Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

2-13-60202 lõppenuks.

MENETLUSE KÄIK

Harju Maakohtu menetluses on XXX(hageja) hagi XXXAS-i (kostja) vastu osaliselt saamata jäänud tulemustasu nõudes. 28.01.2014.a esitasid pooled kohtule menetlusdokumendi, milles taotlevad käesolevas asjas menetluse kinniseks kuulutamist. Menetluse kinniseks kuulutamise korral on pooled palunud kohtul kinnitada kompromissi ning tsiviilasjas menetluse lõpetada. Kohus rahuldas poolte taotluse ning kuulutas käesolevas tsiviilasjas menetluse 29.01.2014.a määrusega kinniseks. Kompromissi osas märgivad pooled, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise eeldustest ja tagajärgedest. Muu hulgas on pooled teadlikud, et töölepingu seaduse § 22 ja võlaõigusseaduse § 625 kohaselt määrab tööandja saladuses hoitava teabe ning selle saladuses hoidmise kohustus kehtib ka pärast töösuhte lõppemist ulatuses, mis on vajalik tööandja õigustatud huvide kaitseks. Pooled on kokkuleppinud, et kostja ärisaladuseks on juhtkonna premeerimissüsteem ja selle rakendamise kord, samuti hagejale makstud tasud ja nimetatute üle peetud vaidluse ehk käesoleva vaidluse asjaolud, samuti poolte vahel sõlmitud kompromiss ning selle tingimused. Lisaks on pooled teadlikud, et karistusseadustiku § 3231kohaselt karistatakse rahalise karistusega või kuni kolmeaastase vangistusega kinnises kohtumenetluses teatavaks saanud menetlusandmete avaldamise või kohtumäärusega kohaldatud saladuse hoidmise kohustuse rikkumise eest ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on teadlikud, et TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel ei saa pooled samal alusel sama hagiesemega kohtusse pöörduda, kui sama vaidlus on varasemalt jõustunud kohtulahendiga lõpetatud, lisaks, et TsMS § 430 lg 1 kohaselt kinnitab kohus kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Pooled osundavad täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p-le 1, mille kohaselt kuulub jõustunud kohtumäärus tsiviilasjas sundtäitmisele.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku

2-13-60202 huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 430 lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus tsiviilasjas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel. Kohtule esitatud kompromiss vastab TsMS § 430 lg 2 ja 3 sätestatud nõuetele, ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.