Industek AS hagi OÜ MKT Holding (pankrotis) pankrotihalduri vastu omandiõiguse tunnustamiseks, kahju hüvitamiseks ja viiviste väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 8. novembri 2013 määrus
Menetlustoiming
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ MKT Holding (pankrotis) pankrotihalduri määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (kostja): OÜ MKT Holding (pankrotis) pankrotihaldur Sirje Tael, lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko Kaevando;
esindajad
Vastustaja (hageja): Industek AS (RK: lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Talts Menetluse liik
10379035),
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 08. novembri 2013.a määrus osaliselt, s.o osas, milles kohus jättis Industek AS-lt OÜ MKT Holding (pankrotis) pankrotihalduri kasuks täies ulatuses välja mõistmata apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu summas 5432,49 eurot.
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta Industek AS-i kanda OÜ MKT Holding (pankrotis) pankrotihalduri poolt apellatsioonkaebuse esitamisel 13.04.2012.a tasutud riigilõiv 2 524,51 euro suuruses osas. Mõista Industek AS-lt kostja OÜ MKT Holding (pankrotis) pankrotihalduri kasuks täiendavalt välja 2 524,51 eurot menetluskulude katteks.
3.Lugeda kohtumääruse resolutsiooni punktid 1 ja 2 sõnastatuks järgmiselt: „1. Rahuldada OÜ MKT Holding (pankrotis) pankrotihalduri avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning määrata Industek AS-le menetluskulud summas 4 784,52 eurot.
2.Mõista välja Industek AS-lt 4 784,52 eurot (neli tuhat seitsesada kaheksakümmend neli eurot ja viiskümmend kaks senti) OÜ MKT Holding (pankrotis) pankrotihalduri kasuks menetluskulude katteks.“
4.Rahuldada OÜ MKT Holding (pankrotis) pankrotihalduri määruskaebus. Menetluskulde jaotus
Jätta määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse menetlusosalisele kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1.Industek AS esitas kohtusse hagi OÜ MKT Holding (pankrotis) pankrotihalduri vastu omandiõiguse tunnustamiseks, kahju hüvitamiseks ja viiviste väljamõistmiseks. Tartu Maakohus rahuldas hagi 16. märtsi 2012 otsusega. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Tartu Ringkonnakohtu 17. detsembri 2012 otsusega maakohtu otsus tühistati. Ringkonnakohus tegi ise asjas uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Industek AS kanda. Kohtuotsus jõustus 17. aprillil 2013 Riigikohtu määrusega, mille kohaselt kassatsiooniastme menetluskulud jäävad samuti Industek AS kanda. Kostja esindaja esitas 19. aprillil 2013 Viru Maakohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramise kohta tsiviilasjas 2-11-1974. Kostja avalduse kohaselt on nimetatud tsiviilasjas menetluskuluks 9 958,37 eurot, millest tasutud riigilõivud kokku summas 5458,05 eurot ja õigusabikulud kokku summas 4500,32 eurot (ilma käibemaksuta). Menetluskulude nimekiri sisaldub menetluskulude kindlaksmääramise avalduses. Lisaks palus kostja määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.Hageja vaidles avaldusele vastu. Kostja menetluskulud ei ole kõik avalduses toodud menetluskulud täies ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Hageja esitas vastuväited kostja järgnevate menetluskulude osas: 1) määruskaebuselt tasutud riigilõivu summas 25,56 eurot nõustus hageja hüvitama. Hageja ei nõustu hüvitama apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu summas 5432,49 eurot. Kostja apellatsioonkaebuse hinnaks oli 68 896,13 eurot, millelt tol hetkel kehtiva RLS lisa 1 järgi tuli tasuda riigilõivu summas 5432,49 eurot. Riigikohus tunnistas 7. mai 2012 otsusega asjas nr 34-1-7-12 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks RLS § 57 lõiked 1 ja 22 koostoimes lisaga 1 osas, milles tsiviilasjas hinnaga 63 911 eurot 64 senti kuni 95 867 eurot 47 senti tuleb apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 5432 eurot 49 senti. Hageja ei ole kohustatud hüvitama kostjale menetluskulu, mille suurus on vastuolus põhiseadusega. Samuti oleks kostja saanud nõuda tasutud riigilõivu tagastamist, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem; 2) 4 tunni ja 49 minuti hüvitamist 21. veebruari 2012 Viru Maakohtu kohtuistungil viibimise eest pidas hageja põhjendatuks osaliselt. Vastavalt kohtuistungi protokollile kestis istung 4 tundi, kuid kostja esindaja saabus istungile poole tunnise hilinemisega, mistõttu kostja esindaja viibis istungil ainult 3 tundi ja 30 minutit; 3) 19. novembril 2012 kulutanud 2 tundi ja 24 minutit materjalide läbitöötamisele ning Tartu Ringkonnakohtu kohtuistungi ettevalmistusele kulunud aega pidas hageja põhjendamatuks.
Kostjat esindas maakohtus ja ringkonnakohtus sama vandeadvokaat, kes koostas ka ise apellatsioonkaebuse, mistõttu on aeg põhjendamatult pikk; 4) 5 tunni ja 37 minuti hüvitamist 20. novembri 2012 Tartu Ringkonnakohtu kohtuistungil viibimise eest pidas hageja põhjendatuks osaliselt. Vastavalt kohtuistungi protokollile kestis istung 50 minutit; 5) hageja kassatsioonkaebusega tutvumisega ning sellele vastuse koostamisega kantud menetluskulusid 12 tunni ja 52 minuti ulatuses pidas hageja põhjendamatuks. Riigikohus ei küsinud kostjalt vastust hageja kassatsioonkaebusele. Sama tuleneb ka Riigikohtu
18.detsembri 2012. määruse nr 3-2-1-158-12 p-st 12.
3.Kohus edastas hageja vastuväited kostja esindajale ning andis tähtaja vastuväitele kirjaliku seisukoha või vastuse esitamiseks. Tähtaja möödumisel kostja oma seisukohta hageja vastuväidetele ei esitanud.
MAAKOHTU LAHEND
4.Viru Maakohus rahuldas 8. novembri 2013 määrusega OÜ MKT Holding (pankrotis) pankrotihalduri avalduse osaliselt ning määras Industek AS-le menetluskulud summas 2260,01 eurot. Maakohus määras, et määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb Industek AS-l tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruse põhjenduste kohaselt puudub vaidlus määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu hüvitamise osas. Seega tuleb hagejal kostjale hüvitada kostja poolt määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 25,56 eurot. Kostja on apellatsioonkaebuselt tasunud riigilõivu põhiseadusega vastuolus olevate sätete alusel. Riigikohtu lahendi 3-2-1-140-12 p 18 kohaselt kostjal õigus esitada kohtule riigilõivu tagastamise taotlus. Kuna kostjal on õigus põhiseadusevastase riigilõivu tagastamisele, siis ei kuulu see hüvitamisele hageja poolt. Kohtuistung Viru Maakohtus 21. veebruaril 2012 algas protokolli kohaselt algas istung kell 11:30 ning lõppes 15:30 (II kd tl 110-117). Kuna kostja lepinguline esindaja hilines istungile, tegi kohus kostja seadusliku esindaja taotlusel vaheaja kuni lepingulise esindaja saabumiseni. Kohtuistung jätkus kell 11:58. Seega kestis kohtuistung, millest võttis osa kostja lepinguline esindaja 3,5 tundi. Tunnihinnaks on märgitud 115 eurot, seega on põhjendatud kulu käesoleva kirje alusel 402,50 eurot(3,5 x 115).
19.novembril 2012 materjalide läbitöötamine, ettevalmistus kohtuistungiks 2 tundi ja 24 minutit luges kohtujurist põhjendatuks 1,5 tunni ehk 172,50 euro (115 x 1,5) ulatuses. Kostja esindaja on apellatsioonkaebuse koostamisele kulutanud 8 tundi ja 7 minutit. Lisaks on kostja esindaja 22 minuti jooksul tutvunud hageja vastusega kostja apellatsioonkaebusele. Seega on kostja esindaja kursis apellatsioonimenetluses olevate nõuete ning nendele esitatud vastuväidetega. Kuna kostjapoolne viimane menetlustoiming enne kohtuistungit oli tehtud üle poole aasta tagasi, vajas esindaja aega vaidluse asjaoludega tutvumiseks.
20.novembril 2012 esindus kohtuistungil Tartu Ringkonnakohtus 5 tundi ja 37 minutit luges kohtujurist põhjendatuks ühe tunni ehk 115 euro ulatuses. Istungi protokolli kohaselt algas istung kell 11.00 ja lõppes 11.50 Kassatsioonikaebuse koostamise kulud jättis kohtujurist välja mõistmata. Tsiviilasja toimiku materjalide kohaselt on hageja kassatsioonkaebuse esitamisel edastanud selle ka kostja esindajale. Kostja esindajal tulnuks hageja esindaja poolt kassatsioonkaebuse edastamist käsitleda teatena asjaolust, et hageja on kassatsioonkaebuse Riigikohtule esitanud. Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-158-12 p 12 tulenevalt tekib vastustajal kohustus kassatsioonkaebusele
vastata alles siis, kui Riigikohus teda selleks kohustab. Praeguses asjas on Riigikohus jätnud hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ega ole kostjatelt hageja kassatsioonkaebusele vastust küsinud. Hageja ei ole vastuväidet esitanud järgmiste kulukirjete osas: 13. veebruaril 2012 tutvumine kohtuasja materjalidega, nõupidamine pankrotihalduriga 2 tundi ja 34 minutit; 20. veebruaril 2012 materjalidega tutvumine, ettevalmistus kohtuistungiks 1 tund ja 52 minutit; 05. aprillil 2012 maakohtu otsusega tutvumine, apellatsioonkaebuse koostamine 41 minutit; 10. aprillil 2012 apellatsioonkaebuse koostamine 3 tundi ja 10 minutit; 16. aprillil 2012 apellatsioonkaebuse koostamine 4 tundi ja 47 minutit; 15. mail 2012 hageja poolt apellatsioonkaebusele esitatud vastusega tutvumine, analüüs 22 minutit. Vaidlustamata kulukirjete osas on kostja lepingulise esindaja kulud kokku 13 tundi ja 26 minutit ehk 13,43 tundi ja rahaliselt 1544,45 eurot. Kokku on kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud kulud 2234,45 eurot. Nimetatud kulud ei ületa Vabariigi Valitsuse 04. septembri 2008 määrusest nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teiselt menetlusosaliselt sissenõudmiseks piirmäärad“ ja on kohased kahe läbitud kohtuastme kohta. Eelneva põhjal määras kohtujurist Industek AS-le menetluskulud kokku summas 2260,01 eurot, millest riigilõiv 25,56 eurot ja lepingulise esindaja kulud 2234,45 eurot. Vastavalt kostja taotlusele tuleb TsMS § 177 lg 2 kohaselt Industek AS-l tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.OÜ MKT Holding (pankrotis) pankrotihaldur esitas Viru Maakohtu 8. novembri 2013 määruse peale määruskaebuse, milles vaidlustas menetluskulude väljamõistmata jätmise 2524,51 euro ulatuses. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt tuleb hagejalt AS-lt Industek kostja menetluskulude katteks käesolevas asjas täiendavalt välja mõista 2 524,51 eurot. Asjaolu, et Riigikohus on nimetatud riigilõivuvahemiku põhiseadusevastaseks tunnistanud, ei tähenda, et hagejal oleks õigus nõuda kogu apellatsioonkaebuselt tasutud lõivu tagastamist. Riigikohus on
13.novembri 2013 määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 (p 22) selgitanud, et menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei saa mõista teiselt poolelt välja riigilõivu, mida on tasutud seaduses ettenähtust rohkem ning see kehtib ka olukorras, kus riigilõivu on tasutud põhiseadusevastase sätte alusel. Sellises olukorras tuleb kohtul määrata põhiseaduspärase riigilõivu suurus, mille määramisel on põhjendatud lähtuda enne 01. jaanuari 2009 kehtinud riigilõivumääradest. AS-i Industek kanda tuleb seega jätta kostja poolt tasutud riigilõiv ulatuses, mis vastab apellatsioonkaebuselt tasumisele kuulunud põhiseaduspärase riigilõivu suurusele. Vastavalt ülalviidatud Riigikohtu seisukohale tuleb kostja apellatsioonkaebuselt tasumisele kuulunud põhiseaduspärase riigilõivu suuruseks lugeda kuni 31. detsembrini 2008.a kehtinud riigilõivu määr 39 500 kr (2 524,51 eurot). Seega tuleb AS-i Industek kanda jätta kostja poolt apellatsioonkaebuse esitamisel 13. aprillil 2012 tasutud riigilõivust 2524,51 eurot ning mõista eelnimetatud summa AS-lt Industek täiendavalt kostja kasuks välja.
VASTUVÄITED MÄÄRUSKAEBUSELE
6.AS Industek vaidles määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) on avaldus 2524,51 euro väljamõistmiseks esitatud TsMS § 174 lg-s 1 sätestatud tähtaega rikkudes. TsMS § 174 lg-s 1 on sätestatud menetlusosalistele siduv tähtaeg menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamiseks. Määruskaebuse esitaja on oluliselt muutnud oma
avaldust menetluskulude kindlaksmääramiseks, muutes oluliselt hüvitatava riigilõivu suurust ja selle alust. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuses esitada uusi asjaolusid ja tõendeid üksnes määruskaebuse põhjendamiseks. Määruskaebusega ei saa esitada uut nõuet, mida avalduses maakohtule ei olnud esitatud. 2) on põhiseadusepärase riigilõivu määramisel enne 1. jaanuarit 2009 kehtinud seaduse redaktsioonile tuginemise puhul tegemist üksnes ühe võimaliku lahendusega põhiseadusepärase riigilõivu määramisel. Riigikohtu praktikast ei tulene, et tegemist oleks ainuõige ja ainuvõimaliku lahendusega. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid, mistõttu ei ole kohus menetluskulude kindaksmääramise menetluses TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-27-13, p 29 kohaselt peab põhiseaduspärase riigilõivu määrama kohus. Seega on käesolevas menetluses võimalik juhinduda ka teistest riigilõivumääradest. Riigikohus on avaldanud, et ka enne
1.jaanuari 2009 kehtinud riigilõiv võib olla ebamõistlikult suur ja seega vastuolus põhiseadusega. Kuivõrd määruskaebuse esitaja on vaidlusaluse riigilõivu tasunud 13. aprillil 2012, on sellele lähedasem regulatsioon 01. juulist 2012 jõustunud RLS regulatsioon. Nimetatud regulatsiooni kohaselt tulnuks tsiviilasjalt hagihinnaga kuni 75 000 eurot maksta riigilõivu 950 eurot.
7.Viru Maakohus ei rahuldanud määruskaebust ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu 08. novembri 2013.a määrus tuleb õigusnormi ebaõige kohaldamise tõttu vaidlustatud osas tühistada. Ringkonnakohus peab võimalikuks teha tühistatud osas uue määruse, millega mõistab Industek AS-lt OÜ MKT Holding pankrotihaldur S. Taela kasuks täiendavalt välja 2 524,51 eurot menetluskulude, s.o riigilõivu, katteks. OÜ MKT Holding pankrotihaldur S. Taela määruskaebus kuulub rahuldamisele. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus mõistis Industek AS-lt välja hüvitamisele kuuluva menetluskuluna riigilõivu summas 25,56 eurot ja kulutused õigusabile summas 2234,45 eurot. Tulenevalt TsMS § 659 ja § 651 lg-st 1 ei kontrolli ringkonnakohus selles osas maakohtu määruse seaduslikkust ega põhjendatust.
9.Vaidlus on selles, kas Industek AS-l tuleb hüvitada määruskaebuse esitajale osa apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust. OÜ MKT Holding (pankrotis) on tasunud 13.04.2012.a apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu summas 5432,49 eurot, milline riigilõivumäär on tunnistatud põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks. Jõustunud kohtulahenditega on menetluskulud kõigis kohtuastmetes jäetud Industek AS-i kanda. Riigikohus on oma 13. novembri 2013.a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13 (p 22) selgitanud, et menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei saa mõista teiselt poolelt välja riigilõivu, mida on tasutud seaduses ettenähtust rohkem ja see kehtib ka olukorras, kus riigilõivu on tasutud põhiseadusevastase sätte alusel. Menetlusosaline, kes tasus riigilõivu ettenähtust rohkem, saab nõuda enamtasutud riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 järgi. Seda ka juhul, kui ta tasus riigilõivu põhiseadusevastaseks tunnistatud normi alusel. Seejuures tuleb arvestada TsMS § 150 lg-s 6 sätestatud tähtajaga.
10.Ringkonnakohtu arvates tuleneb eeltoodust, et Industek AS-l tuleb kanda OÜ MKT Holding (pankrotis) poolt tasutud riigilõiv niisuguses ulatuses, millises OÜ MKT Holding (pankrotis) oleks apellatsioonkaebust esitades tegelikult pidanud riigilõivu tasuma, arvestades riigilõivumäära vastavust Põhiseadusele.
Maakohtu 08. novembri 2013.a määrus ei vasta seadusele osas, milles maakohus leidis, et kuna tasutud riigilõiv määras 5432,49 eurot oli põhiseadusega vastuolus, tuli jätta OÜ MKT Holding (pankrotis) taotlus riigilõivu hüvitamiseks täielikult rahuldamata. Riigilõivumäära põhiseadusele mittevastavuse tuvastamine ei tähenda, nagu ei tulnuks OÜ-l MKT Holding (pankrotis) apellatsioonkaebuse esitamisel üldse riigilõivu tasuda.
11.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitaja seisukohaga, mille kohaselt on põhjendatud lugeda kostja apellatsioonkaebuselt tasumisele kuulunud põhiseaduspärase riigilõivu suuruseks kuni 31. detsembrini 2008 kehtinud riigilõivu määr 39 500 kr ehk 2 524,51 eurot. Riigikohus on riigilõivumäärade põhiseadusele vastavust hinnates asunud oma praktikas järjekindlalt seisukohale, et juhul, kui alates 01.01.2009.a kehtinud riigilõivumäär on osutunud põhiseadusega vastuolus olevaks, on põhjendatud lähtuda enne 1. jaanuari 2009 kehtinud riigilõivumääradest (nt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13 p 22, samuti Riigikohtu üldkogu otsused nr 3-2-1-27-13 p 30, nr 3-3-1-22-11 p 34 ning nr 3-2-1-67-11 p 29). Enne 1. jaanuari 2009 kehtinud riigilõivumäärade puhul ei ole tõstatatud küsimust nende vastuolust põhiseadusega. Ringkonnakohus ei pea õigusselguse ja õiguse ühetaolise kohaldamise huvides põhjendatuks kalduda väljakujunenud kohtupraktikast kõrvale ning määrata põhiseaduspärane riigilõivu määr apellatsioonkaebuse esitamise aja seisuga (13.04.2012.a) kindlaks alates 01. juulist 2012.a kehtiva riigilõivuseaduse redaktsiooni järgi.
12.Ringkonnakohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et avaldus 2524,51 euro väljamõistmiseks on esitatud hilinemisega ning et määruskaebuse esitaja on oluliselt muutnud oma avaldust menetluskulude kindlaksmääramiseks. Tegemist ei ole TsMS § 662 lg 3 mõttes uue nõude esitamisega, mida ei olnud esitatud esialgses menetluskulude kindlaksmääramise avalduses. Määruskaebuse esitajal on õigus nõuda, et vastustaja (hageja) hüvitaks talle mh riigilõivu määras, mida sai apellatsioonkaebuse esitamise aja (13.04.2012.a) seisuga lugeda põhiseadusega kooskõlas olevaks. Asjaolu, et esialgses, 19. aprillil 2013.a maakohtule esitatud avalduses palus määruskaebuse esitaja mõista vastustajalt välja kogu tema poolt apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv (5 432,49 eurot), ei võta avaldajalt õigust taotleda riigilõivu hüvitamist põhiseadusele vastavas määras. Vastustaja poolt hüvitamisele kuuluv riigilõiv moodustab alla poole sellest summast, mille määruskaebuse esitaja apellatsioonkaebuse esitamisel põhiseadusevastaseks osutunud lõivumäärast lähtudes tasus. Seetõttu ei saa riigilõivuna hüvitamisele kuuluva summa vähendamine pärast TsMS § 174 lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumist olla vastustaja huve ebamõistlikult riivav.
13.TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei kuulu hüvitamisele menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulud. Seega jäävad määruskaebuse menetlemisest tekkinud menetluskulud poolte endi kanda.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.