S. L. A. S. R. S. A. S. liisingulepingutest tuleneva võlgnevuse ja viiviste nõudes
Tsiviilasja hind
80 256,82 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: S. L. A. S. xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Hageja esindaja: I. K. - xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx E-post Kostjad: R. S. xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; A. S. xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxx; Kostjate esindaja: advokaat K. H. A. H. G. L. O. , asukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx E-post).
esindajad
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi R. S. A. S. osaliselt. 2.Välja mõista R. S. A. S. S. L. A. S. 17 932 (seitseteist tuhat üheksasada kolmkümmend kaks) eurot 37 senti võla katteks ja 17 932 (seitseteist tuhat üheksasada kolmkümmend kaks) eurot 37 senti viivise katteks. 3.Jätta rahuldamata hagi lisanduva viivise väljamõistmiseks. 4.Jätta rahuldamata hagi A. S. nr. 0170390 tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotus Jätta hageja menetluskuludest 42 % solidaarselt kostjate
kanda
ning kostjate
menetluskuludest 58 % hageja kanda. Edasikaebamise kord ja otsuse jõustumine Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest 16.jaanuaril 2014.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. Maakohtu otsus jõustub eelkõige, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud. Kui isik taotleb apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. I. Hageja nõuded ja nende põhjendused
1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid S. L. A. S. ) ja O. B. ) 2007.aastal neli liisingulepingut: 1) 20.04.2007. a liisinguleping nr 0160205L, mille esemeks oli sadulauto Volvo FH12, 4 x4, 12,0, ehitusaasta 2001; 2) 22.06.2007. a liisinguleping nr 0167735L, mille esemeks oli maastur Kia Sorento 2,5, ehitusaasta 2007; 3) 16.07.2007.a. liisinguleping nr 0170390L, mille esemeks oli sadulauto Mercedes-Benz 1844 LS Actros 11,9, ehitusaasta 2003; 4) 30.10.2007.a. liisinguleping nr 0181586L, mille esemeks oli sadulauto Iveco Stralis AS 440S45 T/P 10,0, ehitusaasta 2007. Liisingulepingute p 11.1 kohaselt kohustus ostja hiljemalt järgmisel päeval pärast eseme enda valdusse saamist sõlmima eseme vabatahtliku ja kohustusliku kindlustuslepingu ning lepingu üldtingimuste p.6.3 kohaselt kohustus kindlustusmakseid ja muid kindlustusega seotud kulutusi tasuma täielikult ostja. Lepingute sõlmimisele eelneval (19.04.2007, 21.06.2007) või samal kuupäeval (30.10.2007 sõlmiti kindlustuslepingud kindlustusandja AS Hansa Varakindlustuse ja kindlustusvõtjana liisinguvõtja vahel, mille kohaselt oli liisinguvõtja kohustatud hageja vahendusel tasuma kindlustusmakseid kindlustusleppes märgitud tähtajaks ja korras.
1.2.Liisinguvõtja rikkus liisingulepingutest ja kindlustuslepetest tulenevaid kohustusi, jättes lepingute ja kindlustuslepete alusel tasumisele kuuluvad põhiosa- ja intressimaksed ning kohustusliku liikluskindlustuse ja kaskokindlustuse maksed tasumata. Lepingu nr. 0160205L alusel tasumisele kuuluvatest maksetest jättis liisinguvõtja tasumata põhiosa ja intressi ning kaskokindlustusmaksed kokku summas 6649,23 eurot. Hageja on tasunud liisinguvõtja eest nimetatud lepingu esemeks oleva sõiduki liikluskindlustusmaksed
summas 2528,28 eurot. Põhiosa võlgnevuselt on hageja arvestanud viivist vastavalt lepingus kokkulepitule 0,25 % päevas – kokku 1392,97 eurot. Lepingu nr. 0167735L alusel tasumisele kuuluvatest maksetest on liisinguvõtja jätnud tasumata põhiosa ja intressi ning kaskokindlustusmaksed kokku summas 4542,24 eurot. Hageja on tasunud liisinguvõtja eest nimetatud lepingu esemeks oleva sõiduki liikluskindlustusmaksed summas 93,37 eurot. Põhiosa võlgnevuselt on hageja arvestanud viivist vastavalt lepingus kokkulepitule 0,25 % päevas – kokku 823,41 eurot. Lepingu nr.0170390L alusel tasumisele kuuluvatest maksetest jättis liisinguvõtja tasumata põhiosa ja intressi kokku summas 7775,55 eurot. Hageja on tasunud liisinguvõtja eest ka nimetatud lepingu esemeks oleva sõiduki liikluskindlustusmaksed summas 811,42 eurot. Põhiosa võlgnevuselt on hageja arvestanud viivist vastavalt lepingus kokkulepitule 0,25 % päevas – kokku 1905,85 eurot. Lepingu nr. 0181586L alusel tasumisele kuuluvatest maksetest jättis liisinguvõtja tasumata põhiosa ja intressi ning kaskokindlustusmaksed kokku summas 10054,91 eurot. Hageja on tasunud liisinguvõtja eest nimetatud lepingu esemeks oleva sõiduki liikluskindlustusmaksed summas 1388,04 eurot. Põhiosa võlgnevuselt on hageja arvestanud viivist vastavalt lepingus kokkulepitule 0,25 % päevas – kokku 2206,37 eurot.
1.3.S. L. A. S. O. B. sõlmitud liisingulepingutest nr. 0160205L, 0167735L ja 0181586L tulenevate rahaliste kohustuste täitmise tagamiseks sõlmiti hageja ja R. S. kostja 1) ning hageja ja A. S. kostja 2) vahel käenduslepingud, milliste kohaselt kohustusid kostjad tagama solidaarselt liisinguvõtjaga hageja ja liisinguvõtja vahel vastavatest lepingutest tulenevate kohustuste kohase ja täieliku täitmise. Kummagi kostja vastutuse piirmääraks oli lepingu nr. 0160205L puhul 46 010,80 eurot, lepingu nr. 0167735L puhul 32 114,38 eurot ning lepingu nr. 0181586L puhul 99 777,20 eurot. 16.07.2007.a. sõlmitud liisingulepingust nr. 0170390L tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks on sõlmitud käendusleping Aire S. . Tema vastutus nimetatud lepingu puhul oli piiratud 45 699,82 euroga. Kuna liisinguvõtja rikkus lepingutest tulenevaid kohustusi, lõpetas hageja liisingulepingud ennetähtaegselt, teavitades sellest ka kostjaid.
1.4.Liisinguvõtja ei täitnud kohustust tagastada vara –sadulautosid Volvo FH12, MB 1844 LS Actros ja Iveco Stralis ning maasturit Kia Sorento. Seetõttu pöördus hageja tagastusteenust pakkuva koostööpartneri C. E. O. . Sadulauto Volvo FH12 valdus taastati 05.03.2010.a, misjärel andis hageja sõiduki võõrandamiseks üle B. R. O. . C. E. O. B. R. O. hagejale arve kogusummas 333,94 eurot (käibemaksuta), mille hageja tasus. Vara realiseerimisest saadu ei katnud hageja lepingust tulenevat nõuet liisinguvõtja vastu. Hageja kahju moodustab lepingust nr.0160205L tulenev nõue- 24 399,57 eurot (s.h.vara jääkmaksumus 13 131,92 eurot (käibemaksuta), debitoorne võlgnevus 6649,23 eurot, vara tagastamise ja vahendamisega seotud kulud, kokku 697,17 eurot (käibemaksuta), kindlustusmaksete võlgnevus 2528,28 eurot ja viiviste võlgnevus 1392,97 eurot), millest on lahutatud vara realiseerimisest saadud summa 8999,97 eurot (käibemaksuta). Hageja nõuab seega 15 399,60 euro (24 399,57 eurot – 8999,97 eurot) hüvitamist. Maasturi Kia Sorento valdus taastati 17.12.2009. a, misjärel andis hageja sõiduki võõrandamiseks üle V. A. S. . C. E. O. V. A. S. hagejale arve kogusummas 333,94 eurot (käibemaksuta), mille hageja tasus. Vara realiseerimisest saadu ei katnud hageja lepingust tulenevat nõuet liisinguvõtja vastu. Hageja kahju moodustab lepingust nr. 0167735 tulenev nõue -21 225,77 eurot (vara jääkmaksumus 15 432,81 eurot (käibemaksuta), debitoorne
võlgnevus 4542,24 eurot, vara tagastamise kulu 333,94 eurot (käibemaksuta), kindlustusmaksete võlgnevus 93,37 eurot ja viiviste võlgnevus 823,41 eurot), millest on lahutatud maasturi realiseerimisest saadud summa 11 223,95 eurot (käibemaksuta). Hagejale on laekunud 48,19 eurot. Hageja vähendab nõuet 2463,79 euro võrra, nõudes 7489,84 euro (21 225,77 eurot – (11 223,95 eurot +48,19 eurot +2463,79 eurot)) hüvitamist. Sadulauto Mercedes-Benz 1844 LS Actros valdus taastati 07.07.2009. a, misjärel andis hageja sadulauto võõrandamiseks üle B. R. O. . C. E. O. B. R. O. hagejale arve kogusummas 287,60 eurot (käibemaksuta), mille hageja tasus. Vara realiseerimisest saadu ei katnud hageja lepingust tulenevat nõuet liisinguvõtja vastu. Hageja kahju moodustab lepingust nr. 0170390L tulenev nõue- 22 625,54 eurot (vara jääkmaksumus 11 845,12 eurot (käibemaksuta), debitoorne võlgnevus 7775,55 eurot, vara tagastamise kulu 287,60 eurot (käibemaksuta), kindlustusmaksete võlgnevus 811,42 eurot ja viiviste võlgnevus 1905,85 eurot) , millest on lahutatud sadulauto realiseerimisest saadud summa 13 500 eurot (käibemaksuta). Hageja vähendab nõuet 6632,17 euro võrra, nõudes 2493,37 euro (22 625,54 eurot – (13 500 eurot + 6632,17 eurot) ) hüvitamist. Sadulauto Iveco Stralis valdus taastati 14.07.2009. a, misjärel andis hageja sadulauto võõrandamiseks üle B. R. O. . C. E. O. B. R. O. hagejale arve kogusummas 309,28 eurot, mille hageja tasus. Vara realiseerimisest saadu ei katnud hageja lepingust tulenevat nõuet liisinguvõtja vastu. Hageja kahju moodustab lepingust nr. 0181586L tulenev nõue- 54 113,36 eurot (vara jääkmaksumus 40 154,76 eurot (käibemaksuta), debitoorne võlgnevus 10 054,91 eurot, vara tagastamise kulu 309,28 eurot (käibemaksuta), kindlustusmaksete võlgnevus 1388,04 eurot ja viiviste võlgnevus 2206,37 eurot), millest on lahutatud sadulauto realiseerimisest saadud summa 20 000 eurot (käibemaksuta). Hageja vähendab nõuet 14 512,29 euro võrra, nõudes 19 601,07 euro (54 113,36 eurot – (20 000 eurot + 14 512,29 eurot)) hüvitamist.
1.5.Hageja on teavitanud kostjaid nende käenduslepingutest tulenevatest kohustustest 12.02.2009. a saadetud kirjas. 17.10.2010. a kirjas informeeris hageja kostjaid nõude suurusest. Kostjad ei ole hagejale võlgnevusi tasunud. Kuna liisinguvõtja ega käendajad ei ole oma lepingutest tulenevaid kohustusi täitnud, on hageja, S. L. A. S. võlaõigusseaduse (VÕS) §-de 76 lg 1, 455 lg 1, 367 lg 1, 101 lg 1 p 6, 142 lg 1, 145 lg 1 ning 65 lg 1 pöördunud kohtu poole, taotledes kostjatelt solidaarselt välja mõista liisingulepingutest nr 0181586L, 0167735L ja 0160205L tulenev võlgnevus summas 42 490,51 eurot ning viivis protsendina põhinõudelt (38 067,76 eurot) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni liisingulepingutes sätestatud määras, so 0,25% päevas. Kostja A. S. hageja välja mõista liisingulepingust nr 0170390L tulenev võlgnevus 2493,37 eurot ning viivis protsendina põhinõudelt (587,52 eurot) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni liisingulepingus sätestatud määras, so 0,25% päevas. II. Kostjate vastuväited Kostjad oma vastuses hagile ( tl.34-40, II kd.) ja täiendavas seisukohas (tl.63-65, II kd) ei tunnista nende vastu suunatud nõudeid, olles seisukohal, et nõuded on osaliselt aegunud ja osaliselt põhjendamata, mistõttu taotlevad kostjad hagi rahuldamata jätmist.
2.1.Liisingulepingu nr 0181586L (sõiduk Iveco Stralis) alusel tasumisele kuulunud nõuetest on aegunud nõuded arve nr 8526314418 alusel (summas 1435,34 eurot), mille maksetähtaeg oli 30.12.2008 ja arve nr 8522242568 alusel (summas 1106,86 eurot), mille maksetähtaeg oli 30.11.2008. a. Nimetatud nõuete aegumistähtaeg algas 31.12.2008. a ja
lõppes 31.12.2011. a, mistõttu on põhjendatud aegumise kohaldamine nõude, summas 2542,20 eurot osas TsÜS §-de 146, 147 lg 1 ja 154 alusel. Kuna hageja debitoorse võlgnevuse nõue on osaliselt aegunud, on hageja viivise arvestus muutunud TsÜS § 144 järgi valeks. Seega tuleb viivise nõue summas 2206,37 eurot jätta rahuldamata. Kostjad vaidlevad vastu hageja nõudele liisingulepingu nr 0181586L alusel sõiduki tagastamisega seotud kulude väljamõistmiseks summas 309,28 eurot. Kostjatele teadaolevalt on hageja esitanud liisinguvõtjale liisingulepingu täitmise nõudeid, kuid ei ole teavitanud lepingu ülesütlemisest. Kuigi VÕS § 195 lg 1 ei näe ette vorminõuet ülesütlemisavaldusele, tuleb liisingulepingu p 13.1 järgi kõik lepingule tehtavad muudatused vormistada kirjalikult. O. C. E. sõiduki B. O. üle ootamatult ja eelnevalt teavitamata, teavitamise korral oleks liisinguvõtja sõiduki ise tagastanud. Seega ei olnud liisinguvõtjal võimalik kahju tekkimist vältida. Täitmata on kahju hüvitamise eeldused. VÕS § 127 lg 3 ja 4 järgi. Hageja ei ole pöördunud sõiduki tagastamiseks kolmanda isiku poole O. B. tulenevalt. Seega puudub põhjuslik seos ning kostjad ei ole kohustatud kahju hüvitama. Kostjad esitavad aegumise vastuväite ka liisingulepingu nr 0181586L alusel esitatud kindlustusmaksete nõudele kogusummas 1388,04 eurot. Hagiavalduse lisaks olevast AS Salva Kindlustuse kinnitusest nähtuvalt on hageja tasunud arve nr AA28867 summas 694,02 eurot 10.12.2008. a ja arve nr AA30246 summas 694,02 05.06.2009. a. Arvete tasumisega läks nõue üle hagejale, nõude aegumine algas vastavalt 11.12.2008. a ja 05.06.2009. a ning lõppes 11.12.2011. a ja 05.06.2012. a. Kostjate vastuväidete kohaselt võõrandati sõiduk Iveco Stralis turuhinnast madalama hinnagahageja väidete kohaselt hinnaga 20 000 eurot (käibemaksuta)., Tõendeid, mis kinnitaksid sõiduki võõrandamist ja hinda ei ole esitatud. Hagiavaldusele lisatud dokumentidest nähtuvalt oli sõiduki jääkmaksumuseks 40 154,76 eurot (käibemaksuta). Eeldades hageja väidete õigsust ilmneb, et 1 aasta 8 kuu vanune sõiduki (ehitusaasta 2007) müügihind moodustas orienteeruvalt 25% sõiduki maksumusest 2007.a. Automüügiportaali auto24.ee võrdluse andmetest nähtuvalt on identne sõiduk olnud müügis hinnaga 41 415 eurot, mis oli sõiduki üleandmisel hagejale tema tegelikuks turuväärtuseks. Sõiduki võõrandamisel turuhinnaga oleks ära kaetud kõik kostjate vastu esitatud nõuded.
2.2.Liisingulepingu nr 0167735L (sõiduk Kia Sorento) alusel tasumisele kuulunud nõuetest on aegunud nõue arve nr 8525239206 alusel (summas 601,26 eurot), millise maksetähtaeg oli 15.12.2008. a. Seega algas nõude aegumistähtaeg 31.12.2008. a ja lõppes 31.12.2011. a, mistõttu on aegumise kohaldamine TsÜS § 146, § 147 lg 1 ja § 154 alusel põhjendatud. Kuna hageja debitoorse võlgnevuse nõue on osaliselt aegunud, on hageja viivise arvestus muutunud TsÜS § 144 järgi valeks. Seega tuleb viivise nõue summas 823,41 eurot jätta rahuldamata. Ka liisingulepingust nr 0167735L alusel sõiduki tagastamisega seotud kulude nõudele summas 333,94 eurot vaidlevad kostjad vastu samadel põhjendustel, nagu liisingulepingu nr 0181586L puhul (p.2.1.) Sõiduk Kia Sorento võõrandati 06.04.2010. a (vanus 2 aastat 5 kuud) hinnaga 11 223,95 eurot (käibemaksuta). Müügihind moodustab 2007 aastal ostetud sõiduki hinnast 50%. Automüügiportaali auto24.ee andmete võrdlusest nähtuvalt on sarnased sõidukid olnud müügis hinnaga 12 776 eurot kuni 22 305 eurot, keskmine maksumus on 17 862 eurot, so suurem, kui hageja poolt hinnatud sõiduki jääkväärtus. Kostja hinnangul ei olnud 2009. a detsembris sõiduki väärtus väiksem kui 22 305 eurot, seega on müügihinna ja väärtuse vahe kostjate kahjuks 14 815,16 eurot. Nimetatud summaga oleksid ära kaetud kõik kostjate vastu esitatud nõuded.
2.3.Liisingulepingu nr 0160205L (sadulauto Volvo FH12) alusel tasumisele kuulunud nõuetest on aegunud nõuded arvete nr 8522290730 (summas 483,73 eurot), mille maksetähtaeg oli 30.11.2008 ja nr 8526396601 (summas 838,08 eurot) alusel, mille maksetähtaeg oli 30.12.2008. a. Seega algas nõuete aegumistähtaeg 31.12.2008. a ja lõppes 31.12.2011. a, mistõttu on aegumise kohaldamine TsÜS § 146, § 147 lg 1 ja § 154 alusel põhjendatud. Kuna hageja debitoorse võlgnevuse nõue on osaliselt aegunud, on hageja viivise arvestus muutunud TsÜS § 144 järgi valeks. Seega tuleb viivise nõue summas 1392,97 eurot jätta rahuldamata. Kostjad vaidlevad vastu ka sõiduki Volvo FH12 tagastamisega seotud kulude nõudele summas 697,17 eurot põhjendusega, et hageja ei ole teavitanud liisinguvõtjat lepingu ülesütlemisest. Liisingulepingu p 13.1 järgi tuleb kõik lepingule tehtavad muudatused vormistada kirjalikult. O. C. E. sõiduki B. O. üle ootamatult ja eelnevalt teavitamata, teavitamise korral oleks liisinguvõtja sõiduki ise tagastanud. Seega ei olnud B. O. kahju tekkimist võimalik vältida. Kuna hageja ei pöördunud kolmanda isiku poole B. O. tagajärjel, ei saa tegemist olla kahjuga, mida kostjad peaksid hüvitama. Kostjatele ei ole selge ka kahjusumma 697,17 euro kujunemine ning ja seos kostjate tegevusega. Kostjad esitavad aegumise vastuväite hageja kindlustusmaksete nõudele summas 694,02 eurot. AS Salva Kindlustuse kinnitusest nähtuvalt on hageja tasunud arve nr AA29451 summas 694,02 eurot 10.12.2008. a. Arve tasumisega läks nõue üle hagejale. Nõude aegumine algas seega 11.12.2008. a ja lõppes 11.12.2011. a. Ka sõiduk Volvo FH12 tema väärtusest madalama hinnaga (8999,97 eurot (käibemaksuta). Hagiavalduse kohaselt oli sõiduki jääkmaksumuseks 13 131,92 eurot (käibemaksuta). Portaali www.auto24.ee müügikuulutuste kohaselt olid 2012 aastal sarnased veokid müügis hinnaga 18 000 - 25 000 eurot. Seega müüs hageja aastal 2010 sadulveoki turuväärtusest oluliselt madalama hinnaga. Arvestada tuleks sedagi, et aastal 2012 olid sarnaste veokite väärtused oluliselt kõrgemad. Kostjate hinnangul võis veoki eelduslik väärtus olla 25 000 eurot. Seega on väärtuste vahe kostjate kahjuks 9600,04 eurot ning turuväärtusega võõrandamisel oleksid ära kaetud kõik kostjate vastu esitatud nõuded. Oma täiendavas seisukohas (tl.63-65) märgib kostja, et 2012.a. olid sarnased veokid müügis hinnaga 16 500 ja 20 000 eurot. Kostja on märkinud, et portaal www.auto24.ee ei näita reeglina veokite hindasid koos käibemaksuga, hinnale on lisatud märkus käibemaksu lisandumise kohta. Ka müügiportaali programmi koostatud statistilised koondid, millised kostja on oma vastusele lisanud, ei sisalda käibemaksu.
2.4.Kostja 2 esitab aegumise vastuväite Liisingulepingu 0170390L (sõiduk Mercedes Benz 1844 LS Actros) alusel tasumisele kuulunud nõuetele. Aegumist tuleb kohaldada arvete nr 8526406410 (summas 1135,69 eurot), mille maksetähtaeg oli 30.12.2008 ja nr 8522300646 (summas 1135,69 eurot), mille maksetähtaeg oli 30.11.2008.a. alusel esitatud nõuete osas, milliste aegumistähtaeg algas 31.12.2008. a ja lõppes 31.12.2011. a. Kuna hageja debitoorse võlgnevuse nõue on osaliselt aegunud, on hageja viivise arvestus muutunud TsÜS § 144 järgi valeks ja viivise nõue summas 1905,85 eurot tuleb jätta rahuldamata. Kostja 2 vaidleb vastu hageja nõudele sõiduki Mercedes Benz 1844 LS Actros tagastamisega seotud kulude hüvitamiseks summas 287,60 eurot , põhjendusega, et hageja ei ole teavitanud liisinguvõtjat lepingu ülesütlemisest. Liisingulepingu p 13.1 järgi tuleb kõik lepingule tehtavad muudatused vormistada kirjalikult. O. C. E. sõiduki B. O. üle ootamatult ja eelnevalt teavitamata, B. O. teavitamise korral sõiduki ise tagastanud. Seega ei olnud B. O. kahju tekkimist võimalik vältida.
Sõiduk Mercedes Benz 1844 LS Actros võõrandati hinnaga 13 500 eurot (käibemaksuta), sõiduki jääkmaksumus oli 11 845,12 eurot (käibemaksuta). Automüügiportaali auto24.ee võrdluse andmetest nähtuvalt on sarnased sõidukid müügis olnud hinnaga 25 501 eurot kuni 39 216 eurot, keskmine sõiduki maksumus 29 972 eurot (so suurem kui sõiduki jääkväärtus). Kostja 2 hinnangul oli 2009. a juulis sõiduki väärtus mitte vähem kui 39 216 eurot. Kuna liisingulepingust tulenev nõue kostja 2 vastu oli 2493,37 eurot, oleks sõiduki turuväärtusega võõrandamisel kaetud kõik kostja 2 vastu esitatud nõuded.
2.5.Lisaks eeltoodule märgivad kostjad, et enamus sõidukeid (neljast sõidukist kolm) on hageja andnud võõrandamiseks OÜ-le Balti Realiseerimiskeskus, mis viitab sellele, et tegemist on hageja püsiva koostööpartneriga, kes võõrandab edasi hagejalt soodsalt saadud sõidukeid. See tähendab, et hageja ilmselgelt ei tee mingeid pingutusi, et saada vara eest turuhinda. Hageja on sõidukite väärtuse määratlemisel lähtunud nende müügist saadud hinnast, ega ole esitanud tõendeid, milline oli sõidukite väärtus nende tagastamise ajal hagejale. Kostjate hinnangul kannab hageja vastutust selle eest, et on sõidukid võõrandanud oluliselt alla turuväärtuse. Seeläbi võib aga ilmneda, et hoopis kostjatel on hageja vastu nõue, mida kostjad saavad hageja muude nõuetega omakorda tasaarvestada. III. Hageja arvamus kostjate vastuse kohta
3.1.Hageja on oma arvamuses kostjate vastuse kohta (tl.52-53, 72-73, II köide) esile toonud, et kostjate väide selle kohta, et neid ei teavitatud lepingute ülesütlemisest, ei vasta tõele. Vastavasisuline teade on kostjatele edastatud. Seega ei pea paika ka kostjate väide, et neid ei ole teavitatud liisinguesemete tagastamise nõudest. Kuna kostjad on jätnud sellele reageerimata, oli hageja poolt tagastusteenuse tellimine põhjendatud. Seega on just kostjad oma tegevusega põhjustanud täiendavate kulutuste tegemise ehk kahju. Kostjad, olles lepingu pooled, pidid ette nägema kahju tekkimist, kuna lepingutes on sätestatud, et kostjate passiivsuse korral tuleb neil vastavad kulutused hagejale hüvitada.
3.2.Hageja hinnangul ei saa kostjate poolt esitatut võtta sõidukite turuväärtuse tuvastamisel aluseks, kuna kostjad on esitanud tõendid sõidukite pakkumiste kohta nende realiseerimise protsessi ajal. Pakkumiste näol ei ole tegemist tegelike turuväärtustega. Pakkumised on ka eksitavad, kuna pakkuja jätab alati ruumi tingimiseks. Kuivõrd turuhind on reaalne hind, mida eseme eest saadakse, tuleks see lugeda eseme turuväärtuseks. Reaalse turuhinna määramisel ei saa lähtuda ainuüksi pakkumistest, vaid arvesse tuleks võtta sisse arvestatud tingimisruumi, aga ka sõiduki tehnilist ja välist olukorda. Kuna sõidukitel esines kahjustusi ja defekte, mis mõjutasid sõidukite lõplikku realiseerimise hinda, ei nõustunud ostjaid neid kõrgema hinna eest ostma. Seega oligi müügihind nende esemete turuhinnaks. Lisaks osundab hageja, et kostjad on sõidukite turuhinda määrates võtnud aluseks kõige kõrgemad pakkumised, mis on turuhinna määramisel väär ja eksitav. Hageja rõhutab, et liisinguesemete realiseerimine võimalikult kõrge hinnaga on ka hageja eesmärk. Samuti ei nõustu hageja kostjate väidetega aegumise kohta ja palub kohtul jätta see rahuldamata.
3.3.Hageja on esitanud vastuväite kostja seisukohale internetiportaalis www.auto.24.ee müügikuulutustes käibemaksu kohta, märkides, et väljatrükkidel on näha märkus, et käibemaksu ei lisandu. Seega sisaldavad hinnad käibemaksu.
Kostjate poolt esitatud tõenditega sadulauto Volvo FH12 müügikuulutustes 2012.a kajastatud pakkumishindade kohta ei ole võimalik tõendada sõidukite turuväärtust 2010.a. Majanduslanguse aastatel oli autoturg sügavas kriisis, mille tulemusena langesid sõidukite hinnad drastiliselt. Seetõttu ei ole 2012.a. müügikuulutustega võimalik tuvastada sõiduki turuhinda 2010.a. Sõiduki realiseerimise perioodil ja peale seda, s.o ajavahemikul 01.03.2010 -30.06.2010 pakuti analoogilisi sõidukeid turul keskmise hinnaga 13 106 eurot (koos käibemaksuga, seega 10 921,67 eurot (käibemaksuta). Hageja realiseeris sõiduki hinnaga 10 799,92 eurot. IV.Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
4.1.Kohus lahendab TsMS § 403 lg 1 alusel käesoleva tsiviilasja kirjalikus menetluses, kuna pooled on sellega nõustunud. 14.11.2013.a. kohtumääruses (tl.58-60, II köide) on 22.02.2013 ( tl 194) pooli teavitanud asja lahendamisest kirjalikus menetluses. Tulenevalt TsMS § 436 saab kohus rajada oma otsuse vaid poolte poolt esitatud asjaoludele ja tõenditele. TsMS § 230 alusel peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja TsMS § 231 lg 2 kohaselt tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks.
4.2.Käesolevas tsiviilasjas ei vaidle pooled liisingulepingute, kindlustus- ja liikluskindlustuslepete ning käenduslepingute sõlmimise üle. VÕS § 361 kohaselt kohustub liisingulepinguga liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme ( liisingueseme) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Käesolevas asjas on hagi esemeks liisinguandja poolt liisingulepingu ülesütlemisest tulenev nõue. Vastavalt VÕS § 367 lg 1 peab liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 3 sätestab, et kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb osundatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Tulenevalt VÕS § 142 lg 1 kohustub käendaja vastutama kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
4.3.Kohtule on tõenditena esitatud liisingulepingud Hansa Liising Eesti AS ja B. O. ( tl.1626, 84-95, 136-145, 194-204, I köide); müügilepingud, mille alusel liisinguandja on vara omandanud (tl.27-28, 96-97, 146-147, I köide); liisinguesemete üleandmise-vastuvõtu aktid (tl.29, 98, 148, 205, I köide); sõlmitud kindlustuslepped (tl.30-31, 99-101, 149-150, I köide) ja käenduslepingud Raivo S. (tl. 52-53, 123-124, 176-177, I köide) ning Aire S. (tl.54-55, 125-126, 178-179 ja 224-225). Sadulauto Mercedes Benz 1844 LS Actros kohta ei ole esitatud kindlustuslepet ning nimetatud sõiduki liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks on sõlmitud käendusleping Aire S. . Ülejäänud liisinguesemeks olnud sõidukite – sadulautode Volvo FH 12 ja Iveco Starlis ning maasturi Kia Sorento liisingulepingutest tulenevate kohustuste täitmist käendavad mõlemad kostjad.
4.4.Enne liisingulepingute ülesütlemist tekkinud võlgade kohta on hageja esitanud arved (tl.32-51, 102-122, 151-175, 206-223, I köide).
Tulenevalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostjad ei ole käendajatena esitanud vastuväiteid asjaolule, et liisinguvõtja – O. B. täitmata hagejaga sõlmitud liisingulepingutest tulenevad kohustused tasuda liisingumakseid ning sõlmitud kindlustuslepetest tulenevaid maksed. VÕS § 455 lg 1 kohaselt võib kindlustusvõtja asemel sissenõutavaks muutunud kindlustusmakse või muu kindlustuslepingu järgi tasumisele kuuluva makse tasuda ka kindlustatud või soodustatud isik. Kostjad on käendajatena esitanud taotluse kohaldada aegumist nõuetele arvete alusel, milliste maksetähtaeg oli 2008.a., sealhulgas - arve nr 8526314418, summas 1435,34 eurot (tl.33, I kd), mille maksetähtaeg oli 30.12.2008; - arve nr 8522242568, summas 1106,86 eurot (tl.32, I kd), mille maksetähtaeg oli 30.11.2008. a.; - arve nr 8525239206, summas 601,26 eurot (tl.102, I kd), millise maksetähtaeg oli 15.12.2008. a.; - arve nr 8522290730, summas 483,73 eurot (tl.151, I kd), mille maksetähtaeg oli 30.11.2008.a. ; - arve nr 8526396601, summas 838,08 eurot (tl.152, I kd), mille maksetähtaeg oli 30.12.2008. a.; - arve nr 8526406410, summas 1135,69 eurot (tl.207, I kd), mille maksetähtaeg oli 30.12.2008; - arve nr 8522300646 summas 1136,39 eurot (tl.206, I kd), mille maksetähtaeg oli 30.11.2008. Viimase kahe arve osas on nõue esitatud vaid A. S. . Kostjad on taotlenud aegumise kohaldamist ka liisingulepingu nr 0181586L alusel esitatud liikluskindlustuse maksete nõudele kogusummas 1388,04 eurot ja liisingulepingu nr. 0160205L alusel esitatud liikluskindlustuse makse nõudele summas 694,02 eurot Liisinguandja on AS Salva kindlustuse kinnitustest (tl.40, 162 I kd) nähtuvalt tasunud B. O. Iveco Starlis kindlustusmakseid arve nr AA28867 alusel summas 694,02 eurot 10.12.2008. a ja arve nr AA30246 alusel summas 694,02 05.06.2009. a. Volvo FH 12 kindlustusmaksena on arve nr.AA29451 alusel tasutud 710,82 eurot (11122 krooni). Liisinguvõtjale on esitatud nõuded vastavate liikluskindlustuse maksete tasumiseks 25.11.2008.a. maksetähtajaga 09.12.2008 (tl.41,166 I kd) ja 02.06.2009.a. maksetähtajaga 02.07.2009 (tl.42, I kd). Kostja leiab, et kuna nõue läks hagejale üle arve tasumisega, algas nõuete aegumine vastavalt 11.12.2008. a ja 05.06.2009. a ning lõppes 11.12.2011. a ja 05.06.2012. a.
4.5.Kohus on seisukohal, et taotlus aegumise kohaldamiseks on põhjendatud. TsÜS § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1ja 2 järgi algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisest, nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. TsÜS § 154 kohaselt on korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata nõude õiguslikust alusest kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Hageja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid aegumise kohaldamisele (tl.52-53, II kd)
Liisingulepingute alusel tasumisele kuuluvate maksete näol on tegemist korduvate kohustuste täitmisega. Kostjad vastutavad kohustuste täitmise eest kui käendajad. Ülaloodud arvetes kajastatud nõuded muutusid sissenõutavaks arvetel kajastatud maksetähtaegadel, sest alates sellest hetkest oli liisinguandjal õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna maksetähtajad olid saabunud 2008.aastal, algas aegumistähtaja kulgemine vastavalt TsÜS § 154 31.12.2008.a. ja lõppes 31.12.2011. a. Hagiavaldus esitati kohtusse 05.juulil 2012.a., mistõttu on põhjendatud aegumise kohaldamine R. S. A. S. solidaarselt esitatud nõudele summas 4465,27 eurot ning A. S. esitatud nõudele summas 2272,08 eurot. Seonduvalt hageja poolt liisinguvõtja eest tasutud liikluskindlustusmaksete sissenõudmise aegumisega leiab kohus, et nimetatud maksete puhul ei ole tegemist korduvate kohustuste täitmisega, mistõttu algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutmisega. Kohus on seisukohal, et vaatamata nõude üleminekust hagejale kindlustusmakse tasumisega muutus nõue liisinguvõtja ja käendajate suhtes sissenõutavaks pärast hageja poolt nõude täitmiseks antud tähtaja möödumist. Liikluskindlustuse maksete tasumiseks antud tähtajad olid kajastatud arvetel vastavalt 09.12.2008 ja 02.07.2009. Kuna hagiavaldus saabus kohtusse 05.07.2012.a. (tl.1, I kd), siis olid hageja poolt liisinguvõtja eest liikluskindlustuse maksete tasumisest tekkinud nõuded, mis olid kajastatud maksenõuetel nr. 8523527253 ja 8545654586 ja 8523523503 (tl. 41,42,166, I kd) kokku summas 2098,86 eurot aegunud.
4.6.Tl.79, II köide, on 12.02.2009 liisinguandja poolt liisinguvõtjale saadetud teatis lepingute ülesütlemise kohta, milles on teavitatud O. B. nr. 0170390L, 0160205L, 0167735L ja 0181586L tulenevate kohustuste mittekohasest täitmisest (võlgnevustest) ning antud tähtaeg võlgnevuse tasumiseks 14 päeva alates teatise kättesaamisest. Liisinguvõtjat on hoiatatud, et nimetatud tähtajaks võlgnevuse mittetasumise korral ütleb liisinguandja lepingud üles ning palub liisinguesemed tagastada. O. B. teatise on 27.02.2009 vastu võtnud Aire S. . Samal kuupäeval on kostjatele saadetud teatised (nõue käenduslepingust) (tl.65, I kd, 80,81, II kd). A.S. on teatise kätte saanud 27.02.2009.a.(II kd, tl.80 pöördel), R.S. teatis on tagastatud hoiuaja möödumisel (II kd,tl.81 pöördel). Teatises sisaldub informatsioon liisinguandja poolt tasumata maksete kohta ja ettepanek käendajale võlgnevuse tasumiseks 14 päeva jooksul. Teatisele on lisatud liisinguesemete müügiprotseduuri kirjeldus (tl.66, I köide), milles sisaldub muuhulgas info selle kohta, et liisinguvõtjal on õigus saada informatsiooni müügi kohta ja osaleda müügiprotsessis, aidates kaasa liisinguesemele ostja leidmisel, samuti teavitus, et kõik liisinguvõtja õigused ja kohustused laienevad ka käendajatele. Liisingulepingute ülesütlemise aeg nähtub hageja poolt koostatud nõude kalkulatsioonidest, mis on lisatud kostjatele 17.10.2010.a. saadetud teatistele liisingulepingutest tulenevate täitmata kohustuste kohta (tl.67-73; 75-82). Nimetatud dokumentidest ilmneb, et sadulautode Volvo FH12, Iveco Stralis ja Mercedes Benz 1844 LS Actros ning maastur Kia Sorento liisingulepingud on lõpetatud ühepoolselt 16.06.2009.a., kuid puuduvad tõendid liisinguvõtjale ja kostjatele lepingute ülesütlemisest teatamise kohta.
4.7.Vara tagasivõtmine on toimunud C. E. O. . Selle kohta on koostatud vara üleandmisevastuvõtmise aktid (tl.56-58,127-128, 180-181, 226-227, I köide). Aktidest nähtub, et sadulauto Mercedes 1844LS Actros on üle antud 07.07.2009.a., Iveco Stralis 14.07.2009.a., Kia Sorento 17.12.2009.a. ja sadulauto Volvo FH12 05.03.2010.a. C. E. O. esitanud teenuse eest Swedbank Liising AS-le arved, mis on tasutud (tl.59-60, 129130, 184-185, 228-229, I kd). Vara realiseerimisega on hageja kandnud täiendavaid kulutusi O. B. R. A. S. V. . Kulutuste kandmist tõendavad arved ja maksekorraldused (tl.61-62; 131-132; 186-190 ; 230-231 I kd).
Vara müügiaktidest nähtub, et sadulveok Iveco Stralis suunati müüki alates 27.07.2009 ja müüdi 29.09.2009.a. hinnaga 20 000 eurot (käibemaksuta) (tl.63, 64 I kd). Sadulveok Volvo FH12 suunati müüki 16.03.2010 ja müüdi 31.05.2010 hinnaga 8999,97 eurot (käibemaksuta)(tl.191,192 I kd). Sadulveok Mercedes Benz 1844 Actros on müüki suunatud 13.07.2009.a. ja müüdud 28.09.2009.a. müügihinnaga 13 500 eurot (käibemaksuta) (tl.232,233 I kd). Maastur Kia Sorento on suunatud müüki 23.12.2009.a. ja müüdi 06.04.2010 hinnaga 11 223,95 eurot (käibemaksuta) (tl.133, 134, I kd). Kostjaid liisinguesemete müüki suunamise ja hinna kohta teavitatud ei ole.
4.8.Järgnevalt tuleb võtta seisukoht kostjate vastuväidete suhtes, mille kohaselt puudub hagejal õigus nõuda kulutuste hüvitamist seoses teiste äriühingute poolt hagejale sõidukite tagastamisteenuse osutamisega ning sõidukite müügi vahendamisega. Kostjad leiavad, et kuna hageja ei teatanud põhivõlgnikule nõuetekohaselt liisingulepingu ülesütlemisest, ega andnud tähtaega vara tagastamiseks, siis ei olnud ei põhivõlgnikul ega käendajatel võimalik nimetatud kahju tekkimist vältida. Liisinguvõtja peab VÕS § 367 lg 4 kohaselt hüvitama liisinguandjale liisingulepingu ülesütlemisest tekkinud lisakulud. Riigikohus on kohtuotsuses nr.3-2-1-112-06 p.9 väljendanud seisukohta, et selliste lisakuludena on käsitletavad sõiduki müügikulud, mis moodustavad käesolevas asjas osa hageja poolt esitatud kulutuste hüvitamise nõudest. Teise osa moodustavad kulutused sõidukite valduse taastamiseks, milleks hageja on kasutanud C. E. O. . Nimetatud kulutuse tegemist on võimalik käsitleda liisinguandjale lepingu rikkumise tagajärjel tekkinud kahjuna. VÕS § 127 lg 3 sätestab, et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema. Kahju hüvitamise eelduseks tulenevalt VÕS § 127 lg 4 on põhjusliku seose esinemine kahju tekkimise ja vastutuse aluseks oleva asjaolu vahel.
4.9.Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole tõendatud, et liisinguandja poolt liisinguesemete valduse taastamiseks vastava teenuse kasutamine oli põhjustatud kostjate käitumisest. Hageja ei ole tõendanud, et ta on teatanud kostjatele või liisinguvõtjale lepingu ülesütlemisest ning andnud tähtaja liisinguesemete vabatahtlikuks tagastamiseks. 12.02.2009.a. saadetud teatises liisinguandjale (tl.79) on hoiatus lepingute ülesütlemise kohta, kui liisinguvõtja ei tasu võlgnevust hiljemalt 14 päeva jooksul. Käendajatele saadetud teatistes sisaldub info võlgnevuse kohta ja ettepanek selle tasumiseks. (tl.80,81).Teatisele on lisatud üldsõnaline liisingueseme müügiprotseduuri kirjeldus, mille p. 1 kohaselt kohustub liisinguvõtja liisingulepingu ülesütlemisel tagastama liisingueseme liisinguandjale. 17.10.2010.a. käendajatele saadetud nõude kalkulatsioonidest (tl.67-83) nähtub, et liisingulepingud on lõpetatud ühepoolselt 16.06.2009.a. Kuna liisinguesemete tagastamise kohustus tekkis lepingute lõppemisel ning ei ole tõendatud, et kostjad oleksid olnud teavitatud lepingu lõppemise ajast, siis ei saanud nad ka liisinguesemeid vabatahtlikult tagastada. Eeltoodud põhjenduste tõttu jätab kohus nõuded liisinguesemete tagastamiseks tehtud kulutuste hüvitamiseks rahuldamata. Vastavad kulutused on tulenevalt C. E. O. , maksekorraldustest arvete tasumise kohta (tl.59-60, 129-130, 184-185 ja 228-229, I kd) ja nõude kalkulatsioondest (tl.76-82, I kd) 159,78 eurot iga sõiduki kohta, seega solidaarselt kostjate vastu esitatud nõue moodustab 479,34 eurot ning A. S. esitatud nõue 159,78 eurot.
4.10.Üheks vaidlusaluseks küsimuseks käesolevas asjas on liisinguesemeteks olnud vara väärtus liisinguandjale tagastamise ajal.
Vastavalt VÕS § 367 lg 1 peab liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Osundatud paragrahvi 3. lõige sätestab, et kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. TsÜS § 65 kohaselt loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Hageja on seisukohal, et hind, millega õnnestus liisinguesemed võõrandada, vastabki nende väärtusele TsÜS § 65 mõttes. Kostja leiab, et liisinguesemed on võõrandatud alla nende turuhinna. Sadulauto Iveco Starlis (väljalaskeaasta 2007) jääkväärtus lepingu lõppemisel oli 40 154.76 eurot, sõiduk suunati müüki 27.07.2009 (tl.63, I kd) ja müüdi 29.09.2009.a. hinnaga 20 000 eurot (käibemaksuta). Kostjate väitel, mille kohta on tõendina esitatud sõiduki hinnapäring portaalist www.auto.24.ee (tl.44-45, II kd) oli nimetatud sõiduki väärtus selle tagastamise ajal 41 415 eurot. Sadulauto Volvo FH12 (väljalaskeaasta 2001) jääkväärtus lepingu lõppemisel oli 13 131,92 eurot, sõiduk suunati müüki 16.03.2010 (tl.191, I kd) ja müüdi 31.05.2010.a. hinnaga 8999,97 eurot (käibemaksuta). Kostjate väitel, mille kohta on tõendina esitatud samaväärsete sõidukite müügikuulutuste väljatrükid portaalist www.auto.24.ee 2012.a. (tl.67-68) ei saanud Volvo FH12 väärtus selle tagastamise ajal, s.o 2010.a. olla väiksem kui 20 000 eurot. Sadulauto Mercedes-Benz 1844 LS Actros (väljalaskeaasta 2003) jääkväärtus lepingu lõppemisel oli 11 845.12 eurot, sõiduk suunati müüki 13.07.2009 (tl.212, I kd) ja müüdi 28.09.2009.a. hinnaga 13 500 eurot (käibemaksuta). Kostjate väitel, mille kohta on tõendina esitatud sõiduki hinnapäring portaalist www.auto.24.ee (tl.42-43, II kd) oli nimetatud sõiduki väärtus selle tagastamise ajal 39 216 eurot. Ka hageja on esitanud hinnapäringu portaalist www.auto24.ee sõidukitega Volvo FH12 tehtud tehingute kohta ajavahemikul 01.03-30.06.2010 (tl.75, II köide). Nimetatud hinnapäringust nähtuvalt oli Volvo FH 12, 2001.a. v.l keskmine müügihind koos käibemaksuga antud ajaperioodil 13 106 eurot, seega käibemaksuta hind oli 10 921,67 eurot. Maastur Kia Sorento (väljalaskeaasta 2007) jääkväärtus lepingu lõppemisel oli 15 432,81 eurot, sõiduk suunati müüki 23.12.2009 (tl.133, I kd ) ja müüdi 06.04.2010.a. hinnaga 11 223.95 eurot. Kostjad on esitanud tõendina hinnapäringu portaalist www.auto.24.ee (tl.4647 , II kd), millest nähtub, et 04.03.2009.a. müüdi sarnast sõidukit hinnaga 22 305 eurot. Kohtupraktikas on aktsepteeritud, et kasutatud auto väärtust võib tõenda sarnaste autode müügipakkumiste või müügiarvetega. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 09.12.2008 otsuses asjas 3-2-1-118-08 p. 20 on selgitatud, et sellised tõendid on põhimõtteliselt lubatavad võrreldava auto hariliku väärtuse määramisel, kuid seejuures tuleb arvestada ja hinnata konkreetse auto seisundit, mh selle väärtust vähendada võivaid defekte ja väärtust suurendavaid asjaolusid. Seisukohale, et portaalis www.auto.24.ee avaldatud samalaadsete autode müügipakkumiste väljatrükid võivad olla tõenditeks, on asutud ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 06.02.2013 otsuses asjas 3-2-1-184-12 p.28.
4.11.Hinnates kohtu poolt uuritud tõendeid, leiab kohus, et nende alusel on võimalik tuvastatuks lugeda, et S. L. A. S. O. B. sõlmitud liisingulepingute esemeks olnud sõidukite
väärtus nende liisinguandjale tagastamise hetkel oli suurem, kui nende realiseerimisest saadud rahasummad. Arvestades, et internetiportaalis sisaldavad sõidukite müügihinnad ka käibemaksu (hinna juures on selgitus, et käibemaksu ei lisandu), tuleb lugeda tuvastataks, et sõiduki Iveco Stralis väärtus (kohalik keskmine turuhind) 2009.a. juulis oli 27 509,17 eurot (käibemaksuta); Volvo FH12 väärtus 10 921,67 eurot, Mercedes-Benz 1844LS Actros väärtus 24 976,67 eurot ja Kia Sorento 14 885 eurot. Hageja väide, et sõidukite müügihind oligi nende turuhind, on tõendamata. Hageja ei ole tõendanud, et liisinguesemeteks olnud sõidukeid müüdi avalikult ning et kostjad olid müügiprotsessist informeeritud, mis oleks andnud võimaluse neil sekkuda müügiprotsessi, näiteks leida ise sõidukitele ostja hinnaga, mis kostjate arvates peegeldas sõidukite tegelikku väärtust. Hageja ei ole esitanud tõendid asjaolude kohta, mis mõjutasid konkreetsete sõidukite väärtust.
4.12.Hageja on arvestanud tasumata liisingumaksetelt ka viivist kuni lepingute ülesütlemiseni. Viivise nõudmise õiguslikuks aluseks on VÕS § 101 lg 1 p 6, mis võimaldab võlausaldajal nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Viivise määr on kokku lepitud liisingulepingutes 0,250 % päevas. Tulenevalt TsÜS §-st 144 aegub koos põhikohustusest tuleneva nõudega ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Kostja on esile toonud, et seoses tasumata liisingumaksete osalise aegumisega on muutunud hageja poolt esitatud viivise arvestus valeks ja seetõttu tuleks viivisenõuded jätta rahuldamata. Hageja ei ole kohtule uut viivisearvestust, mis oleks tehtud aegunud nõudeid arvestamata, esitanud. Seetõttu ei ole võimalik rahuldada hageja poolt esitatud nõudeid viiviste väljamõistmiseks kuni hagi esitamiseni.
4.13.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi osaliselt. Liisingulepingust nr. 0181586L tuleneva võlgnevuse katteks tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista 5795,51 eurot, arvates hageja poolt esitatud nõudest (19 601,07 eurot) maha aegunud nõuded summas 3930,24 eurot, viivised summas 2206,37 eurot, kulutused sõiduki tagastamisteenusele summas 159,78 eurot ning sõiduki müügihinna ja väärtuse vahe summas 7509,17 eurot. Liisingulepingust nr. 0160205L tuleneva võlgnevuse katteks tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista 9892,52 eurot, arvates hageja poolt esitatud nõudest (15 399,60 eurot) maha aegunud nõuded summas 2032,63 eurot, viivised summas 1392,97 eurot, kulutused sõiduki tagastamisteenusele summas 159,78 eurot ning sõiduki müügihinna ja väärtuse vahe summas 1921,70 eurot. Liisingulepingust nr. 0167735L tuleneva võlgnevuse katteks tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista 2244,34 eurot, arvates hageja poolt esitatud nõudest (7489,84 eurot) maha aegunud nõude summas 601,26 eurot, viivised summas 823,41 eurot, kulutused sõiduki tagastamisteenusele summas 159,78 eurot ning sõiduki müügihinna ja väärtuse vahe summas 3661,05 eurot. Liisingulepingust nr. 0170390L tuleneva võlgnevuse nõude- 2493,37 eurot, mis on esitatud A. S. jätab kohus rahuldamata, kuna sõiduki väärtuse ja müügihinna vahe- 11 476,67 eurot katab nimetatud nõude täielikult. Seega tuleb kostjatelt kui käendajatelt hageja kasuks solidaarselt välja mõista rahasummana, mis katab S. L. A. S. seoses OÜ-ga Bertastar sõlmitud liisingulepingutega liisinguesemetele
tehtud kulutused, mis ei ole kaetud liisinguesemete väärtusega nende tagastamise hetkel 17 932,37 eurot.
4.14.Hageja on taotlenud ka viivise väljamõistmist protsendina põhinõuetelt alates hagi esitamisest kuni põhinõuete täitmiseni liisingulepingu p 5.1.sätestatud määras, so 0,25 % päevas. Viivise selliselt väljamõistmise võimalus on sätestatud TsMS § 367, mille järgi võib kohus viivise välja mõista kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Käesolevas asjas tuleb põhinõudena käsitleda kostjate debitoorset võlgnevust, mis ei olnud hagi esitamise ajaks aegunud ning mille nõudmise on kohus lugenud põhjendatuks. Kuna kohus jättis enne hagi esitamist arvestatud viivise nõude rahuldamata, arvestades, et nõude osalise aegumise tõttu oli viivise arvestus muutunud valeks, tuleb põhinõudena käsitleda kohtu poolt väljamõistetavat summat – 17 932,37 eurot. Võttes viivise määrana aluseks liisingulepingute p.5.1 sätestatud 0,25 % päevas, moodustab viivis alates hagi esitamisest , s.o 05.07.2012 kuni kohtuotsuse tegemiseni 15.01.2014 26404,87 eurot (17932,37 x 0,25 % x 589 päeva). Tulenevalt VÕS § 6 lg 1 ja 2 sätestatud hea usu põhimõttest on kohtupraktikas levinud põhivõlga ületavate viivisenõuete rahuldamata jätmine ja ka kostja sellekohase taotluseta. Kuna ka käesoleval juhul ületab kohtuotsuse tegemise ajaks tekkinud viivisevõlgnevus põhivõlga, peab kohus hea usu põhimõttest lähtuvalt õigeks rahuldada hageja TsMS § 367 alusel esitatud viivisenõude osaliselt, mõistes viivise välja kindla summana põhivõla ulatuses ja jättes lisanduva viivise väljamõistmise nõude rahuldamata.
4.15.TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Võrreldes hageja nõudega hagiavalduse esitamise hetkel (so põhinõue ja hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivised kokku 44 983,88 eurot) on hagi rahuldatud 80 % ulatuses (35 864,74 eurot). TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus seega 80 % hageja menetluskuludest kostjate kanda ning 20 % kostjate menetluskuludest hageja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Epp Tombak /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.