Kaebuse esitaja ja kaebuse Osaühingu Eeva Aiad määruskaebus liik Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
nende Puudutatud isik (määruskaebuse esitaja): Osaühing Eeva Aiad (registrikood: 10858534; asukoht: Kiili vald), seaduslikud esindajad Erki Tiivas ja Ivar Ulmre Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Harju Maakohtu 13.11.2013.a määrus tühistada.
2.Saata tsiviilasi menetlemiseks Harju Maakohtule.
3.Osaühingu Eeva Aiad määruskaebus rahuldada.
4.Määruse peale määruskaebust esitada ei saa. Asjaolud
Harju Maakohtu Registriosakond edastas 11.10.2013.a kohtule puudutatud isiku dokumendid tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 595 lg 2 p 5 alusel, et algatada menetlus lähtudes äriseadustiku § 203 lg 1 p 1 alusel sundlõpetamise otsustamiseks, kuna äriühingu netovara ei vasta ÄS §-s 176 sätestatud nõuetele.
2.Kohus algatas 18.10.2013 määrusega sundlõpetamise ja andis sundlõpetamise aluseks oleva puuduse kõrvaldamiseks või likvideerija nimetamiseks tähtaja. Ühtlasi määras kohus tasumisele tagatise, kui juhatuse liige ise ei soovi likvideerijaks hakata. Kohtu määratud tähtajaks ei ole makstud tagatist ega kõrvaldatud puudusi.
1(4)
Tsiviilasi nr: 2-13-48002
3.13.11.2013.a määrusega sundlõpetas kohus puudutatud isiku ja määras, et osaühing tuleb registrist kustutada. Määruse põhjendustes märkis kohus, et registripidaja on andnud puudutatud isikule tähtaja tarvitusele võetud abinõude kohta otsuse esitamiseks. Kohtule esitatud äriregistri toimikust ja registriosakonna kaaskirjast nähtub, et sundlõpetamishoiatus on osaühingule tehtud seetõttu, et kõrvaldamata on netovara puudused, mis ilmnesid alates 2011.a majandusaasta aruannetest. Kohus viitas ÄS §-dele 136 ja 176, § 203 lg 1 p-le 1 ja lg-le 2, § 204 lg-le 3 ja §-le 205. Kuivõrd puudutatud isikule ei ole õnnestunud määrata likvideerijat ning ei ole algatatud ka puudutatud isiku pankrotimenetlust, leidis kohus kooskõlas TsMS § 604 lg-ga 2, et isiku likvideerimismenetlust läbi ei viida ja puudutatud isik kustutatakse registrist. Kohus märkis, et TsMS § 606 lg 1 järgi jõustub määrus selle kättetoimetamisega juriidilisele isikule.
4.05.12.2013.a esitas puudutatud isik määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja ennistada või pikendada 18.10.2013.a hoiatusmääruses antud sundlõpetamise aluseks oleva puuduse kõrvaldamise (uue majandusaasta aruande esitamise) tähtaega ning Harju Maakohtu registriosakonnal mitte kustutada äriühingut registrist. Kaebuse põhjenduste kohaselt on rikutud menetlusõigust. Kaevatav määrus ei saa kaebaja hinnangul jõustuda kättetoimetamisega juriidilisele isikule ja samal ajal olla 15 päeva jooksul edasikaevatav, seega on määruse tegemisel kohaldatud ebaõigesti TsMS-i. Kaebaja selgitas praeguse olukorra tekkimise põhjusi, märkides, et puudutatud isiku seaduslikud esindajad ei saanud aru, millisele teatele tuleb reageerida (st kas vastata kohtule või äriregistrile). Mõlemad juhatuse liikmed tegelesid ettevõtte vara hulka kuuluva maa detailplaneeringuga ja olid juhatuse koosolekul juba maa üleshindamise teinud, püüdes sellega puudutatud isiku majanduslikku olukorda parandada ja äriregistri 07.11.2013.a kirjas ja 18.10.2013.a hoiatusmääruses nõutud puudusi kõrvaldada. Puudutatud isiku seaduslikud esindajad esitasid 26.11.2013.a majandusaasta aruande, kus maa väärtus on õiglase hinnaga, ja 04.12.2013.a majandusaasta aruande, kus on omakapital korras. Juhatuse liikmed eeldasid, et sellest piisab. Kaebaja hinnangul tegutsesid juhatuse liikmed erilise ettevõtja hoolsusega äriühingu huvides, kuid jätsid kogemata menetlustähtajad järgimata. Kaebaja selgitas, et kuna ettevõtte varaks olev maa oli enne viimase majandusaasta aruande (mille alusel tehti äriühingule hoiatamismäärus) esitamist soetamisväärtusega, mis on oluliselt alla selle tegeliku väärtuse, siis ei osanud kahtlustadagi, et seda ei arvestata. Kaebaja eesmärk on taastada olukord, et oleks võimalik jätkata kõnealuse maa arendamist ärimaaks ning kohustuste katmist selle realiseerimisest võlausaldajate ees.
5.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
Määruse põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus tuleb tühistada ja tsiviilasi tuleb saata menetlemiseks Harju Maakohtule.
7.Kuigi täiesti lubamatu on olukord, kus äriühing ei suuda pikema perioodi jooksul täita formaalseid eeldusi, mille pinnalt võiks tõusetuda äriühingu sundlõpetamise küsimus, ei saa formaalsed majandusaasta aruendes esinevad ebakõlad olla automaatselt aluseks äriühingu sundlõpetamisele.
2(4)
Tsiviilasi nr: 2-13-48002
8.Määruskaebuses tugines puudutatud isik sellele, et asjaolud, mis said olla aluseks äriühingu sundlõpetamisele, on nüüdseks kõrvaldatud. Kuigi puudutatud isikud ei esitanud asjakohaseid andmeid maakohtule kohtu poolt määratud tähtajaks, ei saa kohtu poolt määratud tähtaja möödalaskmine olla automaatselt aluseks äriühingu sundlõpetamisele.
9.Määruskaebuses väitsid äriühingu osanikud, et nad on huvitatud äriühingu tegevuse jätkamisest, et äriühingu sundlõpetamise aluseks olnud asjaolud on nüüdseks kõrvaldatud, et äriühingul on vara, majandustegevus, äriühingu tegevusest huvitatud osanikud ning ka võlausaldajad, kellele tekiks äriühingu tegevuse lõpetamisest kahju. Seega tuleb äriühingu sundlõpetamist sisuliselt kaaluda. Kui sundlõpetamise aluseks olevad asjaolud on tõepoolest kõrvaldatud ning kui äriühingu osanikud soovivad ühingu tegevuse jätkumist, tuleb kohtul jätta äriühing sundlõpetamata.
10.Äriühingu sundlõpetamist ei saa rakendada ainuüksi sanktsioonina selle eest, et äriühing ega selle osanikud kohtu poolt määratud tähtaja jooksul kohtule ei vastanud. Juhul, kui äriühingu sundlõpetamine oleks vaid formaalsus ja sõltuks ainuüksi sellest, kas kohtule vastatakse nõutud tähtpäevaks, siis ei oleks seadusandja andnud äriühingu sundlõpetamist kohtu pädevusse. Juriidilise isiku sundlõpetamine on antud seadusandja poolt kohtu pädevusse selleks, et kohus saaks sisuliselt hinnata ja kaaluda äriühingu sundlõpetamise aluseid ja sellega kaasnevaid õiguslikke tagajärgi. Kohtu ülesanne on tagada isikute, sh äriühingu osanike ja võlausaldajate huvide ja õiguste kaitse, mitte teha asjas kiiresti lõpplahend. Juhul, kui kohus suhtub äriühingu sundlõpetamisse formaalselt, võib jääda mulje, et kohus ei taga isikutele kaitset ning ei täida seega neid eesmärke, miks kohtud on loodud.
11.Käesoleval juhul kõrvaldati väidetavalt sundlõpetamise aluseks olnud põhjused, kuid sellest teavitati kohut peale kohtu poolt vastamiseks määratud tähtpäeva. Määruskaebuse esitajad muutsid usutavaks selle, et äriühingu lõpetamisega kaasneb märkimisväärne majanduslik kahju, mida saab äriühingu tegevuse jätkamisega vältida. Ringkonnakohus leiab, et juhul kui sundlõpetamist võimaldavad puudused on kõrvaldatud, ei saa puuduste kõrvaldamisega viivitamine või puuduste kõrvaldamisest kohtu teavitamisega viivitamine olla käesoleval juhul aluseks äriühingu sundlõpetamisele.
12.Ringkonnakohus leiab, et seda, kas äriühing sundlõpetamise aluseks olnud puudused kõrvaldas, tuleb kontrollida maakohtul. Kohane on see, et sundlõpetamise aluseks olevate asjaolude esinemist või puudumist kontrollib maakohus. Määruskaebuse esitajad kasutasid õigust esitada maakohtule koos määruskaebusega uusi asjaolusid. Nendest asjaoludest peab määruskaebuse esitaja hinnangul nähtuma, et äriühingu sundlõpetamiseks enam aluseid ei esine. Maakohus ei ole vastavaid asjaolusid kontrollinud. Seega tuleb maakohtul asja uue arutamise käigus kontrollida, kas sundlõpetamise aluseks olnud asjaolud on kõrvaldatud või kas vastavaid asjaolusid tuleb veel täpsustada.
13.Ringkonnakohus märgib veel, et isegi siis, kui äriühingu sundlõpetamine tuleks läbi viia, ei saa nõustuda maakohtuga selles, et sundlõpetamine tuleb läbi viia TsMS § 602 lg-st 2 tulenevalt ilma likvideerimismenetluseta. Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et maakohus oleks käesoleva hagita menetluse raames teinud piisavaid jõupingutusi selleks, et välja selgitada, kas äriühingule on võimalik likvideerijaid määrata. Näiteks käesolevas asjas oleks maakohus pidanud kontrollima äriühingu vara olemasolu. Selle käigus oleks ilmnenud, et äriühingule kuulub kinnisasi, mis on koormatud hüpoteekidega. Nii oleks tulnud jõuda järeldusele, et kohus oleks pidanud pöörduma muuhulgas ka otse hüpoteegipidajate poole ning andma ka neile võimaluse esitada likvideerija kandidaate. ÄS § 60 lg 5 alusel peale äriühingu registrist
3(4)
Tsiviilasi nr: 2-13-48002 kustutamist on võlausaldaja avalduse alusel likvideerimine võimalik üksnes juhul, kui võlausaldajale vastava taotluse esitamise tähtaeg ennistatakse. Tähtaja ennistamine eeldab aga seda, et võlausaldaja toob kohtu ette asjaolud, mille alusel saab jõuda veendumusele, et tähtaeg lasti mööda mõjuval põhjusel.
Reet Allikvere
Ülle Jänes
Kaupo Paal
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.