OÜ Internova hagi OÜ Salon Invest vastu kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumise tuvastamiseks ja rikkumise lõpetamiseks, domeeninime üleandmiseks kohustamiseks ja kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.10.2013 määrus menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Internova määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Internova (registrikood 10910714, asukoht Narva mnt 7, 10117 Tallinn), lepingulised esindajad patendivolinikud Kristjan Leppik ja Urmas Kauler Kostja OÜ Salon Invest (registrikood 12125221, asukoht Vilde tee 105-8, 12911 Tallinn), seaduslik esindaja Katarina Kallikorm
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 28.10.2013 määrus tühistada osaliselt kindlaksmääratud menetluskulude ulatuse osas ning määruskaebus rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista OÜ-lt Salon Invest menetluskulud 2441,07 eurot OÜ Internova kasuks.
3.Välja mõista OÜ-lt Salon Invest viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni OÜ Internova kasuks.
4.Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.
Asjaolud
1.Harju Maakohus rahuldas 27.06.2013 otsusega OÜ Internova (hageja) hagi OÜ Salon Invest (kostja) vastu osaliselt ning jättis 15,7% menetluskuludest hageja ja 84,3% kostja kanda. Maakohtu otsus jõustus edasikaebamata 09.08.2013.
2.06.09.2013 esitas hageja Harju Maakohtule avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Avalduse kohaselt on hageja menetluskuludena kandnud õigusabikulusid kokku 6660 eurot (ilma käibemaksuta) ning tasunud riigilõivu kokku 700 eurot. Hageja palus määrata kindlaks ning mõista kostjalt hageja kasuks välja 84,3% hageja kantud menetluskuludest summas 7360 eurot, s.o 6204,48 eurot. Ühtlasi palus hageja kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Hageja on käibemaksukohustuslane. Hageja leiab, et menetlus käesolevas asjas oli mahukas ning hõlmas mitut taotlust, sh kolmel korral hagi tagamiseks ja ostja kohustamiseks finantsandmete esitamiseks. Kohus tegi asjas palju määruseid. Samuti üritas hageja käesolevat kaasust korduvalt kohtuväliselt lahendada. Kostja tekitas valeväidete esitamisega ning vastuste esitamise kohustusest kõrvale hiilimisega hagejale täiendavaid kulutusi. Kostja vahetas kolmel korral esindajat, kes kõik esitasid kirjalikke seisukohti. Seetõttu esitas hageja mahukaid vastuseid. Samuti toimus tsiviilasjas kaks istungit.
3.Avaldusele lisatud arvetest nähtuvalt koosneb hageja esindaja osutatud õigusabi järgmistest toimingutest: 02.01.2013 olukorraga tutvumine, seisukoha kujundamine, nõudekirja koostamine ja väljastamine ning 03.01.2013 ja 07.01.2013 täiendav kirjavahetus seoses nõudekirjaga – 3 h (300 eurot); 27.12.2012 hageja ja kostja vahel 16.08.2011 sõlmitud kaubamärgi litsentsilepinguga tutvumine – 1 h (100 eurot); 28.12.2012 litsentsilepingu juriidiline analüüs ja seisukoha kujundamine – 3,75 h (375 eurot); 31.12.2012 ja 02.01.2013 kaubamärgiõiguste rikkumise kohta tõendite kogumine ja konsultatsioonid kliendiga – 5,5 h (550 eurot); 31.12.2012 kaubamärgiõiguste rikkumise kohta nõudekirja ettevalmistamine ja koostamine – 3,25 h (325 eurot); 02.01.2013 kostjale kaubamärgiõiguste rikkumise kohta nõudekirja lõplik vormistamine ja väljastamine – 1,75 h (175 eurot); 03.01-14.01.2013 täiendav kirjavahetus kostjaga ja sellega seotud konsultatsioonid kliendiga – 5,50 h (550 eurot); 15.01.2013 hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse koostamine ja sellega seotud konsultatsioonid – 7,5 h (750 eurot); 16.01.2013 hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse lõplik koostamine ja esitamine Harju Maakohtule – 1 h (100 eurot); 18.01.2013 Harju Maakohtu 17.01.2013 kohtumäärusega tutvumine, seisukoha kujundamine ja sellega seotud konsultatsioonid kliendiga – 1,5 h (150 eurot); 16.01.2013 Harju Maakohtu 17.01.2013 kohtumäärusele vastuse koostamine ja esitamine kohtule – 1 h (100 eurot); 22.01.2013 hagi tagamise taotluse osas Harju Maakohtu 22.01.2013 kohtumäärusega tutvumine, seisukoha kujundamine ja sellega seotud konsultatsioonid kliendiga – 1,5 h (150 eurot); 08.02.2013 ja 11-12.02.2013 kostja 07.02.2013 kirjaga INF-189/IM tutvumine, seisukoha kujundamine, konsultatsioonid kliendiga – 2,5 h (250 eurot); 12.02.2013 kostja kompromissiettepanekule vastuse koostamine – 1,5 h (150 eurot); 13.02.2013 kostjale vastuskirja lõplik vormistamine ja väljastamine – 1 h (100 eurot); 22.02.2013 ja 25.02.2013 kostja poolt 20.02.2013 kohtule esitatud vastusega tutvumine ja sellega seotud konsultatsioonid kliendiga – 1,5 h (150 eurot); 28.02.2013 kostja 20.02.2013 vastusele kirjalike seisukohtade koostamine ning 01.03.2013 menetlusdokumendi lõplik vormistamine ja kohtule esitamine – 4 h (400 eurot); 05.03.2013 hagi tagamise taotluse koostamine ja sellega seotud konsultatsioonid kliendiga – 4,5 h (450 eurot); 06.03.2013 hagi tagamise taotluse lõplik vormistamine ja esitamine kohtule – 1 h (100
eurot); 07.03.2013 06.03.2013 kohtumäärusega tutvumine, seisukoha kujundamine ja konsultatsioonid kliendiga – 1 h (100 eurot); 13.03.2013 kostjalt kohtu kaudu täiendavate materjalide sissenõudmiseks taotluse koostamine – 1,3 h (130 eurot); 14.03.2013 taotluse lõplik vormistamine ja Harju Maakohtusse esitamine – 0,7 h (70 eurot); hagi tagamise 18.04.2013 taotluse koostamine ja esitamine – 1 h (100 eurot); ettevalmistus 30.04.2013 kohtuistungiks – 1 h (100 eurot); kliendi esindamine 30.04.2013 kohtuistungil – 1,75 h (175 eurot); ettevalmistus 06.06.2013 kohtuistungiks ja kohtukõne kirjalike seisukohtade koostamine – 1,9 h (190 eurot); kliendi esindamine 06.06.2013 kohtuistungil – 2,2 h (220 eurot); tsiviilasjas nr 2-132229 tehtud kohtuotsusega tutvumine, edastamine kliendile ja selle jõustumise jälgimine – 1 h (100 eurot); 12.08.2013 domeeni salonin.ee registrist kustutamise keelumärke seadmise avalduse koostamine ja esitamine Eesti Interneti SA-le – 1,5 h (150 eurot) ja 28.08.2013 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine ja esitamine kohtule – 1 h (100 eurot).
4.Kohus edastas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 09.09.2013 kostjale, kuid kostja avaldusele oma seisukohta ei esitanud. Esimese astme kohtu määrus
5.28.10.2013 määrusega rahuldas Harju Maakohus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 2 166,51 eurot ja kohustas kostjat määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni maksma menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Viidates tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg-le 1 märkis kohus, et hageja esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on esitatud tähtaegselt.
7.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja on kandnud 6660 eurot õigusabikulusid ja maksnud kokku 700 eurot riigilõivu ning taotleb sellest 84,3% ehk 6204,48 euro väljamõistmist kostjalt.
8.Samuti tugines kohus TsMS § 175 lg-le 1. TsMS § 175 lg 4 kohaselt sätestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 kohaselt on tsiviilasja, mille hind on kuni 12 800 eurot, maksimaalselt sissenõutav kulu 4470 eurot. Käesoleva asja hind on 9490 eurot. Eeltoodust tulenevalt ületavad hageja taotletavad õigusabikulud määruses sätestatud piirmäära. Menetluskulude väljamõistmine piirmäära ületavas osas pole võimalik.
9.Kuigi kostja pole menetluskulude taotlusele vastuväiteid esitanud, pidas kohus antud juhul vajalikuks kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust, sest taotletavad kulud on selgelt põhjendamatud (vastavalt TsMS § 175 lg-le 1).
10.Esiteks ei pidanud kohus võimalikuks mõista õigusabikuludena kostjalt välja neid kulutusi, mis ei olnud seotud kohtumenetlusega, vaid kohtueelse menetlusega. Hageja on põhimenetluses esitanud nõude kahju - kohtueelsete õigusabikulude - hüvitamiseks ning kohus on selle osaliselt rahuldanud. Riigikohus on leidnud, et menetluskuludeks TsMS-i mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud. Kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa nõuda tsiviilkohtumenetluse seadustiku menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel (vt
Riigikohtu 22.06.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-10, p 12). Eeltoodust tulenevalt ei kuulu väljamõistmisele õigusabikulud järgmiste toimingute osas: 1) olukorraga tutvumine, seisukoha kujundamine, nõudekirja koostamine ja väljastamine (02.01.2013), täiendav kirjavahetus seoses nõudekirjaga (03.01.2013, 07.01.2013) – 3 h (300 eurot); 2) hageja ja kostja vahel 16.08.2011 sõlmitud kaubamärgi litsentsilepinguga tutvumine (27.12.2012) – 1 h (100 eurot); 3) litsentsilepingu juriidiline analüüs ja seisukoha kujundamine (28.12.2012) – 3,75 h (375 eurot); 4) kaubamärgiõiguste rikkumise kohta tõendite kogumine, konsultatsioonid kliendiga (31.12.2012, 02.01.2013) – 5,5 h (550 eurot); 5) kaubamärgiõiguste rikkumise kohta nõudekirja ettevalmistamine ja koostamine (31.12.2012) – 3,25 h (325 eurot); 6) kostjale kaubamärgiõiguste rikkumise kohta nõudekirja lõplik vormistamine ja väljastamine (02.01.2013) – 1,75 h (175 eurot); 7) täiendav kirjavahetus kostjaga ja sellega seotud konsultatsioonid kliendiga (03.01.2013-14.01.2013) – 5,50 h (550 eurot). Kokku on hageja kohtueelsete kulutuste osas õigusabikulude väljamõistmist taotlenud 2375 euro ulatuses.
11.Samuti ei pidanud kohus põhjendatuks välja mõista õigusabikulusid, mis seondusid mitte kohtumenetlusega, vaid menetluse ajal väldanud võimaliku hageja ja kostja vahelise kohtuvälise suhtlusega. Esitatud arvetest nähtub, et hagejale on antud õigusabi kostja 07.02.2013 kirjaga
INF-189/IM
tutvumiseks, kompromissiettepanekule vastuse koostamiseks ning kostjale vastuskirja lõplikuks koostamiseks ja väljastamiseks (kokku 5 h ja 500 eurot). Nimetatud toimingud ei ole piisavalt seostatavad kohtus toimunud menetlusega.
12.Iseenesest võib hageja esindaja tunnihinda (100 eurot ilma käibemaksuta) pidada mõistlikuks, küll aga pole kohtu hinnangul olulises ulatuses põhjendatud arvetel kajastatud õigusteenuse osutamisele kulunud aeg. Kohtu hinnangul tuleb menetluskulude väljamõistmisel arvestada, et antud valdkonna spetsialistile – patendivolinikule – polnud tegemist keerulise vaidlusega, mis nõudnuks põhjalikku õiguslikku analüüsi. Samuti ei pidanud kohus põhjendatuks iga dokumendi puhul eraldi välja tuua sellega tutvumise, seisukoha kujundamise, kliendiga konsultatsiooni, vastuse koostamise ja vastuse lõpliku vormistamise ja edastamise toiminguid. Kõik eelnev on käsitatav konkreetse dokumendi koostamisena.
13.Arvestades eeltoodut, leidis kohus, et hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse koostamisele ja esitamisele kulunud mõistlik aeg on 5 h (hageja märgitud 8,5 h asemel). Hageja toimingud seoses 17.01.2013 kohtumäärusega (tutvumine, vastuse koostamine) olid teostatavad 1,5 tunniga. Põhjendamatu on taotlus hüvitada kohtu 22.01.2013 hagi tagamise määrusega tutvumisele, seisukoha kujundamisele ja sellega seotud konsultatsioonidele kulunud aeg 1,5 h ulatuses, kuna sellega seoses polnud nähtavat tulemit (koostatavat seisukohta, määruskaebust vms), mistõttu on mainitud toimingutele kohtu hinnangul põhjendatud ajakulu 15 minutit. Kostja vastusele kirjalike seisukohtade koostamiseks (mis hõlmab ka vastusega tutvumist ja lõplikku vormistamist) on kohtu hinnangul põhjendatud ajakulu 2 h, arvestades, et kostja vastus oli kõigest ühel leheküljel. Teistkordse hagi tagamise taotluse koostamiseks on põhjendatud ajakulu 2 h, arvestades tagamise avalduse pikkust ja teatavat kattuvust esialgse hagi tagamise avaldusega (vrdl t lk-d 9 ja 98). Sisutu on taotlus menetluskulude hüvitamiseks kohtu 06.03.2013 määrusega (hagi tagamise taotluse lahendamine) tutvumise osas. Kostjalt kohtu kaudu täiendavate materjalide sissenõudmiseks taotluse koostamiseks kulunud mõistlik aeg on kohtu hinnangul 1,5 h. Hagi tagamise 18.04.2013 taotluse koostamiseks kulunud mõistlik aeg on 1 h, nagu märgitud ka taotlusesse. Mõistlik ettevalmistusaeg 30.04.2013 ja 06.06.2013 kohtuistungiteks on kohtu hinnangul kokku 1 h. Õigusabikulude hüvitamine
30.04.2013 ja 06.06.2013 istungitel osalemise aja eest on taotluses märgitud ulatuses põhjendatud (3,95 h). Põhjendamatud on taotlus hüvitada õigusabikulud kohtuotsusega tutvumise, selle kliendile edastamise ja jõustumise jälgimise eest – tegemist pole sisulise ja nähtava tulemiga õigusabitööga. Kohtu hinnangul pole menetluskuludena hüvitatav ka domeeni salonin.ee registrist kustutamise keelumärke seadmise avalduse koostamine ja esitamine Eesti Interneti SA-le – tegemist on pärast käesoleva menetluse lõppemist tekkinud kohtuotsuse täitmise küsimusega, mille suhtes võib hagejal õigus olla esitada kostja vastu nõue kahju hüvitamist reguleerivate sätete alusel. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamiseks on põhjendatud aeg 30 minutit.
14.Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ja mõistlik aeg käesolevas vaidluses õigusabiteenuse osutamiseks 18,7 h (1870 eurot). Arvestades kohtuotsuses märgitud menetluskulude jaotust, kuulub kostja poolt õigusabikuludena hüvitamisele 1870 eurost 84,3% ehk 1576,41 eurot.
15.Hageja taotleb ka hagiavalduselt ja hagi tagamise avaldustelt tasutud riigilõivu hüvitamist. Toimikust nähtuvalt on hageja tasunud riigilõiv hagiavalduse eest kokku 550 eurot (t lk-d 37, 49) ning hagi tagamise avaldustelt kokku 150 eurot (t lk-d 36, 119, 150). Kokku on hageja riigilõivu tasunud 700 eurot. Kostjal tuleb sellest hüvitada 84,3% ehk 590,10 eurot.
16.Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja avaldus menetluskulude hüvitamiseks rahuldamisele osaliselt, 2 166,51 euro ulatuses. Määruskaebus
17.08.11.2013 esitas hageja määruskaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 28.10.2013 määruse 1662,97 euro osas, millega kohus jättis hageja avalduse rahuldamata, ning teha uus määrus, millega määrata kindlaks ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 3829,48 eurot.
18.Hageja ei nõustu maakohtuga selles, et hageja poolt taotletud õigusabikulud ületavad Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruses "Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad" sätestatud ulatuse. Hageja ei nõustu kohtu põhjendustega eelkõige seetõttu, et tsiviilasja menetluse algfaasis 17.01.2013 tehtud puuduste kõrvaldamise määruses märkis kohus, et hageja on esitanud tuvastusnõude koos kahju hüvitamise nõudega, mille hinnaks on 2490 eurot. Lisaks sellele on hageja esitanud nõude kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumise lõpetamiseks, mis on mittevaraliseks nõudeks TsMS § 132 lg 1 mõttes ning nõude domeeninime üleandmiseks, mis on samuti mittevaraliseks nõudeks TsMS § 132 lg 1 mõttes. TsMS § 134 lg 1 alusel luges kohus hagihinnaks seega 2490+3500+3500= 9490 eurot. Kuigi tsiteeritud kohtumääruses käsitles kohus käesoleva tsiviilasja nõudeid nii varaliste kui ka mittevaralistena, on menetluskulude rahalist kindlaksmääramist puudutavas määruses kohus hageja hinnangul aluseks võtnud üksnes varalise nõude ning toodust tulenevalt järeldanud, et hüvitatavate menetluskulude suurus on maksimaalselt 4470 eurot. Hageja viitab Vabariigi Valitsuse määruse nr 137 §-ile 2, millise kohaselt mittevaralise nõudega tsiviilasjas, sõltumata hageja või kohtu poolt määratud hagihinnast, on lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär maksimaalselt 12 800 eurot. Sama määruse § 3 kohaselt, kui tsiviilasjas menetletakse nii varalist kui ka mittevaralist nõuet, siis loetakse selles asjas lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmääraks menetletavate nõuete suurem piirmäär. Seega tulnuks menetluskulude suuruse hindamisel arvestada menetletava nõude suuremat piirmäära,
s.o 12 800 eurot. Kohus eksis, asudes seisukohale, et käesolevas tsiviilasjas on hüvitatava menetluskulu maksimaalne suurus 4470 eurot.
19.Samuti juhib hageja viidates TsMS § 175 lg-s 1 sätestatule ja Tallinna Ringkonnakohtu lahendile asjas nr 2-06-40112, tähelepanu sellele, et juhul kui vastaspool ei vaidle menetluskulude suurusele vastu ning kulud ei ületa Vabariigi Valitsuse määruses sätestatud piirmäärasid, kuuluvad need kogu ulatuses rahuldamisele. Käesoleval juhul ei vaielnud kostja hageja menetluskuludele vastu ning hageja poolt taotletud kulud ei ületanud Vabariigi Valitsuse määruses sätestatud piirmäärasid. Seega esinevad kõik tingimused hageja taotluse täies ulatuses rahuldamiseks.
20.Arvestades käesoleva kaasuse keerukust ning menetlusdokumentide mahtu, on menetluskulud hageja hinnangul mõistlikud ja põhjendatud. Menetlus käesolevas asjas oli mahukas ning hõlmas mitmeid taotlusi, sh kolmel korral hagi tagamiseks ja taotlust kostja kohustamiseks finantsandmete esitamiseks ning arvukaid kohtumääruseid (6). Samuti üritas hageja käesolevat kaasust kohtuväliselt korduvalt lahendada. Kostja aga tekitas oma korduvate valeväidete esitamisega ning vastuste esitamise kohustusest kõrvalehoidmisega hagejale täiendavaid kulusid, sh vahetas kostja kolmel korral esindajat, kes kõik esitasid kirjalikke seisukohti, millised omakorda tingisid mahukate vastuste ning hagejapoolsete seisukohtade esitamise. Samuti toimus tsiviilasjas kaks istungit, millest viimane seaduslike esindajate kaasabil.
21.Kohus on ekslikult arvel nr 256848 kajastatud menetlustoimingute mahu 12,5 tunni osas hüvitatava kuluna arvestanud üksnes 6,75 tundi. Hageja leiab, et kohtu hinnang osutatud teenuste ajalise mahu osas on väär. Tegemist on reaalse konkreetsele teenusele kulunud ajakuluga. Loetletud õigusabi ei sisaldanud ainult nt. määrustele vastamist, vaid iga menetlusdokumenti tuli analüüsida, kujundada seisukoht ning kõike asjasse puutuvat ka menetlusosalisele selgitada. Hagiavaldus esitati 11-l lehel koos kümne lisaga, sealhulgas esitati hagi tagamise taotlus. Nimetatud dokumendid tuleb põhjalikult motiveerida ning argumenteerida, mistõttu on tegemist ajaliselt mahukate dokumentidega. Veelgi enam, hagiavaldus on kogu kohtuprotsessi kõige olulisem dokument. Nagu nähtub nii 17.01.2013 kui ka 22.01.2013 määrustest, oli tegemist erinevaid nõude liike ning hagi tagamiseks erinevaid asjaolusid ning nõudeid sisaldavate dokumentidega. Veelgi enam, hageja poolt menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud arvel nr 257266 toodud hagi tagamise taotluse koostamisele kulunud aja osas pidas kohus põhjendatuks 2h. Seega on kohus seisukohal, et hagiavalduse koostamisele, tõendite kogumisele ja komplekteerimisele, kooskõlastamisele ja esitamisele kulub ainult 3h, mis on aga selgelt ebareaalne.
22.Kostja leiab, et põhjendatud on arvel nr 257045 kajastatud menetluskulu ajakuluga 6 tundi väljamõistmine ning maakohus on ekslikult hüvitatava menetluskuluna arvestanud üksnes riigilõivu. Kohus eksis, jättes pooltevahelise võimaliku kompromissi saavutamise püüdlused menetluskuludena hüvitatava summana välja mõistmata põhjendusel, et tegemist ei ole antud kohtumenetlusega seotud kuluga. Hageja üritas lisaks enne kohtumenetluse algust ka kohtumenetluse ajal, millist asjaolu kinnitavad arvel toodud teenuse osutamise kuupäevad (08.02, 11-12.02., 13.02, samas kui hagi esitati 16.01.2013), leida kostjaga võimalust kompromissiks. Kahjuks ei jõudnud läbirääkimised tulenevalt kostjapoolsest pahatahtlikust tegevusest lahenduseni. Just kostja tegevusest tulenevalt oli kompromissi saavutamine ning ettepanekute tegemine keeruline ning aeganõudev protsess.
23.Hageja arvates on põhjendatud ning õigustatud menetlustoimingu mahuna arvel nr 257266 toodud ulatus 11 tundi ning kohus on selles osas ekslikult hüvitatava kuluna arvestanud üksnes 4 tundi. Hageja ei nõustu kohtu seisukohaga, et kostja vastusele
vastamisega seonduv ajaline kulu on kõigest 2h. Arvelt nähtub, et õigusabi osutati neljal erineval kuupäeval (22.02, 25.02, 28.02, 01.03), milline iseenesest juba näitab kulutuste ajalist ulatust. Samuti ei saa ette määrata, kaua kulub vastusega tutvumisele, seisukohtade kujundamisele, vastuse koostamisele ning kooskõlastamisele ja sellega seonduvatele konsultatsioonidele kliendiga. Nagu hageja juba eelnevalt on ka maininud, tingis kostja oma käitumisega eriti kriitilise suhtumise kostja argumentidesse. Viimasest tulenevalt ka vastav ajakulu. Seonduvalt täiendava hagi tagamise taotluse koostamise ning esitamisega märgib hageja, et mainitud taotluse esitamise vajadus tekkis tulenevalt kostja tegevusest kohtumenetluse ajal. Hageja pidi hankima ning komplekteerima täiendavaid tõendeid ning materjale taotluse toetuseks. Samuti toimusid konsultatsioonid kliendiga, millised kõik kajastuvad arvel nr 257266 toodud õigusabiteenuse kirjelduses.
24.Arvel nr 257420 toodud menetlustoimingu mahtu 3 tundi peab hageja põhjendatuks ja õigustatuks. Kohus on ekslikult hüvitatava kuluna arvestanud üksnes 1,5 tundi. Hageja peab arusaamatuks, kuidas kohtu hinnangul ei ole kohtumäärusega tutvumine ja määruses toodu kliendile selgitamine põhjendatud menetluskulu. Iga menetlusdokumendi ja selles sisalduvate kohtu põhjenduste selgitamiseks on vältimatu eelnev dokumendiga tutvumine ning seejärel kliendiga vastav konsultatsioon. Kohtu järeldusest teenuse osutamise põhjendamatusest võiks järeldada, et hagejal ei olnudki vaja lepingulist esindajat. Viimane väide on aga väär. Samuti ei nõustu hageja kohtu järeldusega kliendile taotluse esitamise võimaluse ning vajalikkuse selgitamisele ning taotluse koostamisele ja kooskõlastamisele kulunud aja määratluse osas. Nimelt on kohus asunud seisukohale, et loetletud teenustele kulub 0,5 tundi vähem kui on seda teinud hageja esindaja. Kohtu järeldus on ekslik ning arusaamatu. Hageja peab täiendavalt vajalikuks märkida, et tegemist on reaalse ajakuluga, mis vastab konkreetsel juhul osutatud teenuste mahule.
25.Põhjendatud ning õigustatud menetlustoimingu mahuks arvel nr 257896 peab hageja sellel toodud ulatust 3,75 tundi. Kohus on selles osas ekslikult hüvitatava kuluna arvestanud üksnes 3,25 tundi. Hageja ei nõustu kohtu järeldusega, et 30.04.2013 kohtuistungiks ettevalmistamiseks kulub üksnes 0,5 tundi. Hageja esitas taotluse 1 tunni ulatuses menetluskulu väljamõistmiseks. Igale kohtuistungile eelneb täiendav materjalidega tutvumine. Asjaga seotud materjale ning erinevaid asjaolusid mahult on palju. Samuti peab iga menetlusosaline istungiks ette valmistama selliselt, et menetlus oleks võimalik lõpule viia ühe istungiga.
26.Samuti peab hageja põhjendatud menetlustoimingu mahuks arvel nr 258286 toodud 4,1 tundi. Ka selles osas on kohus ekslikult arvestanud üksnes 2,7 tundi. Hageja ei nõustu kohtu järeldusega, et kohtuistungiks ettevalmistamiseks kulub üksnes 0,5 tundi. Hageja esitas taotluse 1,9 tunni ulatuses menetluskulu väljamõistmiseks. Ka 06.06.2013 kohtuistungile eelnes täiendav materjalidega tutvumine. Kõnealuseks istungiks ettevalmistuse ajalist mahtu suurendas ka asjaolu, et istungist võtsid osa ka poolte seaduslikud esindajad, kelle osalemist soovis kohus ning kelle küsitlemiseks tuli ette valmistada küsimused. Samuti koostas hageja ning esitas ka kohtule kohtukõne kirjalikud seisukohad kuuel lehel. Seega on kohtu järeldus 06.06.2013 istungiks ettevalmistamisele kulunud poole tunni võrra väiksema aja kohta hageja hinnangul ekslik.
27.Kohus on ekslikult jätnud välja mõistmata arvel nr 259003 esitatud menetluskulu. Hageja ei nõustu kohtu järeldusega, et kohtuotsusega tutvumine, kohtu põhjenduste analüüs ning nende kliendile selgitamine, võimaliku apellatsioonkaebuse esitamise võimaluste ning avalduse esitamise põhjendatuse analüüs ning sellega seonduvad konsultatsioonid kliendiga ei ole käsitletavad õigusabi teenusena. On vältimatu, et
lepinguline esindaja selgitab menetlusosalisele kohtuotsuses väljendatud järeldusi ning nendeni jõudmise motiive. Seda enam, et kohus rahuldas hagi osaliselt. Samuti tuleb põhjalikult kaaluda otsuse edasikaebamise võimalusi ning neid kliendile selgitada. Tegemist on menetlust puudutava vältimatu kuluga, milline kuulub menetluskuluna kaotanud poolelt välja mõistmisele. Ekslik on kohtu järeldus, et domeeni registrist kustumise keelumärke seadmise avalduse koostamise ja esitamise kulud ei ole seotud antud kohtumenetlusega, s.o tegemist on pärast kohtumenetluse lõppu osutatud kohtuotsuse täitmisega seotud toimingutega. Hageja vaidleb nimetatule vastu ning leiab, et mainitud teenus osutati eelkõige selles osas hagi tagamise taotluse rahuldamata jätmise tõttu ning teisalt on tegemist sarnase kuluga nagu menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse koostamine ning esitamine, milline samuti esitatakse pärast kohtumenetluse lõppemist ning mille osalist hüvitamist pidas kohus põhjendatuks.
28.Hageja hinnangul on kohtu järeldus menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele kulunud aja osas ekslik. Hageja poolt esile toodud arvestus on reaalne ning vastab tegelikult kulunud ajale. Menetlusdokumendi koostamisele kulunud aega ei saa hinnata üksnes dokumendi pikkuse järgi. Ka antud dokumendi koostamise vajadust ning edasist menetlust tuli kliendile selgitada ning lisaks avalduse koostamise kulude suurust ning mahtu kooskõlastada. Seega on hageja arvates põhjendatud ning õigustatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamise ajakulu 1 tund. Vastus määruskaebusele
29.Kostja nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning palub määruskaebuse jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
30.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 28.10.2013 määrus tuleb osaliselt tühistada ja määruskaebus osaliselt rahuldada.
31.Vastseks määruskaebusele märgib kolleegium, et kostja poolt vastuväidete esitamata jätmine hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele, ei tähenda, et hageja avalduses näidatud kulud, mis jäävad alla lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäära, on põhjendatud ja vajalikud ning kuuluvad täies ulatuses rahuldamisele. Kolleegium selgitab, et sõltumata vastuväidete olemasolust saavad vastaspoolelt väljamõistmisele kuuluda üksnes põhjendatud ja vajalikud menetluskulud. Seda seisukohta toetab ka TsMS § 477 lg 7 esimeses lauses sätestatu, mille järgi peab kohus hagita menetluses kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Lisaks sellele võib kohus TsMS § 175 lg 1 teise lause järgi sõltumata vastuväidete olemasolust kontrollida lepingulise esindaja kulu põhjendatust ja vajalikkust, kui ta leiab, et kulu on selgelt põhjendamatu.
32.Arvestades, et arvel nr 256848 kajastatud hagiavaldus ja hagi tagamise avaldus olid mahult kokku 11 lk, on maakohus õigesti hinnanud nimetatud toimingutele kulunud mõistlikuks ajaks 5 tundi avalduses näidatud 8,5 tunni asemel. Samal arvel kajastatud hageja toimingute osas seoses 17.01.2013 kohtumäärusega (tutvumine, seisukoha kujundamine, vastuse koostamine) nõustub kohus maakohtu järeldusega, et nimetatud toimingud olid teostatavad 1,5 tunniga. Seevastu põhjendamatu on kohtu seisukoht samast arvest nähtuva 22.01.2013 hagi tagamise määrusega tutvumise, seisukoha kujundamise ja sellega seotud konsultatsioonidele kulunud aja 1,5 tunni osas, milles kohus on leidnud, et kuna sellega seoses polnud nähtavat tulemit (koostatavat
seisukohta, määruskaebust vms), on toimingutele põhjendatud ajakulu 15 minutit. Õigusteenuse osutamisel on oluline osa dokumentidega tutvumisel, nende osas seisukoha kujundamisel ja kliendile olukorra selgitamises, milliste toimingutega seotud kulud tuleb menetlusosalisele sõltumata tulemist põhjendatud ulatuses hüvitada. Ringkonnakohtu hinnangul on 22.01.2013 hagi tagamise määruse mahtu (umbes 2,5 lk) ja sisu arvestades põhjendatud ajakulu 1 tund (100 eurot). Selles osas tuleb nimetatud toimingu ajakulu suurendada 45 minuti (45 euro) võrra.
33.Ringkonnakohus nõustub maakohtu väitega, mille kohaselt ei ole kostja 07.02.2013 kirjaga INF-189/IM tutvumise, kompromissiettepanekule vastuse koostamise ning kostjale vastuskirja lõpliku koostamise ja väljastamise toimingud (kokku 5 tundi, 500 eurot) piisavalt seostatavad kohtus toimunud menetlusega. Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et menetlusoalised oleksid kohtumenetluse käigus nimetatud toiminguid teostanud, mistõttu on maakohus õigesti jätnud nende toimingute osas kulu välja mõistmata.
34.Arvel nr 257266 kajastatud toimingute (kostja 20.02.2013 vastusele kirjalike seisukohtade koostamise ja teistkordse hagi tagamise taotluse koostamise) ajakulu osas nõustub kohus maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et põhjendatud ajakulu nimetatud toimingutele kokku on 4 tundi.
35.Arvel nr 257420 toodud kohtu 06.03.2013 hagi tagamise määrusega tutvumise, seisukoha kujundamise ja konsultatsioonid kliendiga ajakulu 1 tunni osas on maakohus leidnud, et nimetatud menetluskulu hüvitamise osas on hageja taotlus sisutu. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu ja kordab seejuures varasemalt märgitut, et lahendiga tutvumine, selle osas seisukoha kujundamine ja selle selgitamine kliendile on vajalikud toimingud õigusteenuse osutamisel ja nendega seotud kulu kuulub põhjendatud ulatuses hüvitamisele. Käesoleval juhul peab kohus põhjendatuks taotluses märgitud ajakulu 1 tund (100 eurot). Samal arvel kajastatud kostjalt kohtu kaudu täiendavate materjalide sissenõudmiseks taotluse koostamise ajakulu 2 tunni (200 eurot) osas peab kohus õigeks maakohtu leitut, mille kohaselt võib mõistlikuks ajaks pidada 1,5 tundi.
36.30.04.2013 istungiks ettevalmistamise ajakulu osas peab kohus sarnaselt maakohtuga põhjendatuks ajakulu 0,5 tundi. Seevastu arvel nr 258286 toodud 06.06.2013 istungiks ettevalmistuse ja kohtukõne kirjalike seisukohtade koostamise ajakulu osas nõustub kohus hagejaga ja leiab, et toimingu põhjendatud ajakuluks on taotluses märgitud 1,9 tundi (190 eurot), arvestades seejuures ka koostatud seisukohtade mahtu. Seega kuulub selles osas väljamõistetav menetluskulu suurendamisele 140 euro (1,4 tundi) võrra.
37.Käesoleva määruse p-des 34 ja 37 toodud põhjendustel tuleb määruskaebus rahuldada ka osas, milles maakohus on jätnud arvel nr 259003 kajastatud toimingu (tsiviilasjas tehtud kohtuotsusega tutvumise, kliendile edastamise ja jõustumise jälgimise) kulu 100 eurot (1 tund) välja mõistmata põhjendusel, et tegemist ei ole sisulise ja nähtava tulemiga õigusabitööga. Võttes arvesse ka asjas tehtud lõpplahendi mahtu (veidi enam kui 6 lk), on nimetatud toimingu põhjendatud ajakuluks taotluses märgitud 1 tund (100 eurot), mille osas kuulub maakohtu poolt väljamõistetud menetluskulu suurendamisele. Samal arvel kajastatud domeeni registrist kustumise keelumärke seadmise avalduse koostamise ja esitamise kulud on maakohus jätnud õigesti välja mõistmata, kuna tegemist on pärast käesoleva menetluse lõppemist tekkinud kuluga. Vastuseks määruskaebuse väitele, et nimetatud toimingu kulu on sarnane menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse koostamise kuluga, mille kohus on osaliselt välja mõistnud, märgib kohus, et maakohus on ebaõigesti rahuldanud hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamise kulu osas.
Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse koostamine ei ole menetluskulu, mida peaks hageja TsMS § 174 lg 1 järgi kostjale hüvitama. TsMS § 174 lg-st 1 tuleneb, et menetluskulude rahaline kindlaksmääramine hõlmab kuni kohtulahendi jõustumiseni kantud kulusid. Sellest tulenevalt ei ole võimalik rahuldada ka määruskaebust menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamise ajakulu osas. Kuivõrd tulenevalt Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-102-11 p-st 12 kohaldatakse menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele hagita menetluse sätteid ning vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, siis tuleb maakohtu otsus tühistada ka osas, milles maakohus on ebaõigesti pidanud põhjendatuks ajakulu 0,5 tundi (50 eurot) menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamiseks.
38.Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu poolt kostjalt väljamõistetud menetluskulusid suurendada 385 euro ulatuses, millest kostja poolt kuulub õigusabikuludena hüvitamisele 84,3% ehk 324,56 eurot ning kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hageja esindaja põhjendatud ja vajalike õigusabikuludena 2441,07 eurot. Väljamõistetud menetluskulud mahuvad Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ §-des 2 ja 3 sätestatud piirmääradesse.
39.TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.
Iko Nõmm
Malle Seppik
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.