Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
Tsiviilasi 2-13-34082
Määruse tegemise aeg ja koht
09.12.2013, Tallinn
Kohtukoosseis
Reet Allikvere, Ele Liiv, Imbi Sidok-Toomsalu
Kohtuasi
X X avaldus lähenemiskeelu rakendamiseks X X ja X Xi suhtes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13.09.2013 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse X X määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Avaldaja: X X (isikukood xxxxxxxxxxx), avaldaja esindaja vandeadvokaat Liane Raave Puudutatud isik I: esindajad X X (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxx) Puudutatud isik II: X X (isikukood xxxxxxxxxx elukoht xxxxxxxxxxxxxxx) Puudutatud isikute esindaja vandeadvokaat Nigul Saar Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1(6)
22.06.2013 umbes kell 10.30 läks avaldaja aadressil xxxxxxxx, Tallinn prügikasti välja viima. Avaldaja avas ukse ja enne, kui ta selle sulgeda jõudis, tabasid teda rusikalöögid kõhu piirkonda. Ründajaks oli X X, kellega koos oli X X. X X lükkas avaldaja korterisse elutoa diivanile, sõimas ja nõudis avaldajalt korteri vabastamist, väites, et on korteri uus omanik. X X on avaldaja lapse ema ja endine elukaaslane. Korter, kus avaldajat rünnati, omandati avaldaja ja X X kooselu ajal. Korteriga seoses esitas avaldaja kohtusse hagiavalduse X X vastu ühise seltsingvara jagamiseks selliselt, et korter jääks avaldajale (tsiviilasi nr 2-1231229). Lisaks esitas avaldajaga seotud äriühing World Fish Ltd X X vastu kaks rahalise kohustuse täitmise nõuet, millest üks jõudis kohtusse ja tagatud korterile seatud kohtuliku hüpoteegiga (tsiviilasi nr 2-12-44347). Avaldajal on põhjust arvata, et X X vastu esitatud nõuded ja hagid on puudutud isikuid sedavõrd ärritanud, et nad on valinud vaidluste lahendamiseks omakohtu (omavoli), rikkudes avaldaja isikuõigusi ja tekitades avaldajale kehavigastusi. Kuna vaidlused ei ole lõppenud, annab puudutatud isikute senine käitumine avaldajale alust karta, et avaldaja isikuõiguste rikkumine puudutatud isikute poolt jätkub. Puudutatud isikute seisukohad Puudutatud isikud vaidlesid avaldusele vastu ja leidsid, et avalduse rahuldamiseks puuduvad alusasjaolud ja materiaalõiguse kohaldamisest tulenev põhistus. Avaldaja ei tõendanud, et talle oleks VÕS § 1055 lg 1 mõttes kahju tekitatud ega seda, et väidetava kahju tekitamise eest vastutavad X X ja X X. Puudutatud isikud ei võtnud avalduses toodud faktilisi asjaolusid omaks. X X ei ela koos X Xiga, vaid kasutab X Xi korterit xxxxxxxxx üürilepingu alusel, sest X X vägivald sundis teda koos lapsega enda korterist lahkumaxxxxxxxxx korteriomand ei ole avaldaja seaduslikus valduses. X X ei tunne avaldajat ning on avaldajat näinud ainult ühel korral, 22.06.2013, kui läks koos X Xga viimase korterist asju tooma, kuna X X kartis järjekordselt võimaliku vägivalla ohvriks saada. X X arvas, et võõra juuresolek väldib X X võimalikku agressiivsust. Avaldaja püüdis X Xl korterist isiklike asjade võtmist füüsiliselt takistada. Korterist isiklike asjade võtmist ei saa pidada avaldaja isikuõiguste rikkumiseks. Sellisele järeldusele jõudis ka kohale kutsutud politseipatrull, kes käskis avaldajal rahuneda ja lubas korteriomanikul oma asju võtta. X X ei kasutanud avaldaja suhtes vägivalda. Ähvardamise kohta puudub mistahes tõend. Tõendatud on avaldaja vägivallatsemine X X suhtes. Seega ei ole avaldaja kartusel mingisugust usutavat alust. Nüüdseks puudub endiste elukaaslaste vahel ka varasem kokkupuutepunkt ühises eluruumis, sest avaldaja lahkus sealt. Esimese astme kohtu määrus Maakohus jättis X X avalduse X X ja X Xi suhtes lähenemiskeelu rakendamiseks rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja tugines lähenemiskeelu nõudes asjaoludele, et ta elab xxxxxxxx korteris, kus tal on seaduslik alus olla, kuid tal on hirm oma endise elukaaslase X X poolt kestva isikuõiguste rikkumise pärast, kes on xxxxxxxxxxx korteriomandi ainuomanik. Avaldajal on põhjust arvata tema vastu suunatud kestvat isikuõiguste rikkumist seetõttu, et avaldaja esitas X X vastu hagiavalduse ühise seltsingvara jagamiseks selliselt, et korteriomand jääb avaldajale. Kohtutoimikus on Harju Maakohtu 28.05.2013 hagi läbivaatamata jätmise määrus X X hagis X X vastu seltsingvara jagamise nõudes, kuna avaldaja ei ilmunud 27.05.2013 kohtu määratud kohtuistungile. Käesoleval ajal ei ela avaldaja enam xxxxxxxxxxxx korteris, seega puudub endiste elukaaslaste vahel kokkupuute koht ühises eluruumis. Teisi X X, X X ja X Xi vahelisi kohtuvaidlusi avaldaja ei tõendanud. Seega puudub avaldajal alus arvata, et
2(6)
kohtuvaidlused puudutatud isikutega võivad tuua puudutatud isikute poolt kaasa avaldaja isikuõiguste rikkumisi, mille ärahoidmiseks on vajalik lähenemiskeelu rakendamine. Avaldaja ei tõendanud tema suhtes õigusvastase vägivalla tarvitamist puudutatud isikute poolt. Isikuvastaste kuritegude talituse Kesklinna teenistuse vanemkomissari teatis kriminaalmenetluse nr 13230107845 alustamise kohta avaldaja avalduse alusel ei tõenda puudutatud isikute poolt vägivalla tarvitamist avaldaja suhtes. Samuti ei tõenda puudutatud isikute poolt vägivalla tarvitamist avaldaja suhtes 22.06.2013 raviarst V. Ruisnaki väljastatud epikriis-ravijuht nr 20130622-250773/01-22-493088. Avaldaja poolt kohtule esitatud Põhja Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse lõpetamise määrus kriminaalasjas nr 1222230109642 ei tõenda samuti puudutatud isikute õigusevastast vägivalla tarvitamist avaldaja vastu. Nimetatud kriminaalasja lõpetamise määruse kohaselt tuvastas prokurör, et 2011. novembri alguses, 17.07.2012 ja 02.08.2012 avaldaja kehaliselt väärkohtles X Xt, mis on KarS §-s 121 kirjeldatud kuritegu. Arvestades, et isiku süü ei olnud suur ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudus avalik menetlushuvi ning juhindudes KrMS § 202 lg 7 ja 206, lõpetati kriminaalasja nr 122230109642 menetlus. Eeltoodud tõendiga on tõendatud avaldaja vägivallatsemine X X suhtes, mitte vastupidi. Kohus tuvastas, et 22.06.2013 käis X X oma korterist aadressil xxxxxxxxxx, Tallinn lapsele ja endale kuuluvaid asju võtmas, võttes kaasa X Xi, kuna kartis avaldaja vägivalda. Õigusvastase vägivalla tarvitamine avaldaja suhtes puudutatud isikute poolt 22.06.2013 ei leidnud tõendamist. Tõendatud ei ole ka edasine reaalne oht avaldajale kahju õigusvastane tekitamine puudutatud isikute poolt. Seega puudub materiaalõiguslik alus lähenemiskeelu seadmiseks. Määruskaebus Avaldaja palub maakohtu 13.09.2013 määruse tühistada. Kohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse normi VÕS § 1055 ja rikkus menetlusõigusnorme TsMS § 442 lg-d 7 ja 8. Avaldaja ei nõustu kohtuga selles, et VÕS 1055 kaitse eesmärk hõlmab üksnes füüsilise vägivalla juhtumeid. Kohus jättis tähelepanuta, et avaldaja isikuõiguste rikkumine puudutatud isikute poolt on kestev ja ähvardab korduda ning VÕS § 1055 sätestatud lähenemiskeelu näol on tegemist preventiivse kaitseabinõuga. Kohus hindas üksnes füüsilise vägivalla tarvitamist avaldaja suhtes puudutatud isikute poolt 22.06.2013. Kohtu hinnangul on risk, et puudutatud isikud kujutavad endast edaspidi avaldaja jaoks ohtu, ebareaalne põhjusel, et täna puudub kokkupuute koht endiste elukaaslaste vahel ühises eluruumis ja lõppenud on seltsingvara puudutav kohtuvaidlus. Kohus asus eelnimetatud seisukohtadele vaatamata sellele, et X X avaldas 27.08.2013 kohtuistungil mitmel korral, et ta ei karda niivõrd füüsilise vägivalla kui vaimse vägivalla (s.h provokatsioon) tarvitamist X X poolt ja X Xi kasutamist „relvana“ X X poolt (X X provotseerib X Xit tarvitama X X suhtes füüsilist vägivalda, samuti kaasa aitama vaimse vägivalla tarvitamisele). Hirm vaimse vägivalla (s.h provokatsioon) ees ei ole seotud ühise eluruumiga ega ole tingitud üksnes 22.06.2013 asetleidnud sündmustest. Puudutatud isikud on avaldajat vaimselt „rünnanud“ ka avalikus ruumis (näiteks kohtumaja koridoris, kus X X provotseeris X Xit avaldajale lõuga andma) ja X X on tarvitanud vaimset vägivalda (s.h provokatsioon) avaldaja suhtes ka varem (näiteks sündmused, mis olid kriminaalasja nr 1222230109642 aluseks). Kohus jättis tähelepanuta, et endiste elukaaslaste kokkupuutekoht on endiselt nende ühine laps ja pooleliolevad kohtuvaidlused, mis ajendavad puudutatud isikuid avaldaja isikuõigusi rikkuma.
3(6)
X X eesmärk on sundida avaldajat toime panema isikuõiguste rikkumist, loobuma oma õigustest nende ühisele lapsele, samuti loobuma pooleliolevatest kohtuvaidlustest. Juhuks, kui avaldaja vabatahtlikult ei loobu, on X X eesmärk näidata avaldajat kui kurjategijat, kellel ei tohigi olla õigusi nende ühisele lapsele. Avaldaja ei ole kurjategija, vaid langenud X X strateegilise provokatsiooni ohvriks. Avaldaja ei nõustu kohtu seisukohaga, et teisi kohtuvaidlusi (lisaks seltsingvara puudutavale vaidlusele) avaldaja ei tõendanud. Avaldaja avaldas 18.07.2013 avalduses kohtuasjade numbrid (tsiviilasjad nr 2-12-31229 ja 2-12-44347). Määrusest nähtub, et kohus päris kohtuandmebaasist tsiviilasja nr 2-12-31229 kohta. Seega sai (pidi saama) kohus pärida ka tsiviilasja nr 2-12-44347 kohta. 18.07.2013 avalduses viidatud rahalise kohustuse täitmise nõue on tänaseks jõudnud kohtusse (tsiviilasi nr 2-13-34527). Viidatud kohtuasjades (tsiviilasjad nr 2-12-44347 ja 2-13-34527) on hagejaks äriühing, mitte avaldaja. Kuna X X väitis mõlemas kohtuasjas, et äriühingul ei ole tema vastu nõuet, sest tegemist oli avaldaja poolse ülalpidamiskohustuse täitmisega (panusega ühisesse majapidamisse) X X suhtes, võtab X X viidatud kohtuasju tema ja avaldaja vaheliste vaidlustena. Eeltoodule juhtis avaldaja tähelepanu ka 27.08.2013 kohtuistungil. Kohus jättis avaldaja vastavasisulised avaldused tähelepanuta. Avaldajale jääb arusaamatuks, mis põhjusel ei kajastanud kohus määruse kirjeldavas osas 27.08.2013 kohtuistungil avaldatud seisukohti (27.08.2013 kohtuistungi protokoll on toimikus). Samuti jääb arusaamatuks, miks ei käsitlenud kohus määruse põhjendavas osas eelnimetatud seisukohti. Kohus kuulas avaldaja isiklikult ära, kuid määrusest nähtub, et lahendi tegemisel lähtus kohus üksnes lepinguliste esindajate kirjalikult esitatud avaldustest. Kohus jättis tähelepanuta ka esitatud tõendi, X X seletuskirja ja mõistis valesti 18.07.2013 avaldusele lisatud lisa 5 tähendust tõendina. Avaldaja ei esitanud kohtule Põhja Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse lõpetamise määrust kriminaalasjas nr 122230109642 selleks, et tõendada füüsilise vägivalla tarvitamist avaldaja suhtes X X poolt, vaid et tõendada X X käitumismustrit ja avaldaja isikuõiguste rikkumise kestvust ja korduvust. Kohus rikkus lahendi tegemisel seaduslikkuse ja põhjendatuse põhimõtet, jättes asjas tähtsust omavad asjaolud tähelepanuta. Kohtule on ilmselt uudne olukord, kus mees vajab kaitset naise vaimse vägivalla eest. Avaldaja hinnangul ei saa tänapäeva ühiskonnas lähtuda sellest, et vägivald saab olla ainult füüsiline ja vägivalla ohvrid saavad suhtes mees-naine olla ainult naised. Tsiviliseeritud ühiskonnas ei pea ükski inimene taluma mis tahes vägivalla tarvitamist ja isikuõiguste rikkumist enda suhtes. Ka vaimne vägivald on vägivald (ka siis, kui naine kasutab seda mehe suhtes) ja väärib samaväärset kaitset nagu füüsiline vägivald (seda enam olukorras, kus vaimse vägivalla tagajärgi peetakse võrreldes füüsilise vägivalla tagajärgedega isegi raskemaks). Nii kehalise kui vaimse heaolu seisundi halvendamine on isikuõiguste rikkumine. Põhiseadusest tulenevalt on igaühel õigus inimväärikusele ja eraelu puutumatusele ning riik on kohustatud kaitsma üksikisikut kolmandate isikute rünnete eest. Provotseerimine, hirmutamine, ähvardamine, jälitamine jms on vaimne vägivald (isikuõiguste rikkumine) ning hõlmatud VÕS § 1055 kaitse eesmärgiga. Avaldaja isikuõiguste rikkumine läbi vaimse vägivalla puudutatud isikute poolt on olnud kestev ja ähvardab korduda ka tulevikus (s.h on olnud üks füüsilise vägivalla juhtum ja mitu füüsilise vägivallaga ähvardamise juhtumit). Avaldaja viitas ka 27.08.2013 kohtuistungil sündmustele, mis on juba aset leidnud. X Xl ja X Xil puudub igasugune vajadus lähikontaktiks avaldajaga. X Xl ja avaldajal on ühine laps, kelle tõttu ilmselt tekib vajadus lähikontaktiks, kuid üksnes see ei õigusta avaldaja isikuõiguste kaitseta jätmist. Lapse üleandmist ühelt vanemalt teisele on võimalik
4(6)
korraldada ka lähikontaktita (kaasates kolmandaid isikuid, andes eelneva selgesõnalise loa lähenemiseks vms, sellistele võimalustele viitas avaldaja ka 27.08.2013 kohtuistungil) ja vajaliku erandi saab kohus näha ette lähenemiskeelu sõnastuses. Puudutatud isikute vastuväidetest ei tulene, et nad tunnetaksid lähenemiskeeldu nende põhiõiguste olulise piiramisena. Vastus määruskaebusele Puudutatud isikud paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Menetluse edasine käik Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 13.09.2013 määrus on seaduslik ja põhjendatud määruses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 korrata. Maakohus on piisavalt oma seisukohti kaevatavas määruses põhjendanud. Maakohus leidis põhjendatult, et avaldaja ei tõendanud tema suhtes õigusvastase vägivalla tarvitamist puudutatud isikute poolt. Isikuvastaste kuritegude talituse Kesklinna teenistuse vanemkomissari teatis kriminaalmenetluse nr 13230107845 alustamise kohta avaldaja avalduse alusel ei tõenda puudutatud isikute poolt vägivalla tarvitamist avaldaja suhtes. Samuti ei tõenda puudutatud isikute poolt vägivalla tarvitamist avaldaja suhtes 22.06.2013 raviarst V. Ruisnaki väljastatud epikriis-ravijuht nr 20130622-250773/01-22-493088. Avaldaja poolt kohtule esitatud Põhja Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse lõpetamise määrus kriminaalasjas nr 1222230109642 ei tõenda samuti puudutatud isikute õigusevastast vägivalla tarvitamist avaldaja vastu. Nimetatud kriminaalasja lõpetamise määruse kohaselt tuvastas prokurör, et 2011. novembri alguses, 17.07.2012 ja 02.08.2012 avaldaja kehaliselt väärkohtles X Xt, mis on KarS §-s 121 kirjeldatud kuritegu. Arvestades, et isiku süü ei olnud suur ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudus avalik menetlushuvi ning juhindudes KrMS § 202 lg 7 ja 206, lõpetati kriminaalasja nr 122230109642 menetlus. Eeltoodud tõendiga on tõendatud avaldaja vägivallatsemine X X suhtes, mitte vastupidi. Maakohus tuvastas samuti, et 22.06.2013 käis X X oma korterist aadressil xxxxxxxxxxx lapsele ja endale kuuluvaid asju võtmas, võttes kaasa X Xi, kuna kartis avaldaja vägivalda. Õigusvastase vägivalla tarvitamine avaldaja suhtes puudutatud isikute poolt 22.06.2013 ei leidnud tõendamist. Tõendatud ei ole ka edasine reaalne oht avaldajale kahju õigusvastane tekitamine puudutatud isikute poolt. Seega puudub materiaalõiguslik alus lähenemiskeelu seadmiseks. Vaimse vägivalla kasutamine avaldaja suhtes ei ole leidnud tõendamist. Maakohus ei jätnud avaldust rahuldamata põhjusel, et avaldajaks on mees. Seega pole määruskaebuses sellekohased etteheited maakohtule asjakohased. Maakohus on kõik asjas esitatud tõendeid kogumis hinnates põhjendatult jätnud avalduse rahuldamata. Määruskaebuses toodud väited ei anna alust kaevatava määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
5(6)
Reet Allikvere
Ele Liiv
Imbi Sidok-Toomsalu
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.