Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Määruse tegemise aeg ja koht
29. jaanuar 2014.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-42857
Tsiviilasi
XXXavaldus pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
Pankrotimenetluse lõpetamine raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine
Menetlusosalised
Võlgnik: XXX(pankrotis, isikukood XXX, elukoht XXX epost XXX) Pankrotihaldur: Peeter Sepper (OÜ Haldur, asukoht Kotzebue
10402
e-post [email protected]).
Menetlustoimingu tegemise viis
Kirjalikus menetluses
AS Nordea Finance Estonia
Rahuldamata nõue (eurodes) 201 600
pankrotihalduri
halduri
tehtud
vajalikud
Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta rahuldamisjärkude kaupa. Jaotiste alusel väljamakseid teostatud ei ole.
Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta. Pankrotivaras pandivara ei olnud. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta. Müümata pankrotivara ega teistelt isikutelt saadavat vara ei ole. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Pankrotivara materiaalses mõttes puudus, raha ei laekunud. Pankrotihaldur teostas menetluses järgmised toimingud: Pankrotiteadete koostamine ja saatmine võlausaldajatele. Võlausaldajate esimese üldkoosoleku ettevalmistamine ja läbiviimine (üldkoosoleku registreerimislehe, häälte määramise tabeli, pankrotihalduri ettekande, pankrotivara nimekirja, üldkoosoleku protokolli koostamine). Nõudeavaldusega tutvumine, nõuete kaitsmise koosoleku ettevalmistamine ja läbiviimine (registreerimislehe, protokolli ja tunnustatud nõuete nimekirja koostamine). Pangas allkirjaõiguste ja internetipanga vormistamine. Pankrotiseaduses sätestatud aruannete ja menetluse lõpetamise taotluse koostamine. Võlausaldajate üldkoosoleku kokkukutsumine ja läbiviimine. Taotluse koostamine pankrotimenetluse lõpetamiseks. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud. Jrk. nr.
Võlausaldaja AS Nordea Finance Estonia
Nõude laekumise kuupäev 02.10.13
Nõue 201 600
Raha ei ole saanud 201 600
Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida pankrotihaldur kavatseb veel esitada. Pankrotimenetluses hagisid ei esitatud ja hagisid esitada ei ole alust. Menetluskulud ning ajutise halduri ja halduri poolt tehtud vajalikud kulutused. Menetluskulusid ei olnud. Halduri poolt tehtud vajalikud kulutused: Bürooteenus pankrotimenetluses 146,62 eurot. Maksejõuetuse tekkimise põhjus. Alalise maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Pankrotivõlgnik sõlmis temaga seotud äriühingu rahaliste kohustuste tagamiseks käenduslepingu, mida ta täita ei suutnud. Pankrotimenetluse lõpetamise õiguslik alus. Käesolevas taotluses toodud asjaoludel on kohtul alus lõpetada pankrotivõlgnik XXXpankrotimenetlus raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kuude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Juhul, kui kohus määrab pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtudeposiidi, moodustavad massikohustused ja pankrotimenetluse kulud kokku 2 100 eurot. Pankrotihaldurile tasu määramisest. Pankrotihaldur on läbi viinud kõik pankrotiseaduses sätestatud toimingud. Pankrotivarasse raha laekunud ei ole. Kuna pankrotivarasse raha ei laekunud, taotleb haldur tasu määramist analoogia alusel ajutisele pankrotihaldurile tasu määramisega, s.o. tunnitöö alusel, ja tagastamatu menetlusabi andmist pankrotivõlgnik XXXpankrotihaldurile tasu maksmiseks. Pankrotihaldur on teinud menetluses tööd 6,2 tundi ning lähtub analoogia alusel ajutise halduri tunnitasust 80 eurot. Seega moodustab töötasu 496 eurot.
Pankrotihaldur ja teda teenindav büroo on katnud menetluses tehtud vajalikud kulutused kogusummas 146,62 eurot. Taotlus pankrotivõlgnik XXXmenetlusabi andmiseks. Eeltoodust tuleneval taotleb pankrotihaldur tasu määramist summas 496 eurot. Arvestades asjaolu, et pankrotivõlgniku pankrot oli välja kuulutatud PankrS § 171 lg 1.1 alusel ja menetluse jooksul pankrotivarasse raha ei laekunud, taotleb haldur tasu ja kulutuste hüvitamiseks PankrS § 65 lg 11 alusel pankrotivõlgnik XXXtagastamatu menetlusabi andmist summas 397 eurot. Menetlusabi kuulub väljamaksmisele OÜ-le Kelvingi Õigusabi, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb. Nimetatud äriühingu pangakonto number on
Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Pankrotihaldur Peeter Sepper on 17.01.2014 kohtule esitatud aruandes teatanud, et XXX(pankrotis) pankrotimenetluses puuduvad vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohus on teinud 21.01.2014 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded XXX(pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 2 100 eurot 7 päeva jooksul alates ettepaneku avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tähtaja jooksul ei ole võlausaldajad ega kolmas isik avaldanud kohtule valmisolekut kanda võlgniku pankrotimenetluses täiendavaid kulusid. Seega esineb PankrS § 158 lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega leiab, et XXX (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Võlgniku pankrotimenetluses on tunnustatud ühe võlausaldaja nõue. Vaidlused nõude ja rahuldamisjärgu üle puuduvad. Võlgnikul vara puudub. Tagasivõitmise võimalused puuduvad. Jaotise alusel väljamakseid tehtud ei ole. Võlausaldajad ei ole avaldanud soovi täiendavate kulutuste kandmiseks võlgniku pankrotimenetluses. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et XXX (pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga võlgniku maksejõuetuse põhjuste osas ja leiab, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Halduri aruande kohaselt ei ole võlgnik võlausaldaja nõudele vastuväidet esitanud. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks järgmiselt: AS Nordea Finance Estonia summas 201 600 eurot. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Peeter Sepper tuleb vabastada XXX(pankrotis) pankrotihalduri kohustustest.
PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. 2. lõike kohaselt halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud varast lähtuvalt. Kuivõrd käesolevas pankrotimenetluses puudub vara on pankrotihaldur tasu arvestamisel lähtunud PankrS § 23 lõikest 1-3. Haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 6,2 tundi. Töötasu arvutamisel on haldur lähtunud tunnitasu määrast 80 eurot ja palub määrata tasu suuruseks 496 eurot. Haldur on võlgniku pankrotimenetluses läbi viinud kõik vajalikud pankrotimenetluse toimingud. Võlgnik ega võlausaldaja halduri taotletava tasu osas vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu 496 eurot on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Vastavalt halduri taotlusele kinnitab kohus XXX(pankrotis) pankrotihaldur Peeter Sepperi töötasuks 496 eurot. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on lisaks tasule halduril õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Pankrotihaldur on palunud kohtul kinnitada pankrotimenetluses halduri tehtud vajalikud kulutused summas 146,62 eurot, milleks on bürookulud. Kohus on seisukohal, et halduri XXX (pankrotis) pankrotimenetluses tehtud kulud on vajalikud ja põhjendatud ning kinnitab need summas 146,62 eurot. PankrS § 150 lg 1 p 3 ja 5 kohaselt on halduri tasu ja vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks pankrotimenetluse kulud. Lõike 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 150 lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud XXX(pankrotis) kanda. Kuna võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katmiseks ja XXX(pankrotis) pankrot on välja kuulutatud PankrS § 171 lõike 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ja PankrS § 65 lg 11 ja TsMS § 183 lg 2 alusel halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, summas 397 eurot. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot. XXXon 25.09.2013 Harju Maakohtule esitanud taotluse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Seega võlgniku poolt esitatud avaldus kohustustest vabastamiseks on esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlausaldaja ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Kohus leiab, et tuleb algatada võlgnik XXX(pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus. PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise
täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Asja materjalidest nähtuvalt võlausaldajate üldkoosolek ei ole võlgniku usaldusisiku osas ettepanekuid teinud. Võlgnik on teatanud, et on nõus ise täitma usaldusisiku kohustusi. Haldur toetab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kuivõrd usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatuid kulutusi, mis veelgi survestaks võlgniku varalist seisu on mõistlik kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.