Tsiviilasi nr 2-13-10203
Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
07. jaanuar 2014, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-10203
Tsiviilasja hind
1274 eurot
Tsiviilasi Menetlusosalised ja
BIGBANK AS hagi XXXvastu võlgnevuse, intressi ja viivise nõudes Hageja BIGBANK AS (registrikood 10183757, asukoht
esindajad
Rüütli 23, 51006, Tartu) Hageja lepinguline esindaja Artur Maljukov (Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ, Rüütli 23, 51006, Tartu, elektronpost [email protected]) Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
või menetluse liik
Välja mõista XXX BIGBANK AS kasuks 1379,51 (üks tuhat kolmsada seitsekümmend üheksa eurot ja 51 senti) eurot, millest 820,69 eurot moodustab tagastamata krediidisumma, 364,90 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 42,16 eurot võla sissenõudmisega seotud kulu, 119,88 eurot viivis ja 31,88 eurot lepingu sõlmimise tasu. Välja mõista XXX BIGBANK AS kasuks viivis alates 07.01.2014 põhisummalt 820,69 eurot määras 30,01% tagastamata põhisummalt aastas. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud XXX kanda.
1(5)
Tsiviilasi nr 2-13-10203 Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.
Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja XXX sõlmisid 27.05.2009 tarbijakrediidilepingu nr XXX, mille raames on sõlmitud kolm kokkulepet krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta. Kokkuleppega nr 3 suurendati krediidisaaja kasutuses olevat krediidisummat 225,85 euro võrra. Pärast täiendava krediidisumma ülekandmist on krediidisaaja kasutuses olevaks krediidisummaks 890,59 eurot. Kokkuleppe nr 3 järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 30,01% krediidisummast ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule BIGBANK ASi krediidilepingute üldtingimusi nr S. Leping ja selle kokkulepped vastasid sõlmimise hetkel kostja tahteavaldusele ja tarbimislaenude turutingimustele. Kostjal oli kohustus tasuda hagejale lepingujärgseid regulaarseid makseid alates 21.03.2011, millist kohustust kostja korduvalt rikkus. Tulenevalt eeltoodust alustas hageja võla sissenõudmise menetlust ja edastas kostjale muuhulgas kirjalikud teatised maksekohustuste meeldetuletamiseks. Kuivõrd kostja sellest hoolimata lepingulisi kohustusi korrektselt täitma ei asunud ning kohtueelses menetluses kohustuste täitmist ei saavutatud, oli hageja sunnitud lepingu üles ütlema. Hageja hoiatas 23.04.2012 saadetud teatega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Vaatamata eeltoodule ei reageerinud kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmisega sellises mahus, mis võimaldanuks lepingujärgsete kohustuste täitmist varem kokku lepitud tingimustel. Hageja ütles 23.05.2012 ülesütlemisavaldusega lepingu üles ning nõudis kostjalt 1273,57 euro tasumist, millest 820,69 eurot moodustas tagastamata krediidisumma, 364,90 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 42,16 eurot võla sissenõudmisega seotud kulu, 13,94 eurot viivis ja 31,88 eurot lepingu sõlmimise tasu. Kuna kostja ei ole pärast lepingu ülesütlemist krediidisumma katteks tasunud ühtegi makset, siis on kostja poolt kokkuleppe nr 3 järgi tagastamata krediidisummaks 820,69 eurot. Kokku on kostja tasunud hagejale lepingu nr XXX ja kokkulepete nr 1, 2 ja 3 raames 1085,64 eurot (576,89 + 25,56 + 255,64 + 227,55). Kokkuleppe nr 3 alusel on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 30,01% krediidisummast ühe aasta kohta. Kuna kostja ei ole hagejale pärast lepingu ülesütlemist intressidena võlgnetavate summade katteks mitte ühtegi makset tasunud, tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 6.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress summas 364,90 eurot. Üldtingimuste p 7.5 sätestab, et krediidisaaja kohustub krediidiandjale hüvitama võla sissenõudmisega seotud kulud, s.h kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud kulud. Võla sissenõudmisega seotud kulud on ka hageja poolt kostjale saadetud kirjade ja võla menetlemise kulud, mille tasumist nõuab hageja seaduse ja lepingu alusel. Hageja on seisukohal, et tarbijakrediidilepingu nr XXX ja kokkulepete nr 1, 2 ja 3 allkirjastamisel andis kostja oma nõusoleku, et võimalikud tekkida võivad võla sissenõudmisega seotud kulud tuleb hüvitada hagejale vastavalt hageja hinnakirjale. Kostjal on olnud võimalik 2(5)
Tsiviilasi nr 2-13-10203 tarbijakrediidilepingu nr XXX ning kokkulepete nr 1, 2 ja 3 üldtingimuste allkirjastamisel nimetatud hinnakirjaga tutvuda. Samuti on hinnakiri kättesaadav hageja interneti koduleheküljel www.bigbank.ee ja kõigis hageja kontorites. Kostja on jätnud lepingu ja hinnakirja alusel hagejale tasumata kokku 42,16 eurot kostjale 10.11.2011 ja 23.04.2012 saadetud lepingu ülesütlemise hoiatuste ja 23.05.2012 saadetud lepingu ülesütlemisavalduse eest. Seega palub hageja üldtingimuste p-de 7.5 ja 6.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista võla sissenõudmisega seotud kulud kokku summas 42,16 eurot. Kokkuleppe nr 3 alusel kohustus kostja tasuma hagejale 31,88 eurot lepingu sõlmimise tasu. Kuna kostja ei ole hagejale lepingu sõlmimise tasu tasunud, tuleb lepingu, üldtingimuste p 6.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista tasumata lepingu sõlmimise tasu summas 31,88 eurot. Lepingu järgselt on viivise määraks kokkuleppe nr 3 põhitingimustes sätestatud intressimäär ehk 30,01% võlgnetavalt summalt aastas. Lepingu ülesütlemisel 23.05.2012 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 13,94 eurot. Kostja on jätnud pärast lepingu ülesütlemist hagejale tasumata sissenõutavaks muutunud krediidisumma 820,69 eurot, seega arvutab hageja viivist krediidisumma tasumisega viivitamiselt, määraga 30,01% võlgnetavalt summalt aastas. 01.08.2013 seisuga palub hageja lepingu ja seaduse alusel kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 307,46 eurot ning TsMS § 367 alusel alates 02.08.2013 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 30,01% tagastamata krediidisummalt aastas. Kostja seisukohad Kostja märgib, et kostja on ajavahemikus 11.06.2009-15.03.2012 teinud makseid kokku 18 913,07 EEK, mis on 29,5 % rohkem kui esialgselt saadud laenusumma, seetõttu on haginõuded vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Kostja leiab, et laenulepingu rikkumine on vabandatav, kuna kostja sissetulekud vähenesid 6600 kroonilt 4300 kroonile kuus. Tagastamata laenusummade muutmine uueks krediidiks on seadusega vastuolus osas, millega arvestatakse intressi ja viiviseid varasemalt intressilt. Hageja hinnakiri ei ole muutunud lepingu osaks.
Kohus, tutvunud asjas kogutud materjalidega, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, et hageja ja kostja sõlmisid 27.05.2009 tarbijakrediidilepingu nr XXX, mille raames on sõlmitud kolm kokkulepet krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta võlajäägi refinantseerimise eesmärgil. Algse laenulepingu alusel oli laenusummaks 958,67 eurot intressimääraga 35,17 % aastas. Kokkuleppe nr 3 järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale krediidisumma 890,59 eurot ja intressi 30,01% krediidisummast ühe aasta kohta. Kostja kokkulepet ei täitnud. Hageja ütles 23.05.2012 ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Hageja palub välja mõista 1273,57 eurot, millest 820,69 eurot moodustab tagastamata krediidisumma, 364,90 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 42,16 eurot võla sissenõudmisega seotud kulu, 13,94 eurot viivis ja 31,88 eurot lepingu sõlmimise tasu. Hageja palub ka välja mõista viivise alates 02.08.2013 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni 30,01% tagastamata krediidisummalt aastas. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab tarbijale laenu. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
3(5)
Tsiviilasi nr 2-13-10203 Kohus on seisukohal, et kostja vastuväide, mille kohaselt on kostjalt nõutavad summad ebamõistlikult suured võrreldes saadud ja tagastatud laenusummaga, ei ole põhjendatud. Isegi juhul, kui oleks tõendatud kostja väide, et ajavahemikus 11.06.2009-15.03.2012 on kostja teinud makseid kokku 18 913,07 EEK, mis on 29,5 % rohkem kui esialgselt saadud laenusumma, ei oleks see vastuolus VÕS § 6 sätestatud hea usu põhimõttega ega VÕS § 7 sätestatud mõistlikkuse põhimõttega. Kostja viidatud ajavahemik ületab 2,5 aastat, kuid algne lepingujärgne intress oli 35,17 % ühe aasta kohta. Poolte algne kokkulepe ei olnud vastuolus TsÜS § 86 lg 3 kriteeriumitega ning vastuolus ei ole ka algse kokkuleppe refinantseerimise tulemusel kujunenud tagasimaksete summa kokku. TsÜS § 86 lg 2 kohaselt võiks intressi refinantseerimine tähendust omada siis, kui selle tulemusena ületaks laenu põhiosa ületavad tagasimaksed Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Antud juhul sellist olukorda ei esine. Samuti on kohus seisukohal, et kohtususe rikkumine ei olnud vabandatav. Kostja sissetuleku vähenemine on asjaolu, mille eest vastutab kostja. Kokkuleppest nr 3 nähtub, et 25.02.2011 seisuga oli kostja käsutuses krediit 890,59 eurot. Hageja on võtnud omaks, et nimetatud summast on kostja 70,10 eurot tasunud. Kohus mõistab tasumata osa 820,69 eurot kostjalt välja. Hageja palub välja mõista 364,90 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intressi. Kokkuleppe nr 3 kohaselt on pooled kokku leppinud intressimääras 30,01%. Vaidlust ei ole selles, et kostja tähtaegselt intressimakseid tasunud ei ole. Kohus mõistab kostjalt välja intressi 364,90 eurot. Hageja palub välja mõista 42,16 eurot võla sissenõudmisega seotud kulu. Tulenevalt üldtingimuste p-st 6.7 (versioon 3.4) ja 7.5 (versioon 3.8) tuleb krediidisaajal lepingu rikkumisest tulenevalt saadetud teadetega seotud kulud hüvitada vastavalt krediidiandja hinnakirjale. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud, et nõutavad kulud nõudekirjade saatmise eest vastavad hageja hinnakirjale, kuid on leidnud, et hinnakiri ei ole pooltele siduv, kuna seda ei kooskõlastatud. Kohus on seisukohal, et hinnakiri on pooltele siduv vaatamata sellele, et seda ei kooskõlastatud. VÕS § 26 lg 1 kohaselt on lubatud sõlmida leping selliselt, et üldtingimustes viidatakse hinnakirjale, mida laenuandjal on õigus mõistlikus ulatuses muuta. Pooled on allkirjastanud laenulepingu üldtingimused, milles on hinnakirjale viidatud. Kohus leiab, et hinnakirjakohane tasu ei ole vastuolus VÕS §-ga 42 ega ole ebamõistlik tehtud toimingute seisukohast. Kohus mõistab kostjalt välja 42,16 eurot võla sissenõudmisega seotud kulu. Hageja palub välja mõista 31,88 eurot lepingu sõlmimise tasu. Nimetaud tasu on ette nähtud kokkuleppe nr 3 põhitingimustes ning kohus mõistab selle VÕS § 108 lg 1 kohaselt kostjalt välja. Hageja palub välja mõista 13,94 eurot viivist ja viivise alates 02.08.2013 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni 30,01% tagastamata krediidisummalt aastas. Kohtuotsuse tegemise seisuga on viivise summaks 30,01/365*820,69*157/100=105,94. Kohus märgib, et asjaolu, et 25.02.2011 kokkuleppega nr 3 on refinantseeritud kostja eelnevad kohustused, mis sisaldasid ka intressi ja viivist, ei ole vastuolus VÕS §-ga 113 lg-ga 6. VÕS § 113 lg 6 esimese lause kohaselt ei ole viivist lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral. Vaatamata asjaolule, et kokkuleppega on refinantseeritud vanad võlgnevused, on kohtu arvates tegemist iseseisva laenukohustusega ning olukord on võrreldav sellega, kui kostja oleks võlgnevused refinantseerinud mõne teise laenuandja juures. Kohus leiab, et puuduvad alused viivise või võla sissenõudmise kulutuste vähendamiseks VÕS § 162 kohaselt. Viivis ja võla sissenõudmiskulutused on mõistliku suuruses võla suurusega. Kohus mõistab kostjalt välja viivise 105,94+13,94=119,88 eurot ning alates 07.01.2014 tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni 30,01% tagastamata krediidisummalt aastas. 4(5)
Tsiviilasi nr 2-13-10203 Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse kostja kahjuks, seega jäävad menetluskulud kostja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin Kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.