AL Konsultatsioonid OÜ hagi Best Marine OÜ vastu põhivõla 42 570 euro, sissenõudmiskulu 40 euro ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 4. septembri 2017. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Best Marine OÜ apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
55 900.27 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad apellatsioonimenetluses
Hageja (vastustaja) AL Konsultatsioonid OÜ (registrikood 10892519), esindaja vandeadvokaat Indrek Naur Kostja (apellant) Best Marine OÜ (registrikood 12696811), esindaja vandeadvokaat Britta Oltjer
Kohtuistungi toimumise aeg
15. veebruar 2019. a
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 4. septembri 2017. a otsus tühistada.
Jätta menetluskulud AL Konsultatsioonid OÜ kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist
otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AL Konsultatsioonid OÜ (hageja) esitas kohtule hagi Best Marine OÜ (edaspidi kostja või BM) vastu, milles palus kostjalt välja mõista 42 570 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 612.50 eurot, võla sissenõudmiskulud 40 eurot, viivise põhivõlalt 42 570 eurot iga tasumisega viivitatud päeva eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 15.07.2013 kuni hagi esitamiseni 9 259.40 eurot ning viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhivõlalt alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni. Hageja palus jätta kõik menetluskulud kostja kanda ja need kostjalt hageja kasuks välja mõista.
Hagiavalduse asjaolude kohaselt rahuldas Harju Maakohus 03.02.2014 otsusega tsiviilasjas nr 2-13-33427 hageja hagi BALTIC BOAT CENTER OÜ (edaspidi BBC) vastu osaliselt ja mõistis temalt hageja kasuks välja põhivõla 42 570 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 612.50 eurot, võla sissenõudmiskulud 40 eurot ning viivise põhivõlalt 42 570 eurot iga tasumisega viivitatud päeva eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 15.07.2013 kuni põhinõude täitmiseni. Maakohtu 03.02.2014 otsus jõustus 23.09.2014. Hagejal ei õnnestunud võlgniku vastu algatatud täitemenetluses kohtulahendist tulenevat nõuet täita. Võlgnik jätkas tegevust kostja nime all (kostja on asutatud 30.07.2014). Aktsiaselts Tallinna Olümpiapurjespordikeskus (edaspidi TOP) üürileandjana ja võlgnik üürnikuna lõpetasid 14.10.2014 ennetähtaegselt omavahelise äriruumi üürilepingu. Samal päeval sõlmis TOP üürilepingu kostjaga. Kostja saatis klientidele selgitava kirja, mille kohaselt lõpetas võlgnik 15.10.2014 tegevuse ja alates 16.10.2014 tegutseb samades ruumides kostja. Sellest hetkest on võlgniku ettevõte võlaõigusseaduse järgi üle läinud kostjale. Võlgnikult on kostjale üle läinud äriruumi üürileping ja põhitegevusala. Kostja ja võlgniku töötajad, sh võtmeisik Kai Olavi S, kattuvad. Kostja ja võlgniku ärinimi ja kodulehed on väga sarnased. Harju Maakohus kuulutas 19.12.2014. a määrusega välja võlgniku pankroti. Võlgnikul ei olnud põhivara, seega ei olnud võimalik seda kostjale üle anda. Ettevõtte ülemineku tõttu vastutab tsiviilasjas nr 2-13-33427 hageja kasuks väljamõistetud võlgnevuse eest ka kostja.
Kostja vastuväited
3.Kostja ei tunnistanud hagi. Kostja vastuväidete kohaselt alustas ta majandustegevust iseseisvalt ning hageja ei ole tõendanud, et võlgniku ettevõte kui funktsioneeriv tervik on oma identiteeti säilitaval kujul tervikuna kostjale üle läinud. Kostja ei ole üle võtnud äriruumi üürilepingut, vaid sõlmis TOP-iga äriruumide üürilepingu pikaajaliste läbirääkimiste tulemusena. Kostja ja võlgniku põhitegevusalade kattuvus ei kinnita ettevõtte üleminekut. Kostja ei võtnud üle ega jätkanud mitte ühtegi võlgniku klientidega sõlmitud lepingut. Kostja ei ole võtnud üle võlgniku sõlmitud töölepinguid. Äriühingute juhatuse liikmed ei kattu. SS ei ole kostja võtmeisik, vaid lepinguline töötaja
(müügimees), kes ei puutu kokku kostja juhtimisega. Kostja ja võlgniku ärinimed on üksteisest selgelt erinevad ning viide nende kodulehtede sarnasusele on tõendamata. Maakohtu otsus
4.Harju Maakohus rahuldas 04.09.2017 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 42 570 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 612.50 eurot ja võla sissenõudmiskulud 40 eurot. Samuti mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras 9 259.40 eurot ja põhinõudelt 42 570 eurot viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja otsustas määrata menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast otsuse jõustumist. Maakohus kohaldas VÕS § 180, 181, 182 ja § 183 lg-t 1 ning leidis, et nii Riigikohtu praktikast kui ka Euroopa Kohtu praktikast Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 2001/23/EÜ "Ettevõtjate, ettevõtete või nende osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta" (edaspidi direktiiv) kohaldamisel tuleneb, et ettevõtte ülemineku tuvastamiseks tuleb hinnata kogumis juhtorganite liikmete ja omanike ringi kattuvuse tunnuseid; ettevõtte liiki, olemust ja tegevuse iseloomu; äriühingu olulise kinnis- ja vallasvara üleminekut; üleläinud vara väärtust ülemineku ajal; ülevõetud (oluliste või nn võtmetöötajate) töötajate arvu; ülevõetud (oluliste) kliendi- või ärisuhete arvu; majandustegevuse sarnasust enne ja pärast üleminekut ning asjaolu, kas tegevus oli vahepeal peatunud. Maakohus asus seisukohale, et võlgniku põhiline vara (ettevõtte tuum) kui funktsioneeriv tervik on 16.10.2014 üle läinud kostjale. Äriregistri väljavõttest nähtuvalt äriühingute juhtorganite liikmed ei kattu (alates 29.07.2014 on kostja ainuosanik ja juhatuse liige KK, võlgniku juhatuse liige ja ainuosanik oli JJ), kuid tõendite kohaselt on kostja võlgnikult üle võtnud nelja isiku, sh põhitöötaja ehk võtmeisiku SS, töölepingud (töölepingud sõlmiti kahe töötajaga 31.10.2014 ning SS-ga ja veel ühe töötajaga 08.10.2014). Tõendite kohaselt (02.01.2017. a e-kiri, väljavõte Linkedini kodulehest seisuga 23.09.2013, SS isiklikult antud 07.11.2014. a võlatunnistus OÜ-le Massimo Investments 100 000 euro võlgnevuse kohta, võlgniku ajutise halduri aruanne) juhtis tegelikult võlgniku igapäevast majandustegevust SS. SS oli Maksu- ja Tolliameti töötamise registrisse tehtud kannete väljatrüki kohaselt ajavahemikus 08.10.2014 kuni 31.07.2015 kostja töötaja. Kostja väitel töötas SS tema juures müügimehena, kuid ei ole usutav, et tavaline töömees tegeleb ettevõtte igapäevase majandustegevusega. Tunnistaja OO ütluste kohaselt sai ta paadi tagasi kevadel 2015 SS käest, kes tol ajal esindas juba kostjat. Eeltoodut arvestades oli võlgniku võtmeisik ühtlasi ka kostja võtmeisikuks. Tõendite kohaselt võlgniku ja kostja põhitegevusalad kattuvad ja sama on ka ettevõtte tüüp (osaühing). Võlgniku põhitegevusala on äriregistri väljavõtte järgi mootorsõidukite müük ning ajutise halduri ettekandest nähtuvalt tegeles võlgnik veesõidukite müügi, hoolduse, remondi ja hooajavälise hoiustamise ning autopesuga. Kostja põhitegevusala on registrikaardi järgi mootorsõidukite müük ning kostja kodulehelt nähtub, et ta tegeleb ka erinevate teenuste pakkumisega paadi
korrastamiseks või arendamiseks. Hageja tõendas, et mõlema ettevõtte kodulehel on pakutavate teenuste all täpselt samad teenused samas järjekorras. Tuvastatud asjaoludel võttis kostja üle võlgniku kasutatavad äripinnad ja jätkas seal võlgniku majandustegevust. Võlgniku ajutise halduri aruandest nähtuvalt ei olnud võlgnikul põhivara, mida oleks saanud kostjale üle anda. TOP ja võlgnik sõlmisid 14.10.2014 kokkuleppe rendilepingu lõpetamiseks ja samal päeval sõlmiti kostjaga uus rendileping. Ainuüksi see, et sarnase tegevusvaldkonnaga äriühingud asuvad üksteise järel tegutsema samades ruumides, ei tähenda veel ettevõtte üleminekut. Samas ei ole kostja tõendanud oma väidet, et hoones ei olnud väljarentimiseks ühtegi muud äripinda. Arvestada ei saa MM (kostja tegevjuht) ütlusi, et 2014 suvel alustati aktiivselt läbirääkimisi üüripinna leidmiseks ja töötajate otsimiseks, kuna kostja töötajana on tema ütlused kallutatud. MM võeti kostja ettevõttesse tööle 31.10.2017 ning ei ole usutav, et ta juba suvel teadis tööle asumisest ning hakkas töötajaid ja ruume otsima. Käibedeklaratsioonist nähtuvalt ja kostja istungil antud seletuse kohaselt ei tegelenud kostja 2014. aastal paatide müügiga. Esimene paat müüdi 01.07.2015, s.o kaheksa kuud pärast väidetavat ettevõtte üleminekut. Tõendamata on kostja väide, et tema juhatuse liige alustas läbirääkimisi 2014 suvel ja selle tulemusel sõlmiti lepingud. Kostja teatas võlgniku klientidele, et ettevõtte tegevus lõpetatakse 15.10.2014 ja alates 16.10.2014 tegutseb samades ruumides kostja. Tunnistaja OO ütluste kohaselt andis ta septembris 2014 paadi hoiule võlgnikule ja sai selle juunis 2015 tagasi kostjalt, kelle nimel tegutses SS. SS selgitas tunnistajale, et võlgniku tegevus ja lepingud on üle läinud kostjale. Klientide nimekirjast nähtuvalt on kostja üle võtnud kolm võlgniku klienti (Danske Bank Eesti filiaal, TOP ja OÜ Massimo Investments). Ettevõtte üleminekul ei võetagi kõiki kliente üle ja kõik kliendid ei pruugi olla nõus üle minema. Ka on tavapärane, et ettevõtte ülemineku korral tuleb uusi kliente juurde. Võlgniku ja kostja müüdavate paatide kaubamärgid (Greenline, Grand Soleil, Finnmaster ja Grandezza) kattuvad. Võlgniku ja kostja ärinimed on selgelt erinevad, kuid kostja ja varem võlgnikule kuulunud kodulehed on äärmiselt sarnased, kohati isegi identsed. See ei saa olla juhus. Eluliselt ei ole usutav, et äsja asutatud uus ettevõte teeb teise firmaga täpselt samasuguse kodulehe. Võlgniku nime ja lehekülge internetist otsides teeb see esimesena viite kostja kodulehele.
Eeltoodust tulenevalt ei ole eluliselt usutav, et kostjal ei ole võlgnikuga seost. Varjatud kujul ettevõtte ülemineku puhul ei saagi kõik elemendid kattuda. Asjaolude hindamisest kogumis nähtub, et võlgniku põhiline vara on kostjale üle läinud. Ettevõtte tuuma moodustavad osaliselt üle läinud töötajad (sh võtmeisik), äripind, põhitegevusala, osaliselt üle võetud kliendilepingud ja koduleht. Kui üle on antud ettevõtte majandustegevusega seotud põhiline vara, lähevad VÕS § 182 lg 2 järgi üle ka kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused, sh lepingutest tulenevad kohustused. Kostja vastutab solidaarselt võlgnikuga tekkinud võla eest.
Apellatsioonkaebus
Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule ja jätta menetluskulud hageja kanda. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõigusnorme, hindas tõendeid ebaõigesti, tuvastas asjaolusid valesti ja ebapiisavalt, rikkus oluliselt selgitamiskohustust ja kohaldas vääralt materiaalõigust. Kohus ei tuvastanud kõiki asjaolusid usaldusväärselt ja piisava selgusega. Kohus ei tuginenud järelduste tegemisel kõikidele väidetele ja tõenditele ning jättis osa tõendeid arvestamata. Seetõttu asus kohus ebaõigele seisukohale ettevõtte ülemineku ja selle tingimuste osas. Kostja jääb kõikide oma varasemalt esitatud seisukohtade juurde ja palub need lugeda kaebuse lisaks. Maakohus lähtus kostja ja BBC juhtorganite liikmete kattuvuse hindamisel valedest eeldustest. E-kirjas ja LinkedIn kontol kasutatav tiitel ei saa tõendada isiku ametikohta või tegevust ettevõttes. Isik võib muuta ja lisada enda e-kirjadele või sotsiaalvõrgustiku kontole teatud tiitleid. Ka sama isiku kinnitus või ajutise halduri aruandest nähtav info ei ole usaldusväärseks tõendiks hindamaks äriühingute juhtorganite liikmete (või võtmeisikute) kattuvust. Hageja tõenditest ei nähtu ja kohus ei ole selgitanud, mille alusel jõudis ta järeldusele, et isik ei võiks isiklikult vastutada ettevõtte võlausaldaja ees. Maakohus leidis vääralt, et kostja ei tõendanud, et tema juhatuse liige alustas läbirääkimisi juba 2014 suvel ja selle tulemusel sõlmiti üürileping või muud lepingud. Eeltoodu on MM ütlustega tõendatud. Kohus ei selgitanud, miks peaks tunnistajal olema huvi kostjale kasulikke ütlusi anda. Tunnistaja ütlused kinnitasid mh, et tööle kandideerijate puhul oli tegu inimestega, kes olid Pirita sadamas ja selle territooriumil varem töötanud ja suutsid tõendada enda pädevust. Seega võis kostja juurde sattuda BBC töötajaid. Kohus rikkus selgitamiskohustust, leides üllatuslikult, et tunnistaja ütlused ei ole usaldusväärsed. Maakohus asus vääralt seisukohale, et kostja ei tõendanud, et tal oli 14.10.2014 seisuga Hanse ja Sealine ainuesindusleping Eestis. Asjaolu, et esimene paat müüdi 01.07.2015 tõendab, et kostja puhul on tegemist äriühinguga, kes alustas oma tegevust n-ö nullist. Maakohus tegi tunnistaja OO ütlustest valed järeldused. Tunnistaja on huvitatud hagi rahuldamisest, mistõttu ei ole ta ütlused usaldusväärsed. OÜ Massimo Investments, mille seaduslik esindaja OO on, pidas pärast BBC pikaajalist kohtuvaidlust (tsiviilasi nr 2-1512734) viimase juhatuse liikmega, kuid kohtuvaidluses jäi väidetav OÜ-le Massimo Investments tekkinud kahju välja mõistmata. Hagi rahuldamise korral on OÜ-l Massimo Investments võimalik esitada nõue kostja vastu. Ebausutav on asjaolu, et OO-l ei tekkinud küsimusi MM saadetud e-kirja osas ja ta maksis arved paadi hoiustamise eest kostjale. Hageja ei tõendanud, et OO tasus arved teadmisega, et neid esitab BBC uue ärinime alt. Kuna ütlustest on aru saada, et tunnistaja huviks oli üksnes oma kaatrit hoiustada kohas, kus ta oli seda alates 2006 teinud, süvenemata lepingulistesse nüanssidesse, ei saa tunnistaja ütlustega tõendada ettevõtte üleminekut. Majandustegevusega alustamine n-ö nullist ja ettevõtte üleminek võivadki väliselt olla väga sarnased. On loogiline, et sarnase tegevuse puhul on tegevusega alustaja huvitatud samadest tarnijatest, klientidest ja spetsialistidest, kui oli tegevuse lõpetaja. Maakohus jättis tähelepanuta, et kostja ei astunud tehingulisse (sh faktilisse või varjatud) suhtesse BBC-ga kliendi- või töösuhete omandamiseks. Ettevõtte üleminekut ei toimu, kui pole
toimunud olulise vara üleandmist poolte vahel. Kostja asutamine oli tavapärane äriline otsus. Maakohus lähtus VÕS § 182 kohaldamisel ebaõigetest eeldustest. Ettevõtte üleminek eeldab poolte vastavat tahet ja tahteavaldusi. Kuna ajutise halduri aruandest nähtub, et BBC-l ei olnud põhivara, mida kostjale üle anda, on ettevõtte ülemineku üks eeldustest täitmata. Lisaks tõendas kostja tunnistaja MM ütlustega oma väidet, et Regati pst 1 hoones ei olnud ühtegi vaba äripinda rentimiseks. Asjaolust, et uus firma värbas endale pankrotistunud äriühingust mõned töötajad, ei saa teha järeldust ettevõtte ülemineku kohta. On loogiline, et firma otsib endale kogemustega töötajaid. Samale järeldusel on jõudnud ka Tallinna Halduskohus lahendis nr 3-07-1524 (p 8). Lisaks alustas kostja oma tegevust enne BBC majandustegevuse lõppemist. Vastus apellatsioonkaebusele
6.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud kostja kanda. Menetluse edasine käik
7.Ringkonnakohus tühistas 12.01.2018 otsusega maakohtu otsuse ja jättis uue otsusega hagi rahuldamata. Ringkonnakohus jättis poolte menetluskulud hageja kanda.
20.06.2018 otsusega tühistas Riigikohus Tallinna Ringkonnakohtu 12.01.2018 otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kolleegiumi hinnangul ei ole ringkonnakohus nõuetekohaselt põhjendanud oma järeldust selle kohta, miks ta leiab, et võlgniku töötajate töölepingud ei ole ettevõtte ülemineku tõttu kostjale üle läinud. Maakohus leidis, et kostjale on üle läinud kuuest võlgniku töötajast neli, põhjendades mh, et mitte ükski neist ei asunud tööle kohe pärast kostja asutamist, vaid nendega on sõlmitud töölepingud alles 2014. aasta oktoobris. Samuti osutas maakohus sellele, et kuivõrd MM asus kostja juures tööle 2014. aasta oktoobris, ei ole usutav, et ta juba suvel teadis enda tööle asumisest kostja juures ja hakkas juba enne tööle asumist kostjale töötajaid ja ruume otsima. Ringkonnakohus leidis eelkõige MM ütlustele tuginedes vastupidi maakohtule, et töötajad ei ole kostjale üle läinud, kuid ei ole maakohtu tuvastatud asjaoludele hinnangut andnud ega põhjendanud, miks ta erinevalt maakohtust eeltoodud asjaoludega ei arvesta. Lisaks rikkus ringkonnakohus menetlusnorme, kui jättis võimaliku ettevõtte ülemineku kindlakstegemiseks analüüsimata hageja väited võlgniku ja kostja kodulehtede sarnasuse kohta. Maakohus võrdles võlgniku ja kostja kodulehe ülesehitust jm, leides, et kodulehtede äärmine sarnasus, kohati isegi identsus, ei saa olla juhus ning ei ole eluliselt usutav, et uus asutatud ettevõte teeb teise firmaga täpselt samasuguse kodulehe. Ringkonnakohus võlgniku ja kostja kodulehtede sarnasust ei käsitlenud. Kolleegium rõhutas, et õigusliku hinnangu andmine sellele, kas võlgnik andis kostjale üle iseseisvalt tegutsemisvõimelise majandusüksuse, eeldab kõigi asjas ettevõtte üleminekut iseloomustavate esiletoodud asjaolude analüüsi nende kogumis. Ringkonnakohus saab asja uuel läbivaatamisel vastata ka muudele hageja väidetele selle kohta, et ettevõtte ülemineku kohta esitatud tõendeid on hinnatud valesti. Sõltuvalt sellest, kas ringkonnakohus tuvastab asja uuel läbivaatamisel esitatud tõendeid kogumis hinnates
ettevõtte ülemineku kostjale või mitte, tuleb tal vastavalt otsustada ka hageja nõude rahuldamise üle.
04.10.2018 seisukohas jäi hageja kõikide eelpool esitatud seisukohtade juurde, paludes jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
10.04.10.2018 seisukohas jäi kostja kõikide esitatud seisukohtade juurde, paludes apellatsioonkaebuse rahuldada. Kostja hinnangul ei mõjuta ringkonnakohtu rikkumised lõppotsuse tegemist, sest asjaolude ja tõendite uuel hindamisel ja käsitlemisel ei ole võimalik kuidagi jõuda järelduseni, et ettevõte oleks kostjale üle läinud.
11.26.10.2018 menetlusdokumendis rõhutas hageja, et kostja seisukohad põhinevad Riigikohtu kohtuniku eriarvamusel, millel aga ei ole õiguslikku siduvust võrrelduna Riigikohtu lahendiga. Ringkonnakohtu seisukoht
12.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, kuulanud menetlusosalised ära ning pidades silmas Riigikohtu juhiseid, leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja menetlusõigusnormi rikkumise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
13.Pooled vaidlevad selle üle, kas Baltic Boat Center OÜ (BBC) ja kostja (BM) vahel on toimunud VÕS § 182 tähenduses ettevõtte kui majandusüksuse üleminek ning hagejal on seetõttu õigus nõuda kostjalt BBC-ga solidaarselt Harju Maakohtu 03.02.2014 tsiviilasjas nr 2-13-33427 tehtud kohtuotsusest tulenevate kohustuste täitmist.
14.Asjas on tuvastatud järgmised tähtsust omavad asjaolud: hageja on BBC võlausaldaja, kelle kasuks on BBC-lt kohtuotsusega välja mõistetud põhivõlg 42 570 eurot, viivis 612.50 eurot, võla sissenõudmiskulud 40 eurot ja viivis seaduses sätestatud määras alates 15.07.2013 kuni põhivõla tasumiseni; hagejal ei õnnestunud kohtuotsusest tulenevat nõuet sundtäitmise teel rahuldada; BBC ja BM on mõlemad osaühingud, kuid nende juhatuse liikmed ei kattu; BM kanti äriregistrisse 30.07.2014; mõlemas äriühingus töötas SS, seejuures kostja juures ajavahemikul 08.10.201431.07.2015; BBC ja BM neli töötajat kattuvad, SH ja RN-ga on kostja sõlminud töölepingud 31.10.2014, PP-ga ja SS-iga 08.10.2014; mitte ükski nimetatud töötajatest ei asunud tööle kohe peale kostja asutamist; BBC-l puudus põhivara, mida oleks saanud BM-le üle anda; TOP lõpetas BBC-ga äriruumi rendilepingu 14.10.2014 ja sõlmis samal päeval rendilepingu BM-ga.
15.Ettevõttesse kuuluvad VÕS § 180 lg 2 järgi ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, mh ettevõttega seotud lepingud. Ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga lähevad VÕS § 182 lg 2 esimese lause järgi omandajale üle kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused, mh töölepingutest tulenevad kohustused ettevõtte töötajate suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Viidatud sätete järgi läheb ettevõtte ülemineku korral omandajale üle ettevõte kui tervik ning kuna ettevõtte ülemineku eelduseks on ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste kogumi üleandmine, tuleb omandajale üle anda ettevõtte
majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad ja õigused. Ettevõtte üleminekuks on vajalik vara üleminek teatavas kogumis, kuid mitte tingimata korraga ja ühe tehinguga (vt Riigikohtu 20. oktoobri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-10, pd 12 ja 13). TsMS § 230 lg 1 järgi on hageja kohustuseks tõendada, et ettevõte on üle läinud.
16.Asja lahendamisel võtab kolleegium ettevõtte ülemineku mõiste sisustamisel arvesse ka Euroopa Liidu Nõukogu 12. märtsi 2001. a direktiivi 2001/23/EÜ "Äriühingute, ettevõtete või äriühingute või ettevõtete osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta" ja Euroopa Liidu Kohtu asjakohast praktikat direktiivi kohaldamise kohta. Direktiivi 2001/23 art 1 mõttes on üleminekuga tegemist juhul, kui üle läheb identiteedi säilitav majandusüksus, mis tähendab ressursside organiseeritud koondamist, mille eesmärk on majandustegevus põhi- või kõrvaltegevusena. Euroopa Kohus on selgitanud, et 2001/23/EÜ kohaldamiseks tuleb tuvastada, kas üleminek puudutab majandusüksust, mis säilitab pärast tööandja vahetumist oma identiteedi. Selleks, et tuvastada, kas majandusüksus on säilitanud oma identiteedi, tuleb arvestada kõiki kõnealust toimingut iseloomustavaid faktilisi asjaolusid, sh eelkõige ettevõtja või ettevõtte tüüpi, seda, kas materiaalne vara, st ehitised ja vallasvara on üle läinud või mitte, immateriaalse vara väärtust ülemineku ajal, kas uus tööandja võttis üle suurema osa töötajaid või mitte, kas toimus klientide üleminek või mitte, samuti enne ja pärast üleminekut tehtud tegevuse sarnasust ning seda, kas tegevus oli vahepeal peatatud ja kui, siis kui kaua. Siiski on need tingimused vaid kohustusliku tervikliku hindamise üksikud elemendid ning seega ei saa neid hinnata eraldi (vt Euroopa Kohtu 20. jaanuari 2011. a otsus kohtuasjas nr C-463/09 CLECE SA vs. María Socorro Martín Valor ja Ayuntamiento de Cobisa, p 33 ja 34 ja seal viidatud kohtupraktika). Selleks, et Euroopa Liidu direktiiv 2001/23/EÜ kohalduks, peab üleminek puudutama stabiilset majandusüksust, mille tegevus ei piirdu vaid ühe kindla lepingu täitmisega. Üksus tähendab seega inimeste ja vara organiseeritud kogumit, mis võimaldab viia ellu konkreetse eesmärgiga majandustegevust (vt Euroopa Kohtu 29. juuli 2010. a otsus kohtuasjas nr C-151/09 Federación de Servicios Públicos de la UGT (UGT-FSP) vs. Ayuntamiento de La Línea de la Concepción, María del Rosario Vecino Uribe, Ministerio Fiscal, p 26).
17.Maakohus leidis, et kõiki aspekte analüüsides saab järeldada, et BBC põhiline vara (ettevõtte tuum) kui funktsioneeriv tervik on kostjale üle läinud ning praegusel juhul moodustavad ettevõtte tuuma osaliselt üle läinud töötajad (sh oluliste teadmisega võtmeisik SS), äripind, põhitegevusala, osaliselt üle võetud kliendilepingud ning koduleht. Kolleegium maakohtu järeldusega ei nõustu ning leiab, et maakohus on ettevõtte ülemineku kohta esitatud tõendeid hinnates jätnud vastuolus TsMS § 232 lgga 1 põhjendamatult arvestamata tunnistaja MM ütlustega, mis on viinud ebaõige järelduseni, et BBC-lt läks kostjale üle funktsioneeriva terviku säilitanud majandusüksus. Riigikohus on käesolevas kohtuasjas tehtud otsuse p-s 10 märkinud, et ringkonnakohus ei ole tunnistaja MM ütlustele maakohtust erineva hinnangu andmisel menetlusõiguse normi rikkunud. Seda arvestades ei ole ringkonnakohtul põhjust varasemas lahendis väljendatud seisukohta muuta ning kordab varasemat põhjendust.
18.Hageja on ettevõtte üleminekut iseloomustavate asjaoludena esile toonud eelkõige BM tegutsemise BBC-ga samal tegevusalal ning samadel tingimustel (sama rendipind,
kattuvad töötajad, samad kliendid, sarnased kodulehed). Hageja hinnangul on määrav tähtsus ettevõtte ülemineku hindamisel asjaolul, et BBC-s äritegevust korraldanud ja seega võtmeisikuks olnud SS asus tööle ka kostja juures. Vaidlust ei ole, et SS ei ole formaalselt BBC juhatuse liige olnud ega kuulunud ka osanike ringi, mistõttu pidanuks hageja näitama, et tegelikkuses juhtis ühingut SS. Ringkonnakohus jääb seisukohale, et hageja poolt esile toodud asjaolude järgi ei ole võimalik hinnata, milliseid äriühingu juhtivorganite funktsioone SS BBC-s täitis ning mis asjaolud annavad alust arvata, et BBC igapäevast majandustegevust juhtis tegelikult SS. Isiku poolt enda ettevõtte tegevjuhina tituleerimine kirja jaluses (tl 129, I kd) või mingis sotsiaalmeedia keskkonnas (antud juhul Linkedin) enese määratlemine mingi positsiooni ja/või omandisuhte kaudu, ei tõenda tema tegelikku rolli äriühingu juhtivorganites ja/või tegelikku omanikuks olekut (tl 131, I kd). Ka ajutise halduri aruandest (tl 26-37, I kd) nähtuvast hinnangust, et võlgniku juhatuse liige on selle asutamisest alates JJ, kuid faktiliselt juhtis majandustegevust SS, pole võimalik järeldada, mis oli SS funktsiooniks ja kas ta täitis n-ö tegevdirektori ülesandeid või tegeles ka äriühingu juhtimisega.
19.Seoses asjaoluga, et SS andis OÜ-le Massimo Investments võlatunnistuse, millega on lubanud täita BBC kohustused nimetatud võlausaldaja ees, on maakohus õigesti leidnud, et tavapärane ei ole, et tavaline töötaja nõustub võlatunnistusega tagama äriühingu kohustuste täitmist. Teisalt ei ole võimalik esitatud asjaoludel teha järeldust, et SS nõustumus võtta isiklik vastutus äriühingu kohustuse eest, sai tuleneda vaid sellest, et ta oli väidetavalt ühingu tegelik juht. Asjas tõendina esitatud OÜ-le Massimo Investments 07.11.2014 antud võlatunnistusest (tl 132-134, I kd) ei ole võimalik järeldada, mis asjaoludel SS selle võlausaldajale andis ning ilma sellise võlakirja andmise põhjusi teadmata, ei ole võimalik hinnata ka, kuidas on võlakirjast nähtuva kohustuse võtmine seotud SS rolliga BBC-s.
20.Ringkonnakohus jääb seisukohale, et ettevõtte ülemineku aspektist tulenevalt on oluline hinnata, kas SS-l oli ka BM-s võtmeisiku roll. Kolleegiumi hinnangul ei ole tõendanud hageja oma väidet, et SS oli BM-s võtmetöötajaks. Kostja on selgitanud, et tegevjuhi ülesandeid täitis BM-s MM ja SS võeti tööle töölepingu alusel ning täitis tavalise müügimehe ülesandeid. Antud asjaolud on tõendatud MM ütlustega (tl 9-15, II kd), mille kohaselt tegeles tema kostja igapäevase operatiivjuhtimisega, lepingute ja dokumentide ettevalmistamisega juhatusele, müügitegevuse korraldamisega, ostetud paatide klientidele tarnimisega ja selle protsessi organiseerimisega, erinevate hooldustööde organiseerimisega. SS töötas BM-s sügisest 2014 kuni juunini 2015 müügijuhina Soome suunatud müügitegevuse alal, sest ta rääkis soome keelt, paatide hooldamisega ta ei tegelenud. Müügitegevus on BM-s jagatud nelja valdkonda: SS vastutas soomekeelsete klientide eest, tunnistaja tegeles paatide müügiga, KK tegeles purjede müügiga ja KK üldise müügitegevusega. Igapäevase raamatupidamise, tehingute ja juhtimisega tegeles KK ja sellega SS ei tegelenud. Seega isegi, kui SS oli oluline töötaja BBC-s, siis tõendamata on, et SS-l oli samasugune roll BM-s.
21.Eelnevast tulenevalt ei ole võimalik SS käsitleda võtmeisikuna, mistõttu saab ettevõtte ülemineku tingimusena hinnata, kas kostja on võtnud üle ta n.ö tavalise töötajana lisaks kolmele BM-sse tööle asunud töötajale. Asjas on tuvastatud, et BBC juures töötanud kuuest töötajast (PS, SH, KL, RN, KP ja SS [tl 43-45, I kd]) 4 töötajat (SH, RN, KP ja
SS [tl 19, II kd]) asusid tööle BM-sse; mitte ükski töötaja ei asunud tööle pärast BM asutamist, vaid kaks töötajat asus tööle 08.10.2014 ja kaks töötajat 31.10.2014. Ringkonnakohus leiab, et tunnistaja MM ütlustega on tõendatud, et kuigi neli BBC-s töötanud töötajat asusid tööle BM-s, ei olnud tegemist töötajate ülevõtmisega, vaid oma tegevuseks uute töötajate värbamisega: “... //Oli oluline tingimus, garantii müügijärgse hoolduse tagamiseks pidime looma kohad paadi hoolduse ja remondiga seoses. Minu üks ülesanneteks oli leida ja otsida töötajaid firmasse ja esimene huvide ring, kust hakkasime inimesi otsima, et lasime jutu ringlema sadamas. Sisuliselt tekkis huviliste ring ukse taha, kellest saime valida kompetentsed töötajad.// ... // Sõelusime palju inimesi läbi, et leida kompetentset tehnilist kaadrit. Tööleping sõlmiti juhatuse liikme poolt.//“. Vastuseks küsimusele, kas värvatud töötajate hulgas oli varasemalt BBC-s töötanud inimesi, avaldas tunnistaja, et ta ei oska seda öelda, aga tegu oli inimestega, kes olid Pirita sadamas ja selle territooriumil varem töötanud ja suutsid tõestada enda pädevust (tl 11, II kd). Eelnevast ei saa kolleegiumi arvates järeldada, et töötajate töölepingud läksid seoses ettevõtte üleminekuga kostjale üle, nagu maakohus seda leidis.
22.Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kuna MM võeti kostja ettevõttesse tööle 31.10.2017, ei ole usutav, et viimane teadis oma tööleasumisest kostja juures juba sama aasta suvel. MM on tunnistanud, et töötas enne Soe Auto OÜ-s, kus oli kinnisvara arenduse juht. Kuna tema hallatav kinnisvara objekt hakkas valmis saama, hakkas ta otsima endale uut väljundit ning merendushuviliste kaudu sai MM huvist teada KK. MM avaldas, et tegeles BM asjadega juba suvel 2014 ning seda tasuta tegema motiveeris teda soov leida uus töö, kuna eelmises töökohas hakkas töö lõppema (tl 12-13, II kd). Arvestades igaühe õigust ennast vabalt teostada, ei saa ringkonnakohtu pidada eluliselt mitteusutavaks, et sobiva töö leidmiseks võivad inimesed olla paindlikud ning tegutseda mingi eesmärgi nimel teatud perioodil ka tasu saamata.
23.Ringkonnakohus märgib lisaks, et ettevõtte üleminekuna käsitatava identiteeti säilitava majandusüksuse üleminekut iseloomustava tingimusena suurema osa töötajate ülevõtmist ei saa igal juhul hinnata eraldiseisvana, vaid seda tuleb arvestada kui kohustusliku terviku hindamise ühte elementi.
24.Asjas on tuvastatud, et nii BCC kui ka BM põhitegevusalaks on muude mootorsõidukite müük. Seega on BCC ja BM põhitegevusalad kattuvad. Tuvastatud on ka, et mõlema ettevõtte puhul kattuvad Green Line, Grand Soleil, Finnmaster ja Grandezza kaubamärgid, millega tähistatud tooteid müüs BCC ja nüüd müüb BM. Kolleegium leiab, et asja lahendamisel ei oma iseenesest tähendust asjaolu , et kostja on praegu nende kaubamärkide edasimüüja, kui asjas ei ole esile toodud ega tõendatud, et kaubamärkide edasimüügiks vajalikud õigused on BBC andnud kostjale üle mingite tehingute alusel. Kolleegiumi hinnangul tuleb siiski oluliseks pidada kostja väidet, et tal oli seisuga 14.10.2014 kahe kaubamärgi – Hanse ja Sealine - ainuesindusõigus Eestis, millega BBC-l mingit puutumust ei olnud ja mille saamiseks alustas kostja läbirääkimisi juba enne enda äriühinguna registris registreerimist. Maakohus on tõendina jätnud hindamata kostja 2015. a majandusaasta aruandes sisalduva tegevusaruande (I kd, tl 93-105), mille kohaselt alustas BM tegevust 2014 sügisel Tallinnas Pirita jahisadamas purjejahtide ja mootorpaatide talvehoiustamisega,
remontimisega ja ostu-müügiga ja sellest ajast alates on edukate läbirääkimiste tulemusel saavutatud maaletooja õigused mitme olulise paadi- ning tarvikutetootjaga EU-s sh Hanse ja Sealine kaubamärke kandvate purjejahtide ja mootorpaatide osas. Kolleegiumi hinnangul saab tõendist järeldada, et kostja hankis endale tootjatelt ise maaletoojaõigused. Kostja väited, et Hanse ja Sealine tehastega alustati nimetatud kaubamärkide esindamiseks Eestis läbirääkimisi juba enne BM asutamist, kostja asutati nende kaubamärkide müügi eesmärgil ning purjejahtide Hanse ja mootorpaatide Sealine müük moodustab enam kui 90% ettevõtte käibest on ringkonnakohtu arvates tõendatud tunnistaja MM ütlustega. Tunnistaja on avaldanud vastuseks küsimusele, kuidas Hanse ja Sealine kaubamärkide osas pakkumine tuli, et algselt tegeles sellega KK ning maaletooja õiguste saamiseks nimetatud kaubamärkide osas toimusid pikaajalised läbirääkimised enne BM asutamist, samuti kirjeldas oma tööülesandeid, mis olid seotud maaletooja õiguste saamisega ...//“Isiklikult ei olnud algse kontakti juures, sellega tegeles KK. Tean seda, et enne kui BM alguse sai, siis sinna ette jäid pikaajalised läbirääkimised. Minu üks ülesanne oli tehnilise tootmisbaasi tagamine. Tehas ei andnud õigust enne, kui oli tõestatud, et meil on piisav võimekus ja suutlikkus ka paate garantii jooksul hooldada, kui selleks vajadus tekib...//“ (tl 10, II kd). Purjejahtide Hanse ja mootorpaatide Sealine müügikäivet tõendavad ka klientidele väljastatud müügiarved (tl 106-111, I kd).
25.Kolleegium leiab, et vaatamata BCC ja BM tegevusalade sarnasusele, mõjutab erinevate brändide ja/või maaletooja õiguste ettevõtte vara hulka kuulumine majandusüksust kui funktsioneerivat tervikut, sest eelnimetatud õiguste kaudu ettevõttele kasumi teenimiseks, peab olema selleks vastav juhtivpersonal, vastav töökorraldus ja tegevusmeetodid. Arvestades käesoleva kohtuotsuse p-is 23 tuvastatud asjaolusid, et Hanse ja Sealine kaubamärkide all müüdavate paatide maaletooja õigused ei olnud BCC vara hulgas ning nende saamine ja vastavate tingimuste täitmise korraldamine ei ole toimunud BCC ressursside baasil, saab praegusel juhul järeldada, et tegemist ei saa olla identiteedi säilitanud BCC majandusüksuse üleminekuga.
26.Hageja väidete osas, et kostja võttis üle kliendid ja muud lepingud ning nõudis BBC varasemate võlgnevuste tasumist endale, kordab ringkonnakohus varem väljendatud seisukohti.
27.Apellatsioonimenetluses ei ole vaidlustatud maakohtu tuvastatud asjaolu, et kostja teavitas BCC kliente viimase tegevuse lõpetamisest 15.10.2014 ning samuti asjaolust, et kostja tegutseb samades ruumides alates 16.10.2014 (tl 38-39, I kd).
28.Maakohus tuvastas tunnistaja OO ütluste alusel, et viimane andis septembris 2014 paadi hoiule BBC-sse ja sai sama paadi tagasi juunis 2015 BM-lt SS isikus (tl 6-7, II kd). Tunnistaja ütluste kohaselt nõuti temalt arve perioodi eest 16.10.2014-16.05.2015 tasumist kaatri talvehoolduse eest ja teise arve tasumist kaatri mootori hoolduse, vahatamise, põhjapesemise ja vette laskmise eest. Tunnistaja ütlustest ei ole võimalik järeldada, et BM nõudis ka perioodi ja teenuste eest, mil paat oli BBC käes hoiul (enne 16.10.2014), maksmist kostjale. Tunnistaja ütluste kohaselt ei sõlminud ta BM-ga lepingut, kuid nimetatu ei oma vaidluse lahendamisel tähendust. Tunnistaja ei eita, et faktiliselt paat BM tegutsemise ajal samades ruumides alates 16.10.2014 asus, BM nendes ruumides tegutses ja seda ka tunnistajale selgitati. Tunnistaja ütlused on nimetatud osas kooskõlas hageja poolt esitatud MM poolt OÜ-ga Massimo Investments
seotud isikule OO-le 10.03.2015 saadetud e-kirjaga, milles MM kirjutab, et PT 35 on talvel vahi saalis Tallinnas Pirital, et BCC on lõpetanud oma tegevuse 15.10.2014 ja BM tegutseb nüüd samades ruumides alates 16.10.2014. Samuti nähtub kirjast, et alates 16.10.2014 tuleb paadi hoidmiseks talveperioodil ning lisatööde eest tasuda BM-le, arved on lisana (tl 38, tõlge tl 39, I kd). Nimetatud e-kirjaga on tõendatud, et BM on palunud maksta paadi hoiutasu alates enda tegevuse alustamisest 16.10.2014 ning tõendist ei ole võimalik teha järeldust, et OÜ-lt Massimo Investments oleks nõutud BBC varasemate võlgade tasumist BM-le. Seega ei kinnita e-kiri hageja väiteid lepingute ülemineku kohta.
29.Ka MM ütlused tõendavad, et varasematelt rentnikelt ei nõutud BBC võlgnevusi. MM ütlustest nähtub, et BM-ile ilmnes üüripinnale kolides üllatusena, et hoiustamise angaarides olid ka paadid eelnevatest perioodidest mingite kokkulepete alusel. Paralleelselt kostja tegevuse alustamisega ja uute klientide otsimisega aeti jälgi ka nende paatide (omanike) suhtes. Eesti ja Soome registrite kaudu saadi teada paatide omanikud, nendega räägiti läbi ning küsiti, kas nad on kostja tingimustel nõus hoiustama oma paati kostja juures. Oli kliente, kes nõustusid, aga oli ka kliente, kes sellest keeldusid ja paadid ära viisid. Kui klient keeldus, siis ei esitatud ka nõuet (selle aja eest), mis see paat seal sees oli. OÜ Massimo Investments oli nõus kostja tingimustega ja kostja võttis hoiustamise raha ainult selle perioodi eest, kui kostja antud ruumides rentnik oli (tl 11-12, II kd). Tunnistaja MM ütlused on kooskõlas tema 10.03.2015 e-kirjaga. Seega ei ole esitatud tõendeid, et BM oleks BBC paatide hoiustamise lepingud üle võtnud.
30.Maakohus tuvastas, et samal päeval rendilepingu lõppemisega BBC-ga sõlmis rendilepingu sama üüripinna suhtes BM. Maakohtu etteheidet kostjale, et viimane ei ole tõendanud teiste vabade äripindade saadavust vastaval aadressil, ei pea ringkonnakohus asjakohaseks. Kostja on muutnud usutavaks, et tulenevalt oma majandustegevuse eripärast oli ta antud ruumidest huvitatud eelkõige seetõttu, et nende asukoht on kostja tegevusalal tegutsemiseks soodne. Tunnistaja MM ütlustega on ka tõendatud, et kostja kaalus ka teisi äripindu oma tegevuse läbiviimiseks, kuid sobiva äripinna vabanemisel võttis vastu varem BBC poolt kasutatud pinna ja kolis sinna kiiresti sisse ... //“Tean, et suvel 2014 olid esimesed kõnelused, et oleks vaja ettevõte luua, et kust leida vastavad ruumid, mis oleks sobilikud paatide teenindamiseks tänu tehase nõudele. Väga palju sadamaid Tallinnas ei ole ja kuna põhiline klientuur Tallinnaga seotud, siis said kaalutud erinevaid sadama variante, aga üks langes ära, sest ei olnud korralikku ligipääsu, ühes ei olnud vastavaid tehnilisi ruume. Sõelale jäi Pirita sadam, kuhu edastasime ka info, et kui peaks midagi vabanema, siis oleme esimesena järjekorras, et läbirääkimisi pidada.“ ...// (tl 11, II kd). Analüüsides tunnistaja ütlusi, leiab ringkonnakohus jätkuvalt, et neist saab järeldada, et kostja kaalus oma tegevuseks ka teisi äripindu, kuid sobiva äripinna vabanemisel võttis vastu varem BBC poolt kasutatud pinna ja kolis sinna kiiresti sisse.
31.Kostja esitatud klientide nimekirja kohaselt on tal seisuga 01.01.2014-31.03.2015 olnud 57 erinevat klienti (tl 175-177, I kd). Seega ei saa maakohtu tuvastatud asjaolust, et BBC klientidest on kolm klienti – Danske Bank Eesti filiaal, Tallinna Olümpiaspordikeskus ja OÜ Massimo Investments – ka kostja kliendid, teha järeldust, et kostja on üle võtnud BBC kliendisuhted olulises osas, sest hageja ei ole näidanud, et
osundatud kolme kliendisuhte olemasolu oleks ettevõtte kui funktsioneeriva terviku jaoks mingil põhjusel määrava tähtsusega.
32.Maakohus on võrrelnud BBC ja BM interneti kodulehekülgede sarnasust ja tuvastanud, et mõlema ettevõtte logo on üleval vasakus servas, kodulehtede värvilahendus on kattuv (sinakas-hall taustavärv), mõlema kodulehe kategooriad (uudised, paadid, teenused, kontakt jne) on paigutatud samasse kohta lehekülje ülaosas. Alajaotus on sarnase kirja ja värviga. Samuti on alajaotuste teenuste all identne lause – pakume mitmeid erinevaid teenuseid paadi korrastamiseks või arendamiseks. Maakohus leidis, et eluliselt ei ole usutav, et üks täiesti uus äsja asutatud ettevõtte teeb teise firmaga täpselt samasuguse kodulehe. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus põhjendanud, miks selline tegevus ei saa eluliselt usutav olla. Kolleegiumi arusaamise kohaselt on kodulehe eesmärgiks ennast internetis nähtavaks teha ning äriühingud soovivad eelduslikult, et kodulehekülg aitaks muuta nende tooted ja teenused klientidele äratuntavaks. Seega saab määrav olla eelduslikult lehekülje funktsionaalsus, mistõttu võivadki sarnastel tegevusaladel tegutsevate äriühingute koduleheküljed ülesehituselt ja informatsiooni paigutuselt sarnaneda (vrdl nt advokaadibüroode koduleheküljed). Ka sarnase koloriidi kasutamine on reeglina seotud valdkonnaga, milles tegutsetakse. Asjaolu, et kostja kodulehekülg ei ole piisavalt isikupärane ning sarnaneb liialt BCC-l olnud koduleheküljega, ei anna kolleegiumi arvates koosmõjus teiste asjaoludega alust teha järeldusi ettevõtte ülemineku kohta.
33.Hageja väitel oli üks põhjus ettevõtte üleminekuks ning äripinna üleandmiseks tõenäoliselt see, et BBC võlgnes BM-i juhatuse liikmele KK äriühingule Wood Expert OÜ 74 000 eurot ja ettevõtte ülevõtmine oli võimaluseks võlgnevust vähendada. Ringkonnakohus jääb seisukohale, et olukorras, kus hageja ei ole tõendanud ettevõtte üleminekut kostjale, on hageja antud väide oletuslik ja tõendamata.
34.Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et tuvastatud asjaoludel ei ole alust järeldada, et BCC andis kostjale üle iseseisvalt tegutsemisvõimelise majandusüksuse. Seega puudub alus VÕS § 182 kohaldamiseks ning hagi tuleb jätta rahuldamata.
35.Seoses maakohtu otsuse tühistamisega jäävad poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hageja kanda (TsMS § 162 lg 1 ja § 173 lg 3 I lause). Kuna maakohus ei ole menetluskulude suurust kindlaks määranud, määratakse maakohtu poolt menetluskulud kindlaks pärast lõpplahendi jõustumist vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-ile
2./allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.