AS Volex hagi Realiseerimiskeskus OÜ vastu võla ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 3. detsembri 2013 menetluskulude kindlaksmääramise kohta
määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse Realiseerimiskeskus OÜ määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Hageja: AS Volex (registrikood 100353382), lepinguline esindajad esindaja Jüri Asari Kostja: Realiseerimiskeskus OÜ (registrikood 10635366), lepinguline esindaja Tiina Pill Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 3. detsembri 2013 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik
1.22.05.2013 otsusega jättis Tallinna Ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-08-68084 poolte eelnevad menetluskulud nende endi kanda ja apellatsioonimenetluse menetluskuludest 5,8% hageja ja 94,2% kostja kanda. Poolte poolt kohtumenetluses hagiavalduselt ja esimeselt apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu jättis kohus poolte kanda võrdsetes osades. Otsus jõustus 25.09.2013.
2.Hageja esitas 15.10.2013 avalduse ning 30.10.2013 avalduse täpsustuse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista menetluskuludena kokku 2910,21 eurot. Avalduse kohaselt on hageja
menetluskuludeks riigilõiv summas 17 500 krooni (1118,45 eurot) ning lepingulise esindaja kulud 2495,73 eurot (käibemaksuta). Tulenevalt menetluskulude jaotusest palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu summas 559,23 eurot (1118,45:2) ja lepingulise esindaja kulud kogusummas 2350,98 eurot (2498,76x94,2%). Hageja kinnitas, et kõik menetluskulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga.
3.Kostja esitas 28.10.2013 avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Kostja palus hagejalt välja mõista menetluskuludena kokku 339,33 eurot. Avalduse kohaselt on kostja menetluskuludeks esimese apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 543,24 eurot ning teises apellatsioonimenetluses riigilõiv summas 325 eurot, teises apellatsioonimenetluses tasus kostja õigusabi eest kokku 842,40 eurot. Tulenevalt menetluskulude jaotusest palus kostja hagejalt välja mõista esimese apellatsioonkaebuse riigilõivu 271,62 eurot (543,24:2), teise apellatsioonimenetluse riigilõivu 18,85 eurot (325x5,8%) ja teises apellatsioonimenetluses õigusabikulu 48,86 eurot (842,40x5,8%). Kostja märkis, et on käibemaksukohustuslane ning kinnitas, et kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga.
4.Hageja esitas 30.10.2013 seisukoha kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse osas, märkides, et riigilõivu osas hagejal vastuväiteid ei ole. Hageja jaoks ei ole selge kostja taotlus õigusabi kulude osas. Arve nr TP030113 summas 405,60 eurot on koos käibemaksuga ja seega võiks kulude suurus olla 338 eurot (s.o summa ilma käibemaksuta). Samas ei nõustu hageja ka selle summaga, kuna kostja ei ole näidanud detailselt kulude koosseisu. Ühtlasi peab arvestama asjaoluga, et kostja lepinguline esindaja ei osalenud teise apellatsioonimenetluse kohtuistungitel.
5.Kostja esitas 21.11.2013 seisukoha hageja menetluskuludele, paludes hageja menetluskulude avalduse jätta rahuldamata. Põhjendamatu on hageja kulu seoses sellega, et enne ringkonnakohtu istungit tutvus hageja esindaja kõigi tsiviilasja toimikutega, kuna pooltel olid kõik asja materjalid olemas. Samuti on põhjendamatu hageja väide, et menetlus on kestnud aastast 2008, kuna see peaks just tähendama, et hageja on materjalidega hästi kursis. Hageja kulud on üle paisutatud ja apellatsioonimenetluses vajalikke toiminguid arvestades liialt suured. Hageja ei ole selgelt ja üheselt tõendanud, kui palju töötunde on käesoleva tsiviilasja raames tema esindaja kulutanud ning põhjendamata on ajakulu seoses osade toimingutega. Ühtlasi ei vasta menetluskulude nimekirjas toodud summad sellele, mis on esitatud arvetena ning sellele, mis on esitatud ülekannetena. Esitatud aruanne ja lisatud tõendid on vastuolulised ja ebaveenvad, milliste alusel ei saa hageja nõuet rahuldada. Põhjendatud ei ole hageja esindaja õigusabiteenuse tunnihind 83,33 eurot, kuna tegemist ei olnud keeruka vaidlusega. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
6.Maakohus rahuldas poolte avaldused menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, mõistes Realiseerimiskeskus OÜ-lt välja 2148,78 eurot AS Volex kasuks ning AS-lt Volex 325,15 eurot Realiseerimiskeskus OÜ kasuks.
7.Kohus hindas hageja õigusabile kulunud menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust lähtuvalt esitatud menetluskulude nimekirjast, hinnates toimiku põhjal nimekirjas märgitud apellatsioonkaebusega tutvumiseks põhjendatuks ajakuluks 3 tunni asemel 2 tundi, konsultatsioonideks volitajaga, tutvumiseks asja materjalidega, vastuse koostamiseks ning vastuse kooskõlastamiseks 11,45 tunni asemel 7 tundi, ettevalmistuseks istungiks 4 tunni asemel 2 tundi ning otsuse jõustumise kontrolliks kulunud 2,25 tundi põhjendamatuks kuluks. Kokku luges kohus hageja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 20,25 tundi, mis
vastab hageja esindaja tunnihinda (83,33 eurot/tund) arvestades 1687,43 eurole. Nimetatud summa on kooskõlas lepingulise esindaja kuludele kehtestatud piirmääraga.
8.Kuivõrd kostja hageja riigilõivu kuludele vastuväiteid ei esitanud, rahuldas kohus hageja taotluse riigilõivu osas täies ulatuses, s.o summas 559,23 eurot. Lähtuvalt eeltoodust rahuldas kohus hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt, s.o kokku summas 2148,78 eurot (1687,43x94,2%+559,23).
9.Kohus leidis, et kostja esitatud arvete alusel (arve nr TP030113 ja arve nr TP010713) ei ole võimalik kontrollida konkreetsetele teenustele kulunud aega, kuna arved on esitatud teenuste kogumina. Arvel nr TP030113 märgitud teenust kogumina (kohtuotsusega tutvumine, konsultatsioon ja apellatsiooni vormistamine) hindas kohus tuginedes toimiku materjalidele põhjendatuks ning vajalikuks menetluskuluga 338 eurot (6,5hx52 eurot/tund, käibemaksuta). Arvel nr TP010713 märgitud teenust kogumina (konsultatsioon ja menetlusdokumendi koostamine) ei pidanud kohus võimalikuks kontrollida, kuna täpsustamata on, millise menetlusdokumendi koostamisele nimetatud aeg on kulunud. Arvestades nimetatud arve kuupäeva (01.07.2013) ja asjaolu, et 26.06.2013 esitas kostja kassatsioonkaebuse Riigikohtule, luges kohus põhjendatud ajakuluks 5 tundi ning põhjendatuks ja vajalikuks menetluskuluks arve nr TP010713 alusel 260 eurot ning kokku kostja põhjendatud õigusabi kuludeks 598 eurot (338+260, käibemaksuta). Nimetatud summa on kooskõlas lepingulise esindaja kuludele kehtestatud piirmääraga.
10.Kuivõrd hageja kostja riigilõivu kuludele vastuväiteid ei esitanud, rahuldas kohus kostja taotluse riigilõivu osas täies ulatuses, s.o summas 290,47 eurot (271,62+18,85). Lähtuvalt eeltoodust rahuldas kohus kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, s.o summas 325,15 eurot (598x5,8%+290,47). Määruskaebus
11.Kostja palub maakohtu määruse tühistada osaliselt ja jätta hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata. Kostja märgib, et vaidlustab kohtumääruse punktide 1 kuni 3 osas, riigilõivude ja maakohtu poolt vähendatud hageja menetluskulude osas kostja menetluskulude suurust ei vaidlusta.
12.Maakohtu määrus on suures osas põhjendamata. Kohus ei ole hinnanud kostja vastuväiteid ega märkinud, miks ta nendega ei arvesta. Kohus on sisuliselt hinnanud ainult hageja menetluskulude nimekirja, muud tõendid (arved, pangakonto väljavõtted) on kohus jätnud analüüsimata.
13.Kostja juhtis oma vastuväidetes tähelepanu asjaolule, et hageja menetluskulude nimekiri on ilmses vastuolus sellele lisatud tõenditega. Nimetatud tõendid ei ole usaldusväärsed ega saa olla aluseks hageja taotluse rahuldamisele: kliendile esitatud arved ei vasta menetluskulude nimekirjas märgitud tundidele; 01.04.2013 arvel nr 048 on juriidiliste teenuste osutamise aeg märts, kui samas ei kajastu menetluskulude nimekirjas ühtegi märtsis tehtud tööd; kõrvutades menetluskulude nimekirjas toodud väidetavat kuluarvestust töödega seoses summas 2495,73 eurot ei klapi antud summa ka aruandele lisatud arvete enda summaga, mis tuleb kokku 2569,06 eurot; arvetel olevaid summasid jagades hageja esindaja tunnihinnaga peaks saama selles kuus teostatud tööde ajamahu ehk töötatud tundide arvu, nimetatud tundide arv aga ei klapi nende tundide summaga, mida on hageja deklareerinud menetluskulude nimekirjas kuude lõikes, menetluskulude nimekirjas on deklareeritud ajakuluks 29,95 tundi ja arvetel olevaid summasid jagades tunnihinnaga on ajakulu olnud 31,36 tundi (koos arvega nr 048). Eeltoodust tulenevalt jääb arusaamatuks ka see, millisest tundide arvust kohus on lahutanud määruses kajastatud põhjendamatu ajakulu 9,95 tundi.
14.Maakohus ei ole arvestanud kostja poolt vaidlustatud ja määruses märkimata ajakuluga järgmiste toimingute osas: tutvumine asja materjalidega (nimekirja p 3) 3,7 tundi, kuna asja materjalidega peab olema esindaja kursis juba eelnevalt, siis ei saa sellele kuluda rohkem kui 1 tund; vastuse kooskõlastamine volitajaga (nimekirja p 5) peaks olema juba vastuse koostamise ajakulu sees või siis sisalduma juba konsultatsioonides volitajaga (nimekirja p 2); toimikuga tutvumine (nimekirja p 8) on põhjendamatu kulu, sest asja materjalid on pooltel olemas; kohtuotsusega tutvumine 3 tundi on ülemäära suurena deklareeritud kulu; põhjendatud ei ole ajakulu seoses otsuse selgitamisega volitajale määras 2,2 tundi.
15.Maakohus ei võtnud seisukohta kostja vastuväite osas, et põhjendamata on menetluskulu väljamõistmine kostjalt seoses sellega, et enne ringkonnakohtu istungit tutvus hageja esindaja kõigi tsiviilasja toimikutega. Pooltel on kõik asja materjalid.
16.Kohus pole hinnanud ka kostja vastuväidet, et hageja esindaja tunnihind 83,33 eurot (ilma käibemaksuta) on põhjendamatult suur. Tegemist ei olnud keeruka vaidlusega, vaid tavapärase võlanõudega. Asjaolu, et hageja ise on jäänud õigusteenusega rahule ja tasunud talle esitatud arved, ei saa tingida automaatselt tagajärge, mille kohaselt hageja poolt deklareeritud kulu tuleb kostjalt välja mõista. Vastus määruskaebusele
17.Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Menetluse edasine käik
18.Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ning edastas selle läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
19.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 koosmõjus TsMS §-ga 659 kontrollib ringkonnakohus määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, so määruse resolutsiooni p-de 1-3 osas.
20.Ringkonnakohus leiab, et kohtumäärus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätab ringkonnakohus määruse muutmata. Ringkonnakohus nõustub määruses toodud põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
21.Määruskaebuses palub kostja tühistada kohtumääruse p-d 1-3 ning jätta hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja kulude väljamõistmiseks rahuldamata. Samas nähtub asja materjalist, et maakohtu menetluses ei vaidlustanud kostja hageja taotlust riigilõivu 559,23 euro hüvitamise osas. Ka määruskaebuse p 2 teises lauses märgib kostja, et ta ei vaidlusta menetluskulude suurust riigilõivude osas. Riigilõivu summa sisaldub resolutsiooni p-s 2 märgitud summas (riigilõiv 559,23 eurot + õigusabikulu 1589,56 eurot). Seega on kostja määruskaebus selles osas vastuoluline. Kui kostja ei vaidlusta temalt menetluskulude väljamõistmist riigilõivu osas ja vaidlustab selle üksnes õigusabikulude väljamõistmise osas, nagu võib järeldada määruskaebuse põhjendustest, puudub alus nii kohtumääruse resolutsiooni p 1 tühistamiseks kui ka hageja avalduse täies ulatuses rahuldamata jätmiseks, nagu kostja soovib. Samuti ei sisalda määruskaebus ühtegi põhjendust selle kohta, miks on ebaõige kohtumääruse resolutsiooni p 3, millega määrati kindlaks arveldusarve, kuhu väljamõistetud menetluskulud kanda. Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus kohtumääruse p-de 1 ja 3 tühistamiseks, kuna kostja ei vaidlustanud maakohtus hageja
taotlust riigilõivu väljamõistmise osas ja arveldusarve number, kuhu väljamõistetav summa kanda, ei riku mingil viisil kostja õigusi.
22.Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust hageja kasuks väljamõistetud õigusabikulude osas suurusega 1589,56 eurot, milline summa sisaldub maakohtu määruse resolutsiooni p-s 2.
23.Hageja esitas maakohtule menetluskulude nimekirja (III kd lk 19), milles kajastatud spetsifikatsiooni järgi oli maakohtul võimalik kõiki esindaja tehtud toiminguid ja nende ajakulu üksikasjalikult kontrollida ja anda hinnang kulude vajalikkusele ja põhjendatusele. Ringkonnakohtu hinnangul analüüsis maakohus hageja esindaja tehtud toiminguid, vastavat ajakulu ja tasu suurust piisava põhjalikkusega ja märkis, milliseid toiminguid ja nendele vastavat ajakulu ta pidas põhjendatuks ja vajalikuks ning milliseid mitte.
24.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et hageja avaldusele lisatud tõendid ei ole usaldusväärsed. Asjaolu, et menetluskulude nimekirjas märgitud summa on väiksem kui arvete kogusumma, sellise järelduse tegemiseks alust ei anna. Hageja võib nõuda kostjalt õigusabikulude hüvitamist väiksemas summas, kui ta ise neid kulusid kandis. Sama puudutab esindaja ajakulu. See, et avalduses ja spetsifikatsioonis märgitud töötundide arv on väiksem arvetel märgitust, ei riku kostja õigusi. Pangakonto väljavõtteid ei pidanud kohus menetluskulude kindlaksmääramisel tõendina analüüsima.
25.TsMS § 5 lg 2 sätestab, et pooltel peab olema võrdne õigus ja võimalus oma õigusi kaitsta ning teha seda TsMS § 217 lg 1 kohaselt esindaja kaudu. Maakohtu poolt välja mõistetud õigusabikulud katavad ringkonnakohtu hinnangul mõistlikus suuruses hageja õiguste efektiivseks kaitseks tehtud kulutused. Maakohtu poolt kindlaks tehtud teises apellatsioonimenetluses hageja esindajal kulunud aeg 20,25 tundi oli käesolevas asjas vajalik ja põhjendatud, arvestades asja mahtu ja keerukust. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et tegemist oli lihtsa võlanõudega.
26.Alusetud on määruskaebuse etteheited, et hageja esindaja ajakulu on põhjendamatult suur asja materjalide tutvumise osas (3,7 tunni asemel oleks kostja arvates põhjendatud ajakulu 1 tund) ja kohtuotsusega tutvumise osas (ei ole märgitud, milline oleks kostja arvates 3 tunni asemel põhjendatud ajakulu). Õige ei ole kostja seisukoht, et hageja esindaja vajalikuks ajakuluks ei ole vastuse kooskõlastamine volitajaga, toimikuga tutvumine ja kohtuotsuse selgitamine volitajale. Sellised toimingud on tsiviilasja menetlemisel tavapärased ja vastava mõistlik ajakulu kuulub hüvitamisele. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja näidatud kulude koosseis kooskõlas tsiviilasja materjaliga ja sellest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks teinud tarbetuid kulutusi või kulutanud aega põhjendamatult.
27.Kostja pidi ette nägema, et tal võib tekkida kohustus hüvitada hageja õigusabikulud kuni määruses nr 137 sätestatud piirmäärani. Käesolevas asjas on lepingulise esindaja kulu piirmäärast oluliselt väiksem. Õigusabi tunnihind 83,33 eurot (käibemaksuta) ei ole liiga kõrge, arvestades kohtuasja asjaolusid. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (vt nt määrused tsiviilasjades nr 3-2-1-93-13 ja 3-2-1-115-13).
28.Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Diskretsioonipiiride ületamist maakohtule antud juhul ette heita ei saa ning seetõttu puudub alus määruskaebuse rahuldamiseks.
29.TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.
Tiit Kollom
Ele Liiv
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.