Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Tiia Mõtsnik
Määruse tegemise aeg ja koht
29. jaanuar 2014.a., Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-14-3734
Tsiviilasi
Aktsiaselts XXX avaldus AS XXX (kustutatud) täiendava likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks
Menetlusosalised
Avaldaja: Aktsiaselts XXX (registrikood XXX, asukoht XXX) Avaldaja esindaja: vandeadvokaat Rajar Miller (Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, e-post [email protected]) Puudutatud isik I: AS XXX (kustutatud) likvideerija XXX, (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX,
Puudutatud isik II: AS XXX (registrist kustutatud, registrikood XXX)
registrikood
XXX) täiendav
2-11-57580 kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. I Avaldaja nõue ja põhjendused Avaldaja on Harju Maakohtule esitanud avalduse AS XXX (kustutatud) täiendava likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks. Avaldaja märgib oma avalduses, et talle kuulub Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa nr XXX kantud kinnisasi asukohaga XXX, Tallinn. Registriosa neljandasse jakku on 19.06.2001 kantud hüpoteek AS XXX (kustutatud) kasuks summas 561 821 krooni. Hüpoteegipidaja AS XXX (kustutatud) on 22.11.2006 vastu võetud otsuse alusel lõpetatud ning äriregistrist kustutatud 06.03.2008. Aktsiaseltsi likvideerijaks oli määratud juhatuse liige XXX. Avalduse kohaselt on hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatud ning see on jäänud enne hüpoteegipidaja äriregistrist kustutamist kinnistusraamatust kustutamata. Tulenevalt asjaõigusseadus (AÕS) § 349 lg-st 1 on hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisel koormatud kinnisasja omanikul õigus nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist. Hüpoteegi kustutamiseks on vajalik hüpoteegipidaja nõusolekut väljendava tahteavalduse tegemine. Kuivõrd hüpoteegipidaja AS XXX (kustutatud) on äriregistrist kustutatud, ei ole koormatud kinnisasja omanikul võimalik AÕS § 349 lg-st 1 tulenevat nõuet kustutatud äriühingu õigusvõime puudumise tõttu realiseerida ja õigusvõimeta hüpoteegipidajal ei ole võimalik tahteavaldust hüpoteegi kustutamiseks anda. Eeltoodu alusel on avaldaja esitanud avalduse AS XXX (kustutatud) täiendava likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks. Avaldaja palub ennistada XXX likvideerija õigused. II Kohtu põhjendus ja menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 602 kohaselt määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Likvideerija võib kohus määrata ka omal algatusel, muu hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise korral. Kohus võib juriidilisele isikule määrata juhtorgani asendusliikme omal algatusel, sõltumata juriidilise isiku põhikirja võimalikest piirangutest, kui kohtul ei ole õnnestunud juriidilisele isikule kätte toimetada menetlusdokumente põhjusel, et juhtorgani liikmed ei ole välismaal oleku tõttu või muul põhjusel kättesaadavad või ei ole nende viibimiskoht teada. Äriseadustiku (ÄS) § 381 lg 1 sätestab, et pärast likvideerimise lõpetamist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel aktsiaseltsi lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kolme kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani aktsionäridele tutvumiseks esitamisest aktsionäridele teatamisest ja tingimusel, et aktsiaselts ei osale Eestis poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses, esitavad likvideerijad avalduse aktsiaseltsi kustutamiseks äriregistrist. Avaldusele lisatakse lõppbilanss ja vara jaotusplaan. Avalduses peavad kõik likvideerijad kinnitama, et lõppbilanssi ega vara jaotusplaani kohtus vaidlustatud ei ole või on hagi läbi vaatamata või rahuldamata jäetud või on menetlus asjas lõpetatud ning et aktsiaseltsi võlausaldajate nõuded on rahuldatud või selleks vajalik vara on hoiustatud, samuti et aktsiaselts ei osale poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses. ÄS § 381 lg 2 sätestab, et kui pärast aktsiaseltsi registrist kustutamist ilmneb, et aktsiaseltsil jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku
2-11-57580 nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad. Kohus tutvunud toimiku materjalidega leiab, et avaldus täiendava likvideerimismenetluse algatamiseks ja likvideerija õiguste ennistamiseks tuleb rahuldada. Kinnistusraamatu andmetest nähtub, et avaldajale kuulub Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa nr XXX kantud kinnisasi asukohaga XXX, Tallinn ning registriosa neljandasse jakku on kantud hüpoteek AS XXX (kustutatud) kasuks summas 561 821 krooni. Äriregistri andmete kohaselt on AS XXX äriregistrist kustutatud 06.03.2008. Avalduse kohaselt on avaldaja rahuldanud AS XXX (kustutatud) nõude, mille tagamiseks hüpoteek seati AS XXX (kustutatud) kasuks Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa nr XXX kantud kinnisasjale asukohaga XXX, Tallinn. Kuivõrd hüpoteek eksisteerib jätkuvalt nimetatud kinnistul, siis on käsitletav see AS XXX (kustutatud) varana. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 349 lg 1 kohaselt kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti. AÕS § 329 lg 1 kohaselt kui hüpoteegipidaja hüpoteegist loobub, omandab hüpoteegi koormatud kinnisasja omanik. Loobumiseks tuleb teha hüpoteegipidaja notariaalselt kinnitatud avalduse alusel kanne kinnistusraamatusse. Eeltoodust järeldub, et hüpoteegi kinnisasja omanikule ülekandmise või kustutamise eelduseks on ettenähtud vormis hüpoteegipidaja poolt tahteavalduse tegemine. Kuivõrd AS XXX (kustutatud) on äriregistrist kustutatud ja kaotanud sellega õigusvõime ÄS § 2 lg 3, siis ei ole võimalik praeguses olukorras vastava tahteavalduse tegemine. Sellest tulenevalt leiab kohus, et on vaja viia läbi AS XXX (kustutatud) täiendav likvideerimine selleks, et AS-l XXX (kustutatud) tekiks õigusvõime (ÄS § 2 lg 3), mis võimaldab teha vajalikke tahteavaldusi seoses eelnimetatud hüpoteegiga. Avaldaja on teinud ettepaneku ennistada AS XXX (kustutatud) likvideerija XXX õigused ja määrata tema likvideerijaks. XXX on esitanud sellekohase nõusoleku ning kinnituse, et ta vastab seaduses sätestatud nõuetele ning puuduvad muud asjaolud, mis välistaksid tema likvideerijaks määramise. TsMS § 603 lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. ÄS § 369 lg 1 järgi on aktsiaseltsi likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjaga, üldkoosoleku otsusega või kohtumäärusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. Kuivõrd antud juhul on avaldaja palunud määrata likvideerijaks XXX ning isik on andnud nõusoleku likvideerijaks määramiseks ja ta on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama, ning vastab ÄS § 369 lg 1 tingimustele, siis on põhjendatud tema likvideerijaks määramine.
2-11-57580 Likvideerija õigused ja kohustused on sätestatud ÄS §-s 372 ning likvideerija tegevust reguleerivad ÄS §-d 373-383. Kooskõlas TsMS § 606 lg 1 kehtib määrus ja kuulub täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule. ÄS § 371 lg 2 alusel tuleb saata määrus äriregistrile kande tegemiseks. TsMS § 172 lg 6 alusel jätab kohus menetluskulud juriidilise isiku kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.