(Põhineb hagi õigeksvõtul)
Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Kristi Rickberg
Otsuse tegemise aeg ja koht
8. jaanuar 2014, Tallinnas, Kentmanni Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-32953
Tsiviilasi
Swedbank AS-i hagi Xxx ja Xxx vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
7 151 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Swedbank Aktsiaselts (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn); Hageja volitatud esindaja: Marge (Swedbank Aktsiaselts, [email protected]);
Sillamaa e-post
Kostja I: Xxx(isikukood xxx, elukoht xxx); Kostja II: Xxx(isikukood xxx, elukoht xxx); Kostja II esindaja: advokaat Raivo Bergson (Advokaadibüroo A. Kunila & Co, e-post [email protected]). Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Resolutsioon
sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohtuotsuse põhjendused Harju Maakohtu menetluses on Swedbank Aktsiaseltsi hagi Xxxja Xxxvastu 06.04.2005 laenulepingu nr xxxja selle lisadest tuleneva võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. 09.12.2013 esitas Xxxesindaja kohtule digitaalselt allkirjastatud avalduse, milles teatas, et tunnistab tema vastu suunatud nõudeid (t lk 159). Kohus leiab, et asjas on seadusest tulenevalt põhjendatud hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tegemine, kuna Xxxon 09.12.2013 avalduses hagi tunnistanud. Kohus peab vajalikuks märkida, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 4 kohaselt ei ole kohus hagi õigeks võtuga seotud juhul, kui asjas osaleb mitu kostjat ja vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kostjate suhtes ühiselt, ja hagi ei võta õigeks kõik kostjad. Antud juhul peab kohus võimalikuks kostja II hagi õigeksvõtust tulenevalt asjas otsuse teha, kuna kostjale I on menetlusdokumendid kätte toimetatud, kuid kostja I ei ole kirjalikku seisukohta kohtu määratud tähtajaks esitanud. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Antud juhul on hagiavaldus ja hagimaterjalid kostjale I kätte toimetatud, kuid kostja I ei ole oma seisukohta esitanud, seega on kohtul tulenevalt TsMS § 407 lg-st 1 õigus lugeda hageja esitatud asjaolud ka kostja I poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 440 lg-tele 1 ja 3 rahuldab kohus hagi, kui kostja kohtule esitatud avalduses võtab nõude õigeks. Tulenevalt TsMS § 444 lg-st 4 jätab kohus õigeksvõtul põhinevast otsusest välja kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osa. Eeltoodust lähtuvalt tuleb hagi rahuldada ning kostjalt I ja kostjalt II võlgnevus solidaarselt välja mõista. Menetluskulude väljamõistmise alus on TsMS § 165 lg 3, § 168 lg 6 ja § 1741 lg 1. TsMS § 168 lg 6 kohaselt, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Antud juhul ei ole põhjendatud menetluskulude hageja kanda jätmiseks, kuna kostjad on oma käitumisega andnud põhjuse hagi esitamiseks. Hageja poolt on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 400 eurot, mis tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista. Kooskõlas TsMS § 468 lg 1 p-ga 1 on hagi õigeksvõtul põhinev otsus tagatiseta viivitamata täidetav. Kristi Rickberg /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.