜS § 33 lõike 1 järgi tahteavaldus, millest tulenevalt on juriidilise organi otsus mitmepoolne tehing ehk leping TsÜS § 67 lg 2 kolmanda ja neljanda lause mõttes. Juriidilise isiku organi otsust on Riigikohus mitmepoolse tehinguna käsitlenud nii oma 25. aprilli 2006 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-38-06 kui ka 1. märtsi 2011 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-157-10. Järelikult on ka aktsiaseltsi üldkoosoleku otsusega vastu võetud aktsiaseltsi põhikiri lepingulise iseloomuga, mistõttu tuleb selle tõlgendamisel lähtuda lepingu tõlgendamise reeglitest. VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Tunnistaja XXXütluste kohaselt temale teadaolevalt kehtiva põhikirja vastuvõtmisel võeti selline põhikirja punkt 6.6. vastu selleks, et keegi ei jääks kõrvale firma juhtimisest ja majandustegevusest. Kehtiva põhikirja vastuvõtmise ajal oli üks aktsionär, kellel oli 15% aktsiatest. Eesmärk oli XXXhuvisid kaitsta (II kd tlk 48-49). Tunnistaja XXXütluste kohaselt oli tunnistaja täna kehtiva põhikirja vastuvõtmise juures. Põhikirja punkti 6.6. mõte oli selles, et oli üks vähemusaktsionär, kellel oli 15% aktsiaid ja hoida teda enda juures selleks, et tal oleks hääleõigus, tehti põhikirja punkt 6.6. Ei osanud ette nähta, et suhted muutuvad firma suhtes vaenulikuks. Kui oleks ette näinud, oleks põhikirja punkti 6.6 teisiti sõnastanud. Kui selle punkti järgi käituda, siis ei saagi nõukogu valida. Varasemalt ei ole probleeme olnud isikuvalimistega. Varasemad otsused on vastu võetud konsensusega. Mõningad otsused on jäänud vastu võtmata kuna konsensust pole saavutatud, see ei puuduta isiku valimisi (I kd tlk 50). Sisuliselt kostja aktsionärid, välja arvatud hageja, on tunnistanud, et nende hinnangul seisneb vähemusaktsionäri kaitse põhikirja punkti 6.6 mõttes selles, et väikeaktsionär saaks kaasa rääkida äriühingu majandus-ja finantstegevuste juhtimise küsimustes ning põhikirja vastuvõtmisel ei ole nimetatud sätte kehtestamise eesmärgiks, et aktsionär võiks kunagi takistada selliselt ettevõtte tegevust selliselt, et ei ole võimalik kostjale valida juhtorganite liikmeid. Kohus nõustub kostjaga, et tunnistajate XXXja XXXseisukoht vähemusaktsionäride huvide kaitse osas on ka majanduslikult loogiline ning kooskõlas äripraktikaga. Praktikas on nimel peamiseks vahendiks väikeaktsionäride huvide kahjustamisel äriühingu kapitali suurendamine, väikeaktsionäride

aktsiate märkimise õiguse välistamine ja dividendide maksmata jätmine. Enamasti kahjustatakse väikeaktsionäri huve aktsiakapitali suurendamise ja dividendide maksmata jätmisega. Selleks, et aktsionärid ei saaks häälteenamusega otsustada kapitali tõstmist või seda takistava põhikirja muutmist, kehtestatakse praktikas taoliste otsuste vastuvõtmise kord kõrgema häälteenamuse nõudega. Täpselt niimoodi on kostja põhikirja punkti 6.6. vastuvõtmisel tehtud. On ilmne, et kui aktsionäride kavatsus oleks olnud, et põhikirja punkti 6.6 sätestatud regulatsiooni võiks kohalduda ka nõukogu valimisel, oleks sellest ka räägitud. Vaidlus puudub selle üle, et aktsionärid ei ole kunagi arutanud põhikirja vastuvõtmisel punkti 6.6 sõnastuse üle isikute valimise kontekstis. VÕS § 29 lõige 4 tulenevalt kui aktsionäride ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tuleb põhikirja punkti 6.6 tõlgendada nii nagu, aktsionäridega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Kohus leiab, et ka lähtuvalt sarnase mõistliku isiku positsioonist tuleb põhikirja punkti 6.6. tõlgendamisel jõuda seisukohale, et antud säte ei reguleeri isiku valimisi. Määratledes põhikirja punkti 6.6 mõistliku inimese seisukohast, tuleb võtta arvesse ka VÕS § 7 lõikes 2 sätestatud asjaolusid, nagu lepingulise suhte olemust ja lepingu eesmärki, vastava tegevusala tavasid ja praktikat. Isiku valimiste puhul on äripraktikas tavaline, et valituks loetakse enim hääli saanud kandidaat. Erandeid sellest reeglist äriühingud praktiliselt ei kasuta. Eeltoodust tulenevalt kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et AS XXX põhikirja punktis 6.6. sätestatu, et mistahes üldkoosoleku otsus on vastuvõetud kui selle poolt antakse vähemalt 7/8 koosolekul esindatud häälest tähendab, et põhikirja punktis sätestatud 7/8 häälte enamuse nõue kohaldub ka isikuvalimiste. Kohus leiab, et AS XXX isikuvalimisi reguleerib ÄS § 299 lõige 2, mille kohaselt loetakse üldkoosolekul valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Kuigi kohus on seisukohal, et AS XXX põhikirja punktis 6.6. sätestatu ei kohaldu isikuvalimistele, asub kohus seisukohale, et 20. novembril 2012 toimunud kostja erakorralisel üldkoosolekul nõukogu liikmete valimise kohta ühtegi otsust vastu ei võetud. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. ÄS § 304 lg 7 sätestab, et aktsiaseltsi üldkoosoleku protokoll peab olema notariaalselt tõestatud, kui üldoosoleku otsus on nõukogu liikme valimise või tagasikutsumise aluseks või nõukogu kohta põhikirjas muudatuse tegemise aluseks. Märgitust tuleneb, et kogu koosoleku oluline käik ja vastvõetud otsused peavad kajastuma protokollis. Kui kohtule esitatud 20. november 2012 toimunud kostja erakorralise üldkoosoleku protokollist nähtub üldkoosoleku käik, päevakord ja hääletamine, samuti koosoleku juhataja ja protokollija valimise otsustamine, siis vastuvõetud otsuseid, mis puudutaksid nõukogu liikmete tähtaja pikendamist või uute nõukogu liikmete valimist, protokollist ei nähtu. Kohus leiab, et juhul kui otsused oleksid vastu võetud, siis kajastuksid nad protokollis täpselt samasuguste positiivsete otsustena, nagu on seda otsused valida koosoleku juhatajaks XXXja koosoleku protokollijaks XXX. Nõukogu liikmete volituste pikendamise ja täiendava liikme valimise punktide alt nähtuvad üksnes valmistulemused ja märge, et vastavalt XXX AS põhikirja punktile 6.6 on mistahes üldkoosoleku otsus vastu võetud, kui selle poolt on 7/8 koosolekul esindatud häältest (350). Eeltoodust tulenevalt 20. november 2012 toimunud kostja erakorralise üldkoosoleku protokollis ei kajastu ühtegi otsust nõukogu liikmete valimise või nende volituste pikendamise kohta. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et pärast seda kui toimunud koosolekul otsuseid vastu ei võeta ja koosolekul viibinud aktsionärid lahkuvad koosolekult teadmisega, et otsust ei ole vastu võetud, ei ole hilisema tõlgendusega võimalik seda lugeda vastuvõetuks ja asuda tagantjärgi seisukohale, et otsused siiski loetakse vastuvõetuks. Aktsionäride erakorralise koosolek otsus on käsitletav tehinguga TsÜS § 67 lg 1 kohaselt on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tahteavaldus või olla nii otsene (TsüS § 68 lg 2) või kaudne (TsÜS § 68 lg 3). Isiku tahe tehingu tegemiseks peab olema selge ja ka tehingu tegemise fakt peab olema selge. Käesoleval juhul said enamus 20. novembril 2012 kostja aktsionäride

üldkoosolekul viibinud isikud aru, et üldkoosolekul nõukogu liikmete volituste pikendamise ja täiendava nõukogu liikme valimise kohta otsust vastu ei ole võetud. Nimetatud asjaolu kinnitavad nii notar Sirje Orman poolt Harju Maakohtule esitatud avaldus kui ka kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate ütlused. 20. november 2012 notar Sirje Orman poolt Harju Maakohtule edastatud avalduse kohaselt edastab notar koosoleku protokolli toimikusse lisamiseks, ühtegi otsust põhikirja punkti 6.6 tõttu vastu ei võetud (I kd tlk 198). Tunnistaja XXX ütluste kohaselt läks koosolekult ära teadmisega, et nõukogu ei valitud (II kd tlk 45). Tunnistaja XXXütlused on kooskõlas tunnistaja XXX ütlustega. XXXütlustest nähtuvalt sai ka tema aru, et otsust ei saadud vastu võetud tulenevalt põhikirja punktist, mille kohaselt 7/8 üldkoosolekul olevatest häältest pidi olema, et otsust vastu võtta. Tunnistaja kinnitas, et antud põhikirja punkti osas aktiivset diskussiooni ei toimunud, oli kõhklevaid seisukohti. Hageja ja XXX lahkusid büroost, XXX ja XXX ning ülejäänud aktsionärid jäid büroosse, räägiti sellest kuidas probleemi oleks võimalik lahendada ja jutt jäi selliselt, et koosolekust midagi välja ei tulnud ja tõenäoliselt tuleb kokku kutsuda uus koosolek või nõuda kohtu kaudu põhikirja puntki osas tõlgendamist, et isiku valimistel see ei kohaldu. Need inimesed, kes kohale jäid lubasid konsulteerida ja mõelda kuidas asju saaks lahendada. Koosolekul oli tunnistaja XXXseisukoht, et otsust ei ole vastu võetud (II kd tlk 46-47). Tunnistaja XXX(endine XXX) ütluste kohaselt koosolek lõppes segases meeleolus ja see kas koosolekul nõukogu osutus valituks jäi segaseks. Tunnistaja mäletamist mööda XXX ja hageja lahkusid esimestena pärast koosoleku lõppu. Tunnistaja, XXXja XXX ja XXXjäid ruumi nõutult istuma, et mis nüüd edasi saab, omavahel arutades leidsid, et on mõistlik, et XXXvõtab ühendust juristiga ja pärib selle olukorra kohta (II kd tlk 48-49). Seega tunnistab XXX, et nõukogu liikmete valimise küsimuses pidi aktsionär ja kostja juhatuse liige XXXkonsulteerima juristiga ning alles pärast koosoleku toimumist hakati otsima lahendust olukorrale. Tunnistaja XXXon ainus tunnistaja, kes väideavalt sai aru, et tema arusaamisel sai esimene komplekt nõukogu valitud. Kuigi kohtule nähtuvalt 20.11.2012 XXX AS aktsionäride erakorralise üldkoosoleku protokollis oli XXXmärgitud nimetatud koosoleku protokollijaks, väitis XXXkohtu hinnangul kummalisel kombel, et ta küll kirjutas protokollile alla, aga seda läbi ei lugenud. Samas on siiski ka XXXkinnitanud, et arutelu koosolekul polnud, kui palju hääli tuleb anda, et nõukogu valituks saab. Tunnistaja selgitas, et tema teadmine, et nõukogu osutus valituks, tugines sellel, et esimene komplekt sai rohkem hääli. Asjaolu, et nõukogu osutus valituks, selgitas tunnistaja, et see oli pigem sisetunne ja see tundus mõistlik. Küsimusele, miks põhikirja punkt 6.6 ei kohaldu isikuvalimistele, vastas XXX, et pärast üldkoosoleku toimumist olevat advokaat talle seda selgitanud (II kd tlk 49-51). XXXütlustest nähtuvalt kohus leiab, et tegelikult koosoleku toimumise ajal ei olnud XXXl mingit alust ega teadmist uskumuseks, et nõukogu liikmete valimise otsused on vastu võetud ning tema ütlused on seega vasturääkivad ja ebausaldusväärsed. Tegelikkuses on XXXalles hiljem asunud seisukohale, et 20.11.2012 aktsionäride erakorralisel üldkoosolekul võeti vastu ostus nõukogu liikmete valimise kohta. Ka tunnistaja Kaidi Sulg selgitas, protokolli ettevalmistamisel lähtus sellest, et esitatakse 4 kandidaati ja kõik saavad valituks, kuid tuginedes notari selgitusele, et põhikiri nõuab 7/8 poolt häältest, tegi protokolli täiendusi (II kd tlk 51-52). Ka vande alla üle kuulatud hageja XXXkinnitab, et koosolekul mingeid otsuseid vastu ei võetud, põhikirja punkti 6.6 üle ei olnud koosolekul mingid vaidlust ja notarist lahkuti teadmises, et uut nõukogu ei valitud (II kd tlk 5051). Hageja ütlused on teiste tunnistajat ütlustega kooskõlas, v.a. XXX, kelle ütluseid ei pidanud kohus piisavalt usaldusväärseks. Kohus nõustub iseenesest kostja väitega, et ÄS § 304 näeb küll ette aktsionäride üldkoosolek protokollimise kohustuse ning nimekirja protokolli kantavatest andmetest, kuid ei sätesta vastava kohustuse täitmata jätmise korral üldkoosolekul vastu võetud otsuse tühisust. Ka ÄS § 299 lõike 2 kohaselt, mis sätestab, et isiku valimistel loetakse valituks enim hääli saanud kandidaat, ei sõltu isiku valimise otsuse kehtivus protokolli fikseeritust. Nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus oma 16. juuni 2008 otsuses tsiviilasjas r 3-21-60-08 märkides, et AS § 299 lõike 2 kohaselt ei sõltu isiku valituks osutamise kehtivus sellest, kas hääletamistulemused on protokollis

õigesti kajastatud või kas neile on antud õige hinnang. Kohus leiab, et isegi olukorras, kus nõukogu liikmete valimise protokollis ei ole õigesti kajastatud hääletamistulemused, peaks protokollist nähtuma kas mingisugune otsus on vastu võetud ning valituks osutunud nõukogu liikmed peaksid olema teadlikud, et on vastu võetud otsus nende nõukogu liikmeks valimise kohta. Käesoleval juhul kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt XXXega XXXei saanud 20. novembril 2012 toimunud aktsionäride üldkoosolekul üldse aru, et neid oleks nõukogu liikmeks valitud. Nõnda ei mõistnud ka koosoleku juhataja XXX ja protokollija XXX, sest sellisel juhul oleks nad vastava otsuse protokolli kandnud. Ka protokolli tõestanud notari asendaja XXXsai aru, et kostja nõukogu liikmeid ei valitud ning seetõttu ongi kantud protokolli viide põhikirja punktile 6.6, mille kohaselt mistahes üldkoosoleku otsus vastu võetud, kui selle poolt on vähemalt 7/8 koosolekul esindatud häältest (350 häält). Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et 20. november 2012 toimunud kostja erakorralise üldkoosoleku protokollis ei ole vastu võetud ühtegi otsust nõukogu liikmete valimise kohta ja koosoleku juhataja ja mõnede aktsionäride hilisema tõlgendusega ei ole võimalik seda lugeda vastuvõetuks ja asuda tagantjärgi seisukohale, et otsused loetakse vastuvõetuks Kohus leiab, et kostja juhatuse liikme ja teiste aktsionäride hilisem käitumine, kus püüti tagantjärele 20.11.2012 kostja erakorralisele üldkoosolekule anda teistsugune tõlgendus, on ilmselgelt pahauskne ja lubamatu. Kostja on hiljem asunud seisukohale, et nõukogu liikmeks osutusid valituks XXX, XXXja XXX(XXX) kuna nemad olid andnud kirjaliku nõusoleku nõukogu ja XXXning XXX ei osutunud nõukogu liikmeks valituks, kuna puudus nende kirjalik nõusolek. TsÜS § 138 lõike 1 kohaselt tuleb õiguste ja kohustuste täitmisel toimida heas usus, sama sätte lõike 2 järgi ei ole lubatud õiguste teostamine muuhulgas selliselt, et õiguste teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Olukorras, kus aktsionärid ja kostja juhatuse liige on juristidega konsulteerimise tulemusena jõudnud seisukohale, et põhikirja punkt 6.6. ei kohaldu isikuvalimistele, oleks tulnud kõigile aktsionäridele seda seisukohta selgitada ja uuesti kokku kutsuda AS-i XXX erakorraline üldkoosolek nõukogu liikmete valimise päevakorraga. Sellisel juhul oleks XXX ja XXX olnud võimalus nõukogu liikmeks valituks osutumise korral esitada oma kirjalik nõusolek ja nad oleksid saanud nõukogu liikmeks. Nii hageja XXX kui tunnistaja XXX on vande all ütlustega kinnitanud, et juhul kui neid oleks valitud koosolekul nõukogu liikmeks, oleksid nad andnud oma kirjaliku nõusoleku. Kõigil nõukogu liikme kandidaatidel oli nõusolek olemas ja koosolekul kirjalik nõusoleku esitamise teemat keegi ei tõstatanud, keegi neil kirjalikku nõusolekut ei küsinud ( II kd tlk 45,). Ka notari asendaja XXX on selgitanud, et koosoleku toimumise ajal tal hageja XXX ja XXX nõusolekut ei olnud, kuid ta ei pidanud vajalikuks nõusolekut küsida, sest tunnistaja hinnangul ei olnud otsust vastu võetud. Kui oleks koosolekul viimase punktiga jõutud konsensuseni, siis oleks tunnistaja küsinud koosolekul nõusolekuid. Praktikas on ka nii, et kui nõusolekut kaasas ei ole, siis võib nõusoleku kirjutada kohapeal lihtkirjalikult, kuid see peab toimuma enne koosoleku lõppemist. Tunnistaja edastas protokolli äriregistrile koos koosoleku kutsega. Äriregistrisse dokumentide edastamisel märkuste lahtrisse formaalselt on ära märgitud see, mis on koosoleku toimumise aluseks. Kuna juures on märkus, et otsuseid vastu ei võetud, siis notar ja notari asendaja ei edastanud äriregistrile nõusolekuid ja nimekirju (II kd tlk 47-48). Tunnistaja XXXütluste kohaselt tema XXX käest nõusolekut ei küsinud kuna ta ei teadnud, XXX i kandidatuur üles seatakse. Hageja XXX vastusest sai tunnistaja aru, et XXX annab oma nõusoleku kui tuleb tema jaoks sobiv hetk. See poleks olnud probleem kui hageja oles nõusoleku kirjutanud koha peal käsikirjaliselt (II kd tlk 52). Võttes arvesse tunnistajate XXX ja XXX poolt antud selgitusi peab kohus usutavaks hageja väidet, et kui aktsionäride erakorralise koosoleku ajal oleks tõusetunud vaidlus otsuse vastuvõtmise üle, siis oleks hageja osanud käituda teisiti (muuhulgas oleks kindlasti esitanud oma nõusoleku nõukogusse valimise osas, vastuväite otsuse vastuvõtmiseosa, kui protokolli oleks nii kantud jne.)

Asja materjalidest nähtuvalt on notar Sirje Orman 02.01.2013 äriregistrile esitatud avalduse kohaselt palunud kanda äriregistrisse XXX kohta järgmised muudatused: Märkused. 1.Lisatud protokoll koos nõukogu liikmete ja nõusolekutega. Tuginedes riigikohtulahenditele on koosoleku otsused nõukogu liikmete valimise kohta vastu võetud. Koosolekul valiti viis nõukogu liiget: XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX. Kirjalikud nõusolekud on esitanud kolm nõukogu liiget: XXX, XXX ja XXX. Avaldusele on lisatud juhatuse liikme XXX poolt allkirjastatud nõukogu liikmete nimekiri, mille kohaselt XXX AS kolmeliikmelisse nõukogusse kuuluvad XXX, XXX, XXX(I kd tlk 29-30). Kohus leiab, et on põhjendamatu järeldada, et seoses sellega, et XXX ja XXX ei soovinud kostja nõukogu liikmeks saada, nad koosolekul oma nõusolekut ei esitanud. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt jäi XXX ja XXX nõukogu liikmeks oleku nõusolek koosoleku juhatajale edastamata, kuna nemad ja teised aktsionärid said aru, et nõukogu liikmete valimise otsust ei ole vastu võetud. Erisus XXXXXX ja XXXga on vaid selles, et nemad olid enne koosoleku algust oma kirjaliku nõusoleku jõudnud notarile esitada. 20. novemebri 2012 üldkoosoleku protokollist ei nähtu, et koosoleku juhataja oles nõusolekuid küsinud ja XXX ning XXX oleks oleksid keeldunud nõusoleku liikmeks olemise kohta oma kirjalikku nõusolekut andmast. Käesoleval juhul on aga teised aktsionärid ära kasutanud olukorda, et XXX ja XXX mõistsid, et kostja üldkoosolekul nõukogu liikmeid ei valitud ja on jätnud sellega seoses oma kirjaliku nõusoleku koosoleku juhatajale esitamata. Kostja peamine väide ongi, et nõukogu sai valituks, kuid XXX ja XXX ei saanud nõukogu liikmeks kuna nad ei esitanud oma nõusolekut. Kostja juhatuse liikme ja teiste aktsionäride selline käitumine on aga vastuolus TsÜS § 138 lõikes 1 sätestatud hea usu põhimõttega, sest kahjustab aktsionäri XXX õigusi ja ei saa seetõttu tuua kaasa õiguslikku tagajärge. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi ja tuvastab, et AS XXX 20. novembril 2012. a toimunud aktsionäride erakorralisel üldkoosolekul ei ole vastu võetud mitte ühtegi otsust mitte ühegi nõukogu liikme nõukogusse valimise osas ega volituste pikendamise osas. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotamine Juhindudes TsMS § 162 lg 1 sätestatust peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.