Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

osanike 08.12.2025 koosoleku kutse. Kõnealune osanike koosolek jäi toimumata lootuses leida osanike vahel kompromiss hageja osanike ringist väljumiseks. Hagejale ei ole teada, et selle kohta oleks koostatud protokoll või muu dokument. 31.01.2026 edastas kostja juhatus osanike otsuse eelnõu ja kirja teel hääletamise teate kostjale kuuluva kinnistu võõrandamise tehingu heakskiitmiseks. Hääletamise tähtajaks määrati 06.02.2026 kell 17:00. 06.02.2026 kell 15:07 edastas hageja kirjaliku vastuväite osanike otsusele ja osaniku teabenõude. Teabenõudele käesoleva hagi esitamise ajaks vastatud ei ole. 19.02.2026 sai hageja osanike 09.02.2026 hääletusprotokolli, millega loeti vastuvõetuks kostja osanike otsus kostjale kuuluva kinnistu võõrandamiseks järgnevatel tingimustel: 1) võõrandada ühingule kuuluv kinnistu (XXX; registriosa XXX, katastritunnus XXX) osaühingule XXX OÜ (registrikood XXX); 2) Kinnistu müügihind on vähemalt 190 000 eurot (Arco Vara akt ARE-241174K, hindaja. 2026. a kinnitus hinna asjakohasuse kohta); 3) Kinnistu eest tasutakse ostja poolt 100 000 eurot koheselt ning 90 000 eurot järelmaksuga 5 aasta jooksul, tagatuna esimese järjekoha hüpoteegiga. Lubatud on tasaarvestus kolmandate isikute nõuetega; 4) Tehing XXX OÜ-ga kiidetakse osanike poolt heaks, arvestades asjaoluga, et ostjaks oleva ettevõttega seotud M. M. on ühingu osaniku A. M. poeg; 5) Ühingu juhatus on volitatud kinnistu võõrandamistehingu vormistamiseks otsuses määratud tingimustel. Hageja leiab, et otsuse tegemise korda on oluliselt rikutud, sest hagejal puudus võimalus informeeritult hääletada. Otsus tehti kiirustades ja osanikele asjakohast teavet andmata, mistõttu ei olnud osanikel võimalik teha informeeritud otsust. Hääletamiseks määratud tähtaeg peab olema piisav, et osanikel on võimalik tutvuda kogu otsuse aluseks oleva teabega. Osanikul ei ole võimalik kiita heaks ühingu põhivara võõrandamist väidetava likviidsusprobleemi lahendamiseks, kui talle ei anta selgitust ja ülevaadet ühingu majandusseisu kohta ning ebaselged on nii tehingu tingimused kui ka ühingu tegevuse jätkamise tingimused. Hagejal puudus otsuste tegemise ajal ja puudub tänaseni igasugune ülevaade ja arusaam kostja majanduslikust olukorrast, mis väidetavalt tingis vajaduse ühingu põhivara võõrandamiseks. Hagejale ei ole antud teavet kostja kohustustest ega esitatud isegi bilanssi seisuga 31.12.2025. Osanikele ei tutvustatud, millist eeltööd on juhatus teinud kinnistu parimatel tingimustel võõrandamiseks (erinevate ostuhuviliste leidmine, avalik enampakkumine, vahendaja/maakleri kasutamine, et saada turult parim pakkumine). Otsuse eelnõus viidati hindaja kinnitusele, et mitu aastat vana kinnistu hindamisakt on endiselt asjakohane, kuid osanike kõnealust kinnitust tutvustatud ei ole, sh puudub teave, kes isikuliselt vastava kinnituse andis. Samuti puudus igasugune selgitus või juhatuse visioon kostja majandustegevuse jätkamiseks pärast kinnistu, millel toimub ühingu majandustegevus, võõrandamist. Hagejale ei ole teada, kas kostja kasutab kinnistut edasi üürilepingu alusel ning kui, siis millistel tingimustel. Lisaks leiab hageja, et A. M.le kohaldus hääleõiguse piirang. Kinnistu võõrandati XXX OÜ-le, mille ainuke juhatuse liige ja ainuosanik on A. M. poeg M. M. ning millel puudub igasugune iseseisev majandustegevus. Sellises olukorras on A. M.l selge huvide konflikt ning motivatsioon eelistada otsuse vastuvõtmisel isiklikke huve kostja huvidele. Ka leiab hageja, et hääletusprotokoll ei vasta nõuetele ega ole usaldusväärne. Antud juhul ei ole kostja juhatuse 09.02.2026 koostatud hääletusprotokollile lisatud osanike kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud seisukohti ehk hääletusvorme. Protokollis on üksnes märgitud, et osanikud A. M. ja J. M. on hääletanud otsuse vastuvõtmise poolt, kuid hääletusvorme protokollile lisatud ei ole. ÄS § 173 lg-s 4 sätestatud nõue, et hääletusprotokollile tuleb lisada ka osanike esitatud hääled, tagab eesmärki, et osanikud 2

saaksid hääletusprotokolli ja hääletamistulemuse õigsuses veenduda. Käesoleval juhul ei ole võimalik kontrollida ega tuvastada, kas 09.02.2026 hääletusprotokoll vastab tegelikkusele, st kas osanikud hääletusprotokolli märgitud hääled ka tegelikud andsid. Seega ei vasta 09.02.2026 hääletusprotokoll ÄS § 173 lg 4 nõuetele. Ühtlasi leiab hageja, et otsus kahjustab kostjat ja selle võlausaldajate huve ning on vastuolus heade kommetega. Kinnistu on võõrandatud selgelt kahjulikel tingimustel: puudub teave, et kinnistu võõrandati üldse turutingimustel; kinnistu ostuhinnast ligi pool ei kuulu tasumisele koheselt, vaid viie aasta jooksul, mis on väidetava likviidsuskriisi olukorras ebamõistlik ja põhjendamatu; otsuses on heaks kiidetud ostuhinna tasaarvestamine kolmandate isikute nõuetega. Teisisõnu on juba ette kiidetud heaks ostuhinna tasaarvestamine mingite selgelt identifitseerimata tulevikus omandatavate nõuetega. Kui ühingul on käibevahendite nappus, siis saab ühingu ja tema võlausaldajate huvidega kooskõlas olla üksnes vara võõrandamine parima võimaliku hinnaga ning ostuhinna kohene ja täielik tasumine. Eeltoodust tulenevalt palub hageja hagi rahuldada ja tuvastada kostja 09.02.2026 osanike hääletusprotokollis vastu võetud osanike otsuse tühisus. Alternatiivselt esimesele taotlusele, tunnistada kostja 09.02.2026 osanike hääletusprotokollis vastu võetud osanike otsus kehtetuks. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Hageja on väitnud, et kostja juhatuse liikmed on teinud majandustegevusega mitteseotud kulutusi 200 000 euro ulatuses. Vaatamata kostja korduvatele nõudmistele ei ole hageja oma väidet täpsustanud. See summa ei ole ka eluliselt usutav arvestades kostja käibe suurust aastas, mis on samas suurusjärgus. Hageja nõuab korduvalt kostja dokumentidega tutvumist olukorras, kus talle selleks takistusi ei ole. Kostja on esitanud hagejale enam kui 14 000 dokumenti. Kostjalt ei saa aga nõuda koondaruannete või ülevaadete koostamist. Maksu- ja Tolliamet ei ole kontrollimisel rikkumisi avastanud. Kostja märgib, et seoses käibemaksuseaduse muudatustega 2025. aastal muutis kostja raamatupidamislikke põhimõtteid – kui varem kajastati käibena vaid komisjonitasu, siis nüüd ka sõiduki maksumust. See tõi kaasa näilise käibe mitmekordistumise, kuid tegelik tulu on hoopis langustrendis. Selline näiline käibe kasv võis tekitada hagejas huvi kostja tegevuse vastu ja oma osa realiseerimiseks. Kostja on pöördunud ettevõtluskonsultantide poole ettevõtte väärtuse määramiseks, et määrata kindlaks ka hageja osa väärtus. 09.02.2026 hääletusprotokolliga otsustatud XXX kinnistu võõrandamise otsus ei ole vara väljaviimine kostjast, vaid püüd lahendada likviidsuskriisi, mis tulenes kindlustusandjate müügipakkumiste vähenemisest, sisendhindade ja püsikulude kasvust. Üks suurimaid koostööpartnereid ERGO Insurance SE hoiatas, et kui makseviivitusi ei likvideerita, öeldakse koostööleping üles. Kostja maksevõime oli 2026.a-l kriitiline. Kinnistu võõrandamine oli ainus pääsetee. Hageja väited, et kinnistu on võõrandati alla turuhinna on paljasõnalised. Kostja hinnang tugines Arco Vara Kinnisvarabüroo eksperthinnangule, mis hindas kinnistu väärtuseks 190 3

000 eurot. Ostja tasus koheselt 100 000 eurot, 90 000 eurot tasutakse järelmaksuga ja seda tagab hüpoteek ning ostja tasub ka järelmaksu perioodil intressi. Tegemist ei ole ebasoodsate tingimustega. A. M. hääleõigus ei ole ÄS § 177 lg 1 alusel piiratud. Juridiilist isikut ja tema esindajaks oleva füüsilise isiku lähikondset ei saa automaatselt seostada. Hageja ei saa kostja ärilist hinnangut asendada ka enda hinnanguga. Otsuse tegemise korda ei ole rikutud. Hageja vastuväited on protokollile lisatud. Hageja kuritarvitab oma õigusi. Hageja ei soovi mitte kaitsta ühingu huve, vaid püüab oma osa teistele osanikele võimalikult suurema hinnaga maha müüa. Ka hagi tagamise taotlus kostja pangakonto arestimiseks näitab, et hageja ei käitu ühingu suhtes lojaalselt. Kostja kahtlustab, et hageja on seotud kostja konkurendiga XXX OÜ, kes haldab portaali XXX. Hageja huviks on tekitada kostjale majanduslikke raskusi. Seda kinnitab ka rea menetluste algatamine kostja vastu. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Hageja arvamus kostja vastusele Hageja peab kostja väiteid menetlusõiguste kuritarvitamise ja pahatahtlikkuse kohta alusetuteks. Samuti on alusetu spekulatsioon seotusega kostja konkurendi XXX OÜ-ga. Kostja juhatus on teinud ühinguga mitteseotud kulutusi, ei ole täitnud teabenõuet ning A. M.le kohaldus hääleõiguse piirang. Hageja kordab ka kõiki teisi seisukohti, et hääletusprotokoll ei vasta seadusele, otsus tehti kiirustades ja kahjulikel tingimustel. Kohtu põhjendused Pooled on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel lahendab kohus antud asja kirjalikus menetluses istungit pidamata. Kohus jätab hagi rahuldamata, kuna hageja ei ole kohtule suutnud veenvalt tõendada, et kostja juhatus on toime pannud seaduserikkumisi või tegutsenud ühingule kahjulikult. Hageja väited on otsitud, paljasõnalised ja kohati vastuolulised. Kostja vastuväited on piisavalt konkreetsed, majanduslikult mõistlikud ja argumenteeritud. Kohus arvestab ka poolte poolt esile toodud väidet, et hageja soov on müüa oma osa ühingus ja pooled pole jõudnud selles küsimuses kokkuleppele – hagejal on rohkem huve kui äriühingu käekäik ja need huvid võivad olla vastuolulised. Kohus põhjendab oma seisukohti alljärgnevalt. Puudub vaidlus selles, et hageja, J. M. ja A. M. on kostja osanikud võrdsetes osades. Kaks viimast on ka kostja juhatuse liikmed (dtl 10-12). 09.02.2026 on koostatud kostja osanike hääletusprotokoll (vastuvõtmiseks koosolekut kokku kutsumata vastavalt ÄS § 173), mille kohaselt saatis juhatus osanike otsuse eelnõu 31.01.2026 kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõigile osanikele andes seisukohtade esitamiseks tähtaja 06.02.2026 kell 17.00. Osanike otsuse eelnõu sisuks oli kinnistu XXX võõrandamine hinnaga vähemalt 190 000 4

eurot, millest 100 000 eurot tasutakse koheselt ning 90 000 eurot järelmaksuga 5 aasta jooksul tagatuna esimese järjekoha hüpoteegiga. Lubatud on tasaarvestus kolmandate isikute nõuetega. Kinnistu müüakse XXX OÜ-le ning avaldatud on asjaolu, et viimasega seotud osanik A. M. poeg M. M.. Otsuse poolt oli 66,67% osanikest ja vastu 33,33% osanikest. Hääletusprotokollis on ära toodud ka hageja vastuväited (dtl 35-45). Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. Hageja vaidlustab eeltoodud otsust. Kuna kohus lahendab vaid selle otsuse kehtivuse küsimust, jätab kohus tähelepanuta hagis toodud väited varasematest osanike koosolekutest ja nende otsustest (dtl 27-33). Kohus ei tegele ka küsimusega, kas kostja juhatuse liikmed on teinud mittevajalikke kulutusi summas 200 000 eurot (dtl 216-228), sest ka see ei ole hagi esemeks. Kohus jätab tähelepanuta kostja spekulatsiooni hageja seotusest kostja konkurendiga, sest spekulatsioonidele kohus tugineda ei saa. ÄS § 177‘ lg 1 järgi „osanike otsus on tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti kui rikuti oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise või otsuse tegemise korda. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.“ Hageja vaidlustab otsust, kuna selle tegemise korda on rikutud. Esimesena toob hageja välja, et tal puudus võimalus informeeritult hääletada. Seejuures viitab hageja mitmetele teabenõuetele (dtl 229-231) ja kohtulahendile tsiviilasjas nr 2-24-10745, millega kohustati kostjat esitama terve hulk andmeid ja dokumente mh tehingutest aastatel 2017-2023 (dtl 14-24). Kohus leiab, et nimetatu ei puuduta aga vaidlusalust otsust. Hageja on soovinud sedavõrd laia dokumentide ringi, et see ei puuduta mingit üksiktehingut, samuti piirduvad dokumendid aastaga 2023. Vaidlusalune otsus puudutas vaid ühe kinnistu müüki. Seejuures on hageja hääletanud müügile vastu. Kuidas hüpoteetiline täiendava teabe andmine oleks mõjutanud hageja hääletamistulemust või osanike hääletustulemust jääb arusaamatuks. Hageja väited on ka vastuolulised. Ühelt poolt kurdab hageja teabe puudumist, teiselt poolt märgib, et on ise olnud passiivne osanik ega omanud ülevaadet kostja tegevusest. Sellega on hageja ise viinud ennast olukorda, kus teatud aja pärast ei pruugi tal kostja majandustegevusest ülevaadet olla. Kostja süüdistamine, et hageja ei tea kostja majandustegevusest palju, olukorras, kus hageja ei pidanud vajalikuks pikema perioodi jooksul sellest huvituda, ei ole kohtu hinnangul kohane. Antud konkreetse vaidlustatava otsuse puhul ei ole kohtu ette toodud ühtegi asjaolu, mis annaks aluse arvata, et hageja ei teadnud mille poolt või vastu ta hääletas. Tegemist on otsitud põhjusega. Järgmiseks otsitud põhjuseks on hageja väide hääletamisprotokolli mittevastavusest nõuetele ning selle ebausaldusväärsus. Kohtule jääb arusaamatuks, milles seisneb hääletusprotokolli ebausaldusväärsus. Kohtu hinnangul saab see esineda juhul, kui hääletusprotokoll ei kajasta tegelikkust õigesti. Antud juhul see nii ei ole. Vastuvõetavas otsuses on õigesti kajastatud selle sisu, hääletamistulemused vastavad tegelikkusele, lisatud on ka hageja vastuväited. Kohtule jääb arusaamatuks, kas hageja vaidlustab seda, et tema hääletas otsusele vastu ja teised osanikud poolt, selle sisu oli teine või midagi muud. Kohtu hinnangul püüab hageja leida formaalseid vigu kostja tegevuses. See ja pidev ning laiaulatuslik teabenõude esitamine, hagi tagamiseks kostja arvelduskonto arestimise taotlemine annab põhjust väita, et hageja huvid ei pruugi haakuda äriühingu huvidega, vaid teenivad hageja isiklikke huve osa väärtuse määramise vaidluses. Antud juhul aga kohus ei tuvasta vaidlustatava otsuse vastuvõtmise formaalseid puuduseid, mis võimaldaksid tunnustada selle tühisust. Vastavalt ÄS § 173 lg 1 on osanikel õigus vastu võtta otsuseid osanike koosolekut kokku kutsumata. Juhatus on 5

saatnud otsuse eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja määranud seisukoha esitamise tähtaja, nagu sätestab sama paragrahvi 2. lõige. Hääletusprotokollis on kajastatud ÄS § 173 lg 3 nõutud andmed, sh hageja eriarvamus. Hageja eriarvamus on täies ulatuses ka kohtule esitatud. Asjaolu, et lisana ei ole märgitud poolthääletanud, sh protokollija, seisukoht (ÄS § 173 lg 4) ei anna alust kahelda protokolli ehtsuses ega tunnustada hääletamistulemuse tühisust. Hageja leiab, et osanik A. M.le kohaldus hääleõiguse piirang, kuna kostja kinnistu müüdi tema poja M. M.ga seotud äriühingule. Hageja tugineb ÄS § 177 lg-le 1. ÄS § 177 lg 1 kohaselt „osanik ei või hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest, nõusoleku andmist osanikule tema osa võõrandamiseks, osaniku ja osaühingu vahel tehingu tegemist või osanikuga õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või õigusvaidluses osaühingu esindaja määramist või küsimusi, mis puudutavad selle kontrollimist või hindamist, milline on osaniku või tema esindaja tegevus juhatuse või nõukogu liikmena. Esindatuse määramisel selle osaniku hääli ei arvestata.“ Esiteks märgib kohus, et nimetatud säte vaidlusalust situatsiooni ei puuduta. Antud situatsioonis müüs kostja oma kinnistu teisele äriühingule. See situatsioon ei puudutanud M. M. kohustustest või vastutusest vabastamist, nõusoleku andmist tema osa võõrandamiseks, M. M. ja kostja vahel tehingu tegemist või õigusvaidluse pidamist või M. M. tegevust juhatuse või nõukogu liikmena. Kohus nõustub kostjaga, et ka kohtupraktika ei anna alust laiendada antud sätte kehtivust käesolevale situatsioonile. Vastavalt Riigikohtu lahendile nr 2-17-11639 on ÄS § 177 lg-s 1 sätestatud hääletamispiirangu eesmärk vältida osaniku ja osaühingu huvide konflikti olukorras, kus osanikul võib tehingut tehes tekkida soov eelistada oma majanduslikke huve ühingu omadele. Sellist huvide konflikti kohus tuvastanud ei ole. Kohus peatub tehingu võimalikul kahjulikkusel allpool. Ostja XXX OÜ ei ole ka M. M. kontrolli all. Seetõttu ei saa kohus jõuda järelduseni, et M. M. pidanuks hääletamisest taanduma. Kohtu hinnangul on kostja käitunud otsustuse tegemisel hea usus ning avaldanud kõik andmed kõigile osanikele teadliku otsustuse tegemiseks. Kostja kinnisasja võõrandamise kahjulikkuse otsustab selle majanduslik sisu. Kostja on esile toonud, et tal olid käesoleva aasta alguses likviidsusprobleemid, mille tulemusena ähvardasid mõned kostja koostööpartnerid koostöö lõpetada. See oleks aga mõjunud kostja majandustegevusele halvavalt. Kohtu hinnangul on kostja neid väiteid suutnud tõendada. Näiteks on ERGO Insurance SE 20.01.2026 e-kirjas tundnud muret senise koostöö pärast ning palunud hiljemalt 23.01.2026 tellida kõik vajalikud arved müüdud sõidukite kohta ja tasuda need vastavalt maksetähtajale, vastasel korral on nad sunnitud koostöö lõpetama (dtl 136146). Seega esines kostjal vajadus täiendavate rahaliste vajaduste järele. Vara müük sellisel juhul on tavapärane majanduslik otsus likviidsuse suurendamiseks. Hageja leiab, et kostja on müünud kinnistu alla turuhinna, samas väites vastuoluliselt, et turuhind on talle teadmata. Kohus leiab, et kostja ei ole müünud oma kinnisvara kahjulikel tingimustel. Kostja on kinnisvara väärtuse kindlaksmääramiseks tellinud Arco Vara Kinnisvarabüroo OÜ-st ekspertarvamuse (nr ARE-241174K), mille kohaselt on Saku alevikus, XXX asuva kinnistu turuväärtus 190 000 eurot (dtl 148-186). Kohus leiab, et kinnisvara turuhinna väljaselgitamiseks ekspertarvamuse tellimine vastab igati ettevõtjalt oodatavale hoolsusele. Selle hinnaga on kinnistu ka müüdud. Seejuures ei oma tähendust, kas XXX OÜ-l on majandusaasta aruande kohaselt märkimisväärset majandustegevust või mitte (dtl 49-55). Tähtis on see kas ostja suudab müügihinda tasuda. Müügihinna mittetasumise väidet hageja esitanud ei ole. Teiseks on oluline see, kas hinna tasumine on lepingus tagatud. Antud juhul on hiljem tasutav müügihind tagatud hüpoteegiga, mis on kantud kinnistusraamatusse (dtl 47-48). See on kohtu hinnangul piisav tagatis, sest kinnistu hind on 6

ligi 2 korda suurem kui hüpoteegi väärtus ning kostja ei ole seega võtnud mingeid ebamõistlikke riske. Hageja vaidleb vastu sellele, et kostja on nõustunud müügihinna tasumisega osade kaupa ning on olnud nõus ka tasaarvestusega. Viimase osas märgib kohus, et tasaarvestuse märkimine lepingusse või selle mittemärkimine ei muuda midagi. Tasaarvestuse õigus on kohustatud isikul igal juhul, sest see tuleneb seadusest (Võlaõigusseadus § 197). Mis puudutab ostuhinna tasumist osade kaupa, siis ka see ei riku kohtu hinnangul kostja huve. Kostja huvi oli saada kiiresti lahendatud likviidsusprobleem, mis oli eksistentsiaalse olemusega. See nõudis vara kiiret müüki. Vara kiirmüügi puhul saab valida põhimõtteliselt kas odavama hinna või heade maksetingimuste vahel. Kostja on selles situatsioonis teinud endale kasuliku tehingu, sest on saanud enamuse müügisummast kohe kätte, väiksem osa teenib aga intressi, milleks on vähemalt 1500 eurot igas kuus + 5% tasumata summalt aastas. Lisaks on see tagatud kohtuliku hüpoteegiga (dtl 128-135). Kohus leiab, et kostja on vara kiirmüügi situatsioonis toiminud igati mõistlikult ning hageja vastuväited on alusetud. Kohus leiab, et osanike 09.02.2026 protokollis kajastatud otsus Saku alevikus, XXX asuva kinnistu müümisel ei kahjusta kostja ega tema võlausaldajate huve. Kohus ei tuvasta ka asjaolusid, kuidas see otsus oleks vastuolus heade kommetega. Seda väidet ei ole ka hageja täiendavalt faktiliselt ka sisustanud. Mis puudutab poolte vaidlust hageja osa väärtuse küsimuses, siis obiter dictum korras märgib kohus, et mõistlik on kostja positsioon tellida asjatundjalt ettevõtte väärtust hindamine ja sellest tulenevalt tuletada kostja osa väärtus. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et hagi on alusetu ja jääb rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Kostja menetluskulude nimekirja esitanud ei ole. Kostjat on esindanud kohtumenetluses ka seaduslikud esindajad ning seetõttu lepingulise esindaja kulu puudub. Sel põhjusel ei ole ka kostja menetluskulusid, mida rahaliselt kindlaks määrata. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik kohtunik

7

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.