Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse

reklaamitud aktiivselt vähemalt ajavahemikus 07.11.2012 kuni 23.09.2013, mil muudeti andmed Eesti Advokatuuri kodulehel pärast Aivar Pilve järjekordset pöördumist Tarmo Pilve poole. Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid kasutas domeeni oma kodulehe aadressina (mis nähtus avalikest otsingumootoritest) ning oma töötajate e-posti aadressidena. Äriühing reklaamis Eesti Advokatuuri kodulehel oma ettevõtet domeeninime www.abpilv.ee kaudu. On selge, et domeenimed, mis erinevad üksteisest vaid ühe üksiku tähe poolest, on eksitavalt sarnased ning teenuse tarbija võib need ning teenuseid pakkuvad ettevõtted suure tõenäosusega omavahel segamini ajada. Kostja on domeeninime abpilv.ee registreerinud ilma mõistliku põhjenduse või vajaduseta ja pahatahtlikult andnud selle kasutamise üle hagejaga samas teenusteklassis (s.o klassis 45 – juriidilised teenused, õigusabiteenused) tegutsevale AB-le Tarmo Pilv ja Partnerid, kes kasutab seda enda tutvustamisel ja reklaamimisel. Domeeninime registreerimine rikub hageja kaubamärgi mainet ja/või eristusvõimet ning on eksitav. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-4-06 leidnud, et kaubamärgiomanikule tuleneb õiguskaitse sarnase tähise kasutamise vastu domeeninimes kaubamärgiseaduse (KaMS) § 14 lg-st 1 ning tegemist on kaubamärgiomaniku ainuõigusega. Nõude rahuldamiseks piisab juba domeeninime registreerimisest ning vajalik pole selle tegelikkuses kasutamine, kuna juba registreerimisega on takistatud kaubamärgiomaniku võimalused kaubamärgis sisalduvat tähist ise ärilisel eesmärgil kasutada. Kohtud on eri domeenivaidlustes (nt 27.06.2013 otsuses asjas nr 2-13-2229 ning 29.11.2006 otsuses nr 2-06-13063) asunud seisukohale, et äritegevuseks võib pidada muu hulgas ka kaubamärgi kasutamist domeeninimena või domeeninime osana internetis. Rahvusvahelise Intellektuaalomandi organisatsiooni (WIPO) arbitraaži- ja leppimiskeskuse praktika kohaselt ei ole sarnaste äri- ja domeeninimede kasutamine lubatud. Seega asjaolu, et hageja ise pole varasemalt registreerinud oma nimele domeenime abpilv.ee, ei vabanda kostja poolt hageja õiguste olulist ja järjepidevat rikkumist. Viidatud praktika kinnitab ka seda, et muude sõnade lisamine kaubamärgina kaitstavale sõnatähisele ei kõrvalda kaubamärgiomaniku õiguste rikkumist. Kaubamärk „AB Aivar Pilv“ on valdavale enamusele Eesti elanikkonnast tuntud ning sel on õiguskaitse KaMS § 5 lg 1 p 1 mõttes. Sõnamärk AB Aivar Pilv on käsitletav üldtuntud kaubamärgina ning kaitstav KaMS § 14 lg 1 p 3 mõttes. Hageja on turul tegutsenud üle 20 aasta Advokaadibüroo Aivar Pilv nime all. Seejuures on AB juhtivpartner Aivar Pilv aastate jooksul olnud tööalaselt seotud mitmete avalikkuse tähelepanu all olnud kohtuvaidlustega, mis on omakorda advokaadibüroo tuntust Eestis suurendanud. Hageja leidis, et domeeninimi on registreeritud pahauskselt. Vastavalt majandustegevuse registri väljatrükile tegutseb kostja mh toidukaupade jaemüügiga. Oma tegevust reklaamib kostja seejuures mitte abpilv.ee vahendusel, vaid hoopis domeeninime www.tervisenaks.ee kasutades. Seega puudub kostjal mistahes õigus või õigustatud huvi domeeninimele abpilv.ee. Samuti ei kuulu kostjale Eestis ega hagejale teadaolevalt ka väljaspool Eestit mistahes õigusi tähisele „abpilv“. Kostja ei ole domeeninime abpilv.ee järgi üldtuntud ega ole asunud seda ka kasutama. Hageja pole andnud kostjale nõusolekut domeeninime registreerimiseks. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja hinnangul ei ole kogu senise aja vaidlusaluse domeeninime registreerimine põhjustanud hagejale mistahes kitsendusi, ebamugavusi või muud negatiivset. Vastupidised näited on meelevaldsed ning esitatud otsitud põhjusel. Kostja on domeeninime registreerinud seaduslikul teel. Hageja väited pahauskliku käitumise osas on meelevaldsed ja tõendamata.

Sõna „pilv“ on domeeninimedes laialdaselt levinud (nt pilv.ee) ning registreerimiseks on vabad nt domeenid abpilv.eu, apilv.com, abpilv.eu jm. Samamoodi ei mõjuta domeeni abpilv.ee registreerimine hageja õigusi. Õiguskaitse saanud kaubamärk annab selle omanikule ainuõiguse kaubamärgi kasutamisel, kuid tegemist pole monopoolse õigusega, vaid see on piiratud konkreetsete kaupade ja teenustega, mille suhtes kaubamärk on registreeritud. Domeeni abpilv.ee kaudu ei pakuta hagejaga sarnaseid teenuseid (s.t kostja ei paku õigusteenuseid). Kaubamärgi kasutamist internetis loetakse kaubamärgi kasutamiseks Eestis üksnes siis, kui sel on Eestis äriline tagajärg. Samuti on kostja hinnangul ekslik abpilv.ee seostamine hageja osutatavate teenustega, kuivõrd domeen pole kolmandatele isikutele ligipääsetav. Asjaolu, et interneti otsingumootorid kuvavad otsingutulemustena vaidlusalust domeeninime, ei riku hageja õigusi. Kui domeeni kasutavad kolmandad isikud, ei ole hageja õiguste rikkujaks kostja. Praeguse seisuga on abpilv.ee pelgalt registreeritud domeen, millele puudub ligipääs ning mis pole aktiivses kasutuses. Maakohtu otsus 24.11.2014 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja kohustas kostjat hageja kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumise lõpetamiseks esitama tippdomeeni „.ee“ haldajale Eesti Interneti SA-le taotlus domeenist abpilv.ee loobumiseks hageja kasuks kahe nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus määras eelnimetatud kohustuse täitmata jätmisel asendada kostja tahtavaldus domeenist abpilv.ee hageja kasuks loobumiseks kohtuotsusega. Samuti kohustas kohus kostjat hoiduma edaspidi hageja kaubamärgiga „AB Aivar Pilv“ sarnaste domeeninimede registreerimisest. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg-st 1 tulenevalt kostja kanda. Kaubamärgiseaduse (KaMS) § 5 lg 1 p 1 järgi saab õiguskaitse kaubamärk, mis on üldtuntud Eestis tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni (RT II 1994, 4/5, 19) artikli 6bis tähenduses. KaMS § 7 lg 1 sätestab, et kohus tunnistab kaubamärgi üldtuntust kaubamärgiomaniku nõudel. Kaubamärgi üldtuntust tunnistatakse ainult juhul, kui see on seotud kaubamärgi õiguskaitsealase hagi või kaebuse menetlusega. Sama sätte lg 3 kohaselt arvestatakse üldtuntuse tunnistamisel muu hulgas kaubamärgi: 1) tuntuse astet Eestis kaubamärgiga tähistatud kaupade või teenustega analoogiliste kaupade või teenuste tegelike ja võimalike tarbijate sektoris, nende kaupade või teenuste jaotusvõrgus tegutsevate isikute sektoris või nende kaupade või teenustega tegelevas ärisektoris; 2) kasutamise ja tutvustamise kestust ja ulatust ning kaubamärgi geograafilist levikut; 3) registreerimist, kasutamist ja üldtuntust teistes riikides; 4) hinnangulist väärtust. KaMS § 7 lg 4 kohaselt piisab üldtuntuse tunnistamiseks, kui kaubamärki tunneb valdav enamus vähemalt ühte käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud sektorisse kuuluvatest isikutest. KaMS § 3 sätestab, et kaubamärk on tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest. KaMS § 12 lg 1 p 1 sätestab, et kaubamärgi õiguskaitse ulatuse aluseks on üldtuntud kaubamärk kujul, millisena ta üldtuntuse omandas. Sama sätte lg 2 p 1 kohaselt määratakse kaubamärgi õiguskaitse ulatus kaupade ja teenuste suhtes üldtuntud kaubamärgi puhul kaupade ja teenustega, mille tähistamisega kaubamärk üldtuntuse omandas. KaMS § 12 lg 5 sätestab, et kaubamärk võib sisaldada mittekaitstavat osa, kui see ei vähenda kaubamärgi eristatavust ega riku teiste isikute õigusi. Tähis „AB Aivar Pilv“ tähistab Advokaadibürood Aivar Pilv, mille tegevusalaks on õigusteenuse osutamine. Tähist AB võib pidada lühendiks sõnast advokaadibüroo. See sõnaosa pole kohtu hinnangul eraldiseisvalt eristusvõimeline, kuivõrd tähistab tavapäraselt kindlatele tingimustele vastavaid õigusabiteenust pakkuvaid ettevõtteid. Paiknedes sõnade

„Aivar Pilv“ ees, annab see tarbijale infot selle kohta, mis tüüpi teenust pakkuva ettevõttega on tegemist. Kaitstava tähise moodustab lühend AB koos sõnadega „Aivar Pilv“. Kohus nõustus hagejaga, et tähis „AB Aivar Pilv“ on Eestis üldtuntud kaubamärk. Asjakohane on hagis toodud põhistus selle kohta, et hageja on Eesti õigusteenuste turul tegutsenud juba üle 20 aasta ning büroo juhtivpartner Aivar Pilv on aastate jooksul olnud seotud mitmete suure avalikkuse tähelepanu all olnud kohtuvaidlustega, mis on omakorda suurendanud juhtivpartneri nimelise büroo tuntust Eestis. Ka kostja pole hageja üldtuntuse kohta vastuväiteid esitanud. Kohus oli veendunud, et kaubamärki „AB Aivar Pilv“ tunneb valdav enamus võimalike ja tegelike õigusteenuse tarbijate ning õigusteenuse ja sellega seotud teenuste osutajate sektoris. Seega tuvastab kohus, et „AB Aivar Pilv“ on Eestis üldtuntud kaubamärk. Kuna üldtuntuse tuvastamine on õigusrikkumise lõpetamise hagi aluseks olev asjaolu, mis omab tähtsust üksnes konkreetses kohtuvaidluses, ei tuvasta kohus kaubamärgi üldtuntust otsuse resolutsioonis. Kohus leidis, et hageja üldtuntud kaubamärki „AB Aivar Pilv“ tuleb võrrelda kostja registreeritud domeeninimega abpilv.ee. Võrreldes tähiseid „AB Aivar Pilv“ ja „abpilv.ee“, nähtub, et need on, arvestades domeeninimede eripära (ei ole võimalik kasutada tühikuid, suuri tähti, lisandub kohustuslik osa .ee), sõnaliselt sarnased. Identne on tähiste algus („ab“), mis viitab advokaadibüroole. Ka lõpp on identne („pilv“). Erisuseks on see, et hageja kaubamärgil on keskel sõna „Aivar“. Kohus leidis, et „AB Aivar Pilv“ on tugeva eristusvõimega kaubamärk, mis on tuntud valdavale enamusele Eesti elanikkonnast. Seejuures on kaubamärgi tuntuse põhjuseks just büroo juhtivpartneri nimi Aivar Pilv. Kostja domeeninimi abpilv.ee viitab advokaadibüroole Pilv, mis omakorda seostub just advokaadibürooga Aivar Pilv, arvestades, et samanimeline büroo on Eestis tegutsenud üle 20 aasta, büroo juhtivpartner Aivar Pilv on olnud seotud laialdast meediakajastust leidnud juhtumitega ning puuduvad andmed selle kohta, et keegi teine oleks sõna „Pilv“ oma büroo tähistamisel enne 2012. aastat (mil asutati Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid) kasutanud. Kohus leiab, et Eesti elanikel seostub kostja domeeninimi eelkõige advokaadibürooga Aivar Pilv ning neil võib kergesti tekkida ettekujutus, et domeeninimi tähistab hagejat või on hagejaga äriliselt seotud. Hageja esile toodud asjaolud viitavad ka kostja pahatahtlikkusele domeeninime registreerimisel ja kasutamisel, mis omakorda viitab tähise eristusvõime ebaausale ärakasutamisele KaMS § 14 lg 1 p 3 mõttes. On ilmne, et kostjal, kes tegeleb toidukaupade jaemüügiga, domeeninime abpilv.ee kasutamiseks õigustatud huvi ei ole. Hageja on piisavalt põhistanud, miks ta leiab, et kostja registreeris domeeninime eesmärgiga anda see Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid kasutusse. Kostja pole vaidlustanud hageja väiteid, et kostja ja Advokaadibüroo Tarmo Pilv on registreeritud samale aadressile, mis annab alust järeldada nende seotust. Asjaolu, et kostja registreeritud domeeninime kasutas Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid, tõendab väljavõte Eesti Kaubanduskoja kirjast uue liikme, Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid lisandumise kohta, kus viimase koduleheks on märgitud www.abpilv.ee (t lk 31). Kaudselt tõendab domeeni www.abpilv.ee kasutamist Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid kodulehe aadressina ka kirjavahetus Advokatuuri lehel kontaktandmete muudatuste tegemise vajaduse kohta (t lk 29), milles hageja büroo töötaja Marina Pilv on pöördunud Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid poole palvega eemaldada advokatuuri kodulehelt viide viimase kodulehe aadressile www.abpilv.ee. Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid on asutatud hageja endise partneri poolt ning on hageja esitatud Google’i otsingust nähtuvalt kasutanud töötajate e-posti aadressides kostja poolt registreeritud domeeniga identset sõnaosa abpilv.ee (t lk 23). Eeltoodust kogumis võib

järeldada kostja ja Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid kooskõlastatud tegevust domeeninime abpilv.ee registreerimisel ja kasutamisel, mille eesmärgiks võis olla kasutada hageja kaubamärki ära uue advokaadibüroo tutvustamiseks. Seejuures ei ole asjakohased kostja väited selle kohta, et kuna domeeninime hetkel ei kasutata, ei saa see hageja õigusi rikkuda. Hageja nõude rahuldamiseks piisab domeeninime registreerimisest, vajalik ei ole selle tegelikkuses kasutamine, kuna juba registreerimisega on takistatud kaubamärgiomaniku võimalused kaubamärgis sisalduvat tähist ise ärilisel eesmärgil kasutada (vt Riigikohtu 30.03.2006 otsust nr 3-2-1-4-06, p 50). Asjakohased pole ka kostja väited selle kohta, et kuna domeeninimi registreeriti seaduslikult ning vabalt saadaval on veel teisigi hageja kaubamärgiga sarnaseid domeeninimesid, pole ta hageja õigusi rikkunud. Hageja viidatud Eesti Interneti Sihtasutuse domeenireeglite (kättesaadav aadressil http://www.internet.ee/domeenid) p-st 3.4.3 tuleneb, et domeeninime registreerimisel teostatakse üksnes informatiivse või tehnilise iseloomuga toiminguid ning selle käigus ei kontrollita ühelgi juhul, kas domeeninime registreerimisega või kasutamisega rikutakse kolmandate isikute õigusi, sh intellektuaalomandi õigusi. Seetõttu ei tähenda domeeni seaduspärane registreerimine, et välistatud oleks kaubamärgiomaniku õiguste rikkumine. Samuti ei tule hagejal enda õiguste rikkumise vältimiseks registreerida kõik enda nimega seostuvad domeeninimed. Asjaolu, et mõni potentsiaalselt kaubamärki rikkuv domeeninimi on veel vaba, ei võta hagejalt õigust konkreetse registreeritud domeeni puhul kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumisele tugineda ja domeeni üleandmist nõuda. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kooskõlas täitemenetluse seadustiku (TMS) § 184 lõike 1 esimese lausega, kui võlgnikku on kohtuotsusega kohustatud tahteavalduse tegemiseks, asendab tahteavaldust jõustunud kohtuotsus. Nimetatud sätetest tulenevalt, juhul kui kostja ei ole kahe nädala jooksul vabatahtlikult tippdomeeni „abpilv.ee“ haldajale Eesti Interneti Sihtasutusele esitanud taotlust domeenist „abpilv.ee“ loobumiseks hageja kasuks, asendab kostja tahteavaldust domeenist „abpilv.ee“ loobumiseks hageja kasuks käesolev jõustunud kohtulahend. VÕS § 1055 lg 3 p 1 sätestab, et kui kahju õigusvastane tekitamine seisneb autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse rikkumises, võib isik, kelle õigusi rikuti, nõuda rikkumisest hoidumist tulevikus rikkujalt ja isikult, kelle teenuseid kolmas isik kasutas õiguse rikkumise eesmärgil. Kuna kohus tuvastas hageja kui kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumise domeeninime registreerimisel, kuulub rahuldamisele ka hageja taotlus õiguste rikkumisest edaspidi hoidumiseks. Selleks kohustab kohus kostjal edaspidi hoiduda hageja kaubamärgiga „AB Aivar Pilv“ sarnaste domeeninimede registreerimisest. Apellatsioonkaebus 12.02.2015 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada Harju Maakohtu 24.11.2014 otsuse osas, mille alusel peab kostja domeeni üle andma hagejale, kohustada hagejat tasuma kostjale domeeni omandamiskulud ning kantud ülalpidamiskulud vastavalt teenuspakkuja arvetele ning jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kostja leiab, et maakohus ei oleks pidanud rahuldama hageja taotlust domeeni nime üleandmise kohustamiseks. Kostja ei ole antud domeeni kasutanud ise ega lubanud kasutada kolmandatel isikutel, mistõttu on hageja õiguste rikkumine lõppenud juba aastal 2013. Hageja on väitnud, et antud domeeni registreerimine, mis sisaldab kaubamärgis olevat tähist, rikub

tema võimalusi seda ise kasutada ärilisel eesmärgil. Kostja selgitab, et domeeni registreerimisel oli antud domeen vaba nagu ka mitu teist sellesarnast domeeni nagu aapilv.ee, acpilv.ee, appilv.ee, adpilv.ee, apilv.eu, apilv.net, abpilv.com, abpilv.eu, Aaapilv.ee ning kostjale on arusaamatu, et kui tegemist on üldtuntud kaubamärgiga ning domeeni nimi on sedavõrd oluline, siis miks antud domeeni hageja poolt varem ei registreeritud. Seega on eluliselt ebausutav hageja väide, et antud domeeni registreerimine rikub tema ärilisi eesmärke. Kostja on tegutsev toidukaupade jaemüügi valdkonnas, mistõttu puudub tal seos otseselt õigusvaldkonnaga. Lühikest aega kasutas antud domeeni Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid, ent antud domeeni kasutamine lõppes enne, kui asi Harju Maakohtu menetlusse jõudis. Seega leiab kostja, et see on tema suhtes ebaõiglane, kui ta peaks oma domeeni lihtsalt loovutama. Kostja käitumine ei ole olnud pahatahtlik, kuivõrd antud domeen omandati enne, kui AB Aivar Pilv kuulutati üldtuntud kaubamärgiks. Domeen abpilv.ee ei seostu kaubamärgiga rohkemalt, kui seostub näiteks pilv.com (või .eu), viimased aga ei ole hageja valduses ning neid pakutakse domeenina müügiks. Arvestades seni kasutusel olevaid domeene ning registreerimiseks vabu domeeninimesid, ei ole kostja tegevus seostatav hageja väidetava õiguste või huvide kahjustamisega. Samuti leiab kostja, et domeeni loovutamine hagejale ilma rahalise kompensatsioonita on ebaõiglane. Kostja on antud domeeni eest maksnud ning tal on õigus saada selle eest rahalist kompensatsiooni. Kohus on vääralt tõlgendanud kaubamärgiseaduse § 14 lg 1 p 3, mille alusel on kaubamärgiainuomanikul õigus keelata kolmandatel isikutel kasutada äritegevuses registreeritud kaubamärgiga või valdavale enamusele Eesti elanikkonnast tuntud õiguskaitse saanud kaubamärgiga identseid või sarnaseid tähiseid, millega tähistatakse teist liiku kaupu või teenuseid, kui tähisega võib ebaausalt ära kasutada või kahjustada kaubamärgi omandatud mainet või eristusvõimet. Kostja selgitab, et antud säte keelab tähiste kasutamise maine kahjustamisel või eristusvõime ebaausal ärakasutamisel, ent ei kohusta loovutama domeeni. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja jätta menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 24.11.2014 otsus on seaduslik ja põhjendatud, arvestades ka käesolevas otsuses toodud põhjendusi. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 korrata. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Maakohus ei ole rikkunud tsiviilasja läbivaatamisel menetlusõiguse norme, nagu märgitakse apellatsioonkaebuses, ning on õigesti kohaldanud materiaalõigust. Apellatsioonkaebuses kordab kostja paljasõnaliselt juba maakohtule esitatud seisukohti, mille osas on maakohus hinnangu andnud. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesolevas asjas esitatud apellatsioonkaebusest nähtub, et apellant ei ole vaidlustanud vastustaja kaubamärgi üldtuntust, vastustaja õiguste rikkumise fakti ega edasistest rikkumistest hoidumise kohustust. Kostja leiab kaebuses, et tema suhtes on ebaõiglane, kui ta

peaks oma domeeni lihtsalt loovutama. Kostja käitumine ei ole olnud pahatahtlik, kuivõrd antud domeen omandati enne, kui AB Aivar Pilv kuulutati üldtuntud kaubamärgiks. Ringkonnakohus kostja seisukohtadega ei nõustu. Maakohus leidis põhjendatult, et kostja väited ei ole asjakohased selles, et kui domeeninime hetkel ei kasutata, ei saa see hageja õigusi rikkuda. Hageja nõude rahuldamiseks piisab domeeninime registreerimisest, vajalik ei ole selle tegelikkuses kasutamine, kuna juba registreerimisega on takistatud kaubamärgiomaniku võimalused kaubamärgis sisalduvat tähist ise ärilisel eesmärgil kasutada (vt Riigikohtu 30.03.2006 otsust nr 3-2-1-4-06, p 50). Asjakohased pole ka kostja väited selle kohta, et kuna domeeninimi registreeriti seaduslikult ning vabalt saadaval on veel teisigi hageja kaubamärgiga sarnaseid domeeninimesid, pole ta hageja õigusi rikkunud. Maakohus leidis põhjendatult, et domeeni seaduspärane registreerimine ei tähenda, et välistatud oleks kaubamärgiomaniku õiguste rikkumine. Samuti ei tule hagejal enda õiguste rikkumise vältimiseks registreerida kõik enda nimega seostuvad domeeninimed. Asjaolu, et mõni potentsiaalselt kaubamärki rikkuv domeeninimi on veel vaba, ei võta hagejalt õigust konkreetse registreeritud domeeni puhul kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumisele tugineda ja domeeni üleandmist nõuda. Apellatsioonkaebuses leiab veel kostja, et domeeni loovutamine hagejale ilma rahalise kompensatsioonita on ebaõiglane, kuna kostja on antud domeeni eest maksnud ning tal on õigus saada selle eest rahalist kompensatsiooni. Kostja ei ole maakohtus sellekohaseid väiteid esitanud. Apellatsioonkaebuses ei ole uute nõuete esitamine võimalik – vaidlustada saab vaid esimese astme kohtu lahendit. Juhul, kui apellant soovis esitada vastustaja vastu rahalise nõude, tulnuks see esitada esimese astme kohtus. Lisaks leiab ringkonnakohus, et kostjal puuduks ka seaduslik alus sellist nõuet esitada, kuna vaidlusalune domeen registreeriti kaubamärgiomaniku õiguste rikkumisega. Ringkonnakohus jätab nimetatud kostja väited TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta. Ringkonnakohus leiab lisaks eeltoodule, et maakohus ei ole vaidlusaluse otsusega kohustanud kostjat loovutama domeeni hagejale, nagu väidetakse kaebuses. Otsuse p 2 kohaselt kohustas maakohus kostjat hageja kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumise lõpetamiseks esitama tippdomeeni „.ee“ haldajale Eesti Interneti SA -le taotlus domeenist abpilv.ee loobumiseks hageja kasuks kahe nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-4-06 p-s 52 leidnud: „Kolleegiumi arvates ei ole menetluslikult siiski võimalik domeeninime n.ö tühistada. Seda saab reeglistiku järgi teha vaid registreerija, kes käesolevas menetluses ei osale. Küll on kohtul võimalik lugeda hageja nõue reeglistiku p-de 9.10.1 ja 9.10.6 koostoimes nõudeks kohustada kostjat esitama registreerijale taotlus domeeninimest loobumiseks. Selle tahteavalduse saab kohus nõude rahuldamise materiaalõiguslike eelduste olemasolul asendada kohtuotsusega TsÜS § 68 lg 5 ja TMS § 184 lg 1 järgi“. Apellatsioonkaebuses leiab kostja, et kostja on tegutsev toidukaupade jaemüügi valdkonnas, mistõttu puudub tal seos otseselt õigusvaldkonnaga. Ringkonnakohus nimetatud seisukohaga ei nõustu. Pooltel ei ole vaidlust selles, et apellant andis vaidlusaluse domeeninime abpilv.ee kasutada Advokaadibüroole Tarmo Pilv, kes kasutas seda õigusabi, täpsemalt advokaaditeenuse pakkumisel (samas teenusteklassis, milles tegutseb vastustaja). Ringkonnakohus nõustub hageja seisukohaga, mille kohaselt kuni domeen on kostja kasutuses ning hagejal puudub kontroll domeeni kasutamise üle, ei ole hageja kui kaubamärgi omaniku jaoks välistatud kostja poolt rikkumiste kordumine tulevikus. Kaubamärkidele õiguskaitse andmise regulatsiooni mõte seisneb selles, et kaubamärgi omanik (olgu selleks siis registreeritud

kaubamärk või üldtuntud kaubamärk) ei pea enda nimele registreerima kõiki enda kaubamärgile sarnaseid kaubamärke, domeene jms. Kaubamärgi omaniku ainuõiguste sisuks on õigus nõuda kõigilt enda kaubamärgiga sarnaseid tähiseid kasutavatelt isikutelt enda õiguste rikkumise lõpetamist ja rikkumisest hoidumist. Ülaltoodu alusel ei anna ükski apellatsioonkaebuses toodud väide alust kaevatava otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Kuna ringkonnakohus jätab kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning esimese astme kohtu otsuse muutmata, jätab ta apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-147-14 p-22 selgitanud menetluskulude kindlaksmääramise korda järgmiselt: „1. jaanuaril 2015 jõustusid TsMS-i muudatused, mis olulisel määral muutsid menetluskulude kindlaksmääramise korda. TsMS § 174 lg 1 esimese lause uue redaktsiooni kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 uue redaktsiooni kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (p 1) või määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (p 2). Seejuures nähakse TsMS § 176 lg 4 uues redaktsioonis ette menetlusosaliste kohustus esitada igas kohtuastmes, kus asja menetletakse, menetluskulude nimekiri selle kohtuastme menetlusega seotud kulude kohta. /....../ Kolleegiumi arvates tuleb kohtutel eespoolnimetatud probleemi ületamiseks tõlgendada kehtivaid menetluskulude kindlaksmääramise sätteid selliselt, et tsiviilasjades, milles lõpplahend kas või ühes kohtuastmes on tehtud enne 1. jaanuari 2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv)“.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere

/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.