Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad

2-13-46753 pärandvara oma valdusesse või tagama muul viisil selle eraldamine pärija varast.

kohtumääruse

kättetoimetamisest

pärandvara

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võivad pärija, annakusaaja, pärandi hooldaja, pärandaja võlausaldaja ja testamenditäitja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab isik hoolimata menetlusabi taotluse esitamisest, esitama kaebetähtaja jooksul kaebuse, ka juhul kui taotleb kaebuse esitamiseks menetlusabi. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

AS Swedbank esitas 08. oktoobril 2013 Viru Maakohtule avalduse L. S. pärandvara hoiumeetmete rakendamiseks. Avalduse kohaselt on pärandajal sõlmitud AS-ga Swedbank arvelduskrediidileping nr 02-096734-KP, millest tulenevalt on pärandvaral võlgnevus 08.10.2013.a. seisuga 588,65 eurot. Samuti on pärandajal 25.02.2010.a. sõlmitud AS-ga Swedbank püsimaksega krediitkaardi leping, millest tulenevalt on pärandil võlgnevus 08.10.2013.a. seisuga 2525,71 eurot. Kinnistusraamatu kohaselt kuulus L. S.le korter asukohaga Pisuhänna 6-4, Kohtla-Järve (reg. osa nr 247407). Avaldajal ei ole andmeid pärijate kohta. Avaldaja soovib tagada kinnisasja väärtuse vähenemine ja määrata pärandile hooldajaks kohtutäitur Andrei Krek. Viru Maakohus võttis avalduse menetlusse ning edastas avalduse puudutatud isikutele KohtlaJärve linn ning seadusjärgsetele pärijatele A. S.ile ja E. G.ile seisukoha esitamiseks. KohtlaJärve linn esitas omapoolse seisukoha, mille kohaselt on Kohtla-Järve linn nõus pärandvara hoiumeetmete rakendamisega. E. G., kes viibib Tallinna Vanglas, teatas kohtule et pärimisasjadega tegeleb tema vend ning et pärandaja võlad peaksid olema venna poolt kustutatud. AS Swedbank tegi kohtule oma avaldusest loobumise avalduse. Kohus ei võtnud loobumist vastu, vaid jätkas menetlust pärandvarale hooldaja määramiseks. Kohus kuulas ära pärijad, A. S.i ja E. G.i, kes selgitasid kohtule, et pärandvara valitseb faktiliselt A. S., kes on ka tasunud pärandil lasuvad võlad. A.S. avaldas kohtule, et tema ei ole pärimismenetluse algatamiseks notari poole pöördunud, tegemata on pärandvara inventuur ning on võimalik et osa korterist kuulub ühisvarana tema isa omandisse ja on pärandvarast välistatud. 2/4

2-13-46753

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et tuleb rakendada hoiumeetmed L. S. pärandvara suhtes, määrata pärandvarale hooldajaks pärija A. S. ning kohustada pärandvara hooldajat, A. S.i, algatama pärimismenetlus notari juures. Avalduse kohaselt olid pärandajal võlad avaldaja ees, mis on kohtumenetluse vältel A. S.i poolt kustutatud. Samuti kuulub L. S.le korter aadressil Pisuhänna 6-4, Kohtla-Järve. Kohtu poolt läbi viidud ärakuulamisel ilmnes, et pärija A. S. on korteri faktiliselt vastu võtnud ja asunud seda hooldama. Avaldajal ei ole andmeid võimalike pärijate kohta. Kohus tegi päringu pärimisregistrile, pärimisregistri teate kohaselt ei ole L. S. ega L. S. pärandvara suhtes pärimismenetlust algatatud (tlk 18-19 vastus lk 27). Rahvastikuregistri andmetel on L. S. seadusjärgseteks pärijateks tema lapsed A. S. ja E. G. (tlk 17). Kinnistusraamatu andmetel on korteri omanikuks S. (tlk 12). Kohus kaasas võimaliku pärijana menetlusse Kohtla-Järve Linnavalitsuse, kes toetas avaldust. Pärimisseaduse (PärS) § 110 lg 1 p 2, p 3 ja § 111 lg 3 kohaselt pärandaja surma korral võib kohus ka pärandvara võlausaldaja taotlusel rakendada pärandvara hoiumeetmeid kui pärija ei viibi pärandvara asukohas või ei ole teada, kas pärija on pärandi vastu võtnud. PärS § 110 lg 2 alusel pärandvara hoiumeetmed on pärandvara valitsemise korraldamine ja tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud hagi tagamise abinõude rakendamine. Pärimisseaduse mõttest tulenevalt hooldaja määratakse eelkõige pärandvara valitsemiseks (näiteks PärsS § 112 lg 1), kellele kohus võib anda korraldusi vara valdamiseks, kasutamiseks ning käsutamiseks. L. S. pärandvara suhtes ei ole algatatud pärimismenetlust, rahvastikuregistri andmetel on surnud isikul kaks last. Faktiliselt hooldab pärandvaraks olevat korterit üks pärijatest, kes on ka tasunud pärandaja võlgnevuse AS Swedbank ees. Kinnistusraamatu andmetel kuulus korter S.le. Vaatamata ärakuulamisel ilmnenud probleemile pärandvara koosseisu osas ja lahus- või ühisvara küsimuses, on kohus seisukohal, et pärandvara hoiumeetmeid tuleb käesoleval juhul rakendada. Kohus leiab, et isiku pärandvara suhtes hoiumeetmete rakendamine kaitseks nii pärijate kui ka võimalike täiendavata võlausaldajate huve ning võimaldaks vältida hilisemaid vaidlusi pärandvara suhtes. Kohus leiab, et pärandvara koosseisu ja kuuluvust on võimalik täiendavalt välja selgitada pärimismenetluses ja inventuuri teostamisel. Eeltoodu alusel leiab kohus, et esinevad alused pärandvara hoiumeetmete rakendamiseks. Kohus leiab, et käesolevas asjas on vajalik pärandvara hoiumeetmena korraldada pärandvara valitsemine. PärS § 112 lg 1 ja 2 kohaselt pärandvara valitsemiseks nimetab kohus pärandi hooldaja, kellele kohus võib anda korraldusi vara valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks. Hooldajaks võib olla isik, kes saab pärandvara nõuetekohaselt valitseda ja kes on sobiv hooldaja kohustusi täitma. Kohus võib hooldaja, kes pärandvara nõuetekohaselt ei valitse, hooldaja kohustustest vabastada.

3/4

2-13-46753 Pärandvara hoiumeetmete rakendamise avalduse esitas kohtule As Swedbank, kes palus määrata pärandvara hooldajaks kohtutäitur Andrei Kreki. Avaldaja loobus avaldusest. Pärijad leidsid, et pärandavara hooldajaks peaks olema A. S., kes vara faktiliselt valitseb. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mille kohaselt avaldaja A. S. ei võiks olla pärandvara hooldaja. Seega määrab kohus L. S. pärandvara hooldajaks A. S.i. PärS § 112 lg 3 p 1, p 3 p 4 järgi hooldaja on kohustatud valitsema vara heaperemehelikult, tagama selle säilimise, täitma pärandvara arvel pärandvaraga seotud kohustused, võtma tarvitusele abinõud pärandvara oma valdusesse või tagama muul viisil selle eraldamise pärija varast ja pärijal ei ole õigust käsutada pärandvara, mis on antud hooldaja valitseda. Vastavalt TsMS § 590 lg 1 hooldamise lõppemisel esitab pärandi hooldaja kohtule aruande. PärS § 112 lg lg 6 kohaselt kohus lõpetab pärandvara valitsemise, kui on ära langenud käesoleva seaduse paragrahvis 111 sätestatud hoiumeetmete rakendamise alused. PärS § 112 lg 1 teise lause alusel koos pärandi hooldaja nimetamisega määrab kohus pärandi inventuuri tegijaks kohtutäituri, kohaldades PärS §§ 138–141. Kohus määrab pärandi inventuuri tegijaks kohtutäitur Kristel Maalman, kes PärS § 140 sätestatud korras peab ülekutsemenetluses avaldama teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ja koostama PärS § 141 sätestatud pärandvara nimekirja. Kohus hoiatab kohtutäiturit PärS § 145 sätestatud vastutusest kahju tekitamise eest. PärS § 110 lg 3 kohaselt kohus edastab pärandvara hoiumeetmete kohaldamise ja kohaldamise lõpetamise määruse pärimisregistrile. TsMS § 586 lg 2 kohaselt hoiumeetmete rakendamise ja pärandi hooldaja määramise määrus jõustub selle kättetoimetamisega hooldajale. Menetluskulud TsMS § 172 lg 4 kohaselt hagita menetluses pärandi hoiumeetmete rakendamisest tekkivate kulude eest vastatavad pärijad vastavalt pärimisseaduse sätetele pärandikohustuste kohta. Lähtuvalt PärS § 142 lg 1 p 1 tasutakse pärast inventuuri tegemist esimeses järjekorras pärandaja matuse, tema perekonnaliikmete ülalpidamise, pärandvara valitsemise ning inventuuri tegemise kulud. Kuna hetkel puuduvad andmed L. S. pärija poolt pärandi vastuvõtmise kohta tuleb menetluskulud jätta L. S. pärandvara kanda. Digitaalne allkiri Leanika Tamm Kohtunik

4/4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.