Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse

domeeninimede registreerimisest.

Kostja on domeeninime XXX.ee registreerinud ilma mõistliku põhjenduse või vajaduseta. Kostja on pahatahtlikult andnud selle kasutamise üle hagejale samas teenusteklassis (so klassis 45 – juriidilised teenused, õigusabiteenused) tegutsevale AB-le XXX ja Partnerid, kes kasutab seda enda tutvustamisel ja reklaamimisel. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-4-06 leidnud, et kaubamärgiomanikule tuleneb õiguskaitse sarnase tähise kasutamise vastu domeeninimes kaubamärgiseaduse (KaMS) § 14 lg-st 1 ning tegemist on kaubamärgiomaniku ainuõigusega. Nõude rahuldamiseks piisab juba domeeninime registreerimisest ning vajalik pole selle tegelikkuses kasutamine, kuna juba registreerimisega on takistatud kaubamärgiomaniku võimalused kaubamärgis sisalduvat tähist ise ärilisel eesmärgil kasutada. Kohtud on eri domeenivaidlustes (nt 27.06.2013 otsuses asjas nr 2-13-2229 ning 29.11.2006 otsuses nr 2-06-13063) asunud seisukohale, et äritegevuseks võib pidada muu hulgas ka kaubamärgi kasutamist domeeninimena või domeeninime osana internetis. Rahvusvahelise Intellektuaalomandi organisatsiooni (WIPO) arbitraaži- ja leppimiskeskuse praktika kohaselt ei ole sarnaste äri- ja domeeninimede kasutamine lubatud. Näiteks WIPO 19.03.2001 arbitraažiotsuses nr D2001-0102 asuti seisukohale, et domeeninimede nikeshop.org, inike.net, nikewoman.com jne registreerimine ja kasutamine ei ole lubatud ilma Nike Inc poolse loata, sõltumata sellest, et Nike Inc ei olnud selliseid domeenimesid varasemalt ise registreerinud. Seega, asjaolu, et hageja ise pole varasemalt registreerinud oma nimele domeenime XXX.ee, ei vabanda kostja poolt hageja õiguste olulist ja järjepidevat rikkumist. Viidatud praktika kinnitab ka seda, et muude sõnade lisamine kaubamärgina kaitstavale sõnatähisele ei kõrvalda kaubamärgiomaniku õiguste rikkumist. Kaubamärk „AB XXX“ on valdavale enamusele Eesti elanikkonnast tuntud ning sel on õiguskaitse KaMS § 5 lg 1 p 1 mõttes. Sõnamärk AB XXX on käsitletav üldtuntud kaubamärgina ning kaitstav KaMS § 14 lg 1 p 3 mõttes. Hageja on turul tegutsenud üle 20 aasta XXX nime all. Büroo asutati 1993. aasta alguses ning on sellest alates märkimisväärselt laienenud ja arenenud, omades laiaulatuselikku koostöövõrgustikku ka väljaspool Eestit. Seejuures on AB juhtivpartner XXX aastate jooksul olnud tööalaselt seotud mitmete avalikkuse tähelepanu all olnud kohtuvaidlustega, mis on omakorda advokaadibüroo tuntust Eestis suurendanud. Domeeninimi XXX.ee on eksitavalt sarnane hageja kaubamärgiga ning viitab üheselt ja selgelt just hagejale. Seega rikub domeeninime registreerimine hageja kaubamärgi mainet ja/või eristusvõimet ning on eksitav. Domeenivaidlustega seotud praktikas on asutud seisukohale, et tulenevalt domeeninime tehnilisest erisusest ja eripärast (tegemist on üksnes sõnaliselt esitatava tähisega, ei ole võimalik kasutada tühikuid, suuri tähti jms), ei saa kaubamärgi kujundus omada domeeni puhul sellist tähendust, kui kaubamärgi tavapärasel kujutamisel. Isegi juhul, kui hageja kaubamärk tervikuna ja kostja registreeritud domeen ei ole identsed, kuid on sarnased kaubamärgi osasse kuuluva sõnalise osa poolest ning tekitavad Eestis kaubamärgiga tähistatud kaupade või teenustega analoogiliste teenuste sektoris äravahetamise tõenäosust või assotsieerumist, on tegemist kaubamärgiomaniku õiguste rikkumisega. Vaidlustatud domeeninime esimesed tähed „ab“ viitavad advokaadibüroole (viidatud lühendit kasutatakse tihti nt ajakirjanduses erinevate advokaadibüroo artiklite, ettekannete jm publikatsioonide avaldamisel), domeeninime teine osa „pilv“ viitab aga ilmselgelt hageja kaubamärgile ning hageja juhtivpartneri nimele. Domeeni lõpus olev .ee viitab Eesti tippdomeenile ning tegemist on tehnilisest nõudest tuleneva üldise täiendiga, mis ei ole iseseisvat eristusvõimet. Seega seisneb hageja kaubamärgi ja kostja domeeni erinevus ainult ühes tähes, mis ei pruugi suure tõenäosusega pälvida tarbija vähimatki tähelepanu ega pole tarbija

tavapärase tähelepanelikkuse juures piisav nende sõnade eristamiseks. Domeeninimi on registreeritud pahauskselt. Vastavalt majandustegevuse registri väljatrükile tegutseb OÜ XXX mh toidukaupade jaemüügiga. Oma tegevust reklaamib kostja seejuures mitte XXX.ee vahendusel, vaid hoopis domeeninime www.XXX.ee kasutades. Seega puudub kostjal mistahes õigus või õigustatud huvi domeeninimele XXX.ee. Samuti ei kuulu kostjale Eestis ega hagejale teadaolevalt ka väljaspool Eestit mistahes õigusi tähisele „XXX“. Kostja ei ole domeeninime XXX.ee järgi üldtuntud ega ole asunud seda ka kasutama. Hageja pole andnud kostjale nõusolekut domeeninime registreerimiseks. Domeeninime kasutamine on avalikkust eksitav. Hageja taotleb: 1) tuvastada, et AB XXXon üldtuntud kaubamärk, mis omab õiguskaitset KaMS § 5 lg 1 p 1 alusel klassis nr 45 (juriidilised teenused, õigusabiteenused); 2) rahuldada XXXhagi OÜ XXX vastu kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumise tuvastamiseks ja rikkumise lõpetamiseks ning domeeninime hagejale üleandmiseks kohustamiseks; 3) kohustada OÜ-d XXX esitama tippdomeeni „.ee“ haldajale Eesti Internet SA-le taotlus domeenist XXX.ee loobumiseks hageja kasuks kahe nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest; 4) asendada OÜ XXX tahtavaldus domeenist XXX.ee loobumiseks ja loovutamiseks kohtuotsusega; 5) kohustada OÜ-d XXX edaspidi hoiduma hageja õiguste rikkumisest ning hageja kaubamärgiga AB XXXsarnaste domeenide registreerimisest. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista ning palub jätta see rahuldamata. Kogu senise aja pole vaidlusaluse domeeninime registreerimine põhjustanud hagejale mistahes kitsendusi, ebamugavusi või muud negatiivset. Vastupidised näited on meelevaldsed ning esitatud otsitud põhjusel. XXX OÜ on domeeninime registreerinud seaduslikul teel. Hageja väited pahauskliku käitumise osas on meelevaldsed ja tõendamata. Sõna „pilv“ on domeeninimedes laialdaselt levinud (nt pilv.ee) ning registreerimiseks on vabad nt domeenid XXX.eu, apilv.com, XXX.eu jm. Samamoodi ei mõjuta domeeni XXX.ee registreerimine hageja õigusi. Õiguskaitse saanud kaubamärk annab selle omanikule ainuõiguse kaubamärgi kasutamisel, kuid tegemist pole monopoolse õigusega, vaid see on piiratud konkreetsete kaupade ja teenustega, mille suhtes kaubamärk on registreeritud. Domeeni XXX.ee kaudu ei pakuta hagejaga sarnaseid teenuseid (st kostja ei paku õigusteenuseid). Kaubamärgi kasutamist internetis loetakse kaubamärgi kasutamiseks Eestis üksnes siis, kui sel on Eestis äriline tagajärg. Ekslik on XXX.ee seostamine hageja osutatavate teenustega, kuivõrd domeen pole kolmandatele isikutele ligipääsetav. Asjaolu, et interneti otsingumootorid kuvavad otsingutulemustena vaidlusalust domeeninime, ei riku hageja õigusi. Kui domeeni kasutavad kolmandad isikud, ei ole hageja õiguste rikkujaks kostja. Praeguse seisuga on XXX.ee pelgalt registreeritud domeen, millele puudub ligipääs ning mis pole aktiivses kasutuses.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud poolte esitatud kirjalike ja suuliste väidete ning tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Vaidlus puudub selles, et kostja nimele on alates 10.07.2012 registreeritud domeen XXX.ee (t lk 22). Hageja tegevusalaks on õigusteenuste pakkumine ning kostja tegeleb toidukaupade jaemüügiga. Hageja tugineb sellele, et kostja, omades registreeringut domeenile XXX.ee, rikub

hageja kui kaubamärgiomaniku õigusi. Kaubamärgiomaniku ainuõigus hagejale tuleneb hageja väitel sellest, et tähis „AB XXX“ on üldtuntud KaMS § 5 lg 1 p 1 mõttes. KaMS § 5 lg 1 p 1 järgi saab õiguskaitse kaubamärk, mis on üldtuntud Eestis tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni (RT II 1994, 4/5, 19) artikli 6bis tähenduses. KaMS § 7 lg 1 sätestab, et kohus tunnistab kaubamärgi üldtuntust kaubamärgiomaniku nõudel. Kaubamärgi üldtuntust tunnistatakse ainult juhul, kui see on seotud kaubamärgi õiguskaitsealase hagi või kaebuse menetlusega. Sama sätte lg 3 kohaselt arvestatakse üldtuntuse tunnistamisel muu hulgas kaubamärgi: 1) tuntuse astet Eestis kaubamärgiga tähistatud kaupade või teenustega analoogiliste kaupade või teenuste tegelike ja võimalike tarbijate sektoris, nende kaupade või teenuste jaotusvõrgus tegutsevate isikute sektoris või nende kaupade või teenustega tegelevas ärisektoris; 2) kasutamise ja tutvustamise kestust ja ulatust ning kaubamärgi geograafilist levikut; 3) registreerimist, kasutamist ja üldtuntust teistes riikides; 4) hinnangulist väärtust. KaMS § 7 lg 4 kohaselt piisab üldtuntuse tunnistamiseks, kui kaubamärki tunneb valdav enamus vähemalt ühte käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud sektorisse kuuluvatest isikutest. KaMS § 3 sätestab, et kaubamärk on tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest. KaMS § 12 lg 1 p 1 sätestab, et kaubamärgi õiguskaitse ulatuse aluseks on üldtuntud kaubamärk kujul, millisena ta üldtuntuse omandas. Sama sätte lg 2 p 1 kohaselt määratakse kaubamärgi õiguskaitse ulatus kaupade ja teenuste suhtes üldtuntud kaubamärgi puhul kaupade ja teenustega, mille tähistamisega kaubamärk üldtuntuse omandas. KaMS § 12 lg 5 sätestab, et kaubamärk võib sisaldada mittekaitstavat osa, kui see ei vähenda kaubamärgi eristatavust ega riku teiste isikute õigusi. Tähis „AB XXX“ tähistab Advokaadibürood XXX, mille tegevusalaks on õigusteenuse osutamine. Tähist AB võib pidada lühendiks sõnast advokaadibüroo. See sõnaosa pole kohtu hinnangul eraldiseisvalt eristusvõimeline, kuivõrd tähistab tavapäraselt kindlatele tingimustele vastavaid õigusabiteenust pakkuvaid ettevõtteid. Paiknedes sõnade „XXX“ ees, annab see tarbijale infot selle kohta, mis tüüpi teenust pakkuva ettevõttega on tegemist. Kaitstava tähise moodustab lühend AB koos sõnadega „XXX“. Kohus nõustub hagejaga, et tähis „AB XXX“ on Eestis üldtuntud kaubamärk. Asjakohane on hagis toodud põhistus selle kohta, et hageja on Eesti õigusteenuste turul tegutsenud juba üle 20 aasta ning büroo juhtivpartner XXXon aastate jooksul olnud seotud mitmete suure avalikkuse tähelepanu all olnud kohtuvaidlustega, mis on omakorda suurendanud juhtivpartneri nimelise büroo tuntust Eestis. Ka kostja pole hageja üldtuntuse kohta vastuväiteid esitanud. Kohus on veendunud, et kaubamärki „AB XXX“ tunneb valdav enamus võimalike ja tegelike õigusteenuse tarbijate ning õigusteenuse ja sellega seotud teenuste osutajate sektoris. Seega tuvastab kohus, et „AB XXX“ on Eestis üldtuntud kaubamärk. Kuna üldtuntuse tuvastamine on õigusrikkumise lõpetamise hagi aluseks olev asjaolu, mis omab tähtsust üksnes konkreetses kohtuvaidluses, ei tuvasta kohus kaubamärgi üldtuntust otsuse resolutsioonis. Riigikohus on 30.03.2006 otsuse nr 3-2-1-4-06 p-s 50 leidnud, et kaubamärgiomanik saab kaubamärgiseaduse § 14 lg 1 järgi end kaitsta kaubamärgiga sarnase tähise kasutamise vastu domeeninimes. Hageja tugineb enda õiguste kaitsel KaMS § 14 lg 1 p-le 3, mis sätestab, et kaubamärgiomanikul on õigus keelata kolmandatel isikutel kasutada äritegevuses registreeritud kaubamärgiga või valdavale enamusele Eesti elanikkonnast tuntud õiguskaitse saanud kaubamärgiga identseid või sarnaseid tähiseid, millega tähistatakse teist liiki kaupu või teenuseid, kui tähisega võib ebaausalt ära kasutada või kahjustada kaubamärgi omandatud mainet või eristusvõimet. KaMS § 57 lg 1 p 1 sätestab, et kaubamärgiomanik võib esitada hagi ainuõigust rikkunud isiku õigusrikkumise lõpetamiseks.

Kostja on registreerinud domeeninime XXX.ee. Seega tuleb võrrelda hageja üldtuntud kaubamärki „AB XXX“ domeeninimega XXX.ee. Võrreldes tähised „AB XXX“ ja „XXX.ee“, nähtub, et need on arvestades domeeninimede eripära (ei ole võimalik kasutada tühikuid, suuri tähti, lisandub kohustuslik osa .ee) sõnaliselt sarnased. Identne on tähiste algus („ab“), mis viitab advokaadibüroole. Ka lõpp on identne („pilv“). Erisuseks on see, et hageja kaubamärgil on keskel sõna „Aivar“. Kohus leiab, et „AB XXX“ on tugeva eristusvõimega kaubamärk, mis on tuntud valdavale enamusele Eesti elanikkonnast. Seejuures on kaubamärgi tuntuse põhjuseks just büroo juhtivpartneri nimi XXX. Kostja domeeninimi XXX.ee viitab advokaadibüroole Pilv, mis omakorda seostub just advokaadibürooga XXX, arvestades, et samanimeline büroo on Eestis tegutsenud üle 20 aasta, büroo juhtivpartner XXXon olnud seotud laialdast meediakajastust leidnud juhtumitega ning puuduvad andmed selle kohta, et keegi teine oleks sõna „Pilv“ oma büroo tähistamisel enne 2012. aastat (mil asutati Advokaadibüroo XXXja Partnerid) kasutanud. Kohus leiab, et Eesti elanikel seostub kostja domeeninimi eelkõige advokaadibürooga XXXning neil võib kergesti tekkida ettekujutus, et domeenimi tähistab hagejat või on hagejaga äriliselt seotud. Hageja esile toodud asjaolud viitavad ka kostja pahatahtlikkusele domeeninime registreerimisel ja kasumisel, mis omakorda viitab tähise eristusvõime ebaausale ärakasutamisele KaMS § 14 lg 1 p 3 mõttes. On ilmne, et kostjal, kes tegeleb toidukaupade jaemüügiga, domeeninime XXX.ee kasutamiseks õigustatud huvi ei ole. Hageja on piisavalt põhistanud, miks ta leiab, et kostja registreeris domeeninime eesmärgiga anda see Advokaadibüroo XXXja Partnerid kasutusse. Kostja pole vaidlustanud hageja väiteid, et kostja ja Advokaadibüroo XXXon registreeritud samale aadressile, mis annab alust järeldada nende seotust. Asjaolu, et kostja registreeritud domeeninime kasutas Advokaadibüroo XXXja Partnerid, tõendab väljavõte Eesti Kaubanduskoja kirjast uue liikme, Advokaadibüroo XXXja Partnerid lisandumise kohta, kus viimase koduleheks on märgitud www.XXX.ee (t lk 31). Kaudselt tõendab domeeni www.XXX.ee kasutamist Advokaadibüroo XXXja Partnerid kodulehe aadressina ka kirjavahetus Advokatuuri lehel kontaktandmete muudatuste tegemise vajaduse kohta (t lk 29), milles hageja büroo töötaja Marina Pilv on pöördunud Advokaadibüroo XXXja Partnerid poole palvega eemaldada advokatuuri kodulehelt viide viimase kodulehe aadressile www.XXX.ee. Advokaadibüroo XXXja Partnerid on asutatud hageja endise partneri poolt ning on hageja esitatud Google’i otsingust nähtuvalt kasutanud töötajate e-posti aadressides kostja poolt registreeritud domeeniga identset sõnaosa XXX.ee (t lk 23). Eeltoodust kogumis võib järeldada kostja ja Advokaadibüroo XXXja Partnerid kooskõlastatud tegevust domeeninime XXX.ee registreerimisel ja kasutamisel, mille eesmärgiks võis olla kasutada hageja kaubamärki ära uue advokaadibüroo tutvustamiseks. Seejuures ei ole asjakohased kostja väited selle kohta, et kuna domeeninime hetkel ei kasutata, ei saa see hageja õigusi rikkuda. Hageja nõude rahuldamiseks piisab domeeninime registreerimisest, vajalik ei ole selle tegelikkuses kasutamine, kuna juba registreerimisega on takistatud kaubamärgiomaniku võimalused kaubamärgis sisalduvat tähist ise ärilisel eesmärgil kasutada (vt Riigikohtu 30.03.2006 otsust nr 3-2-1-4-06, p 50). Asjakohased pole ka kostja väited selle kohta, et kuna domeeninimi registreeriti seaduslikult ning vabalt saadaval on veel teisigi hageja kaubamärgiga sarnaseid domeeninimesid, pole ta hageja õigusi rikkunud. Hageja viidatud Eesti Interneti Sihtasutuse domeenireeglite (kättesaadav aadressil http://www.internet.ee/domeenid) p-st 3.4.3 tuleneb, et domeeninime registreerimisel teostatakse üksnes informatiivse või tehnilise iseloomuga toiminguid ning selle käigus ei kontrollita ühelgi juhul, kas domeeninime registreerimisega või kasutamisega rikutakse kolmandate isikute õigusi, sh intellektuaalomandi õigusi. Seetõttu ei tähenda domeeni seaduspärane registreerimine, et välistatud oleks kaubamärgiomaniku õiguste rikkumine. Samuti

ei tule hagejal enda õiguste rikkumise vältimiseks registreerida kõik enda nimega seostuvad domeeninimed; asjaolu, et mõni potentsiaalselt kaubamärki rikkuv domeeninimi on veel vaba, ei võta hagejalt õigust konkreetse registreeritud domeeni puhul kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumisele tugineda ja domeeni üleandmist nõuda. Eeltoodule tuginedes tuleb hagi rahuldada ja kohustada kostjat esitama tippdomeeni „.ee“ haldajale Eesti Interneti Sihtasutusele taotlus domeenist „XXX.ee“ loobumiseks ja hagejale loovutamiseks kahe nädala jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kooskõlas täitemenetluse seadustiku (TMS) § 184 lõike 1 esimese lausega, kui võlgnikku on kohtuotsusega kohustatud tahteavalduse tegemiseks, asendab tahteavaldust jõustunud kohtuotsus. Nimetatud sätetest tulenevalt, juhul kui kostja ei ole kahe nädala jooksul vabatahtlikult tippdomeeni „XXX.ee“ haldajale Eesti Interneti Sihtasutusele esitanud taotlust domeenist „XXX.ee“ loobumiseks hageja kasuks, asendab kostja tahteavaldust domeenist „XXX.ee“ loobumiseks hageja kasuks käesolev jõustunud kohtulahend. VÕS § 1055 lg 3 p 1 sätestab, et kui kahju õigusvastane tekitamine seisneb autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse rikkumises, võib isik, kelle õigusi rikuti, nõuda rikkumisest hoidumist tulevikus rikkujalt ja isikult, kelle teenuseid kolmas isik kasutas õiguse rikkumise eesmärgil. Kuna kohus tuvastas hageja kui kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumise domeeninime registreerimisel, kuulub rahuldamisele ka hageja taotlus õiguste rikkumisest edaspidi hoidumiseks. Selleks kohustab kohus kostjal edaspidi hoiduda hageja kaubamärgiga „AB XXX“ sarnaste domeeninimede registreerimisest. Käesoleva hagi hind on TsMS § 132 lg 1 alusel 3 500 eurot, millelt hageja tasus riigilõivu 250 eurot. Seoses hagi rahuldamisega ja lähtuvalt TsMS § 162 lg-st 1 tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg-st 1 tulenevalt võib kostja nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiiu Hiiuväin Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.