Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. jaanuar 2014. a Tartu
Tsiviilasja number
2-12-39592
Tsiviilasi
OÜ Exarent hagi TREF AS-i ja kohtutäitur Risto Küti vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind
3278,75 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 28. detsembri 2012. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS-i TREF apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): AS TREF (registrikood: 10080052; asukoht: Tartu Teguri 55), esindaja advokaat Robert Sarv Vastustaja (hageja): OÜ Exarent (registrikood: 11954292; asukoht: Jõhvi vald Edise küla Edise küla 19), esindaja Riho Viik Jõhvi kohtutäitur Risto Kütt (Jõhvi Jaama 14)
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 28. detsembri 2012.a otsus ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada. Menetluskulude jaotus
Menetlusosaliste poolt kantud menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta OÜ Exarent kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Exarent esitas 02.10.2012. a hagi AS-i TREF vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt sai OÜ Exarent Jõhvi kohtutäitur Risto Kütilt 10.09.2012. a kuupäevaga dateeritud täitmisteate, millega sissenõudja TREF AS nõuab täiteasjas nr 072/2012/1417 OÜ-lt Exarent võlgnevust 3623 eurot (koos täitekuludega 3958.36 eurot). OÜ Exarent nõuet ei tunnistanud. OÜ Exarent on tasunud kogu nõutava summa. Hageja ja kostja sõlmisid 08.12.2011. a kompromissi tsiviilasjas nr 2-11-37958, mille esemeks oli 27.07.2010. a Kukruse-Jõhvi liiklussõlme ehitusel tee-ehitusobjekti piires hageja poolt kostjale kuuluvale buldooserile Komatsu D61PX tekkinud kahju hüvitamine. Kompromissi p 1 kohaselt kohustus hageja maksma kostjale 31.08.2012. aastaks 10 000 eurot. Kompromissi p-s 2 leppisid pooled kokku, et selle summa tasumine asendatakse hageja kohustusega rentida kostjale buldooserit Liebherr PR724 rendihinnaga 45 eurot/tund ja ratasekskavaatorit Catterpillar M315C rendihinnaga 32 eurot tund. Renditeenuse osutamine pidi toimuma maist augustini 2012. a. Samas leppisid pooled kokku, et kui kostja on soovinud rasketehnikat üürida, kuid hageja ei ole osutanud kostjale üüriteenust vähemalt 10 000 euro ulatuses 31.08.2012. aastaks, kohustub ta tasuma kostjale tasaarveldamata osa rahas. Kompromissi punkti 1.3. järgi pidid renditellimused masinate rendiks olema TREF AS-i poolt esitatud OÜ-le Exarent vähemalt 15 päeva ette, sisaldama objekti nime ja asukohta ning eeldatava rendiperioodi pikkust. TREF AS tellis vastavuses kompromissi ja kohtumäärusega tehnikat vaid ühe korra ja sedagi vaid pooles ulatuses. Ülejäänud kordadel võeti OÜ-ga Exarent küll ühendust, kuid kompromissis täpselt kokku lepitud nõuetele vastavat tehnikatellimust ei esitatud ja seega ei saanud OÜ Exarent tellimust ega kompromissi täita. Järelikult rakendus kompromisslepingu kokkulepe vaid poole tehnika tellimustega tasaarveldamata summa tasumiseks, mida OÜ Exarent on teinud. Vastavalt poolte vahel sõlmitud kompromisslepingule on OÜ Exarent kandnud üle TREF AS-i arvele kokku 4 131 eurot. TREF AS-i nõue on 10 000 eurot, jääk 5869 eurot. Vastavalt kompromisslepingu
p-le 3 ei ole TREF AS esitanud tellimusi tehnika rendiks, millega seoses on nõudesumma 50% nõude jäägist ehk 2934,50 eurot. Selle summa on OÜ Exarent TREF AS-ile tasunud. TREF AS ei tellinud juunis 2012. a OÜ Exarent tehnikat vastavuses kompromisslepingule. Vastavalt kompromisslepingule peab TREF AS tellima tehnika 15 päeva ette. TREF AS on seda punkti rikkunud. Tellimus, mis vastas kompromisslepingu tingimuste p-le 3 esitati 12.06.2012. a ja vastavalt sellele võimaldati 15 päeva jooksul tehnika kasutamine. TREF AS ei kasutanud tehnikat kogu soovitud aja, vaid tagastas selle 9 päeva varem. OÜ Exarent palus TREF AS-il vormistada järjekordne tellimus vastavuses kompromisslepingu punktiga 3. Selliseid kompromisslepingule vastavaid tellimusi TREF AS-i poolt ei esitatud. 15 päevane etteteatamine oli kompromisslepingus täpselt kokku lepitud ja OÜ-le Exarent oma tegevuse etteplaneerimiseks hädavajalik. Hageja on omalt poolt korduvalt püüdnud kompromissi teostada. TREF AS-i on nõue alusetu, nõue on tasaarveldatud ja rahuldatud.
2.Kostja TREF AS palus jätta hagi rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt esitas kostja esimese tellimuse hagejale 2012. a juuni alguses. Hageja osutas kostjale renditeenust perioodidel 26.06-29.06.2012. a kokku 34,5 tunni ulatuses ning 02.07-06.07.2012. a kokku 42 tunni ulatuses. Selles osas poolte vahel vaidlus puudub. Vastavate renditeenuste väärtuseks oli käibemaksuta 3 442,50 eurot. 25.07.2012. a saatis kostja hagejale taas e-kirja teel tellimuse, paludes kirjalikult vastust, kas ja millal hageja tellimust täita saab. E-kirjale oli lisatud ka allkirjastatud tellimiskiri, milles kinnitati, et soovitakse rentida buldooserit Liebherr PR724 ja ratastraktorit Catterpillar M315C vastavalt sõlmitud kompromissi p-i 3 tingimustele. Hageja hakkas otsima formaalseid põhjendusi oma kohustuste täitmisest vabanemiseks. 23. augustil sai kostja hagejalt 22.08.2012. a dateeritud kirja, milles hageja teatas, et ta on seoses kompromissilepingu tähtaja saabumisega valmis andma rasketehnikat kostjale üürile kostja valitud perioodiks alates 27.08.2012. a. Kui hageja oli valmis rasketehnikat üürile andma, jääb arusaamatuks, miks hageja ei vastanud juulikuus kostja poolt saadetud kirjadele. 31.08.2012. a saatis kostja hagejale nõudekirja, milles selgitas hagejale tema kohustusi kostja ees. Kostja oli seisukohal, et ta on tellinud ja soovinud hagejalt tellida rasketehnikat ulatuses, mis oleks ära katnud kogu hageja 10 000 euro maksmise kohustuse ning rasketehnika üürimine on ebaõnnestunud vaid kostja soovimatuse tõttu rasketehnika väljaüürimiseks. Kostja oli seisukohal, et kompromissilepingus kokkulepitud kohustus 10 000 eurot ei sisalda rasketehnika üüriteenust koos käibemaksuga, vaid osundatud üüriteenust tuleb vaadata netosummana (tl 54-78).
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 28.12.2012. a otsusega hagi osaliselt ja tunnistas täiteasjas nr 072/2012/1417 sundtäitmise lubamatuks põhinõude (3623 eurot) osas summas 3278,75 eurot. Kohus jaotas menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Vaidlust ei ole selles, et: 1) hageja ja kostja sõlmisid tsiviilasjas 2-11-37958 kompromissilepingu, mille Viru Maakohus kinnitas 28.12.2011. a. Kohtu poolt kinnitatud kompromissi tingimuste järgi: 1.1) hageja kohustus tasuma kostjale 31. augustiks 2012. a 10 000 eurot; 1.2) p-s 1.1 nimetatud summa tasumine asendati hageja kohustusega rentida kostjale buldooserit Liebherr PR724 rendihinnaga 45 eurot tund ja ratasekskavaatorit Catterpillar M315C rendihinnaga 32 eurot tund kuni p-s 1.1 nimetatud summa lõpliku tasaarvestuseni. Rendihinnad olid vähemalt 8 tunni pikkusele rendiperioodile. Rendihind sisaldas operaatorija kõiki teisi kulusid, s.o transpordikulusid Mandri-Eesti piires, kütuse, operaatori- ja
hoolduskulusid rendiperioodil. Rendihinnale lisandub kehtiv käibemaks. Rendiperioodi arvestus toimub mõlemapoolselt allkirjastatud aktide alusel; 1.3) p-s 1.2 nimetatud renditeenuse osutamine pidi toimuma maist 2012. a kuni 2012. a augusti lõpuni. Kostja kohustus renditellimused p-s 1.2 nimetatud masinate rendiks esitama hagejale vähemalt 15 päeva ette. Renditellimus pidi sisaldama objekti nime ja asukohta ning eeldatava rendiperioodi pikkust; 1.4) juhul, kui hageja ei osuta p-s 1.2 nimetatud renditeenust ning nõue ei ole täidetud 31.08.2012. a, siis on hageja kohustatud tasuma kostjale tasaarvestamata osa rahas; 1.5) juhul, kui kostja ei telli hagejalt p-s 1.2 nimetatud renditeenust p-s 1.3 nimetatud viisil, siis on hagejal kohustus tasuda tasaarvestamata p 1.1 nõude osa pooles ulatuses; 2) kompromissilepingus nimetatud perioodil üüris kostja hagejalt vaid buldooserit 12. juuni tellimuse alusel 26. juunist 6. juulini summas kokku 4 131 eurot. Lisaks on kostja tasunud hagejale 2934,50 eurot. Kohus oli seisukohal, et poolte tahe kompromissilepingu sõlmimisel oli anda hagejale kui rasketehnika valdajale võimalus oma tegevust, sh kohustuse täitmist, mõistlikult korraldada ning selleks lepiti kompromissilepingu p-s 1.3 kokku rasketehnika üüri tellimuse esitamise vorm: tellimus tuli esitada hagejale vähemalt 15 päeva ette ja see pidi sisaldama objekti nime ja asukohta ning eeldatava rendiperioodi pikkust. Vaidlust ei ole selles, et kostja esitas üüriperioodil hagejale kaks tellimust: 12. juunil ja
24.juulil. 12.06.2012. a tellimuses märkis kostja, et ta soovib tehnikat tellida vastavalt kompromissile. Teenuse osutamise ajaks märgiti esimene võimalik aeg kuni võlgnevuse kustutamiseni. Objektiks oli Tartu-Jõgeva-Aravete mnt km 19,5-29,5 (/tl 121). Nimetatud tellimuse hageja täitis, saates objektile tellitud buldooseri, mille kostja tagastas juba 06.07.2012. a. a. 12.06.2012. a tellimuses ei nähtu vormikohast tellimust ekskavaatorile. Kirjal on üksnes märge, et ekskavaatorile on töö olemas juunis. 24.07.2012. a tellimuses on kostja märkinud, et ta soovib rentida buldooserit Liebherr PR724 ja ratasekskavaatorit Catterpillar M315C vastavalt kompromissi p-i 2 tingimustele ning kinnitas, et objekti asukoht teatatakse pärast hagejapoolse nõusoleku saamist. Hageja vastas tellimusele ja kirjale 27.07.2012. a ning nõudis tellimuse vormistamist vastavuses kompromissilepingu punktiga 3. Maakohus oli seisukohal, et kuigi kostja esitas tellimuse 15 päeva ette (tl 73, 25.07.2012. a kirjas on märgitud, et tehnikat soovitakse 09.08.2012. a), jättis ta hagejale teatamata kolm olulist tingimust tellimuse täitmiseks - objekti nime, asukoha ja eeldatava üüri perioodi. Hageja ei saanud anda kergekäeliselt nõusolekut tehnika üürimiseks, kui ei olnud teada objekti nimi, asukoht ja üüri periood, mille põhjal hageja saanuks teha otsustuse, kas ta suudab tellimust täita või mitte. Nimetatud andmeid kostja hagejale ei esitanud. Kohus ei nõustunud kostja vastuväitega selles, et hageja on 27.07.2012. a kirjas otsinud võimalusi kohustuse täitmisest vabanemiseks. Nimetatud kirjast nähtub, et hageja palub järgida kompromissilepingus kokkulepitud tellimuse esitamise vormi ning kinnitab valmisolekut lepingu täitmiseks (tl 12). Hageja on kinnitanud oma valmisolekut lepingu täitmiseks veel ka 22.08.2012. a kirjas, seejuures lühendatud etteteatamistähtajaga alates 27.08.2012. a (tl 16). Maakohus oli seisukohal, et antud juhul tulenes kompromissilepingu p-i 1.2 osaline täitmine kostjast, kes ei esitanud üüriperioodi jooksul kompromissilepingu p-s 1.3 kokkulepitud vormi kohaseid tellimusi hagejale ning sellest tulenevalt tuli kohaldada kompromissilepingu p 1.5, s.o hageja oli kohustatud tasuma kostjale tasaarvestamata p-s 1.1 märgitud kohustuse osa pooles ulatuses. Hageja täitis asenduskohustusena 10 000 euro suuruse kohustuse summas 3 442,50 eurot (tl 67-68) ning kohustuse jäägiks jäi seega 6557,5 eurot, millest 1⁄2 on 3278,75 eurot. Hageja tasus kostjale 2934,50 eurot. Seega jäi hagejal täitmata kohustus summas 344,25 eurot ning
kostjal oli õigus tsiviilasjas nr 2-11-37958 kinnitatud kompromissilepingu sundtäitmist nõuda summas 344,25 eurot. TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Tulenevalt sellest, et kostja nõue hageja vastu on enamuses osas täidetud ja hagejal on jäänud võlgnevus kostjale üksnes summas 344,25 eurot, tuleb hagi rahuldada osaliselt ja tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 072/2012/1417 lubamatuks põhinõude summas 3278,75 euro osas (3623-344,25=3278,75). Kohus leidis, et menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 kohaselt jaotada menetlusosaliste vahel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.AS TREF esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist hagi rahuldamise osas ja selles osas uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Apellant palub menetluskulud jätta OÜ Exarent kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) nägi apellant 27.07.2012. a kirja esimest korda alles kohtuistungil, kui vastustaja soovis selle uuesti esitada. Apellant ei ole omaks võtnud, et ta on saanud vastustajalt 27.07.2012. a vastuse oma 25.07.2012. a tellimuskirjale. Apellandile ei ole vastustaja 27.07.2012. a kirja edastanud, toimikus puudub selle kohta tõend. Eeltoodust tulenevalt on kohus teinud ebaõige järelduse, et vastustaja reageeris apellandi juulikuus 2012. a esitatud tellimuskirjale ning palus järgida kõiki tellimuse esitamise formaalseid tingimusi. Kuna vastustaja ei vastanud apellandi juulikuus 2012. a esitatud tellimusele, luges apellant, et vastustaja ei soovi rasketehnikat välja üürida. Seetõttu ei saanud apellant esitada ka täpsemaid andmeid tellimuse kohta. Apellandile tundub eluliselt ebausutav, et kui vastustaja oleks talle tõepoolest selle kirja edastanud, siis oleks apellant jätnud sellele vastamata (tellimuse täpsustamata), kuna apellandi tahe oli juulikuus 2012. a tellimuse edastamisel suunatud selgelt rasketehnika üürimisele. Apellant ei ole kordagi esitanud väidet, et vastustaja on oma 27.07.2012. a kirjaga otsinud võimalusi kohustuse täitmisest vabanemiseks. Eeltoodust järeldub, et apellant ei ole kunagi antud kirja olemasolu ja talle edastamist tunnistanud ning on sellele kirjale vastu vaielnud. Seetõttu ei saa kuidagi asuda seisukohale, et apellant oleks vastustaja väite(d) omaks võtnud; 2) on maakohus põhjendamatult leidnud, et rasketehnika väljaüürimine jäi ära apellandist tulenevatel asjaoludel. Maakohus jättis põhjendamatult analüüsimata apellandi väited selle kohta, et kompromissilepingu alusel rasketehnika üürimiseks oli kõige olulisem tahte avaldamine apellandi poolt; 3) on apellant seisukohal, et kompromissi p 5 peab selle mõtte kohaselt rakenduma siis, kui apellant teadlikult ei oleks avaldanud tahet rasketehnika üürimiseks. Arvestades pooltevahelise kompromissi sõlmimise eesmärki (kompromisslepingu eesmärgiks oli hüvitada apellandile kahju, mille vastustaja oli temale tekitanud), oli kompromissis kokkulepitud summa vähendamine 50% võrra ette nähtud juhuks, kui apellant ei kasuta teadlikult renditeenust, st apellandil puudub tahe rasketehnika kasutamiseks. Kui aga apellandil on tahe rasketehnika üürimiseks olemas, siis ei rakendu kompromissi p 5, kuna vastupidine olukord oleks absurdne. Sellisel juhul rikastuks vastustaja apellandi arvelt selle ülejäänud 50% ulatuses ilma mõistliku põhjuseta.
Vastustaja väide, et oleks nad teadnud kõiki tellimuse tingimusi, oleks nad rasketehnika välja üürinud, näitab selgelt, et vastustaja ei üürinud tehnikat välja vaid hea usu vastase käitumise tõttu (vt 12. detsembri 2012. a kohtuistungi protokoll, lk 8) ja tegelikkuses oli vastustajal võimalik tehnikat üürida. Maakohus on jätnud põhjendamatult tähelepanuta asjaolu, et vastustajal oli vaba voli tellimuse täitmisest keelduda. Eeltoodud asjaolu on oluline näitamaks, et rasketehnika väljaüürimiseks oli oluline apellandi tahe, mitte formaalselt korrektne tellimus. Maakohus ei ole selgitanud ega põhjendanud (rõhutades, et 27. juuli 2012. a kirja kättetoimetamist vastustaja tõendanud pole), miks peaks kõigi formaalsete tingimuste järgimise nõue prevaleerima selgelt väljendatud tahte üle tehnikat üürida; 4) ei arvestanud maakohus apellandi vastuväidet, et esimese tellimuse korral ei võimaldanud vastustaja apellandile soovitud rasketehnikat täismahus. Apellant ei ole välja toonud ekskavaatori väljaüürimata jäämise konkreetset rahalist väärtust, kuna juunikuus 2012. a esitatud tellimuses sooviti ekskavaatorit juunikuus 2012. a, kuid vastustaja keeldus sellest ning seega ei saanud apellant määratleda konkreetse perioodi pikkust, mille jooksul ta oleks saanud ekskavaatorit kasutada. See tähendab, et vastustaja ei ole täismahus täitnud vastavalt apellandi soovile kahte tellimust ning seda tuleb vastustaja poolt üüriteenusega tasaarvestamata osa juures arvestada.
5.OÜ Exarent vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub menetluskulud jätta apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) on vastustaja omalt poolt teinud kõik võimaliku, et apellandile teenust osutada, kuid apellant pole neid võimalusi kasutanud. Apellant ei ole põhjendanud 2012. a augusti pakkumise kasutamata jätmist. Maakohus on põhjendatult leidnud, et rasketehnika mittekasutamine jäi ära apellandist tulenevatel põhjustel; 2) on ebaõige apellandi seisukoht selles, et vaid otsene vastustajale edastatud tahteavaldus rasketehnikat mitte tellida oleks tahteavaldus. Tegelikult on tegemata jätmine või ebaõigesti tegutsemine samuti tahteavaldused või nende mõistetavad ilmingud ja neid on apellant vastustajale korduvalt edastanud. Apellandil ei olnud tahet rasketehnikat kasutada; 3) on ebaõige apellandi väide selles, et kompromissis kokku lepitud tingimustel oli vaid formaalne iseloom. Objekti nimi, asukoht ja üüriperioodi pikkus on vajalikud andmed. Rasketehnika tuleb objektile ja sealt tagasi vedada spetsiaalse rasketehnika veoseadmega treileriga, mida vastustaja rendib välja ja seega tuleb selle kasutamise graafikut vähemalt 15 päeva ette teada. Objekti asukohast sõltub ka rasketehnika veoaeg. Üüriperioodi kestusest sõltuvad töötajate tööaja graafikud, nende ööbimiste korraldamine, veelgi enam aga teiste klientide tellimuste vastuvõtmise korraldamine. 15-päevases tähtajas oli selge sisu; 3) ei olnud vastustajal vaba voli keelduda tellimuse täitmisest. Korrektsel tellimuse esitamisel ei olnud vastustajal õigust väljaüürimisest keelduda (ta oleks pidanud maksma kogu summa apellandile). Sisuliselt oli tegemist leppetrahviga 50% summast.
6.Kohtutäitur Risto Kütt vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Seisukoha kohaselt ei ole kohtutäituril õigus kontrollida täitedokumendi sisu õiguspärasust. Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse. 15.11.2012. a esitas
OÜ Exarent kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. 16.11.2012. a laekus kohtutäituri arveldusarvele 4274,56 eurot. Kohtutäitur jättis 03.12.2012. a otsusega kaebuse rahuldamata. 04.12.2012. a kandis kohtutäitur sissenõudjale raha üle ja lõpetas täitemenetluse.
7.AS TREF esitas 23.12.2013. a täiendavad seisukohad. Seisukohtade kohaselt: 1) ei ole maakohus käsitlenud 2012. a juunikuu tellimuse osalise täitmata jätmise vastuväidet. Vastustaja jättis 04.06.2012. a tellimuse alusel apellandile soovitud ekskavaatori üürimata ning apellandil oli õigus rakendada kompromissi p-i 1.4; 2) ei ole vastustaja tõendanud 27.06.2012. a kirja kättesaamist apellandi poolt; 3) on maakohus jätnud tähelepanuta, et kuna kõik rasketehnikaga seotud kulud pidi kandma vastustaja, siis võis apellant tellida rasketehnikat ükskõik kuhu Mandri-Eesti piirides; 4) jättis maakohus analüüsimata apellandi tõendatud väite, et apellandi esimene tellimus ei olnud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis 100% korrektne, st tellimuses ei olnud eeldatavat perioodi. Ometigi saavutasid pooled kokkuleppe buldooseri üürimise osas. Maakohtu otsus on vastuoluline oma järelduste osas. Esmalt tuvastab maakohus formaalselt ebakorrektse tellimuse täitmise ja vastustaja nõustumuse ebakorrektse tekkimise täitmisega, teisalt aga leiab, et formaalselt korrektset tellimust ei tulnudki vastustajal täita või sellele vastata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja maakohtu otsus apelleeritud osas tühistada menetlusnormide rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb vaidlustatud osas uue otsuse ja jätab hagi täies ulatuses rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
9.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellant vaidlustas maakohtu otsuse osas, millega tunnistati sundtäitmine lubamatuks põhinõude osas summas 3278,75 eurot.
10.Menetlusosalistel on vaidlus selle üle, kas TREF AS (edaspidi ka kostja I) esitas 24.07.2012 ja 25.07.2012 tellimuse, mis vastas kompromissilepingu p-s 1.3 nimetatud tingimustele või see ei vastanud kokkulepitud tingimustele ja see andis hagejale õiguse jätta nimetatud tellimus tähelepanuta. Kompromisslepingu p 3.1. kohaselt: p.1.2 nimetatud renditeenuse osutamine toimub maist 2012 kuni augusti lõpp 2012. Renditellimused p 1.2. nimetatud masinate rendiks esitab hageja (AS TREF) kostjale (OÜ Exarent) vähemalt 15 päeva ette. Renditellimus peab sisaldama objekti nime ja asukohta ning eeldatava rendiperioodi pikkust. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja sai kätte 24.07.2012 ja 25.07.2012 kostja 1 saadetud kirjad. 24.07.2012 kirjas paluti rendile anda „buldooser Liebherr PR 724 ja ratasekskavaator Caterpillar M315C vastavalt sõlmitud „Kompromissi“ punkt 2 tingimustele. Objekti asukoha teatame pärast teiepoolse nõusoleku saamist.“ (lk 71). 25.07.2012 kirjas paluti kinnitada, kas 24.07.2012 esitatud tellimust on võimalik täita alates
09.augustist 2012, samuti paluti teatada, kui tellimust ei ole võimalik täita (lk 73) Ringkonnakohus leiab, et arvestades kostja I esimest tellimiskirja, kus puudus rendile andmise alguse kuupäev, kuid mis siiski võeti hageja poolt täitmiseks ja arvestades seda, et
kompromiss oli sõlmitud hageja rahalise võlgnevuse asendamiseks kokkulepitud tingimustel, mis eeldas, et hageja käitub kompromissi täites heas usus, siis saab kostja I 24.07.2012 tellimiskirja ja selle täiendust 25.07.2012 pidada mõningatest puudustest hoolimata kompromisslepinguga kooskõlas esitatuks.
11.Ringkonnakohtu arvates pidi hageja juhul kui ta leidis, et tellimiskiri ei ole nõuetele vastav sellest kostja I viivitamatult teavitama. Kostja I märkis samuti oma kirjas, et ka juhul kui tellimust ei saa täita, siis tuleb sellest teatada (lk 73). Hageja väide, et ta vastas 27.07.2012 kostja I kirjale ning palus tellimus vormistada vastavuses kompromisslepingu punktiga 3 ja siis saab hageja 15 päeva pärast anda tehnika, viitab sellele, et hageja käsitles tellimiskirja puudustega tellimusena. Samas esitas kostja I vastuväite, et tema ei ole nimetatud kirja kätte saanud ja tema nägi seda esmakordselt kohtumenetluse ajal. Maakohus jättis hageja taotluse kiri kohtuistungil asja juurde võtta rahuldamata (lk 114) ja ringkonnakohtule ei ole hageja esitanud väidet, et maakohus rikkus tõendi vastuvõtmisest keeldumisega menetlusnorme, samuti ei ole esitatud taotlust kirja ega selle kättesaamise kinnituse asja juurde võtmiseks ringkonnakohtus. Ringkonnakohus märgib, et TsÜS § 69 lg-st 2 ja TsMS § 230 lg-st 1 tulenevalt on hageja tahteavalduse kehtivuse eelduseks selle kättesaamine kostja I poolt ning seda asjaolu peab tõendama hageja. Asja materjalides puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et kostja I on hageja 27.07.2012 kirja kätte saanud. Eeltoodust tulenevalt on õige apellandi väide, et maakohtu järeldus, et hageja vastas 24.07.2012 kirjale ja palus nõuetekohane tellimus esitada, on ebaõige.
12.Apellandi väide, et tehnika üürimine jäi kokkulepitud mahus toimumata hagejast tulenevatel põhjustel on poolte esitatud tõendite alusel õige. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul tuleb lähtuda kompromissi p-st 1.4., mille kohaselt, juhul kui kostja (OÜ Exarent, käesolevas asjas hageja) ei osuta p 1.2. nimetatud renditeenust ning nõue ei ole täidetud 31.augustiks 2012, siis on kostja kohustatud tasuma hagejale (AS TREF, käesolevas asjas kostja I) tasaarvestamata osa rahas. Ringkonnakohus märgib, et hageja ja kostja I vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja täitis tellimuse 4 131 euro suuruses summas. Hageja oli teadlik, et nõude suurus kokku oli 10 000 eurot. Sellises olukorras oli eelkõige hageja huvi, et tellimuskiri täitmiseks võtta või kui see ei olnud hageja arvates kostjast I tulenevalt võimalik, siis juhtida sellele kostja I tähelepanu. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, et TREF AS ei soovinud renditeenust tellida ja seetõttu kuulub kohaldamisele kompromissi p 1.5., mille kohaselt on OÜ-l Exarent õigus tasuda tasaarvestamata nõue pooles (50 %) ulatuses. Hageja kiri, milles ta 22.08.2012 teatas kostjale I, et on valmis renditeenust osutama alates 27.08.2012, ei ole piisav, et lugeda kostja I renditeenuse kasutamisest keeldunuks. Olukorras, kus hageja ei vastanud 24. ja 25 juuli 2012 kirjadele renditeenuse osutamise kohta, ei saa lugeda hageja pakkumist, et „4 päeva jooksul olen valmis veel renditeenust osutama“ aluseks, mis võimaldaks kohaldada kompromissi p. 1.5. Ringkonnakohus märgib, et 28.12.2011 kohtumäärusega kinnitatud kompromiss on sõnastatud probleemselt, kokku ei ole lepitud, millised õiguslikud tagajärjed saabuvad, kui õigustatud isiku tellimust ei võeta kohustustud isiku poolt täitmisele, kuid teisalt pakub kohustatud isik teenust ajaks, mil õigustatud isik kas neid seadmeid või teenust ennast ei vaja. Kuna pooled sõlmisid kompromissi, mille täitmisel tekkida võivaid probleeme selle kokkuleppega ei hõlmatud, siis tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. Kui õigustatud isik esitas tellimuse, siis pidi kohustatud isik (käesolevas asjas hageja) kas võtma
selle täitmiseks, esitama omapoolsed nõudmised tellimuse täpsustamiseks või keelduma täitmisest. Enam kui kuu pikkune vaikimine ajaliselt piiratud kokkulepe tingimustes ei olnud õigustatud.
13.Ringkonnakohus jätab käesoleva otsusega hagi rahuldamata, kuna puudub alus tunnistada sundtäitmine lubamatuks põhjusel, et hageja on oma kohustuse nõuetekohaselt täitnud.
14.Kuna ringkonnakohus jätab hagi rahuldamata ja rahuldab kostja I apellatsioonkaebuse, siis tuleb maakohtus ja ringkonnakohtus menetlusosaliste poolt kantud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. /digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.