Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Määrata ajutise pankrotihalduri Kristo Tederi tasuks 720 eurot ja hüvitis kulutuste katteks 64 eurot (lisandub käibemaks). Riigi Tugiteenuste Keskusel hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasu summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks), mis kanda Kristo Tederi arveldusarvele nr XXXXXXXXXX. Hüvitada võlgniku vara arvelt ajutise pankrotihalduri Kristo Tederi tasust 323 eurot, mis tasuda Kristo Tederi arveldusarvele nr XXXXXXXXXX. Hüvitada võlgniku vara arvelt kulutuste katteks 64 eurot (lisandub käibemaks), mis tasuda Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX.

Asjaolud XXX OÜ (likvideerimisel) esitas 20.11.2013 Harju Maakohtule pankrotiavalduse. Võlgniku tegevusalaks oli soojuskütte pumpade paigaldamine. Võlgnikul on kohustusi 15 937 euro ulatuses, vara on 18 eurot. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on väike ärimaht, klientide tellimustest loobumine, samuti juhatuse ebapiisavad oskused äritegevuse korraldamisel ja kogemuste puudumine muutunud ärikeskkonnaga kohanemiseks. Võlgnik leiab, et on püsivalt maksejõuetu ja palub välja kuulutada pankrot. 06.12.2013 määras kohus ajutise halduri ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aja. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul vara puudub, kohustusi on 27 511,47 euro ulatuses. Halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu, maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise ega tagasinõudmise võimalusi. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 720 eurot ning tehtud kulutuste katteks 64 eurot (lisandub käibemaks). Juhul, kui menetlus lõppeb pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, palub ajutine haldur töötasu ja hüvitise kulutuste eest välja mõista riigi vahenditest summas 397 eurot ning ülejäänud osas jätta võlgniku kanda. Tasu palub ajutine haldur kanda Kristo Tederi arveldusarvele ning hüvitise tehtud kulutuste eest kanda Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid OÜ arveldusarvele. 23.01.2014 toimunud kohtuistungil jäi ajutine haldur oma aruande juurde ning täpsustas, et maksejõuetus tekkis 2009.a lõpus. Võlgnik jäi pankrotiavalduse juurde ning nõustus ajutise halduri aruandega. Võlgnik teatas, et dokumentide hoidjaks jääb XXX. 24.01.2014 määrusega määras kohus pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks deposiiti makstava summa suuruseks 2 000 eurot ning avaldas 24.01.2014 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu seisukoht Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.“ Võlgnikul vara puudub, kohustusi on 27 511,47 euro ulatuses. Seega ületab kohustuste maht võlgniku vara mahtu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks, puuduvad vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused, samuti ei ole tasutud pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotisituatsiooni väljakujunemise põhjuseks peab kohus muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes, kuivõrd ei ole tuvastatud kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea olemasolu. Tuginedes ajutise halduri seisukohale, peab kohus maksejõuetuse tekkimise ajaks 2009.a lõppu. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest.

PankrS § 29 lg 8 alusel likvideerib ajutine haldur võlgniku 2 kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Ajutine haldur palub määrata töötasuks 720 eurot ning tehtud kulutuste katteks 64 eurot (lisandub käibemaks). Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu osas vastuväiteid esitanud. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 alusel on ajutise halduri tasu arvestamise aluseks ülesannete täitmiseks kuluv aeg. Sama paragrahvi 3. lõike järgi ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 9 tundi. Halduri tunnitasu määr on 80 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Seetõttu on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 720 eurot. Haldur palub välja mõista hüvitis vajalike kulude katteks 64 eurot (lisandub käibemaks). Kulud tulenevad bürookuludest ja teabenõuetest. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud ja vajalikud ning kuuluvad väljamõistmisele. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Väljamõistetud ajutise halduri tasust 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) hüvitada ajutisele haldurile riigi vahenditest ning kanda summa Kristo Tederile. Ülejäänud osas kuulub ajutise halduri tasu väljamõistmisele võlgniku vara arvelt. Ajutise halduri tasu summas 323 eurot kuulub tasumisele Kristo Tederile ning kulutuste hüvitis summas 64 eurot (lisandub käibemaks) kuulub tasumisele Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid arveldusarvele. Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda vastutavale võlgniku seaduslikule esindajale. Dokumendid jäävad võlgniku endise juhatuse liikme XXX vastutavale hoiule. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.