Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Karin Sonntak
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. jaanuar 2014.a, Kentmanni 13, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-10619
Tsiviilasi
XXXOÜ (pankrotis) pankrotihalduri Ly Müürsoo hagi XXXAS-i vastu rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmiseks summas 4 283.34 eurot. Hagi hind 4 283.34 eurot.
Menetlusosalised ja nende
Hageja: XXXOÜ (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo (epost [email protected]) Hageja esindaja: vandeadvokaat Kersti Kägi (e-post [email protected]) Kostja: XXXAS (registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja esindaja: prokurist Ülle Tamme (e-post [email protected])
esindajad
Asja läbivaatamine
09.12.2013.a kohtuistungil
Kohtule 04.03.2013.a esitatud hagiavalduse ning selle täienduse kohaselt algatas Pärnu Maakohus 29.01.2010.a XXXOÜ (pankrotis, endine ärinimi XXXOÜ) pankrotimenetluse, 05.03.2010.a kuulutas kohus pankroti välja. Perioodil 29.10.2009.a kuni 29.01.2010.a, s.o kolm kuud enne pankrotimenetluse algust, on tehtud väljamakseid XXXOÜ (pankrotis) arvelduskontolt Swedbank AS-s XXXAS-ile kokku summas 67 019.68 krooni ehk 4 283.34 eurot. Pärnu Maakohus kinnitas oma 04.05.2011.a määrusega jaotusettepaneku XXXOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. Määrusest nähtub, et XXXOÜ-l (pankrotis) on 28 võlausaldajat ja nende hulgas ei ole XXXAS-i. Seega on XXXOÜ (pankrotis) rahuldanud XXXAS-i nõude enne pankrotimenetluse algatamist täies ulatuses ja sellise nõude rahuldamisega on eelistatud XXXAS-i teistele võlausaldajatele. Kuna XXXAS ei ole XXXOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses nõudeavaldust esitanud, siis on ilmselgelt XXXOÜ (pankrotis) makseid tehes eelistanud XXXAS-i teistele XXXOÜ (pankrotis) võlausaldajatele ja rahuldanud XXXAS-i nõude täies ulatuses. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista. Kostja vastuväidete kohaselt on ta, erinevalt teistest võlausaldajatest, elutähtsa teenuse osutaja vedelkütuse seaduse § 3 lg 7 mõttes. Kostja müüs XXXOÜ-le (pankrotis) krediitkaardi abil kaupa s.o kütust, milleta võlgnikul ei oleks olnud mingit võimalust jätkata majandustegevust ja mille puudumise tõttu oleksid veelgi vähenenud võlgniku tulud ning suurenenud teiste võlausaldajate nõuded. Kostjalt ostetud kütuse abil oli võlgnikul võimalik saada täiendavat tulu, mida kasutada võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. XXXOÜ (pankrotis) maksed tarbitud kütuse eest laekusid kostjale otsekorralduse alusel. Kohustuste täitmine ei toimunud ebatavaliste maksevahenditega ning maksete laekumise ajal ei olnud kostja teadlik hageja maksejõuetusest. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole ära toonud ühtegi põhjendust, mil viisil võlgnik, makstes ära XXXAS-ile kokku 67 019.68 krooni ning jäädes kostjale veel võlgu, kahjustas teisi võlausaldajaid. Kostja ei ole XXXOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses oma nõuet esitanud, kuna hindas raha saamise võimalust väikseks. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning kuulanud ära pooled, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et Pärnu Maakohus algatas 29.01.2010.a XXXOÜ (pankrotis) pankrotimenetluse ja 05.03.2010.a kuulutas pankroti välja (tl 28-35). 14.11.2009.a, 14.12.2009.a ja 19.01.2010.a on XXXOÜ (pankrotis) arvelduskontolt tehtud väljamaksed XXXAS-ile kokku summas 67 019.68 krooni ehk 4 283.34 eurot (tl 36). Pankrotiseaduse (PankrS) § 109 lg 1 sätestab, et tagasivõitmisel tunnistab kohus sama seaduse §des 110-114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. Seega on rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmise eelduseks võlausaldajate huvide kahjustamine. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas XXXOÜ (pankrotis) arvelduskontolt XXXAS-ile tehtud väljamaksed, mille alusel XXXOÜ (pankrotis) tasus XXXAS-ile rahalisi kohustusi kokku summas 67 019.68 krooni ehk 4 283.34 eurot, kahjustavad hageja teiste võlausaldajate huve.
Hageja hinnangul jäid teised võlausaldajad halvemasse olukorda, kuna ühe kreeditori eelistamine teistele olukorras, kus võlgnik oli võlgu oma teistele võlausaldajatele pikema perioodi vältel, kahjustas nende võlausaldajate huve. PankrS § 109 lg 1 sätestab, et tagasivõitmisel tunnistab kohus sama seaduse §-des 110-114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. PankrS § 113 lg 1 p 2 järgi kohus tunnistab kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti kolme kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui täitmine toimus ebatavalise maksevahendiga või enne täitmise tähtpäeva või üht võlausaldajat teisele eelistades, samuti kui võlgnik oli täitmise ajal maksejõuetu ja võlausaldaja teadis või pidi võlgniku maksejõuetusest teadma. Hageja poolt viidatud PankrS § 113 lg 1 p 2 ei sisalda võlausaldajate huvide kahjustamise eeldust. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja ära toonud ühtegi põhjendust, mil viisil XXXOÜ (pankrotis), makstes ära XXXAS-ile võlgnetavad summad, kahjustas teisi võlausaldajaid. Kohus nõustub kostja vastuväidetega. Hageja ei ole käesolevas kohtumenetluses suutnud tõendada, et 14.11.2009.a, 14.12.2009.a ja 19.01.2010.a rahaliste kohustuste täitmisega kahjustati teiste võlausaldajate huve. Võlgniku enda selgituse kohaselt oli tema põhiliseks tegevusalaks ehitustegevus. Kostja müüs XXXOÜ-le (pankrotis) krediitkaardi abil kaupa s.o kütust. Kütuse tarbimine on aga kohtu hinnangul vajalik ettevõte igapäevase majandustegevuse korraldamiseks. Seega toimus XXXOÜ (pankrotis) ja kostja vahel tavapärane majandustegevus. Kohus on seisukohal, et võlgniku majandustegevuse jätkamiseks oli kostja poolt pakutud teenuste kasutamine s.o kütuse krediitkaardi kasutamine ning selle alusel kütuse tarbimine XXXOÜ (pankrotis) jaoks väga oluline. Kohus nõustub kostjaga selles, et XXXAS-ile 67 019.68 krooni tasumisega, samas jäädes XXXAS-ile veel võlgu, ei kahjustatud teisi võlausaldajaid. Kohustuste osaline täitmine tõi õigusliku tagajärjena kaasa vastavatest rahalistest kohustustest vabanemise XXXAS-i ees. Kohus leiab, et kostja tegevus võlgnevuse tagasinõudmisel ei välju tavalise majandustegevuse piirest ning seda ei saa pidada ebatavaliseks käitumiseks või teadlikuks võlausaldajate kahjustamiseks. Käesolevas vaidluses ei saa väita, et võlausaldaja tegevuse põhjus oli võlgniku pankrotioht. Majandustegevuses võlgnevuse tagasinõudmine on õiguspärane tegevus. Võlgnik ei ole kostjat oma maksejõuetusest teavitanud, seega ei saanud olla kostja teadlik võlgniku maksejõuetusest 14.11.2009.a, 14.12.2009.a ja 19.01.2010.a, s.o vaidlusaluste makste teostamise ajal. Kohus leiab, et kohtumenetluses pole tuvastatud teiste võlausaldajate kahjustamist, seega puudub hagejal alus rahalise kohustuse täitmise tagasinõudmiseks. Eeltoodu alusel jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.