2-12-43632 A L avaldus Euroopa täitekorralduse tõendi saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 5. novembri 2013 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A L määruskaebus
Menetluse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
Kirjalik menetlus Avaldaja: A L (isikukood xxxxxxxxxx), esindaja Ivo Kaurit
lepinguline
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 5. novembri 2013 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jäävad A L kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.Harju Maakohus rahuldas 11.09.2013 tagaseljaotsusega A L hagi M R (isikukood xxxxxxxxxxx) vastu ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja võla 5000 eurot ja menetluskulud 1475 eurot.
2.A L esitas 26.10.2013 Harju Maakohtule taotluse Euroopa täitekorralduse tõendi väljastamiseks. Täitekorraldusena palub avaldaja kinnitada Harju Maakohtu 11.09.2013 tagaseljaotsuse. Maakohtu lahend
3.Maakohus jättis 05.11.2013 määrusega A L avalduse rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt on kohtulahendi Euroopa täitekorraldusena kinnitamise üldised nõuded sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 805/2004 (määrus nr 805/2004) artiklis 6, mille 1. lõike punkti d kohaselt kinnitatakse liikmesriigis esitatud vaidlustamata nõude otsus päritoluriigi kohtus vastava avalduse põhjal igal ajal Euroopa täitekorraldusena, kui otsus langetati liikmesriigis, mis on võlgniku alaliseks elukohaks määruse (EÜ) nr 44/2001 artikli 59 määratletud tähenduses juhtudel, kui: - nõue on vaidlustamata artikli 3 lg 1 p-de b või c määratletud tähenduses ja
- nimetatud otsus viitab isiku (tarbija) poolt sõlmitud lepingule eesmärgil, mida võiks pidada võlgniku ametist või elukutsest väljaspool olevaks ja - võlgnik on tarbija.
4.11.09.2013 tehtud tagaseljaotsust Euroopa täitekorraldusena kinnitada ei saa, kuna toimunud kohtumenetlus ei vasta määruse nr 805/2004 II peatükis sätestatud nõuetele. Hagiavaldus on kohtule esitatud 27.10.2012. Nõude aluseks on asja materjalidest nähtuvalt kostja ja AS Bigbank vahel 05.02.2008 sõlmitud laenuleping, millist käendas hageja (käesolevalt avaldaja). Seega nii kostja kui avaldaja olid AS Bigbank suhtes tarbijad.
5.Määruse nr 805/2004 III peatükk sätestab miinimumstandardid vaidlustamata nõuete menetlustele. Artikkel 12 lõike 1 kohaselt vaidlustamata nõuet artikli 3 lõike 1 punktides b või c määratletud tähenduses langetatud kohtuotsuse suhtes võib kinnitada Euroopa täitekorraldusena vaid juhul, kui päritoluliikmesriigi kohtumenetlused täidavad III peatükis sätestatud menetlusnõudeid. Artikli 13 kohaselt võib võlgnikule menetluse algatusdokumenti või sellega samaväärset dokumenti kätte toimetada kasutades ühte järgnevatest viisidest: a) kättesaamistõendiga tõendatud isiklik kättetoimetamine, sh kättesaamise kuupäev, millele on alla kirjutanud võlgnik; b) isiklik kättetoimetamine, mida tõendab kätte toimetanud volitatud isiku allkirjaga teatis, et võlgnik on dokumendi kätte saanud või keeldunud seda vastu võtmast ilma mis tahes õigusliku põhjenduseta; c) posti teel kättetoimetamine, mida tõendab kviitung, sh kviitungi kuupäev, millele on alla kirjutanud ning mille on tagastanud võlgnik; d) elektrooniliste vahendite, nagu faks või elektronposti teel kättetoimetamine, mida tõendab kviitung, sh kviitungi kuupäev, millele on alla kirjutanud ning mille on tagastanud võlgnik. Artikli 17 kohaselt peab olema selgesõnaliselt väljendatud menetluse algatusdokumendis, sellega samaväärses dokumendis või mis tahes kohtukutses või sellega kaasnevas dokumendis järgnev: a) nõude vaidlustamise menetlusnõuded, sh nõude vaidlustamise tähtaeg kirjalikult või kohtuliku arutamise aeg, nagu on sätestatud, asutuse nimi ja aadress, kuhu vastus toimetada või kelle poole pöörduda, nagu on sätestatud, ning kas advokaadi esindatus on kohustuslik ja b) võimaluse korral vastuväite puudumise või mitteilmumise tagajärjed, võimalus, et otsus langetatakse või pööratakse täitmisele võlgniku vastu koos kohtumenetlusega seotud kulude eest vastutamisega. Artikli 18 kohaselt kui päritoluliikmesriigi menetlus ei vasta artiklites 13 ja 17 sätestatud menetlusnõuetele, tuleb selline mittevastavus heastada ning kohtuotsuse võib Euroopa täitekorraldusena kinnitada, kui: a) kohtuotsus võlgniku kohta on langetatud vastavalt artiklite 13 ja 14 nõuetele ja b) võlgnikul on võimalik kohtuotsus vaidlustada täieliku läbivaatamise teel ja võlgnikku on kohtuotsuses või koos sellega õigeaegselt teavitatud sellise vastuväite menetlusnõuetest, sh asutuse nimetus ja aadress, kellele taotlus esitada ning vajadusel selle tähtaeg ja c) võlgnik ei ole kohtuotsust asjaomaste menetlusnõuetega vastavuses vaidlustanud. Artikli 14 lõige 1 sätestab võlgnikule menetluse algatusdokumendi või sellega samaväärse dokumendi kätte toimetamise viisid ilma võlgniku kättesaamistõendita, milline lubatavus on järgnev: a) isiklik kättetoimetamine võlgniku kodusel aadressil isikutele, kes elavad võlgnikuga samas leibkonnas või töötavad seal; b) füüsilisest isikust ettevõtja või juriidilise isiku korral kättetoimetamine võlgniku äriruumides isikutele, kes on võlgniku palgal; c) dokumendi toimetamine võlgniku postkasti; d) dokumendi toimetamine postkontorisse või pädevatesse ametiasutusse ning võlgniku postkasti sellest vastava kirjaliku teatise jätmine, kusjuures kirjalik teatis sedastab selgelt dokumendi kohustusliku iseloomu ja teatise õigusliku mõju kättetoimetamisdokumendina ning seades jooksvad tähtajad; e) kättetoimetamine posti teel ilma kviitungita vastavalt lõikele 3, kui võlgniku aadress on päritoluliikmesriigis; f) elektrooniliste vahendite abil, kusjuures saadetise
kättesaamise automaatne teade on tõendatud, juhul kui võlgnik on eelnevalt selgesõnaliselt vastava kättetoimetamisviisiga nõustunud. Sama artikli lõige kaks kohaselt ei ole määruse 805/2004 kohaldamisel lubatud kättetoimetamine viimatinimetatud artikli kohaselt, kui võlgniku aadress ei ole täpselt teada. Kohtutoimikust nähtub, et kohtule hagiavalduse esitamisel on tehtud päring rahvastikuregistrisse, mille kohaselt on M R elukohaks Oljenkorsi 4D-34 Helsingis Soomes alates 11.11.2010. Menetluse algatamise dokument on aga M Rle kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel, sest korduvalt posti teel tehtud üritused menetluse algatamise dokumendi kättetoimetamiseks registris märgitud aadressile on nurjunud, st et kohtu poolt edastatud tähitud kirjad on tagastatud kohtule märkega „tagastatud hoiutähtaja möödudes / sissenõudmata“ ning samuti on väljaande Ametlikud Teadaanded alusel kätte toimetatud M Rle lõpplahend. Eelmärgitud kahel korral postiteenuse vahendusel menetlusdokumentide kättetoimetamist ei saa käsitleda määruse nr 805/2004 artiklis 14 viidatud kättetoimetamise viisina, sest olenemata registreeritud elukoha aadressist, mis on kantud rahvastikuregistrisse, puudub kohtul kindel veendumus, et isik seal ka elab, kuna nimetatud aadressilt ei ole kostja kahel korral dokumente kätte saanud. Kuna toimunud kohtumenetluses ei ole kostja oma nõusolekut esitatud nõudega sõnaselgelt väljendanud, on täitekorralduse tõendi väljastamisel muu hulgas ka oluline tuvastada, kas kohtulahend langetati liikmesriigis, mis on võlgniku alaliseks elukohaks määruse nr 44/2001 artiklis 59 määratletud tähenduses. Seega isegi juhul, kui kostja elukohaks ongi rahvastikuregistris viidatud Soome aadress ja kostja oleks kohtudokumendid sellelt aadressilt kätte saanud, ei oleks kostja elukoht liikmesriigis, st Eestis, kus on 11.09.2013 tagaseljaotsus tehtud, mistõttu ei kuuluks ka sel juhul käesolev taotlus rahuldamisele. Tulenevalt määruse 805/2004 artikkel 12 lõikest 1, artikkel 13 lõikest 1, artikkel 14 lõigetest 1 ja 2 ning artikkel 18 lõikest 1 ei kuulu A L avaldus Euroopa täitekorralduse väljastamiseks tsiviilasjas nr 2-12-43632 tehtud lõpplahendi osas rahuldamisele, kuivõrd määruse nr 805/2004 eelnimetatud sätted ei näe ette võlgnikule menetluse algatamise dokumendi kättetoimetamist väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, mistõttu ei vasta päritoluliikmesriigis läbiviidud kohtumenetlus vajalikele menetlusnõuetele Euroopa täitekorralduse väljastamiseks.
Määruskaebus ja selle põhjendused
10.Avaldaja palub maakohtu määruse tühistada ja anda välja Euroopa täitekorralduse tõend Harju Maakohtu 11.09.2013 tagaseljaotsusele. Avaldaja leiab, et maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse normi ning see on viis ebaõige määruse tegemiseni.
11.Maakohus leidis ekslikult, et kostja tegeliku elukoha aadress ei ole teada. Tsiviilasja nr 2-12-43632 menetlusdokumendid, milles sisaldusid kõik nõutud andmed, on edastatud kostjale Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 805/2004 artikkel 14 sätestatud tingimustele vastavalt, st need on edastatud kohtule teadaoleval kostja elukoha aadressil asuvasse postkontorisse ning selle kohta saadeti vastav dokument kostja postkasti. Tsiviilasjas asetleidnud määruskaebuse lahendamise vaidluses on mõlema astme kohtud leidnud, et tegemist on kostja alalise elukoha aadressiga. Ka on sama Soome Vabariigis asuva aadressi kostja märkinud enda elukohaks tsiviilasjas nr 2-09-41483. Puuduvad viited selle kohta, et see aadress ei oleks enam kostja elukohaks. Soome Vabariigis ei saa Eesti kodanik elada ja töötada omamata kindlat registreeritud aadressi.
12.Seega on kohus teinud kõik vajaliku ja võimaliku, et nõutud miinimuminformatsioon tsiviilasja kohta jõuaks kostjani. Kui kostja oleks soovinud, siis oleks ta selle
informatsiooni ka saanud. Artikli 14 mõte nimetatud asjaoludes seisnebki ja on sätestatud nendeks olukordadeks, kui kostja hoiab kohtumenetlusest kõrvale. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses on ka ettenähtud vastavad õiguskaitsevahendid kostjale juhuks, kui teiste sätete kohaldamine oli kokkuvõttes võlgniku õigusi rikkunud. Näiteks määruse artikkel 10 lõike 1 punktid a ja b, artikkel 6 lõiked 2 ja 3 ning artiklid 19, 21 ja 23. Määrus välistab igasuguse õigusvastase olukorra tekkimise võlgniku suhtes tingimusel, et võlgnikust kostja näitab üles vajalikku aktiivsust. Kui hagejale keeldutakse Euroopa täitekorralduse tõendit väljastamast, jääb hagejal (määruse artiklis 18 sätestatud heastamise nurjumise korral) vaid võimalus alustada uut ja senisest hoopis kulukamat kohtuasja kostja elukohariigis ning ka sel juhul jääb võimalus, et tema õigused jäävad kaitsmata.
13.Ekslik on maakohtu seisukoht, et kostjat tuleb pidada hageja suhtes tarbijaks, kuna hageja nõue tuleneb AS-ga Bigbank sõlmitud tarbijakrediidilepingust ning selle tagamiseks hagejaga sõlmitud käenduslepingust. Maakohus leidis seeläbi, et kostjast tarbija kaitseks kohaldub määruse nr 805/2004 artikli 6 lõike 1 punkt d, mille puhul ei saa tarbijast kostja suhtes anda välja Euroopa täitekorralduse tõendit, kui otsust antud vaidluses ei langetatud tarbija elukohariigis. Kostja puhul ei saa hageja suhtes olla tegemist tarbijaga, kuna pooled on maakohtu nimetatud laenusuhtes mõlemad solidaarvõlgnikud, st asuvad lepingu samal poolel ning peaksid seega omama võrdseid õigusi ning kohustusi. Lepingulises kolmnurksuhtes AS Bigbank, hageja ja kostjaga ei ole kostja hageja suhtes tarbijaks, kuigi oleks seda olnud laenuandja suhtes. Seetõttu ei kuulu kohaldamisele tarbija kohustuse suhtes kehtivad vastavad EV tsiviilkohtumenetluse sätted ega EL märgitud määruse sätted.
14.Tehniliselt lõppes kostja õigussuhe AS-ga Bigbank juba hetkel, mil kohus hagejast käendajalt kogu kostjast põhivõlgniku võlgnevuse välja mõistis ning pööras vastava maksekäsundi sundtäitmisele. Sellest hetkest, kui lõppes õigussuhe AS Bigbank ja M R vahel, algas samal ajal teine, käendaja seadusest lähtuvast regressiõigusest tulenev õigussuhe käendaja ja põhivõlgniku vahel. Selles õigussuhtes ei ole aga põhivõlgnik tarbijaks, sest pole tarbijaõigussuhte teist poolt, so isikut, kelle kutsetegevuseks on laenuandmine ning kelle eest tarbija kohta käivad seadusesätted tarbijat kaitsevad, sest ka käendaja ise kuulub tarbija kategooriasse ega tegele oma majandus- või kutsetegevuses laenuandmise kui äritegevusega. Maakohtu ekslik seisukoht annab kostjale õigustamatu eelise hageja ees ning rikub tarbijast käendaja ehk hageja õigusi võrreldes kostjast põhivõlgnikuga.
15.Nii tsiviilasja toimikus sisalduvas tarbijakrediidilepingus kostjaga (p 10) kui ka käenduslepingus hagejaga (p10) sätestatakse, et pooled lepivad kokku selles, et kui põhivõlgnik või käendaja, kes mõlemad on lepingus tarbijateks, peaksid asuma elama peale lepingu sõlmimist välisriiki või kui nende elukoht ei ole teada, siis kuuluvad vaidlused vastavalt käesolevale kokkuleppele lahendamisele Eesti kohtus ja Eesti seadusandluse järgi. Poolte sõlmitud kokkulepe AS-ga Bigbank sõlmitud lepingutes laieneb ka hageja ja kostja vahelisele tagasinõude õigussuhtele ning on kaalukas argument selleks, et mitte kohaldada maakohtu kohaldatud sätteid tarbija kohta. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses nr 44/2001 on 7. jaos antud kohtualluvuse kokkuleppe kohta käivad sätted. Artikkel 23 lõige 1 sätestab, et kui lepinguosalised, kellest ühe või mitme alaline elukoht on liikmesriigis, on kokku leppinud, et konkreetsest õigussuhtest tulenenud või tuleneda võivate vaidluste lahendamiseks on pädev liikmesriigi kohus või kohtud, on see kohus või need kohtud pädevad. Kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti, siis on see kohus või need kohtud ainupädevad. Seega, kui kohaldada Euroopa Liidu õigust, siis oleks välistatud mistahes vaidluse, mis on tõusetunud ülalmärgitud kahest lepingust, lahendamine mõne teise liikmesriigi kohtus. Eelnevast tulenevalt ei võetaks hageja hagi ka ühegi
teise liikmesriigi kohtumenetlusse ning hageja püüdlused oma õigusi kaitsta jääksid tulemusteta. Menetluse edasine käik
16.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
17.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus nõustub määruses toodud põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
18.Esmalt märgib ringkonnakohus, et avaldaja omistab põhjendamatult suurt tähtsust oma 04.12.2012 määruskaebusele ja selle kohta tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 04.02.2013 määrusele. Nimetatud määruses leidis ringkonnakohus, et kostja elukoht ei ole Eestis ja maakohus peaks temalt küsima seisukohta nii elukoha kui ka kohtualluvuse küsimuses. Muid seisukohti ringkonnakohtu määrus ei sisalda ja avaldaja teeb sellest alusetult järeldusi nii kostja elukoha kui ka kohtualluvuse kohta.
19.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et 11.09.2013 tagaseljaotsust ei saa antud juhul Euroopa täitekorraldusena kinnitada. Puudub veendumus, et M.R elab Eesti rahvastikuregistrisse kantud Soome aadressil, sest sellel aadressil ei saanud ta kordagi kohtu saadetud dokumente kätte. Ebaõige on määruskaebuse väide, nagu oleks tsiviilasjas nr 2-12-43632 määruskaebuse menetlemisel tuvastatud kostja alalise elukoha aadress. Ka asjaolu, et M. R märkis 2009.aastal tsiviilasjas nr 209-41483 oma aadressiks Oljenkorsi 4D-34 Helsingi, ei tähenda seda, et ta elas sellel aadressil ka 2013.a, mil talle üritati sellel aadressil kohtudokumente kätte toimetada. Avaldaja väide, et Eesti kodanik ei saa Soome Vabariigis elada ja töötada kindlat registreeritud aadressi omamata, ei kõrvalda kohtul tekkinud põhjendatud veendumust, et kostja aadress ei ole täpselt teada.
20.Määruse nr 805/2004 artikli 14 lõike 2 kohaselt ei ole kättetoimetamine lubatud dokumendi toimetamisega postkontorisse ühes vastava kirjaliku teatise jätmisega võlgniku postkasti (artikkel 14 lõige 1 p d), kui võlgniku aadress ei ole täpselt teada. Euroopa Kohus on antud kaasusega sarnastel asjaoludel lahendis C-292/10 G v Cornelius de Visser rõhutanud, et „kostja elukoha kindlakstegemise võimatuse korral tehtud tagaseljaotsust ei saa kinnitada Euroopa täitekorraldusena. See järeldus nähtub ka kõnealuse määruse eesmärkide ja süsteemi analüüsist. Määrusega on nimelt kehtestatud mehhanism, mis kaldub kõrvale kohtuotsuste tunnustamise üldisest korrast, mille tingimusi tuleb üldjuhul tõlgendada kitsalt“ (p 64). Seda järeldust ei kummuta ka avaldaja poolt viidatud kostja õiguskaitse tagamisele suunatud sätted.
21.Antud juhul ei saa lugeda kostjale dokumente kättetoimetatuks artikli 14 lõike 1 p d alusel ka seetõttu, et puuduvad andmed võlgniku postkasti jäetud teatise vastavuse kohta nimetatud punktis sätestatud nõuetele, st et sellele oleks märgitud selgelt dokumendi kohtulik iseloom ja teatise õiguslik mõju kättetoimetamisdokumendina ning seatud selle kohta jooksvad tähtajad. Asja materjalist nähtuvalt ei lugenud ka maakohus tsiviilasja nr 2-12-43632 menetledes kostjale kohtudokumente hageja avaldatud aadressil kättetoimetatuks teatise postkasti jätmisega. Kostjale teatati kohtumenetlusest ja kohtuotsus avaldati väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Selline dokumentide kättetoimetamine ei ole määruse nr 805/2004 järgi lubatav. Eeltoodud asjaoludel ei ole võimalik avaldust rahuldada.
22.Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu seisukohaga, et nii hagejat kui ka kostjat tuleb pidada AS Bigbank suhtes tarbijaks. Kostja ja Bigbank AS vahelisest tarbijakrediidilepingust tulenev nõue läks Bigbank AS-lt avaldajale VÕS § 152 lg 1 esimese lause alusel üle. Nõude ülemineku korral muutub käendaja selle võlausaldajaks ning saab nõude maksma panna samal viisil, nagu seda sai teha senine võlausaldaja.
23.Õige on määruskaebuse väide, et tarbijakrediidilepingu ja käenduslepingu p-s 10.2 sisalduva kohtualluvuse kokkulepe kohaselt oli Eesti kohtul erandlik kohtualluvus. Pädevaks kohtuks oli kokkuleppe kohaselt Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, mida antud juhul kohtumenetluses ei järgitud. Samas ei oma eelmärgitu tähtsust, sest kohtualluvuse kokkuleppe laienemine kostja ja avaldaja vahelisele õigussuhtele ei mõjutaks määruse nr 805/2004 artikli 6 lõike 1 punkti d kohaldamist.
24.Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel kaebuse esitaja kanda.
Tiit Kollom
Ele Liiv
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.