Hageja: AS XXX (registrikood XXX, asukoht XXX), esindaja Jüri X e-post: XXX; Kostja: OÜ XXX (registrikood XXX, asukoht XXX), esindaja XXX, e-post: XXX Kirjalik menetlus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AS XXX avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
2.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista XXX OÜ-lt summas 2148,78 eurot AS-i XXX kasuks.
3.XXX OÜ-l kanda menetluskulud arveldusarvele nr XXXXXXXXX Swedbank pangas.
4.Rahuldada XXX OÜ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
5.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista AS-ilt XXX summas 325,15 eurot XXX OÜ kasuks.
6.
Määrus toimetada kätte hagejale ja kostjale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot, määruskaebuse esitamisel veebikeskkonna www.e-toimik.ee kaudu 25 eurot.
Kohtumääruse põhjendused ja selgitused
1.Tallinna Ringkonnakohus 22.05.2013 otsusega jättis poolte eelnevad menetluskulud nendi endi kanda ja apellatsioonimenetluse menetluskuludes 5,8% hageja ja 94,2% kostja kanda. Poolte poolt
kohtumenetluses hagiavalduselt ja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv jätta poolte kanda võrdsetes osades, ülejäänud menetluskulud jätta kulu kandnud menetlusosalise kanda. 26.06.2013 esitas kostja kassatsioonikaebuse Riigikohtule. 25.09.2013 määrusega jättis Riigikohtu tsiviilkolleegium kassatsioonikaebuse menetlusse võtmata.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
3.Hageja esitas 15.10.2013 avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks ning 30.10.2013 täpsustatud avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena kokku 2910,21 eurot. Avalduse kohaselt on hageja menetluskulud: riigilõiv summas 17 500 krooni (1118,45 eur) ning lepingulise esindaja kulud 2495,73 eurot (käibemaksuta). Hageja märgib, et kuna hageja menetluskulud on jäetud kostja kanda 94,2% ulatuses ning riigilõiv võrdsetes osades, siis soovib kostja hagejalt välja mõista järgmised menetluskulud: • riigilõivu summas 559,23 eurot (1118,45:2) • Lepingulise esindaja kulud kogusummas 2350,98 eurot (2498,76x94,2%) Hageja palub menetluskulud kanda kontole nr 1120010380 Swedbank pangas.
4.Kostja esitas 21.11.2013 seisukoha hageja menetluskuludele. Kostja ei nõustu esitatud menetluskulude suurusega ja palub menetluskulude avaldus jätta rahuldamata. Kostja hinnangul oleks õigustatud menetluskulude jaotus piirmäärade osas järgmiselt: 60% maakohtus, 20% ringkonnakohtus ja 20% riigikohtus. Ühtlasi on põhjendamata hageja väide, et menetlus on kestnud aastast 2008, kostja hinnangul peaks see just tähendama, et hageja on materjalidega hästi kursis. Kostja hinnangul on hageja kulud üle paisutatud ja apellatsioonimenetluses vajalikke toiminguid arvestades liialt suured. Hageja ei ole selgelt ja üheselt tõendanud, kui palju töötunde on käesoleva tsiviilasja raames tema esindaja kulutanud ning põhjendamata on ajakulu seoses osade toimingutega. Ühtlasi ei vasta menetluskulude nimekirjas toodud summad sellele, mis on esitatud arvetena ning sellele, mis on esitatud ülekannetena. 5.Kostja esitas 28.10.2013 avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskuludena kokku 339,33 eurot. Avalduse kohaselt on kostja menetluskulud: kostja tasutud esimesel apellatsioonikaebuse esitamisel riigilõiv summas 543,24 eurot ning teises apellatsioonimenetluses riigilõiv summas 325 eurot, teises apellatsioonimenetluses tasus kostja õigusabi eest kokku 842,40 eurot. Kuna kostja õigusabikulud on jäetud 5,8% ulatuses hageja kanda ning esimese apellatsioonimenetluse riigilõiv võrdsetes osades, siis palub kostja hagejalt välja mõista järgmised menetluskulud: • Esimese apellatsioonikaebuse riigilõiv 271,62 eurot (543,24:2) • Teise apellatsioonimenetluses riigilõiv 18,85 eurot (325x5,8%) • Teises apellatsioonimenetluses õigusabikulu 48,86 eurot (842,40x5,8%) Kostja märgib, et on käibemaksu kohustuslane.
6.Hageja esitas 30.10.2013 seisukoha kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse osas. Tasutud riigilõivu osas hagejal ei ole vastuväiteid ning on nõus kandma kulud avalduses näidatud suuruses kokku 290,47 eurot (271,62+18,85). Samas hageja jaoks ei ole selge kostja taotlus õigusabi kulude osas. Arve nr TP030113 summas 405,60 eur on koos käibemaksuga ja seega võiks kulude suurus olla summas 338 eurot (so summa ilma käibemaksuta). Samas ei nõustu hageja ka
selle summaga, kuna kostja ei ole näidanud detailselt kulude koosseisu. Ühtlasi peab arvestama asjaoluga, et lepinguline esindaja ei osalenud teise apellatsioonimenetluse kohtuistungitel.
7.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
8.Esmalt analüüsib kohus hageja kohtukulusid. Kohtukuludeks on riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. Hagiavalduselt tasus hageja riigilõivu summas 17 500 krooni (1118,45 eur). Vastava summa tasumine nähtub toimikust (t/l 28, I kd). Võttes arvesse, et kostja ei ole hageja riigilõivu tasumisega seotud kuludele vastuväiteid esitanud ning riigilõivu tasumine on tõendatud, siis rahuldab kohus hageja taotluse riigilõivu tasumiseks täies ulatuses, so summas 559,23 eurot.
9.Järgnevalt kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja avalduse kohaselt on hageja lepingulise esindaja kulud kokku 2495,73 eurot (ilma käibemaksuta) ning 94,2% moodustab sellest summast 2350,98 eurot (2495,73x94,2%). Kostja hinnangul on hageja deklareeritud kulud ilmselgelt üle paisutatud ning liialt suured ning ei ole tõendatud üheselt ja selgelt, kui palju töötunde on hageja esindaja kulutanud ning esitatud arved ei vasta menetluskulude nimekirjas toodud summadele. Kohus annab hinnangu hageja kohtuvälistele kuludele, mis seisnesid lepingulisele esindajale makstud õigusabi tasus. Kohus hindab hageja õigusabile kulunud menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust lähtuvalt esitatud menetluskulude nimekirjale. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise nimekirja kohaselt kulus hageja lepingulisel esindajal apellatsioonikaebusega tutvumiseks 3 tundi, toimikust nähtuvalt on nimetatud apellatsioonikaebus sisult ligikaudu 3 lehekülge. 3-leheküljelise menetlusdokumendiga tutvumiseks ei ole kohtu hinnangul põhjendatud ajakulu. Kohus hindab apellatsioonikaebusega tutvumiseks põhjendatud ajakuluks 2 tundi. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindajal kulud konsultatsioonideks volitajaga, tutvumiseks asja materjalidega, vastuse koostamiseks ning vastuse kooskõlastamiseks kulunud 11,45 tundi. Nähtuvalt toimikust on vastus apellatsioonikaebusele sisult ligikaudu 5 lehekülge. Kohtu hinnangul 5 leheküljelise menetlusdokumendi koostamiseks, sj asja materjalidega tutvumiseks ning järgnevalt esindatavaga kooskõlastamiseks ei kulu nimetatud 11,45 tundi. Võttes arvesse käesoleva asja mahtu ning keerukust on kohtu hinnangul põhjendatud ajakuluks eelnimetatud tegevuste puhul 7 tundi. Menetluskulude nimekirja punktides 5 ja 9 on nimetatud ettevalmistus istungiks kokku 4 tundi (2+2 tundi). Nähtuvalt toimikust 15.04.2013 planeeritud istung lükati edasi ning see toimus 06.05.2013. Asudes seisukohale, et hageja esindaja valmistas end kohtuistungiks ette 14.04.2013 (nimekirja p 5), siis ei pea kohus põhjendatuks üheks ja samaks istungiks kaks korda ettevalmistamist ning eeltoodust tulenevalt kohtuistungi ettevalmistamiseks põhjendatud ajakuluks saab lugeda 2 tundi. Nimekirjas on nimetatud p 14 otsuse jõustumise kontroll, 2,25 tundi. Arvestades asjaolu, et otsuse jõustumist on võimalik kontrollida pelgalt telefoni teel kohtu kantseleisse helistades, siis ajakulu 2,5 tundi otsuse kontrollimise peale ei saa kohtu hinnangul olla asjakohane ning on sellega põhjendamatu kulu.
Kokku loeb kohus hageja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 20,25 tundi, mis vastab hageja esindaja tunnihinda (83,33 eurot/tund) arvestades 1687,43 eurole (20,25x83,33). Käesoleva tsiviilasja menetluses oli tsiviilasja hind 8005,37 eurot. TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 (edaspidi määrus nr 137) „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 1 kohaselt on varalise nõudega tsiviilasjas hagihinnalt 8005,37 eurot teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmääraks maksimaalselt 4470 eurot. Tulenevalt määruse nr 137 §-st 1 on hageja lepingulise esindaja kulud summas 1687,43 eurot (ilma käibemaksuta) seaduse alusel kehtestatud piirmääraga kooskõlas. Võttes arvesse, et kostja ei ole hageja riigilõivuga seotud kuludele vastuväiteid esitanud ning põhjendatud ja vajalikud hageja lepingulise esindaja kulud on seaduse alusel kehtestatud piirmääraga kooskõlas, rahuldab kohus hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt. Eeltoodust tulenevalt ning võttes arvesse, et hageja menetluskulud õigusabi osas on jäetud kostja kanda 94,2% ulatuses, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 2148,78 eurot (1687,43x94,2%+559,23) ning jätab rahuldamata hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse summas 761,43 eurot (2910,21-2148,78).
10.Järgnevalt analüüsib kohus kostja menetluskulusid. Esimese apellatsioonikaebuse esitamisel tasus kostja riigilõivu summas 543,24 eurot ning teisel apellatsioonimenetlusel riigilõivu summas 325 eurot. Vastavate summade tasumine nähtub toimikust (t/l 25, II kd; t/l 184, II kd). Võttes arvesse, et hageja ei ole kostja riigilõivu tasumisega seotud kuludele vastuväiteid esitanud ning riigilõivu tasumine on tõendatud, siis rahuldab kohus kostja taotluse riigilõivu tasumiseks täies ulatuses, so summas 290,47 eurot (271,62+18,85).
11.Järgnevalt kontrollib kohus kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kostja avalduse kohaselt on kostja lepingulise esindaja kulud kokku 842,40 eurot (käibemaksuga). Hageja hinnangul ei ole kostja detailselt näidanud kulude koosseisu, ühtlasi kostja lepinguline esindaja ei osalenud teise apellatsioonimenetluse kohtuistungitel. Kohus hindab kostja lepingulisele esindajale kulunud menetluskulusid esitatud arvete alusel (arve nr TP030113 ja arve nr TP010713), millest põhjal ei ole kohtul võimalik kontrollida konkreetsetele teenustele kulunud aega, kuna arved on esitatud teenuste kogumina (st õigusalane teenindamine: kohtuotsusega tutvumine, konsultatsioon, apellatsiooni vormistamine 6,5 tundi ning õigusalane teenindamine: konsultatsioon ja menetlusdokumendi koostamine 7 tundi). Teenust kogumina: kohtuotsusega tutvumine, konsultatsioon ja apellatsiooni vormistamine (arve nr TP030113), peab kohus põhjendatuks ning vajalikuks, kuna nähtuvalt toimikust on 23.11.2012 kohtuotsus 11 lehekülge ning esitatud apellatsioonikaebus 4 lehekülge (sisuline osa 3 lk), millele lisandub veel esindatavaga konsulteerimine. Seega arve nr TP030113 esitatud menetluskulud 338 eurot (6,5hx52 eur/h, käibemaksuta) on põhjendatud ja vajalik kulu. Teenust kogumina: konsultatsioon ja menetlusdokumendi koostamine (arve nr TP010713) ei ole kohtul võimalik kontrollida, kuna täpsustamata on millise menetlusdokumendi koostamisele nimetatud aeg on kulunud. Arvestades nimetatud arve kuupäeva (01.07.2013), lähtub kohus asjaolust, et 26.06.2013 esitas kostja kassatsioonikaebuse Riigikohtule, mis nähtuvalt toimikust on 4,5 lk (sisuline osa 3 lk). Kuna menetlusdokumendi koostamisele pidi kaasnema ka konsultatsioon kliendiga, siis kohtu hinnangul on põhjendatud ajakuluks 4,5 lk dokumendi koostamiseks ning kliendiga konsulteerimiseks 5 tundi. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks menetluskuluks arve nr TP010713 alusel 260 eurot (5x52 eur/h, käibemaksuta). Seega kohtu hinnangul kostja apellatsioonimenetluses õigusabi kulude põhjendatud ulatus on kokku 598 eurot (338+260, käibemaksuta). Kostja on kinnitanud, et on käibemaksukohustuslane, seega mõistab kohus esindaja kulud välja käibemaksuta.
Nagu kohus eespool märkis, käesoleva tsiviilasja menetluses oli tsiviilasja hind 8005,37 eurot. TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 (edaspidi määrus nr 137) „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 1 kohaselt on varalise nõudega tsiviilasjas hagihinnalt 8005,37 eurot teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmääraks maksimaalselt 4470 eurot. Tulenevalt määruse nr 137 §-st 1 on hageja lepingulise esindaja kulud summas 598 eurot (ilma käibemaksuta) seaduse alusel kehtestatud piirmääraga kooskõlas. Võttes arvesse, et hageja ei ole kostja riigilõivuga seotud kuludele vastuväiteid esitanud ning põhjendatud ja vajalikud kostja lepingulise esindaja kulud on seaduse alusel kehtestatud piirmääraga kooskõlas, rahuldab kohus kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõistab hagejalt välja menetluskulud summas 325,15 eurot (598x5,8%+290,47) ning jätab rahuldamata kostja avalduse 14,18 euro (339,33-325,15) suuruse summa osas. TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.