2-13-55305 XXX OÜ avaldus vahekohtunik Hannes Olli poolt 02.05.2012 a tehtud vahekohtu otsuse tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja XXX OÜ (registrikood XXX; asukoht XXX) Avaldaja lepinguline esindaja Jaanus Silm (OÜ Jasitex; asukoht Pärnu mnt 139E-1, 11317 Tallinn; e-post: [email protected]) Puudutatud isik I XXX(isikukood XXX; elukoht XXX) Puudutatud isik II XXX(isikukood XXX; elukoht XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada XXX OÜ avaldus.
2.Tunnustada ja tunnistada täidetavaks vahekohtunik Hannes Olli poolt 02.05.2012. a tehtud vahekohtu otsus.
3.Määrus kuulub viivitamatule täitmisele. Menetluskulude jaotus
2.Jätta muud menetluskulud solidaarselt puudutatud isikute XXX ja XXX kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XXX OÜ on esitanud avalduse vahekohtunik Hannes Olli poolt 02.05.2012 a tehtud vahekohtu otsuse tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks. Avalduse kohaselt sõlmiti avaldaja ja puudutatud isikute vahel 05.04.2011. a kompromissleping, mille kohaselt
2-13-55305 kohustusid puudutatud isikud solidaarselt tasuma avaldajale võlgnevuse summas 1 934.49 eurot. Võlgnevus tuli tasuda alates 15.05.2011. a igakuiste 162 euro suuruste osamaksetena. Puudutatud isikud jäid võlgu juba esimese makse tasumisega ja ei ole teostanud 05.04.2011. a kompromisslepingu kohaselt mistahes makseid avaldajale.
2.05.04.2011. a sõlmitud kompromisslepingu p-s 9 on pooled kokku leppinud vahekohtu alluvuses. Kuna vahekohtuniku valiku õigus oli antud võlausaldajale, esitas XXX OÜ 30.05.2011. a hagiavalduse Advokaadibüroo Laus&Partnerid vandeadvokaadi vanemabi Hannes Ollile lahendamiseks.
3.02.05.2012. a tegi vahekohtunik Hannes Olli otsuse, millega mõistis solidaarselt kostjatelt XXXja XXXXXX OÜ kasuks välja põhivõlg 1 934.49 eurot, viivisvõlgnevus seisuga 30.05.2011. a 19.35 eurot ja alates 30.05.2011. a viivis 0,5% päevas tasumata põhinõudelt kuni võlgnevuse tasumiseni; ning vahekohtumenetluse kulud 900 eurot.
4.Avaldaja palub tunnustada ja tunnistada täidetavaks vahekohtunik Hannes Olli poolt 02.05.2012. a tehtud vahekohtu otsus XXX OÜ hagis XXXja XXXvastu võlgnevuse nõudes.
5.26.11.2013. a määrusega võttis kohus XXX OÜ avalduse menetlusse ning kohustas XXX ja XXX esitama kohtule kirjalikult oma arvamus avalduse kohta. Puudutatud isikud XXX ja XXX esitasid 18.12.2013. a seisukoha, milles teatasid, et soovivad kohtumenetluse lõpetamist, kuna tsiviilasja faktid ei ole õiged ning hageja on kohtule teadlikult valeinformatsiooni esitanud. XXX OÜ on saanud kohtuasjas 2-11-20718 kätte kõik summad ning ka on ülelaekumisi summas 552.27 eurot. Nimetatud ülelaekumised on avaldaja kandnud garaaži rendi alla, mis hõlmab käesolevat tsiviilasja 2-13-55305.
6.Avaldaja leiab oma 19.12.2013. a vastuses puudutatud isikute 18.12.2013. a esitatud seisukohale, et puudutatud isikute avaldus menetluse lõpetamiseks ei kuulu rahuldamisele. Puudutatud isikute poolt esitatud avaldus menetluse lõpetamiseks ja selle lisad ei seondu mistahes viisil ei käesoleva tsiviilasjaga ega ka 02.05.2012. a. vahekohtu otsusega ja sellele eelnenud vahekohtu menetlusega. Tsiviilasjas nr 2-11-20718 toimus menetlus OÜ XXX laenulepingu täitmise nõudes puudutatud isiku I ja XXXsuhtes, mitte aga XXXsuhtes. OÜ XXX nõudis tsiviilasjas nr 2-11-20718 15.06.2010.a. sõlmitud laenulepingu täitmist. 07.09.2011.a. Harju Maakohtu kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-11-20718 kinnitas kohus avaldaja, puudutatud isiku I ja XXXvahelise kompromissi, mille kohaselt XXXja XXX kohustusid solidaarselt tasuma XXX OÜ-le laenulepingujärgse põhivõlgnevuse ja viivise 3 100 eurot ning riigilõivu 239.66 eurot, kokku 3 339.66 eurot 6 kuu jooksul võrdsete osamaksetena iga kuu 15. kuupäevaks alates oktoobrist 2011. a. Kuna vabatahtlikku täitmist ei toimunud, siis andis avaldaja nimetatud kohtumääruse täitmisele Tallinna kohtutäitur Risto Sepp’ale, kes alustas täitemenetlusega nr. 027/2012/1091. Puudutatud isikute I ja II poolt käesolevas tsiviilasjas esitatud dokumentaalsed tõendid (s.h. XXXmaksekorraldused) kinnitavad kohustuse täitmist tsiviilasjas nr. 2-11-20718 tehtud kompromissi täitmist täitemenetluses nr 027/2012/1091 ning seda suuremas osas üldse XXXpoolt (kes ei oma puutumust käesoleva tsiviilasjaga ega vahekohtu menetluse aluseks oleva võlasuhtega). Vahekohtumenetluse aluseks oli avaldaja, puudutatud isiku I ja II vahel 05.04.2013. a. sõlmitud kompromissleping, mis oli sõlmitud seoses avaldaja ja puudutatud isiku I vahel sõlmitud üürilepingu mittenõuetekohase täitmisega puudutatud isiku I poolt. Seega ei seostu puudutatud isikute poolt esitatud tõendid ja seisukoht mistahes viisil käesoleva tsiviilasjaga ega ka vahekohtumenetluses olnud nõudega.
2-13-55305
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud esitatud avalduse ja selle lisadega, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 755 lg 1 kohaselt lahendab avalduse vahekohtu kokkuleppes nimetatud maakohus, kokkuleppe puudumise korral aga maakohus, kelle tööpiirkonnas asub vahekohtumenetluse koht. Käesoleval juhul ei ole pooled kokkuleppes maakohtu tööpiirkonda nimetanud, kuid vahekohtumenetlus on toimunud Tallinnas. Seega kuulub avalduse lahendamine Harju Maakohtu pädevusse.
9.TsMS § 753 lg 1 kohaselt tunnustatakse vahekohtu otsust Eestis ja täitemenetlus vahekohtu otsuse põhjal toimub üksnes juhul, kui kohus on otsust tunnustanud ja tunnistanud otsuse täidetavaks. Sama paragrahvi lg 2 järgi jätab kohus vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise avalduse rahuldamata ja tühistab vahekohtu otsuse, kui on olemas alus vahekohtu otsuse tühistamiseks.
10.Menetlusosalised ei ole välja toonud ega kohus ise tuvastanud TsMS § 751 lg 1 ja 2 sätestatud vahekohtu otsuse tühistamise aluseid. TsMS § 751 lg 1 kohaselt tühistab kohus Eestis tehtud vahekohtu otsuse poole avalduse alusel, kui pool tõendab, et: 1) vahekohtu kokkuleppe sõlminud isiku teovõime oli piiratud; 2) vahekohtu kokkulepe on tühine Eesti õiguse kohaselt või muu riigi õiguse kohaselt, kelle õiguse alusel on pooled otsustanud hinnata vahekohtu kokkuleppe kehtivust; 3) poolele ei ole nõuetekohaselt teatatud vahekohtuniku nimetamisest või vahekohtumenetlusest või kui ta ei ole saanud muul põhjusel esitada ega kaitsta oma seisukohti; 4) vahekohtu otsus käsitleb vaidlust, mida ei ole vahekohtu kokkuleppes nimetatud või mis ületab vahekohtu kokkuleppes määratud piire; 5) vahekohtu moodustamine või vahekohtumenetlus ei vastanud käesolevas osas sätestatule või lubatud pooltevahelisele kokkuleppele ja võib eeldada, et see on oluliselt mõjutanud vahekohtu otsust. TsMS § 751 lg 2 kohaselt tühistab kohus vahekohtu otsuse poole avalduse alusel või omal algatusel, kui kohus teeb kindlaks, et: 1) vaidlust ei võinud Eesti õiguse kohaselt lahendada vahekohtus; 2) vahekohtu otsus on vastuolus Eesti avaliku korraga või heade kommetega. Puudutatud isikud ei ole kohtu hinnangul toonud esile ühegi sellise asjaolu esinemist ja kohus ühegi sellise asjaolu esinemist tuvastanud ei ole.
11.Vahekohtumenetluse pooled on 05.04.2011.a kompromisslepingus sõlminud kirjalikus vormis vahekohtu kokkuleppe (t lk 6), mis vastab TsMS § 717 ja 719 nõuetele. Kokkuleppe esemeks on kooskõlas TsMS § 718 varaline nõue ning ehkki selline varaline nõue tuleneb pooltevahelisest üürilepingust, ei ole vahekohtu kokkuleppe esemeks pooltevahelisest kompromisslepingust ega muudest asjas esitatud tõenditest nähtuvalt TsMS § 718 lg 2 p 1 märgitud vaidlus, mis tooks kaasavahekohtu kokkuleppe tühisuse. Puudub vaidlus vahekohtu pädevuses.
12.Puudutatud isikute väiteid vahekohtu otsuse väidetava täitmise kohta tsiviilasjas 2-1120718 tehtud lahendi täitmise käigus kohus vahekohtu otsuse tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise nõude menetluses arvestada ei saa. Juhul kui puudutatud isikud on lahendit, mille tunnustamist ja täidetevaks tunnistamist avaldaja taotleb, täitnud, on neil võimalik esitada asjakohased väited ja neid kinnitavad tõendid sissenõudjale lahendi täitmise nõudmise käigus.
13.Kuna kohus ei tuvastanud vahekohtu otsuse tühistamise aluseid ja muud puudutatud isikute väited ei ole asjakohased, tunnustab vahekohtu otsust ning tunnistab selle täidetavaks.
14.Avaldaja on palunud jätta menetluskulud solidaarselt puudutatud isikute kanda. TsMS § 172 lg 1 esimene lause näeb üldreeglina ette, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab olukorras, kus hagita
2-13-55305 menetluses osaleb mitu isikut, kohtule võimaluse kaaluda, kas menetluskulud peab täielikult või osaliselt kandma mõni teine menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus on seisukohal, et sõlmides vahekohtu kokkuleppe, pidid nii avaldaja kui puudutatud isikud arvestama vaidluses tehtava vahekohtu lahendi tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise avalduse esitamise ja sellest tulenevate menetluskulude tekkimise võimalikkusega, sh pidi avaldaja arvestama riigilõivu tasumise vajadusega sõltumata sellest, kas kohus avalduse rahuldab või rahuldamata jätab, seejuures on avalduse rahuldamisel tehtav kohtulahend otseselt avaldaja huvides. Kohus on seisukohal, et nõude esitamise asjaolusid arvestades on õiglane jätta menetluskuludest avaldaja kui isiku, kelle huvides lahend tehakse, kanda avalduse esitamisel tasutud riigilõiv ning puudutatud isikute kanda solidaarselt muud menetluskulud.
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis (TsMS § 174 lg 3).
16.Vastavalt TsMS § 623 lg 6 on avaldajal õigus esitada täidetavaks tunnistatud kohtulahend Eesti kohtutäiturile täitmiseks. Tulenevalt TsMS § 757 lg 2 kuulub määrus, millega vahekohtu otsus tunnistatakse täidetavaks, viivitamatule täitmisele. Määruse peale, millega vahekohtu otsus tunnistatakse täidetavaks, ei saa edasi kaevata (TsMS § 756 lg 4).
/allkirjastatud digitaalselt/ Marie Tammsaar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.