2-11-47801/53 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Pärnu Maakohus Paide kohtumaja - lahend.ee

selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt elas kostja xxxxxxx xxx xxxx asuvas elamus perioodil xx.xx.xxxx kuni xx.xx.xxxx, ei tasunud nimetatud perioodil kostja arveid ega pidanud kinnisasjal korda. 2010.a. mais paigutas hageja kostja eluruumi juurde voolumõõtja, mille alusel esitas kostjale arveid elektrienergia tarbimise eest, viimased on hagi esitamise ajaks täielikult tasumata summas 9119.22 krooni, s.o. 582.82 eurot. Hageja on seisukohal, et kostjal lasub kohustus tasuda asja kasutamisega seotud kulud, sealhulgas tarbitud elektri eest ning hageja nõuab kostjalt esitatud arvete alusel 582.82 euro tasumist kostja poolt kasutatud elektri eest. Lisaks tasumata elektriarvetele kogus kostja xxxxxxx xxxx xxxx suurtes kogustes prügi, mille äraveo organiseeris hiljem hageja. Prügi äraveo organiseerimisele kulutas hageja 27 500 krooni, s.o. 1757.57 eurot. Lisaks Veolia Keskkonnateenustelt tellitud prügiveole toimetas hageja korduvalt ka isiklikult prügi äravedu, kulutades AS-st Olerex haagise rendile 12.75 eurot ning tasudes xxxxxxPrügila AS-i poolt esitatud arveid kogusummas 36.42 eurot. Hiljem on kostja kinnisasjal korduvalt vandaalitsenud ning hageja on esitanud 19 sellekohast avaldust politseisse. Asjaõigusseaduse regulatsiooni kohaselt on kostjal kohustus kanda asja valdamise ja kasutamisega seotud kulutused ja kahjud. Kostjal oli kohustus koristada kinnisasjale tekitatud risustus xxxxxxxxlinna heakorra eeskirja § 5 lg-st 2 tulenevalt, mille alusel on risustuse kohustatud puhastama selle tekitaja. Kuna kostja rikkus viimatinimetatud kohustust, on kostja võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 7 ja § 1043 alusel kohustatud hüvitama hagejale kahju 1806.74 eurot. Lisaks põhinõudele nõuab hageja VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras viivitusintressi alates hagiavalduse esitamisest kuni kohase täitmiseni. Tulenevalt kostja vastuväidetest on hageja täpsustavalt leidnud, et kuigi hageja täitis AP kohustuse AS Eesti Energia ees, on hagejal õigus VÕS § 78 lg 4, § 1023 ja § 1018 lg 1 p 2 alusel nõuda kostjalt kui isikult, kelle suhtes hageja oli käsundita asjaajaja, kulutuste hüvitamist (2.kd tl 81). Kostja vastuväited (1.kd tl 130-132; 2.kd tl 1-2; 72-74) Kostja ei ole vaidlustanud seda, et elas xxxxxxx xxxx xxxx asuvas majas kuni xxxxxxxx xxxx.a., mil ta kasutas koos poolte isa AP majas ühte tuba, kuid tema peamine põhjus seal elamiseks oli vajadus hooldada haiget isa. Peale poolte ja nende isa elas xxxxxx xxxx xxxx majas veel MPi pere, seega elas majas vähemalt 7 inimest. Isegi juhul, kui elektrikulud osutuvad tõendatuks, tuleb need jagada kõikide erinevatel perioodidel xxxxxxxx xxx xxxx elanud isikute vahel. Hagiavaldusele lisatud arvest nr 08 ei nähtu väidetavalt kostja poolt tarbitud elektri kogused ega maksumused. Arvel on viide nii varasemale arvele, mida pole esitatud, kui ka viivisele, kuid kokkulepet viivise tasumiseks 0,1% päevas esitatud ei ole. Ka väidab kostja, et tema kasutuses olnud eluruumile eraldi voolumõõtjat paigutatud ei ole ning tasu elektri eest, mida hageja nõuab, on ebareaalselt suur ega vasta tegelikule tarbimisele. Samuti leiab kostja, et jäätmeveo arvete tasumise nõue tema vastu on põhjendamatu, kuna prügi tekitajaks on tõenäoliselt ka hageja ise, sest kostjale teadaolevalt ei ole tal sõlmitud jäätmeveo lepingut. Samuti on xxxxxxx xxx xxxx krundi näol tegemist alaga, mis oli pikka aega aiaga piiramata, mistõttu oli krundile ligipääs ka kolmandatel isikutel. Kostja arvates püüab hageja näidata, et on koristanud kogu kinnistul asuva prügi, kuid tegelikkuses on kinnistut korduvalt

korrastatud nii xxxxxx linna kui ka xxxxx xxxxxxxxxxxxxxx algatusel. Samuti nähtub xxxx xxxxxxx 2008-2012.a. arengukavast, et nimetatud kinnistul asetseva omavolilise prügimäe korrastamine on planeeritud 2010-2012.a. ning seda finantseeritakse linnaeelarvest. Kohtu seisukoht 1.Vaidlust ei ole selles, et Tiina Linder elas ajavahemikulxx.xx.xxxx kuni xx.xx.xxxx xxxxxxx xxxxxxx xxx xxxx asuvas elamus, mis oli ka poolte ühise isa AP elukohaks. Hagiavalduse esitamise ajaks on AP surnud. Ka ei ole vaidlust selles, et Tiina Linder kasutas eelpoolnimetatud ajaperioodil elamiseks koos isaga elamus omaette eluruumi. Kostja ei eita, et mingid kulutused elektrienergia kasutamise näol tekkisid, kuid kuna ta elas xxxxxx xxx xxxx tingitult vajadusest hooldada oma isa, ei pea ta hageja poolt tasutud elektrienergia eest kulutusi hüvitama. Samas mingit tõendit selle kohta, et kostja võiks kõnealusel elamispinnal elada tasuta, esitatud ei ole. Hageja nõuab kostjalt elektritarbimisega seotud kulutusi arve nr 08 (1.kd tl 5) alusel ning on esitanud tõendid selle kohta, et on xxxxxx xxx xxxx elektrienergia kulutusi kandnud (1.kd tl 90 lisa 2). Kuigi kostja on seadnud kahtluse alla lisavoolumõõtja olemasolu kostja kasutuses olnud eluruumi elektritarbimise mõõtmiseks, on hageja selgitanud, et see ei asunudki kostja eluruumis, vaid tuulekojas välisukse kõrval kilbis ning esitanud selle kinnituseks ka lisavoolumõõtjast tehtud fotod (1.kd tl 90 lisa 3). Hageja on selgitanud, et arved esitas AS Eesti Energia ühe näidu alusel tervele majale (1.kd tl 90 lisa 2). Kostja on leidnud, et isegi siis, kui on olemas lisavoolumõõtja, on see ebaseaduslik ning selle näit ebausaldusväärne. Samas nähtub AS Eesti Energia arvete võrdlusest hageja poolt kostjale esitatud arvetega (1.kd tl 90 lisa 1), et kostjale ei ole esitatud arvet kogu majas tarbitud elektri eest. Hageja on kohtu arvates usutavalt selgitanud ka tagasiulatuvalt esitatud arve nr 1 (1.kd tl 90 lisa 1) arvestuskäiku ja põhjendusi. Seega on kohtu arvates hageja poolt kostjale esitatud elektriarvete kujunemine jälgitav ja arusaadav. Kostja on küll väitnud, et elektri tarbimine tema ja isa kasutuses olnud toas ei saanud olla nii suur, kuid kostja poolt väidetu on tõendamata. Hageja väitel olid ajal, mil majas elas kostja, elektriarved oluliselt suuremad kui peale kostja väljakolimist ning oma väiteid tõendab hageja AS Eesti Energia poolt esitatud koondarvetega (1.kd tl 53-62), seega on tõendatud, et kostja poolt kasutatavas ruumis oli elektrit tarbitud olulises määras. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et hageja poolt nõutud kulutused elektrienergiale on põhjendatud. Tsiviilasja materjalidest nähtub ja pooled ka ei vaidle selle üle, et hageja tasus AS Eesti Energia poolt esitatud arved, kuigi leping oli AS-l Eesti Energia sõlmitud AP ning et hageja on tasunud VÕS § 78 lg 1 kohaselt lepingujärgse kohustuse AP eest kolmanda isikuna. Sama sätte lg 4 järgi võib kohustuse täitnud kolmas isik esitada tagasinõude või nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist üksnes juhul, kui see tuleneb seadusest või võlgniku ja kolmanda isiku vahelisest suhtest, muu hulgas tulenevalt alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest. Kohus nõustub kostjaga, et VÕS § 78 lg 4 kohaselt ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt kulutuste tasumist elektritarbimise eest ning et see nõue peaks olema suunatud AP pärijate vastu, kelleks Tiina Linder ainuisikuliselt ei ole. Hageja väited, et kostja ei vabane kahju hüvitamise kohustusest pelgalt seetõttu, et leping on sõlmitud tema isaga, ei muuda hageja kui kolmanda isiku seadusest tulenevat nõudeõigust kohustuse täitnud lepingujärgse võlgniku, s.o. AP pärijate vastu, mitte aga Tiina Linderi kui soodustatud isiku vastu. Nõuet Tiina Linderi kui pärija vastu ei ole antud vaidluses esitatud. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et hageja poolt nõutud kulutused elektrienergiale on küll põhjendatud, kuid puudub seaduslik alus nende kulutuste hüvitamise nõudeks Tiina Linderilt. 2.Hageja on esitanud VÕS § 113 lg 1 alusel elektritarbimise eest esitatud arve tasumisega viivitamise eest viivise nõude. Kuivõrd põhinõue elektritarbimise kulutuste osas jääb rahuldamata, jääb rahuldamata ka viivise nõue summas 33.51 eurot. 3.Hagiavalduse kohaselt kogus kostja kinnisasjale suurtes kogustes prügi, mille äraveo organiseeris

hiljem hageja. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et xxxxxx xxx xxxx nii sees kui ka väljaspool maja krundil oli prügi, kuid kostja leiab, et puuduvad tõendid selle kohta, et see prügi oleks tekkinud just tema tegevuse tulemusena. Samas on kostja ka ise tunnistanud, et käis prügikastides ning vedas leiduvat xxxxxxxx xxx xxx, mida sorteeris, osaliselt kasutas, osaliselt viis ära ja osaliselt jäi ka krundile maha. Seda, et kostja vedas krundile ja majja kõiksugust kraami, on kinnitanud nii hageja kui ka tunnistaja MP. Kostjat on karistatud alates 06.05.2011 toimepandud jätkuva xxxxxx pxxx xxxx territooriumi risustamise ja reostamise eest (2.kd tl 97-113), mis ei hõlma küll perioodi, mille eest hageja kulutuste hüvitamist nõuab, kuid ometi iseloomustab see kostja tegevust elatuda prügi sorteerimisest ja taara korjamisest, mida kostja ei ole ka ise eitanud. Sellega haakuvad ka hageja pöördumised politseisse (1.kd tl 13-50), samuti fotod kostja kasutuses olnud eluruumist (1.kd tl 150170). Kostja poolt esitatud vastuväidete kohaselt on vaidlusaluse krundi näol tegemist omavolilise prügi ladustamise alaga, kuid vastavalt xxxxxx xxxxxxxxxx istungi protokollile räägitakse omavoliliste prügimägede likvideerimisest muuhulgas alast xxxxxx xxx xxx ja xxxxxx xxx xxxx vahel (2.kd tl 45), mitte aga xxxxxx xxx xxxx territooriumist. Kostja väitel on xxxxxxx xxx xxx territooriumit koristatud korduvalt nii xxxxxxx xxxx kui ka xxxx xxxxxxxxxxxxxxx algatusel, esitades väljavõtte xxxxx xxxxxxx 2008-2012.a. arengukavast (2.kd tl 23-25.) Antud arengukavast nähtub tõesti, et xxxx xxxxxxxx on planeerinud xxxxxx xxx xxxx ala korrastamise, kuid hageja on pöördunud avaldusega xxxxx xxxxxxxxxxxx poole, taotledes eelpoolnimetatud arengukavale tuginedes hüvitist juba korraldatud prügiveo eest ning paludes linnal jätkata xxxxxx xxx xxxx kinnistu koristamist ja finantseerida korrastamist linna eeleravest, kuid sai sellele eitava vastuse (2.kd tl 50-52). Seega on alusetu kostja väide, et xxxxxxx xxx xxxx krundi korrastamist finantseeritakse linna eelarvest või et linn oleks sellel territooriumil midagi teinud. Tsiviilasjas kogutud tõenditega kogumis on kohtu arvates leidnud tõendamist, et kostja on rikkunud xxxxxx xxxx heakorra eeskirja § 5 lg-t 2, mille kohaselt kinnistu reostamisel või risustamisel on reostaja või risustaja kohustatud selle puhastama. Kostja ei ole seda teinud, hageja on esitanud tõendid omapoolsete kulutuste kohta seonduvalt prahi veoga (1.kd tl 5-12) ning nii hageja kui ka tunnistaja M.Prantsen on kinnitanud koristustalgute tegemist ja prahivedu xxxxxxx xxx xxxx krundil. VÕS 1043 alusel teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta kahju tekkimises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 pst 7 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Seega on hageja õigustatud kostjalt nõudma viimase õigusvastase tegevuse tulemusena tekitatud kahju hüvitamist. Samas leiab kohus, et tsiviilasjas kogutud tõenditest lähtuvalt puudub seaduslik alus kogu prahiveoga seonduvate kulutuste hüvitise nõudmiseks kostjalt. Nimelt nähtub poolte seletustest, et praht, mis oli nii maja sees kui ka väljas, kogunes sinna juba pikema ajaperioodi jooksul ning puuduvad tõendid selle kohta, et see praht, mille vedamisega seonduvaid kulutusi nõutakse, oli just kostja tekitatud. Pikema ajaperioodi jooksul elas majas rohkem inimesi ning olemasolevate tõenditega ei ole ümber lükatud kostja väide, et vähemalt osa prahti võis kuuluda poolte isale. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et kogu prahi nimetuse all äraveetav oli ikka mittevajalik ning et selle kulutuse tekkimine oli möödapääsmatu. Kuivõrd ei ole võimalik täpselt kindlaks teha Tiina Linderi osa prahiveoga seonduvate kulutuste tekkimises, rahuldab kohus eeltoodust lähtudes hageja nõude risustuse koristamise ja äraveoga seotud kulutuste hüvitamiseks nõutust pooles ulatuses, s.o. summas 903.37 eurot. 4.TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte