Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Piret Rõuk
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 03.veebruaril 2014 Kentmanni 13 Tallinnas tsiviilkantselei kaudu 2-13-33427
Kohtuasi
XXXOÜ hagi XXXOÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Hagihind Menetlusosalised ja esindajad
49 010,32 eurot Hageja: XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX), seaduslik esindaja XXX, lepinguline esindaja adv. Indrek Naur Kostja: XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) lepinguline esindaja adv. Vahur Ambos
Kohtuistungi aeg Resolutsioon
13.jaanuar 2014
hagi
väljamõistmiseks rahuldada osaliselt
vastu
võlgnevuse
2.Välja mõista XXXOÜ-lt põhivõlg 42 570 (nelikümmend kaks tuhat viissada seitsekümmend) eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 612,50 eurot (kuussada kaksteist eurot ja 50 senti) ja võla sissenõudmiskulud 40 (nelikümmend) eurot XXXOÜ kasuks
Jätta poolte menetluskulud 96 % ulatuses XXXOÜ kanda ja 4 % ulatuses XXXOÜ kanda
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest
Hagiavalduse asjaolud
31.01.2007 sõlmisid AS Sampo Pank (praeguse nimega Danske Bank A/S Eesti filiaal, edaspidi pank) ja XXX(edaspidi hageja) OÜ kapitalirendilepingu nr. XXX, mille kohaselt pank kohustus soetama purjejahi XXXning andma selle hageja kasutusse, kes omakorda kohustus selle eest tasuma igakuiseid liisingumakseid. Lepingujärgse lepingu eseme väljaostmise kuupäevaks lepiti kokku 25.01.2012. 25.01.2012 sõlmisid pank ja hageja kokkuleppe kapitalirendilepingu nr XXX muutmiseks, mille kohaselt pikendati rendiperioodi 48 kuu võrra ning lepiti kokku uueks vara väljaostmise tähtpäevaks 25.01.2016. Hageja otsustas seejärel, et soovib jahi ära müüa ning pank andis oma nõusoleku jahi võõrandamiseks. Eeltoodust tulenevalt saatis hageja esindaja XXX 22.02.2012 XXXOÜ (edaspidi kostja) esindajale e-kirja, milles avaldas soovi vähe kasutatud ja hästi säilinud purjejahi XXXmüügiks. Hageja täpsustas, et ta ei ole sunnitud jahti müüma madala hinnaga ning ta otsib tehingut, mis jääks ~115 000 – 120 000 euro vahele ning sellele lisanduks käibemaks. Lisaks palus hageja teada anda, kas kostja leiab ostjaid. Kostja nõustus hageja jahi müügi korraldamisega ning asus potentsiaalseid ostjaid otsima. Poolte vahel lepiti kokku, et komisjonitasuks on 3% müügihinnast ning lisaks kohustub kostja müügihinnast tasuma pangale müügi hetkel alles oleva liisingujäägi. Hageja on seisukohal, et poolte vahel sõlmiti VÕS § 692 lg 1 sätestatud komisjonileping. Jahi müük algselt soovitud hinnaga ei õnnestunud ning kostja küsis 2013. aasta alguses hagejalt, milline oleks tema viimane soovitav müügihind ning kui suur on liisingujääk. Hageja vastas kostja päringule 11.01.2013 e-kirjaga, milles kirjutas, et kapitalirendi jääk tänase seisuga on 46 404,56 eurot (käibemaksuga). Lisaks täpsustas hageja, et tema soovitav müügihind on 90 000 eurot (käibemaksuta). Seega oli hageja poolseks soovitud müügihinnaks kokku 108 000 eurot. 15.04.2013 saatis kostja hagejale e-kirja, milles kirjutas, et hageja saab nüüd jahi eest 87 000 eurot koos käibemaksuga ning ülejäänud raha pärast 15.05.2013. Kostja poolset tasumist hagejale ei tulnud, aru pärides selgus, et kostja müüs jahi 87 000 euro eest, milles sisaldus käibemaks ning hageja poolt loodetud 108 000 eurot saada ei ole. Eeltoodust tulenevalt on hageja seisukohal, et kostja on rikkunud komisjonilepingut ning ei ole täitnud hageja kui komitendi juhiste järgimise kohustust. Hageja soovis, et kostja müüks jahi 108000 euro (käibemaksuga) eest, kuid kostja müüs jahi 87 000 euro eest (käibemaksuga). Hageja kui komitendi juhiste järgimise kohustus tuleneb käsunduslepingu sätetest (VÕS § 621). Hageja esitas 14.05.2013 kostjale arve summas 59 642,44 eurot (108 000 – 45 117,56 (pangale tasutud liisingujääk) – 3240 (3 % komisjonitasu). Hagiavalduse esitamise hetkeks on kostja hagejale ära tasunud ainult 15 200 eurot, ülejäänud osas pole kostja arvet tasunud. Seega on käesoleval hetkel hageja põhinõude suuruseks 44 442,44 eurot. Kostja esindaja on oma 17. juuni 2013.a kirjas hageja esindajale tunnistanud oma võlga summas 22 200 eurot, kuid vaatamata hageja esindaja 22. juuni 2013.a kirjale tunnustatud nõuet hagiavalduse esitamise hetkeks tasunud ei ole. Hageja nõuab VÕS § 113 lg 1 alusel viivist, sest kostja on 44 442,44 euro tasumisega viivituses alates 16.05.2013. Seisuga 15.07.2013 on raha maksmisega viivitatud 60 päeva. Seega, viivis seisuga 15.06.2013 on 639,17 eurot. Samuti nõuab hageja viivise välja mõistmist TsMS § 367 alusel põhinõudelt alates 15.07.2013 kuni põhinõude täitmiseni ning võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot VÕS § 1131lg 1 alusel.
Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja palus selle rahuldamata jätta. Vastuväidete kohaselt ei olnud poolte vahel sõlmitud komisjonilepingut. Kuna hageja ei olnud jahi omanik, siis ei saanud ta olla komitent VÕS § 692 lg 1 tähenduses ega sõlmida komisjonilepingut kostjaga. Vaidlusaluse jahi omanik oli pank, hageja üksnes kasutas jahti pangaga sõlmitud kapitalirendilepingu alusel. Pank ja kostja sõlmisid 30.04.2013 ostu-müügilepingu, millega kostja omandas vaidlusaluse jahi. Ostu-müügilepingu järgne ostuhind, mille kostja pangale tasus 45 117,56 eurot (käibemaksuga) oli rendimaksete summa, mille hageja võlgnes pangale kapitalirendilepingu alusel. Hiljem müüs kostja jahi edasi. Kui asuda seisukohale, et poolte vahel oli sõlmitud komisjonileping ja kostja komisjonärina müüs jahi alla komitendi poolt määratud hinda, ei ole kostja lepingut rikkunud. XXXsaatis hagejale e-maili 15.04.2013, hageja teatas e-maili teel kostjale alles 03.05.2013, et soovib müüa jahti hinnaga 109 000 eurot (käibemaksuga). Kuna hageja ei teatanud viivitamatult müügihinnaga mittenõustumisest, siis oli ta hinnast kõrvalekaldumise heaks kiitnud VÕS § 693 lg 2 teise lause kohaselt. Kostja ei ole võtnud kohustust vahendada jahi müüki hinnaga 109 000 eurot koos käibemaksuga. Jahi müügihinda käsitlev meilivahetus 15.04. ja 16.04.2013 toimus hageja ja XXXvahel, kes ei ole kostja juhatuse liige ega oma seadusest tulenevat kostja esindamise õigust ÄS § 181 ja TsÜS § 34 alusel. Kostja ainuke juhatuse liige on Jaanus Kase, kes ei ole võtnud kohustust vahendada jahi müüki hinnaga mitte alla 109 000 eurot koos käibemaksuga. Hageja on aktsepteerinud jahi edasimüügihinda 87 000 eurot koos käibemaksuga. Hageja ei ole kostjale 14.05.2013 arvet summas 59 642,44 eurot kunagi esitanud. Hageja esitas 14.05.2013 kostjale arve nr. 13031 summas 39 272,45 selgitusega: „vara müük: XXX tehasetähis XXX vastavalt lepingule“. Arves nr 13031 summa 39 272,45 eurot on saadud võttes aluseks jahi edasimüügihinna 87 000 eurot, millest on maha arvatud pangale makstav kapitalirendilepingu jääk (45 117,56 eurot), kostja vahendustasu 3% müügihinnast (2610 eurot) ning saadud vahe 39 272,45 euro ulatuses ongi hageja esitanud kostjale arve nr. 13031. Kuivõrd arve on hageja esitanud kostjale, siis arve esitamisega nõustus ta jahi müügihinnaga 87 000 (käibemaksuga) ja müügihinnast tehtud mahaarvamistega. Kostjal on õigus arvel nr. 13031 märgitud summast maha arvata kulutused jahi remondiks summas 1800 eurot, mida on hageja 22.06.2013 seisukohas tunnistanud. Seega, kui arve nr 13031 summast 39 272,45 eurot arvata maha 1800 eurot ja kostja poolt tasutud 15 272,44 eurot on jääk 22 000 eurot. Kostja 17.06.2013.a. vastuse eelviimases lõigus on ta kinnitanud, et tasub 22 200 eurot viivitamatult, kui pooled on jõudnud kokkuleppele vaidluse lõpetamises ja kinnitavad vastastikuste nõuete puudumist. Kohtuotsuse põhjendused Vaidlust ei ole, et hageja sai 31.01.2007 pangalt kapitalirendilepingu nr XXX alusel kasutusse purjejahi XXX; et vara väljaostmise tähtpäevaks oli 25.01.2016; et hageja otsustas jahi ära müüa ning pank andis oma nõusoleku jahi võõrandamiseks; et jahi müüki pidi korraldama kostja; et kostja tasuks oli 3 % müügihinnast; et kostja kohustus müügihinnast tasuma pangale müügi hetkel alles oleva liisingujäägi ning et kostja kulutused jahi remondiks olid 1800 eurot. Pooltel on vaidlus selle üle, kas pooled sõlmisid komisjonilepingu ning jahi müügihinna ja kostja võla suuruse üle.
VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Vastavalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Poolte 2012.a jaanuari- ja veebruarikuu e-kirjavahetusest nähtuvalt soovis hageja kostja vahendusel müüa purjejahti XXX hinnaga 115 000 - 120 000 eurot pluss käibemaks, mis hagiavalduse kohaselt ei õnnestunud. 09.01.2013 teatas kostja esindaja XXX, et tal on üks ostja, küsides ka liisingujäägi kohta, millele vastas hageja 11.01.2013, et kapitalirendilepingu jääk on 46 404,56 pluss käibemaks ja tema soovitav müügihind on 90 000 pluss käibemaks. Kohus on seiskohal, et pooled sõlmisid lepingu vastavalt VÕS § 9 lg-le 1 pakkumuse esitamise ja nõustumuse andmisega 11.01.2013, kui hageja teatas kostjale lõpliku hinna, millega ta soovib jahi müüa. Kuna hageja soovitud müügihinnale 90 000 eurot lisandus käibemaks 18 000 eurot, siis oli müügihinnaks kokku 108 000 eurot. Pooltel ei ole vaidlust, et kostja pidi vastavalt suulisele kokkuleppele saama purjejahi müügi eest vahendustasu 3% müügihinnast. Kostja teatas 15.04.2013 e-kirjas hagejale, et hageja saab nüüd jahi eest 87 000 eurot koos käibemaksuga, et hagejal tuleks pangale teatada, et kostja maksab neile otse lepingust tulenevalt nädala jooksul ning lõpliku raha saab hageja pärast 15.05.2013. Hageja 16.04.2013 e-kirjast nähtuvalt küsis hageja kostjalt, kas viimane müüs jahi Soome ostjale ja lõpumakse kuupäeva ja summa kohta. Ühtlasi teatas ta, et edastas müügiinfo pangale. 03.05.2013 hageja e-kirjast kostja esindajale XXX nähtub, et hageja sai kostja 15.04.2013 ekirjast aru selliselt, et talle makstakse 87 000 eurot kohe ning ülejäänud peale 15. maid ning kuna kolme nädalaga on pangale tasutud 45 117 eurot, siis ootab ta ülejäänud summa osas kiiremat laekumist hageja kontole. Hageja märkis kirjas, et jahi kokkulepitud müügihind oli 109 000 eurot (koos käibemaksuga), sellest 3% oli kokkulepitud komisjonitasu ja remonttööde arve 1800 eurot. Hageja palus kirjas ka selgitada, kui suures summas ta peab kostjale arve tegema, et arvestatud oleks komisjonitasu ning liisingujäägi tasumisega. 18.05.2013 hageja e-kirjast nähtuvalt teatas hageja kostjale, et ta ei nõustu kostja poolt pakutava hinnaga, väljendas uuesti oma seisukohta, et ta küsis hinda 90 000 eurot pluss käibemaks ning teatas, et tehingu sisu on kooskõlastamata ja kostja ei ole esitanud ühtegi ostu-müügi ega vara üleandmise lepingut. Samuti teatas ta kostjale kahjunõude esitamisest. VÕS § 692 lg 1 sätestab, et komisjonilepinguga kohustub üks isik (komisjonär) teise isiku (komitent) jaoks oma nimel ja komitendi arvel tegema tehingu, eelkõige müüma komitendile kuuluva eseme või ostma komitendile teatud eseme (komisjoniese). Komitent kohustub komisjonärile maksma selle eest tasu (komisjonitasu). Kohus, hinnates eelnevaid tõendeid kogumis, on seisukohal, et pooltevaheline leping vastab komisjonilepingu tunnustele sõltumata sellest, et hageja ei olnud jahi müügihetkel selle omanik, vaid liisis jahti kapitalirendilepingu alusel pangalt. Komisjonilepingule viitavad nii kostjale 3% komisjonitasu maksmise kokkulepe ja sellekohane tasaarvestus, kostja poolt hagejale osalise tehingu hinna tasumine pangaarvele ja 22 000 euro osas võla tunnistamine, samuti ka hageja korraldusel vara müümine. Hageja on 08.01.2013 e-kirjaga tõendanud oma väidet, et ta teavitas panga esindajat XXXliisitud vara müüki panekust kostja esinduses ning 30.04.2013 XXX ekirjaga, et pangal ei olnud liisitud vara müüki paneku osas vastuväiteid. Järelikult saab asuda seisukohale, et pank kiitis vara omanikuna pooltevahelise tehingu heaks TsÜS § 129 lg 1 mõttes.
Kohus on seisukohal, et XXX saab pidada vastavalt hageja esitatud tõenditele ja TsÜS § 116 lgle 2 kostja esindajaks, kuna ta on kirjavahetuses kasutanud enda nime all tiitlit CEO (XXX), tegevdirektor ja töötaja ning e-posti aadressina XXX. Samuti on XXX märgitud kostja veebileheküljele XXX, veebileheküljel LinkedIn XXX on ta ennast seisuga 23.09.2013 tituleerinud kui XXX omanik. Kostja on väitnud, et ta teatas 15.04.2013 e-kirjas hagejale jahi uue hinna 87 000 eurot ning hageja rikkus VÕS § 693 lg 2 kohustust teatada viivitamatult, et ta ei nõustu jahi müügihinnaga 87 000 (käibemaksuga). Hageja sellega ei nõustunud. VÕS § 693 lg 2 kohaselt kui komisjonär on müünud komisjonieseme alla komitendi määratud hinna või ületanud talle ostmiseks määratud hinda ja komitent ei taha lugeda tehingut enda arvel tehtuks, peab komitent sellest komisjonärile teatama viivitamata pärast talle tehingu tegemisest teatamist. Kui komitent teatamiskohustust ei täida, loetakse, et ta on määratud hinnast kõrvalekaldumise heaks kiitnud. Kohtule esitatud müügilepingutega on tõendatud, et kostja müüs purjejahi XXX14.04.2013 XXX hinnaga 109 000 eurot ning pank müüs 30.04.2013 kostjale sama purjejahi hinnaga 37 597,97 eurot, millele lisandus käibemaks 7519,59 eurot, kokku 45 117,56 eurot. Sõlmides ostjana pangaga jahi müügilepingu, rikkus kostja komisjonilepingut, sest pooltel sellekohast kokkulepet ei olnud, kirjavahetusest nähtuvalt pidi kostja tasuma pangale liisingu jäägi. Kuna kostja müüs purjejahi XXX 1000 euro võrra kallimalt, kui pooled komisjonilepingus kokku leppisid, enne hagejale 15.04.2013 e-kirja saatmist, siis on kohus seisukohal, et puudub VÕS § 693 lg 2 sätestatud olukord, kus komisjonär oleks müünud komisjonieseme alla komitendi määratud hinna. Tegemist on VÕS § 695 sätestatud olukorraga, kus komisjonär sõlmib lepingu komitendi määratud tingimustest soodsamatel tingimustel. Järelikult on ainetu poolte vaidlus selle üle, kas kostja 15.04.2013 e-kirja käsitleda uuest müügihinnast teatamisena või mitte ning kas hageja viivitas sellele vastamisega. VÕS § 692 lg 2 kohaselt kohaldatakse komisjonilepingule käenduslepingu kohta sätestatut, kui komisjonilepingu peatükis sätestatust ei tulene teisiti. VÕS § 626 lg 1 sätestab, et käsundisaaja peab käsundiandjale välja andma selle, mis ta seoses käsundi täitmisega on saanud või loonud, samuti selle, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida ta käsundi täitmiseks ei kasutanud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama sätte lõikest 3 tulenevalt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kui võlgnik on kohustust rikkunud. VÕS § 108 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmist, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust. Hageja on hagiavalduses nõude kujundanud vastavalt poolte vahel komisjonilepingus kokkulepitud müügihinnale so 108 000 eurot (käibemaksuga) ja arvestanud sellest maha pangale tasutud liisingujäägi 45 117,56 eurot, komisjonitasu 3240 eurot ja kostja tasutud müügihinna 15 200 eurot. Selliselt on hageja saanud põhinõudeks 44 442,44 eurot. Hageja esitas kostjale arve nr 13031 kokku summas 39 272,45 eurot. Kohtule on esitatud antud arvele kreeditarve nr 13035 14.05.2013 ja uus arve nr 13001 14.05.2013 summas 59 642,45 eurot. Kostja väitel on ta saanud üksnes arve nr 13031, millest tasus kohtule esitatud
maksekorralduse nr c8294 järgi hagejale 16.05.2013 15 272,45 eurot, mitte 15 200 nagu märgib hageja. Asjaolu, et hageja on kostjale esitanud üksnes arve nr 13031 ei välista hagi rahuldamist, kuna hageja nõue põhineb poolte vahel sõlmitud lepingul, mitte arvel. Antud arvet ei saa pidada ka hageja nõustumiseks jahi müügihinnaga 87 000 eurot, kuna arve on raamatupidamisdokument, mitte nõustumus VÕS § 9 lg 2 mõttes. Kostja vastusest kohtule ja 17.06.2013 vastusest hageja pretensioonile nähtuvalt, tegi ta hagejale tasaarvestuse avalduse jahi remondi kuludega 1800 eurot, millega hageja 22.06.2013 seisukohas nõustus. Seega kujuneb hageja nõude suuruseks 42 570 eurot (108 000 – 45 117,56 – 15 272,44 -32401800), mistõttu kuulub hagi rahuldamisele osaliselt summas 42 570 eurot. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS §-st 101 lg 6 nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. VÕS § 113 lg 1 laused 1 ja 2 sätestavad, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja viivise määraks loetakse võlaõigusseaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (jõustus 15.04.2013). VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Käesoleval ajal on Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär 0,75% aastas. Kokku on viivise määr seega 8,75% aastas. Kuna kostja müüs purjejahi 14.04.2013, siis on hagejal õigus nõuda seadusjärgset viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 15.04.2013. Kuna hageja on viivisenõude esitanud alates 16.05.2013 siis on sissenõutavaks muutunud viivise summa 612,50 eurot (42 570 eurot x 60 päeva x 0,02398%). Seega tuleb sissenõutavaks muutunud viivis kostjalt välja mõista summas 612,50 eurot ja TsMS § 367 alusel hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis põhivõlalt 42 570 eurot iga tasumisega viivitatud päeva eest VÕS 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses alates hagi esitamisest 15.07.2013 kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 163 lg 1 tulenevalt tuleb poolte menetluskulud jätta kostja kanda 96 % ulatuses ja hageja kanda 4 % ulatuses. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente.
Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.