Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

Kohtumääruse põhjendus 1) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 361 lg 1 kohaselt kohus uuendab peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Käesolevas asjas peatas kohus 19.11.2013. a määrusega menetluse kuni hageja E. K. tsiviilkohtumenetlusteovõime väljaselgitamiseni /tlk 23-24/. Kohus määras kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi tsiviilasjas nr 2-13-49718. 12.01.2014. a saabus kohtusse ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt nr *, mille kohaselt ekspert on teostatud ekspertiisi käigus jõudnud järeldusele, et E. K. *. Isik on võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima. Elu iseseisval korraldamisel võib ta vajada nõustamist, kuid kuna isik viibib * siis on vajalik abi olemas. Isiku vaimne seisund lubab tal langetada otsuseid ja teha tehinguid. Eeltoodu alusel leiab kohus, et menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on käesolevaks ajaks ära langenud ja kohus uuendab käesolevas tsiviilasjas menetluse. Kohus võtab tsiviilasja materjalide juurde väljatrüki ambulatoorsest kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr *, mis esitati tsiviilasjas nr 2-13-49718. Tegemist on asjassepuutuva dokumendiga. 2) Kohus, olles tutvunud kohtule esitatud hagiavaldusega ja 18.10.2013 esitatud täiendatud hagiavaldusega, leiab, et esitatud hagiavaldus on puudustega, mis takistavad hagi menetlusse võtmist. Kohus on andnud 01.10.2013 kohtumäärusega hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 14.10.2013 kinnitas E. K. 01.10.2013 kohtumääruse kättesaamist /tl 12/. 18.10.2013 esitas E. K. kohtule täiendatud hagiavalduse. Hageja märgib hagis, et tööotsimise kuulutuse peale pakuti talle töötasuks 20 € päevas. Hageja töötas 10 päeva, kuid tasuks sai vaid 105 €. Hageja palub kostjalt välja mõista 190 eurot, so topelt 95 €, mis jäi saamata. Töö on tehtud, aeg kulutatud, kokkulepitud summa saamata /tl 14/. 19.11.2013 kohtumäärusega kohus peatas menetluse kuni hageja tsiviilkohtumenetlusteovõime väljaselgitamiseni. Kuna ekspertiisiakti kohaselt on hageja võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima, samuti lubab tema vaimne seisund langetada otsuseid ja teha tehinguid, siis on kohus seisukohal, et E. K. saades 14.oktoobril 2013 01. oktoobri 2013 kohtumääruse, sai aru millistele puudustele kohus osundas kohtumääruses. Hageja poolt 18.10.2013 esitatud hagi täiendust käsitleb kohus puuduste kõrvaldamisena. Vaatamata 18.10.2013 esitatud avaldusele, leiab kohus, et tuleb keelduda hagi menetlusse võtmisest. Kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 9 ja 10 alusel. 01.10.2013 kohtumääruses märkis kohus, et hageja ei ole tasunud riigilõivu. 24.01.2014 tegi kohus päringu riigikassasse, kust ei nähtu, et hageja oleks riigilõivu tasunud. Kohus on seisukohal, et hageja poolt esitatud nõude puhul ei ole tegemist töötasu nõudega Töölepingu seaduse mõttes, millele laieneb Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 1. Seega esitatud nõudelt

summas 190 eurot tulnuks hagejal tasuda kohtu määratud ajaks, hiljemalt 28.10.2013 riigilõiv. Hageja lõivu tasunud ei ole, mis on hagi menetlusse võtmise keeldumise aluseks. Kohus on seisukohal, et esineb ka teine alus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks – TsMS § 371 lg 1 p 9 sätestatu. Rikutud on hagiavalduse vorminõudeid. Hageja ei ole 18. 10.2013 esitatud hagi täienduses märkinud, miks ta nõuab kostjalt lisaks saamata jäänud tasu nõudele summas 95 eurot veel täiendavalt 95 eurot. Millistel asjaoludel palub hageja välja mõista topelttasu hagist ei selgu. Kohus viitas 01.10.2013 kohtumääruses, et kui hageja kohtu määratud ajaks puudusi ei kõrvalda, jäetakse avaldus menetlusse võtmata ja tagastatakse. Eeltoodu alusel keeldub kohus menetlusse võtmast E. K. hagi K. N. vastu 190 euro nõudes. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 2 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 1 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda, sest kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Sild Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.