Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
9. september 2013.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-12-44347
Tsiviilasi
XXXLTD. hagi XXX vastu võla väljamõistmiseks 26 919,59 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende
hageja XXXLTD. (Marshalli Saarte Vabariigi registrikood
esindajad
XXX, asukoht XXX) hageja esindaja vandeadvokaat Liane Raave kostja XXX (isikukood XXX, elukoht XXX) kostja esindaja vandeadvokaat Oksana Sobko
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 31.10.2012 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmis XXX (kostja) 2009.a aktsiaseltsiga XXXmüügilepingu sõiduauto Volvo V50 ostmiseks. Kostja kohustus sõiduki eest tasuma 390 000 krooni (24 925,55 eurot). Samal ajal leppisid XXXLTD. (hageja) ja kostja suuliselt kokku, et müüjale tasub ostuhinna kostja eest hageja. Nimetatud rahasumma kohustus kostja hagejale tagasi maksma. 04.11.2009 täitis hageja kostja maksekohustuse ning kostja sai sõiduki omanikuks. Kostja ei ole aga kokkulepet täitnud ning hagejale rahasummat tagasi maksnud. Kui kohtus ei leia tõendamist kokkulepe rahasumma tagastamise kohta, siis tuleb hageja nõue rahuldada kas käsundita asjaajamise või alusetu rikastumise sätete alusel. Eeltoodule tuginedes palus hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse 24 925,55 eurot ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise alates 01.11.2012 kuni põhivõla tasumiseni. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. XXXLTD. kuulub kostja endisele elukaaslasele XXX. Kostja ja XXX elasid vabaabielus ühise perena. Kooselu lõppes 2012 juulis. XXX soovis kinkida kostjale sõiduauto lapse sünni puhul. See, et tehing toimus hageja kaudu, oli XXX valik. Kostja ei ole aktsiaseltsiga XXX müügilepingut sõlminud. Aktsiaseltsi XXX kliendiks oli XXX. Tema soovil tehti arve hageja nimele. Samuti XXX soovil anti sõiduauto omand üle kostjale. Ebaõige on väide, et poolte vahel oli kokkulepe raha tagasimaksmise kohta. Käsundita asjaajamise ja alusetu rikastumise sätete kohaldamise eeldused puuduvad. Kohtu põhjendused Poolte vahel on vaidlus selle üle, kes oli aktsiaseltsiga XXX sõlmitud müügilepingus ostjaks. Asja materjalidest nähtub, et sõiduki Volvo V50 eest tasumiseks on Aktsiaselts XXX esitanud arve hagejale. Hageja kontoväljavõttest selgub, et hageja on tasunud 04.11.2009 aktsiaseltsile XXX sõiduki eest 390 000 krooni. Vaidlust ei ole, et sõiduki omandiõiguse andis Aktsiaselts XXX üle kostjale. Aktsiaseltsi XXX automüüja XXX on 04.06.2013 vastuses (t lk 117) ja müügijuht XXX on 30.07.2013 vastuses (t lk 140) kostja esindaja päringutele teatanud, et aktsiaseltsi XXX kliendiks oli XXX, kelle sooviks oli, et arve esitatakse hageja nimele ning sõiduk vormistatakse Eesti Autoregistrikeskuses kostja nimele.
Kohus leiab, et XXX ja XXX vastustega on tõendatud, et müügilepingu pooleks (ostjaks) oli XXX. VÕS § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. XXX ja XXX vastustest selgub, et sõiduki müügi osas saavutati kokkulepe XXX. Asjaolu, et maksjaks oli hageja, ei tähenda, et XXX ei saanud olla lepingu pooleks. VÕS § 78 lg 1 kohaselt võib kohustuse täita kolmas isik. Ka hageja ise on eitanud lepingupooleks olemist. XXX lepingupooleks olekut ei välista ka see, et aktsiaselts XXX andis sõiduki omandiõiguse üle kostjale. VÕS § 80 lg 1 sätestab, et lepingus võib ette näha või võlasuhte olemusest tuleneda, et kohustus tuleb võlausaldaja asemel täita kolmandale isikule (leping kolmanda isiku kasuks). Kohus on seisukohal, et XXX ja XXX vastustega on tõendatud, et aktsiaseltsi XXX ja XXX vahel oli kokkulepe, et aktsiaselts XXX täidab oma kohustuse (annab sõiduki omandiõiguse üle) kostjale. Hageja on seisukohal, et XXX ja XXX vastused ei ole tõendiks, kuna nad ei ole seaduses sätestatud protsessivormis. Kohus ei nõustu hagejaga. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 272 lg 1 sätestab, et dokumentaalne tõend on igasugune kirjalikult, pildistamisega või video-, heli- või elektroonilise salvestusega või muu andmesalvestusega jäädvustatud dokument või muu sellesarnane andmekandja, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul. Kohus leiab, et XXX ja XXX vastused kostja esindaja päringutele vastavad dokumentaalse tõendi nõuetele. Nimetatud vastuste puhul ei ole tegemist XXX ja XXX kirjalike seletustega kohtule. Kuna kohus on tuvastanud, et müügilepingu pooleks oli XXX, siis täitis hageja XXX kohustust, mitte kostja kohustust. Eeltoodust tulenevalt ei saa hagejal kostja vastu olla ka käsundita asjaajamise või alusetu rikastumise sätetele tuginevat nõuet. Selle kohta, et poolte vahel oleks olnud kokkulepe, et kostja tasub hagejale 24 925,55 eurot, ei ole hageja tõendeid esitanud. Ülaltoodule tuginedes leiab kohus, et hagejal puudub nõue kostja vastu ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja on esitanud taotluse jätta kostja poolt 05.08.2013 esitatud tõendid ja vastuväited tähelepanuta, kuna kostja oleks pidanud need esitama varem. Kohus leiab, et hageja taotlus on põhjendamatu. 05.06.2013 toimunud istungil andis kohus pooltele lõplike seisukohtade esitamise tähtajaks 05.08.2013. Kostja on seda tähtaega järginud. Harju Maakohtu 16.11.2012 määrusega seati hagi tagamiseks kostjale kuuluvale kinnistule (registriosa nr XXX) kohtulik hüpoteek summas 26 919,59 eurot hageja kasuks. Tallinna Ringkonnakohtu 20.03.2013 määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata. TsMS § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb hagi tagamine tühistada. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud
pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.