Muud › Muud hagiasjad

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 1,2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS SEB Pank, nr 221023778606 Swedbank AS, nr 33341610002 Danske Bank AS Eesti Filiaal või nr 17001577198 Nordea Pank, viitenumber 3100057277. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Menetluse käik TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kätte toimetatud kostjale isiklikult. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. Kohtu põhjendused Kostja soetas 03.09.2008 asjaõiguslepingu alusel korteriomandi Paide linnas aadressiga SuurAia 18-20. Korterelamu üldkoosoleku protokolli ja otsuse nr 11 p 6.30 kohaselt kohustub korteriomanik lisaks korterelamu hooldus- ja kommunaalkuludele tasuma kütte, vee- ja kanalisatsiooniteenuste eest vastavalt valitseja poolt esitatud arvetele. Kostja ei ole hageja poolt teenuse osutamise eest tasumiseks esitatud arveid nõuetekohasel viisil tasunud ning hageja on arvestanud kostja võlgnevust alates 31.12.2012 esitatud arve nr TE212921 osalisest tasumisest hagiavalduse esitamise seisuga kokku summas 1781.05 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Korteriomandi seadus (KOS) § 13 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksed, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulud. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg 1 sätestab kaasomaniku kohustuse kanda vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja

kulutusi. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Eelpoolnimetatud korterelamu üldkoosoleku protokolli ja otsuse nr 11 p 6.34 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt arvete mittetähtaegsel tasumisel viivist 0,5% tasumata summalt päevas. Et kostja ei täitnud lepingust tulenevaid omapoolseid raha maksmise kohustusi tähtaegselt, on kostja viivitanud nimetatud kohustuse täitmisega. See asjaolu annab hagejale õigustuse nõuda kostjalt viivist. Kostja ei ole hageja nõutud viiviste suurust ja nende arvestuslikku õigsust vaidlustanud. Hageja nõue viivise saamiseks on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus rahuldab selle. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.o. kostja. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuluks käesolevas tsiviilasjas on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 225 eurot ja lepingulise esindaja tasu 334.87 eurot. Vajadus riigilõivu ja hageja lepingulise esindaja kulu kandmiseks tuleneb seadusest, s.t. on põhjendatud ja vajalik. Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peab kandma kostja. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.