Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ruth Sild
Määruse tegemise aeg ja koht
31. jaanuar 2014. a Haapsalu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-49718
Tsiviilasi
Eduard Kaisen hagiavaldus kahju hüvitamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Eduard Kaisen, isikukood *, rahvastikuregistrijärgne elukoht *, tegelik viibimiskoht AS Hoolekandeteenused * asukohaga *, e-post: *
Menetlustoiming
Hagi menetlusse võtmisest keeldumine, kirjalik menetlus
Menetluskulud jätta hageja kanda
Edasikaebe kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest määruskaebuse esitajale Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu.
Asjaolud, menetluse käik 21.10.2013. a saabus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja Eduard Kaisen'i hagiavaldus, milles palub välja mõista 800 eurot petmise eest. Hagiavalduse sisu kohaselt helistas E. Kaisen internetiportaali iha.ee kuulutuses olnud numbrile, kust sai vastuseks, et kui ta maksab G. P. arveldusarvele kommunaalvõla ja söögiraha G. P. jaoks, siis on G. P. kooseluga nõus ja lubab E. Kaisen'il elada G. P. üürikorteris. E. Kaisen maksis G. P.-le 300 eurot kommunaalvõlga ja 100 eurot söögiraha, mille kohta on hagiavaldusele lisatud tõendina maksekorraldused. Hiljem oli G. P. konto internetiportaalis iha.ee blokeeritud ja telefonile ei vastatud. Selline lahendus ei rahulda E. Kaisen'i ja ta esitas kohtule avalduse kahju hüvitamise nõudes. 19.11.2013. a määrusega peatas kohus menetluse kuni hageja E. Kaisen'i tsiviilkohtumenetlusteovõime väljaselgitamiseni ja määras E. Kaisen'ile kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi isiku teovõime kontrollimiseks. 12.01.2014. a saabus kohtusse ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt nr 324. 16.01.2014 uuendas kohus menetluse, jättis hagi käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 24.01.2014 esitas hageja kohtule täiendatud hagi ning 27.01.2014 täiendatud ja allkirjastatud hagiavalduse. 31.01.2014 saabus kohtule E. Kaiseni kiri, milles ta soovib teada, kuna tema hagiga hakatakse tegelema. Kohtu seisukoht Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 372 lg 1 kohaselt kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. Kohus, tutvunud esitatud hagi ning selle täiendustega, leiab, et tuleb keelduda hagi menetlusse võtmisest. 16.01.2014 kohtumäärusega jättis kohus hagi käiguta ning andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, hoiatades ühtlasi, et kui hageja kohtu määratud tähtajaks puudusi ei kõrvalda, keeldub kohus hagi menetlusse võtmisest. Viimane päev puuduste kõrvaldamiseks oli 30.01.2014. Hageja kohtu määratud ajaks puudusi ei kõrvaldanud. Hageja on kostjaks märkinud portaalis IHA Ukrainka. Hagiavaldusele lisatud maksekorraldustes on saajaks märgitud *. Hageja ei ole kohtule vaatamata mitmeid kordi täiendatud hagile selgitanud, kes on menetluses kostja. Kas kostjaks on *, kellele tehti ülekanded või on kostjaks keegi teine isik, kes tegutseb portaalis Iha nime all Ukrainka. Seega hageja poolt hagis esitatud andmed kostja kohta ei võimalda isiku tuvastamist ning kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest Tsiviilkohtmenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 371 lg 1 p 11 alusel. Kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest ka TsMS § 372 lg 2 p 2 alusel, mis sätestab, et kohus võib keelduda hagi menetlusse võtmisest, kui hagi ei ole esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtub, et hageja tasus ise vabatahtlikult * arvele raha summas 400 eurot, selle eest, et ta saaks elada kellegi üüripinnal
ning hageja väidetel lubati talle ka kooselu. Peale pangaülekandeid oli hageja aga internetikeskkonnas blokeeritud. Hageja on seisukohal, et valetamise eest on tal õigus nõuda 800 eurot. 400 euro osas on hageja esitanud kohtule maksekorraldused. Arvestades hageja nappe selgitusi oma nõude põhjenduste kohta võib arvata, et hageja ei ole nõus tema enda poolt tehtud tehinguga summas 400 euro ning ta soovib tehingu järgi üleantu tagastamist. Samas ei ole hageja sõnaselgelt nõudnud tehingu tühistamist ning saadu tagastamist. Samuti ei ole esitatud tehingu tühisuse aluseks olevaid asjaolusid. Milles seisneb ülejäänud hagi nõue summas 400 eurot hagist ka peale puuduste kõrvaldamist ei selgu. Kuna kohtul ei ole võimalik hageja selgituste alusel tuvastada, millised on hagi aluseks olevad asjaolud, siis on kohus seisukohal, et tuleb keelduda hagi menetlusse võtmast põhjusel, et riik ei pea andma õiguskaitset selgusetule nõudele. Hageja on tasunud 22.10.2014 riigilõivu summas 125 eurot Pärnu Maakohtu viitenumbrile 2900072369. Kuna kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest, siis tuleb hagejale tagastada tasutud riigilõiv summas 125 eurot TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel. Hageja taotlus nõuda Epp Mitt’ilt välja tõend, kui palju on hageja talle tasunud, tuleb samuti jätta rahuldamata. Kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest ja seetõttu ei kogu kohus tõendeid. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 2 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 1 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda, sest kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Sild Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.