Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ülle Jänes, Mare Merimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
12.02.2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-44347
Tsiviilasi
WORLD FISH
väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
26 919.59 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.09.2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
WORLD FISH Ltd apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant/hageja WORLD FISH Ltd (Marshalli Saarte Vabariigi registrikood 27982; asukoht Marshalli Saarte Vabariigis), esindaja vandeadvokaat Liane Raave
Ltd
hagi
R
U
vastu
võla
Vastustaja/kostja R U (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Oksana Sobko Menetluse liik
Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.
4.Jätta rahuldamata apellandi 07.02.2014 taotlus täiendavate tõendite vastuvõtmiseks ja tagastada esitatud dokumentaalsed tõendid (kokku 4-l lehel) koos käesoleva otsusega.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Asjaolud ja hageja nõue
1.31.10.2012 esitas WORLD FISH Ltd (hageja) Harju Maakohtule hagi R Ult (kostja) võlgnevuse 24 925.55 euro ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud viivise alates 01.11.2012 kuni põhivõla tasumiseni, väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 2009. aastal AS-ga INFO-AUTO müügilepingu sõiduauto Volvo V50 ostmiseks. Kostja kohustus sõiduki eest tasuma 390 000 krooni (24 925.55 eurot). Samal ajal leppisid hageja ja kostja suuliselt kokku, et müüjale tasub ostuhinna kostja eest hageja. Nimetatud rahasumma kohustus kostja hagejale tagasi maksma. 04.11.2009 täitis hageja kostja maksekohustuse ning kostja sai sõiduki omanikuks. Kostja ei ole kokkulepet täitnud ega hagejale rahasummat tagasi maksnud.
3.Kui kohtus ei leia tõendamist kokkulepe rahasumma tagastamise kohta, siis tuleb hageja nõue rahuldada kas käsundita asjaajamise või alusetu rikastumise sätete alusel. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. WORLD FISH Ltd kuulub kostja endisele elukaaslasele A T. Kostja ja A T elasid vabaabielus ühise perena. Kooselu lõppes 2012. aasta juulis. A T soovis kinkida kostjale sõiduauto lapse sünni puhul. See, et tehing toimus hageja kaudu, oli A T valik. Kostja ei ole AS-ga INFO-AUTO müügilepingut sõlminud. AS-i INFO-AUTO kliendiks oli A T. Tema soovil tehti arve hageja nimele. Samuti anti A T soovil sõiduauto omand üle kostjale. Ebaõige on väide, et poolte vahel oli kokkulepe raha tagasimaksmise kohta. Käsundita asjaajamise ja alusetu rikastumise sätete kohaldamise eeldused puuduvad. Kuivõrd hageja põhinõue on alusetu, on seda ka viivisenõue. Esimese astme kohtu otsus
5.Harju Maakohus jättis 09.09.2013 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõike 1 alusel hageja kanda.
6.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kes oli AS-ga INFO-AUTO sõlmitud müügilepingus ostjaks. Asja materjalidest nähtub, et sõiduki Volvo V50 eest tasumiseks on AS INFOAUTO esitanud arve hagejale. Hageja kontoväljavõttest selgub, et hageja on tasunud 04.11.2009 AS-le INFO-AUTO sõiduki eest 390 000 krooni. Vaidlust ei ole, et sõiduki omandiõiguse andis AS INFO-AUTO üle kostjale. AS-i INFO-AUTO automüüja R P on
04.06.2013 (t lk 117) ja müügijuht D 30.07.2013 vastustes (t lk 140) kostja esindaja päringutele teatanud, et AS-i INFO-AUTO kliendiks oli A T, kelle sooviks oli, et arve esitatakse hageja nimele ning sõiduk vormistatakse Eesti Autoregistrikeskuses kostja nimele.
7.Kohus leidis, et R Pi ja D a vastustega on tõendatud, et müügilepingu pooleks (ostjaks) oli A T. VÕS § 9 lõige 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. R Pi ja D a vastustest selgub, et sõiduki müügi osas saavutati kokkulepe A Tga. Asjaolu, et maksjaks oli hageja, ei tähenda, et A T ei saanud olla lepingu pooleks. VÕS § 78 lõike 1 kohaselt võib kohustuse täita kolmas isik. Ka hageja ise on eitanud lepingupooleks olemist. A T lepingupooleks olekut ei välista ka see, et AS INFO-AUTO andis sõiduki omandiõiguse üle kostjale. VÕS § 80 lõige 1 sätestab, et lepingus võib ette näha või võlasuhte olemusest tuleneda, et kohustus tuleb võlausaldaja asemel täita kolmandale isikule (leping kolmanda isiku kasuks). Kohus asus seisukohale, et R Pi ja D a vastustega on tõendatud, et AS INFO-AUTO ja A T vahel oli kokkulepe, et AS INFO-AUTO täidab oma kohustuse (annab sõiduki omandiõiguse üle) kostjale.
8.Hageja on seisukohal, et R Pi ja D a vastused ei ole tõendiks, kuna ei ole seaduses sätestatud protsessivormis. Kohus ei nõustunud hagejaga. Kohus leidis, et R Pi ja D a vastused kostja esindaja päringutele vastavad dokumentaalse tõendi nõuetele TsMS § 272 lõike 1 järgi. Nimetatud vastuste puhul ei ole tegemist R Pi ja D a kirjalike seletustega kohtule.
9.Kuna kohus on tuvastanud, et müügilepingu pooleks oli A T, siis täitis hageja A T kohustust, mitte kostja kohustust. Eeltoodust tulenevalt ei saa hagejal kostja vastu olla ka käsundita asjaajamise või alusetu rikastumise sätetele tuginevat nõuet.
10.Selle kohta, et poolte vahel oleks olnud kokkulepe, et kostja tasub hagejale 24 925.55 eurot, ei ole hageja tõendeid esitanud.
11.Ülaltoodule tuginedes leidis kohus, et hagejal puudub nõue kostja vastu ning hagi tuleb jätta rahuldamata.
12.Hageja esitas taotluse jätta kostja poolt 05.08.2013 esitatud tõendid ja vastuväited tähelepanuta, kuna kostja oleks pidanud need esitama varem. Kohus leidis, et hageja taotlus ei ole põhjendatud. 05.06.2013 toimunud istungil andis kohus pooltele lõplike seisukohtade esitamise tähtajaks 05.08.2013. Kostja on seda tähtaega järginud.
13.Harju Maakohtu 16.11.2012 määrusega seati hagi tagamiseks kostjale kuuluvale kinnistule (registriosa nr 19945601) kohtulik hüpoteek summas 26 919.59 eurot hageja kasuks. Tallinna Ringkonnakohtu 20.03.2013 määrusega jäi maakohtu määrus muutmata. TsMS § 386 lõige 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb hagi tagamine tühistada. Apellatsioonkaebus
14.Apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud jätta kostja kanda.
15.Maakohus kohaldas ebaõigesti TsMS § 229 ja § 272, kvalifitseerides R Pi ja D a vastused tõenditeks. Riigikohus on selliste isikute, kes väidetavalt nägid vahetult sündmust,
kuulasid vahetult vestlust või tajusid vaieldavat asjaolu muul moel vahetult (ehk tunnistajate) kirjalike seletuste kvalifitseerimist tõendina mitmel korral käsitlenud ja leidnud, et sellised kirjalikud seletused ei ole tõendiks hagimenetluses (lahendid nr 3-2-1145-01, nr 3-2-1-17-06, nr 3-2-1-105-08, nr 3-2-1-98-08, nr 3-2-1-74-11). Hagimenetluses on tõendite, mis ei vasta tõendi formaalsetele nõuetele või mida ei ole nimetatud lubatavate tõendite loetelus, esitamine lubatav, kui mõlemad pooled on avaldanud nõusolekut selliseid tõendeid esitada. Hageja ei ole vastavat nõusolekut andnud. Vastupidi, hageja on neile vastu vaielnud 26.06.2013 ja 05.08.2013 menetlusdokumentides). Kohus võib tunnistaja ülekuulamise asendada muus vormis andmekandjaga ainult seaduses ammendavalt sätestatud juhtudel (TsMS § 251 lõige 2, § 253, § 255). Selliseid erandeid õigustavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esinenud. Seega, kui kostja soovis R Pi ja D a vastuseid tõendina kasutada, pidi kostja taotlema nende ülekuulamist vahetult kohtuistungil.
16.Maakohus rikkus TsMS §-s 436 sätestatud otsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse põhimõtet. Hageja avaldas 26.06.2013 ja 05.08.2013 menetlusdokumendis, et R.Pi ja D.a vastused ei ole tõendid, samuti ei ole nende kirjalikud seletused usaldusväärsed. Hageja palus jätta kostja poolt esitatud vastused tähelepanuta. Kohus oleks pidanud seejärel kostja esitatud seletusi hindama ning võtma seisukoha, kas ta loeb esitatud vastused tõenditeks ja usaldusväärseteks või mitte. Pooled peavad olema juba menetluse kestel teadlikud, millised kohtule esitatud tõendid on kohus asja juurde võtnud. Käesolevas asjas võttis kohus seisukoha alles otsuses, mistõttu oli kohtu seisukoht üllatuslik. Otsus oli seda enam üllatuslik, et kohus tugines hagiavalduse rahuldamata jätmisel vaid neile kahele vastusele, lugedes tõendatuks, et vaidlusaluse sõiduauto ostjaks ei olnud kostja ega hageja, vaid hoopis A T. Seejuures ei olnud kumbki pool õigussuhet AS-iga INFO-AUTO selliselt hinnanud. Hageja väitis, et ostjaks oli kostja ja kostja väitis, et ostjaks oli hageja, kuid kumbki pool ei väitnud, et ostjaks oli A T. Seega on otsuses tehtud järeldus, et ostjaks oli A T, meelevaldne.
17.Kohus ei tuvastanud, kas A T viibis AS-i INFO-AUTO müügisaalis füüsilise isikuna või hageja esindajana. Kohus avaldas, et hageja ise on eitanud lepingupooleks olemist. Hageja hinnangul ei tähenda see aga seda, et hageja jaatab A T lepingupooleks olemist. Kohtu viited VÕS §-dele 78 ja 80 ja vastavad põhjendused ei tähenda ka seda, et lepingupooleks oli A T. Kohus on asja juurde võtnud arve nr 11000066, mille väljastas R P ja mille kohaselt on AS-i INFO-AUTO kliendiks hageja. Kohus on asja juurde võtnud ka 04.06.2013 e-kirja ja käsitlenud seda tõendina, mille saatis R P ja mille kohaselt on AS-i INFO-AUTO kliendiks A T. Maakohus ei hinnanud tõendina arvet nr 11000066 ega uurinud seda. R Pi poolt väljendatud tahteavaldused on vastuolulised ja kohus on jätnud selle tähelepanuta.
18.Maakohus on ebaõigesti kohaldanud TsMS § 229 ja § 272 ning rikkunud TsMS § 436 ja seetõttu jõudnud ebaõige otsuseni. Kuna kohus on teinud ostja isiku osas ebaõige järelduse, on põhjendamatult jäetud lahendamata hageja alternatiivsed nõuded käsundita asjaajamise ja alusetu rikastumise alusel. Kui lepinguline suhe ei leia tõendamist, ei saa sellest automaatselt järeldada, et hageja poolt tehtud kulutusi ei tuleks kostjal üldse hüvitada. Poolte vahel võib olla ka lepinguväline võlasuhe. Kostja ei tõendanud kinkelepingu sõlmimist hageja ja kostja vahel ning kohus jättis tähelepanuta, et vaidlusaluse sõiduauto omanikuks ja valdajaks on kostja. Vastustaja seisukoht
19.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
Tsiviilkolleegiumi seisukoht
20.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja vastavalt TsMS § 654 lõikele 6 neid ei korda. Alljärgnevalt vastab kolleegium kaebuse väidetele.
21.Kolleegium ei nõustu apellandi käsitlusega selle kohta, miks AS-i INFO-AUTO töötajate R i ja D a vastuseid kostja esindaja järelpärimistele ei saa kvalifitseerida TsMS § 272 mõttes dokumentaalseteks tõenditeks. Tegemist on müügilepingu poole (müüja) töötajatega (automüüja ja müügijuht), kes müüja esindajatena sõiduki müügiga tegelesid ja kel oli eelduslikult pädevus äriühingu nimel järelepärimistele vastata. Tegemist on dokumentaalsete tõenditega TsMS § 272 lõike 2 mõttes. Vastuste sisust nähtub, et need sisaldavad andmeid asja lahendamiseks tähtsustomavate asjaolude kohta. Tegemist ei ole tunnistajate ütlustega TsMS § 251 või § 253 mõttes ja seetõttu ei pea ega saagi formaalselt vastata tunnistaja ütlustele kehtestatud nõuetele. Kaebuse esitaja on eksitavalt andnud edasi Riigikohtu seisukoha menetlusosaliseks mitteoleva isiku kirja dokumentaalse tõendina käsitlemise kohta lahendi nr 3-2-1-74-11 punktis 26. Viidatud tsiviilasjas oli pooleks mitteolev isik esitanud ühe poole palvel kohtumenetluse ajal kohtule adresseeritud kirjaliku seletuse vaidluse lahendamiseks tähtsustomavate asjaolude kohta. Riigikohus selgitas, et tegemist on dokumentaalse tõendiga TsMS § 272 lõike 2 mõttes, kuid selle usaldusväärsus ja tõendusjõud võib olla madalam, kui tõendi esitaja ei paku kohtule ega vastaspoolele võimalust seletuse kirjutanud isikule küsimuste esitamiseks ja kirja koostamise asjaolude selgitamiseks.
22.Käesolevas asjas oli hagejal võimalus taotleda AS-i INFO-AUTO töötajate tunnistajatena ülekuulamist. Kostja esitas R.i vastuse 04.06.2013 menetlusdokumendiga ja 05.06.2013 eelistungil ei vaielnud hageja esindaja selle vastuvõtmisele vastu, märkis vaid, et selles sisalduv info on talle üllatuseks ja palus täiendavat tähtaega, et hagejaga rääkida. Samuti, et „kui peaks selguma, et on vaja tunnistajana üle kuulata AS-i INFO-AUTO töötaja, soovin istungit.“ (protokoll t lk 119). Kostja esindaja nõustus tunnistaja ülekuulamisega. Maakohus andis pooltele tähtaja lõplike seisukohtade ja tunnistajate ülekuulamiseks taotluse esitamiseks hiljemalt 05.08.2013. 26.06.2013 menetlusdokumendis teatas hageja esindaja sõnaselgelt, et ei soovi R.i tunnistajana ülekuulamist (t lk 126). Teistsugust seisukohta ei avaldanud ta ka 05.08.2013 menetlusdokumendis, kuigi siis oli talle teada ka D a digitaalallkirjastatud vastus (t lk 143-145).
23.Kolleegium nõustub maakohtu poolt kogutud ja uuritud tõendite kogumi alusel vaidlusaluse sõiduki ostmisega ja selle eest tasumisega seotud isikute vahel tekkinud õigussuhetele (või nende puudumisele) antud kvalifikatsiooniga. Hageja ei suutnud tõendada, et sõiduauto, mille ostmiseks vajalikke toiminguid tegi salongis A.T (valis auto ja vormistas ostu (t lk 125 punkt 1.2.4.), paludes väljastada arve äriühingule ja omand vormistada kostja nimele), tegutses seejuures kostja esindajana ja nimel. Müüja oli arusaamisel, et ostjaks oli A.T füüsilise isikuna. Hageja eitab, et A.T oleks tegutsenud tema nimel. Hageja ei esitanud ega püüdnudki esitada tõendeid (näiteks A.T vande all antud seletust/ütlust vmt) väidetava suulise kokkuleppe kohta hageja (täpsustamata seejuures, kes juriidilist isikut seejuures esindas) ja kostja vahel raha tagasimaksmise kohta. Seejuures tõi hageja ise esile, et kokkulepet tagasimaksmise tähtaja ja viisi kohta ei olnud (t lk 112). Kostja eitab mistahes kokkulepete olemasolu juriidilisest isikust hagejaga ja esitas tõendid, et sõiduki ostjaks oli tema tolleaegne elukaaslane ja lapse isa A.T. TsMS § 230 lõike 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja poolt antud
seletus on kolleegiumi jaoks ka eluliselt usutav – edukas elukaaslane soovib oma kaheksandat kuud rasedale tulevase lapse emale kinkida lapse sünni puhul auto, tulevane ema on nõus ja autot kasutavad mõlemad elukaaslased pereautona. Tõendamist leidnud ja vaidluse all mitteolevate asjaolude alusel tuleb nõustuda maakohtuga selles, et tõendamist ei leidnud seonduvalt vaidlusaluse sõiduki omandamisega kostjal mistahes õiguslike suhete (sealhulgas ka alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest tulenevate) olemasolu juriidilisest isikust hagejaga. Käesolevas asjas esiletoodud asjaolud annavad veenvuse kostja seisukohale, et sõiduki näol oli tegemist elukaaslase kingiga temale. Hageja viide kinkelepingu kirjalikule kohustuslikule vormile ei ole asjakohane. VÕS § 261 reguleerib kinkija avalduse vormi, kui kinkija võtab endale kinkelepinguga kohustusi (lõige 1). Tegemist ei ole kinkelepingule seadusest tuleneva kohustusliku vorminõudega.
24.Apellant esitas 07.02.2014 menetlusdokumendiga 2 täiendavat dokumentaalset tõendit, millised palub võtta asja juurde: 1) i 27.01.2014 seletuskiri selle kohta, kuidas ta leidis selle aasta alguses oma arvutist sõiduauto Volvo müügipakkumise nr 54425 ja kuna ta teab juhuslikult, et R U on tema tutvusringkonda kuuluva A T endine elukaaslane, siis pöördus ta „Ae poole, et müügipakkumine talle anda, et viimane saaks vajadusel selle Rle edastada.“; 2) väljatrükk 3-l lehel müügipakkumisest nr 54425 02.11.2009, mille esimese lehe üleval vasakus nurgas on nimi „R U“. Taotluse kohaselt ei saanud hageja müügipakkumist varem esitada, kuna hageja esindaja A T sai selle S Gi käest alles 27.01.2014. Vastustaja vaidleb taotlusele vastu, kuna tegemist on hilinenult esitatud tõendiga. Samuti kuna tegemist ei ole isegi mitte e-kirja väljatrükiga ega ole selge, kes on ning vastustaja ei ole kunagi näinud väidetavat pakkumist.
25.Kolleegium, tutvunud taotlusega ja vastuväitega sellele, leiab, et apellandi taotlus tuleb jätta rahuldamata TsMS § 652 lõike 3 ja 4 alusel, kuna tegemist on ilmselt hilinemisega esitatud tõendiga. Maakohtus puudus poolte vahel vaidlus, et A.T tegi vaidlusaluse sõiduki ostmisega seotud toiminguid AS-is INFO-AUTO. Seega pidi ta olema teadlik ka saadetud müügipakkumisest ja hageja esindajana oli tal võimalik see esitada maakohtus või taotleda selle väljanõudmist müüjalt, kui dokument hagejale mistahes põhjusel kättesaadav ei olnud. Vastuvõtmisele mittekuuluvad tõendid tagastatakse apellandile koos otsusega.
26.Apellatsioonimenetluse kulud jäävad TsMS § 171 lõike 1 alusel apellandi kanda.
Ülle Jänes
Mare Merimaa
Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.