Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Asjaolud Pärnu Maakohus jättis 24. mai 2012. a. otsusega V R’i hagi lepingu alusel saadu tagastamiseks, varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks ning viivise saamiseks rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 27. veebruari 2013. a. otsusega jäeti maakohtu otsuse resolutsioon muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata ning apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda. Kohtuotsus jõustus edasi kaebamata 30. märtsil 2013. a. Avaldus Kostjad esitasid 29. aprillil 2013. a. avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Avalduse kohaselt on kostjad seoses hageja algatatud tsiviilasjaga võtnud endale lepingulised esindajad OÜ Great Success (juhatuse liige S S) ja R S ning kandnud menetluskulusid kahes kohtuastmes kogusummas 12.705 eurot. Seoses kohtuasjaga on OÜ Great Success osutanud kostjatele teenust 6675 euro eest ja R S 6030 euro eest. Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a. määruse nr. 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 2 sätestab, et mittevaralise nõudega tsiviilasjas, sõltumata hageja või kohtu poolt määratud hagihinnast, on lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär maksimaalselt 12.800 eurot. Määruse § 3 kohaselt, kui tsiviilasjas menetletakse nii varalist kui ka mittevaralist nõuet, siis loetakse selles asjas lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmääraks menetletavate nõuete suurem piirmäär. Määruse §-de 2 ja 3 koosmõjus tuleb lugeda suurimaks piirmääraks 12.800 eurot ja seda kummagi kostja kohta eraldi. Kostjate kogukulu on 12.705 eurot. Taotlusele lisasid kostjad OÜ Great Success arved ning käsundisaaja aruande. Hageja vastuväited Hageja vaidles kostjate taotlusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Menetluskulu ei tohi olla alusetu rikastumise allikaks. Menetluskulude väljamõistmisel tuleb arvestada Riigikohtu lahendis 3-2-1-87-09 väljendatud põhimõtetega ja lähtuda analoogial põhinevast seisukohast, et hagejal ei olnud võimalik mõistlikult ette näha, et 300 euro suuruse eeldatava mittevaralise kahju nõue võib kaasa tuua 12.800 euro suuruse menetluskulu. Esindajad on mõlemat kostjat esindanud ühiselt, menetlusdokumendid on nad koostanud ühiselt ja ka taotlusele lisatud menetluskulude arved on esitatud kostjatele solidaarsuse põhimõttel. Kõik arved on ülepaisutatud nii vajaliku menetlusaja kui ka õigusabikulu suuruse osas. Võttes arvesse, et kostjate esindajad on esitanud menetluskulud maksimaalsest võimalikust summast lähtuvalt, ei saa kostjate taotluses märgitud menetluskulusid lugeda vajalikuks ja nende suurust TsMS § 175 lg. 1 tähenduses põhjendatuks. Kostjate esindajad on menetluskulu tunnihinnaks taotluses märkinud 150 eurot, arvutuste kohaselt on aga arvestatud tunnihinnaga 100 eurot ja teenuse kogumaksumuseks on loetud 6030 eurot. Kumbki kostjate esindajatest ei ole advokaat, kuid menetluskulu tunnihind ületab ka advokaadibüroode taseme, mis ei ole seega mõistlik ega hüvitamisele kuuluv. Riigikohtu otsusest 3-1-1-66-12 lähtuvalt võib õigusabi tunnihinna mõistlikuks suuruseks lugeda kuni 110 eurot, millele lisandub käibemaks. Vaidlus käsitles suhteliselt lihtsat töövõtulepingulist suhet, mis ei ole võrreldav majanduskuritegude kohtuliku kriminaalmenetlusega. Ka tsiviilasjades ei saa õigusabi mõistlik tunnihind ületada kriminaalasjas Riigikohtus advokaatidele mõistlikuks loetavat suurust 110 eurot, millele lisandub käibemaks. Võttes arvesse, et kostjate esindajatel puudub pädevus esindada Riigikohtus, on õiglane vähendada kostjate esindajatele hüvitatavat tunnihinda 25% võrra

Riigikohtu poolt mõistlikuks peetavast hinnast. Seega on põhjendatud lugeda kostjate lepinguliste esindajate mõistlikuks õigusabi tunnihinnaks kokku 82, 5 eurot (millele käibemaksukohusluse korral lisandub käibemaks kehtivas määras). Kostjate lepingulised esindajad on kajastanud arvetel õigusabikuludena tegevusi ja toiminguid, mis ei kvalifitseeru õigusabikuludeks, ei ole vajalikud ega kuulu seega hüvitamisele. Samuti esineb hulgaliselt vasturääkivusi kostjate esindajate arvetel ja taotluse lisas kajastatu vahel. Kostjate esindajate „Teenuste aruanne“ sisuliselt kordab arvetel kajastatud teenuseid, välja arvatud 8. detsembriga 2011. a. dateeritud „Vastus hagile“ ja „Kostjate täiendavad seisukohad“ (6. jaanuar 2012. a.). Väidetav hagi vastuse koostamine, mis on märgitud koguses 10 lehte, ei ole vastavuses selle dokumendi sisulise koostamise ajaga. Viidatud dokumendi koostamise ajakulu ei ületa mõistliku töö korral 4 tundi tunnihinnaga 82, 50 eurot, mis teeb kokku 330 eurot. Kostja täiendavad seisukohad sisuliselt kordavad hagi vastuses väljendatut ja seega tuleb lugeda põhjendatud ja vajalikuks kuluks lugeda 1 tund summas 82, 50 eurot. Arves nr. 30032012-1 on kajastatud klientidega kohtumine, materjalide analüüs, kogus 5 tundi. Sama teenus on „Teenuste aruandes“ kajastatud koguses 2 tundi. Hüvitada ei tule ebamõistlikult kliendi ja esindaja vahel koos veedetud aega. Esitatud hagi mahtu ja keerukust arvestades võib lugeda põhjendatuks hagiga tutvumist ja klientide konsultatsioone ajalises mahus kuni 1, 5 tundi. (Kostjate endi taotluse lisa 7 kohaselt on märgitud teenuse kogumaksumuseks 200 eurot). Kohtuistungiks ettevalmistamine 1 tund on aktsepteeritav ja

Arve nr. 30072012-1 kohaselt on kostjad kulutanud apellatsioonkaebuse vastuse koostamisele 7 tundi. Võttes arvesse, et vastuses apellatsioonkaebusele kostjad sisuliselt kordasid esimeses kohtuastmes väljendatut, ei ületa põhjendatud ja vajalik õigusabikulu apellatsioonkaebuse vastuse osas 3, 5 tundi tunnihinnaga 82, 5 eurot, kokku 288, 75 eurot. Arves nr. 28022013-1 on kostjad kajastanud õigusabiteenusena Tallinna Ringkonnakohtu otsuse analüüsi, koguses 1 tund. Kostjate kasuks tehtud kohtuotsuse analüüs ei saa kuuluda õigusabiteenuse koosseisu, mida peaks vastaspool hüvitama. Kohtuotsuses kajastuvad nii selgitused kui ka põhjendused, mistõttu ei ole kohtuotsuse analüüsi kulu koguses 1 tund vajalik ega põhjendatud. Ülalmärgitut arvesse võttes ei ületa kostjate põhjendatud ja vajalik õigusabikulu kokku 1938, 75 eurot. Hoolimata eelnevast ei kuulu menetluskulu rahaliselt kindlaksmääramisele ja hagejalt väljamõistmisele. Tallinna Ringkonnakohtu otsus avaldati 27. veebruaril 2013. a. Rait Sannikule ja Simo Soolole on ringkonnakohtu otsus kätte toimetatud 27. veebruaril 2013. a. Kolmkümmend päeva kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest sai läbi

advokaadibüroos (AB-s Teder, Glikman ja Partnerid ning AB-s Borenius) ning suurtes krediidiasutustes (AS-s Swedbank, AS-s Swedbank Liising, AS-s LHV Pank) kohtumenetluse divisjonides. Rait Sanniku tunnihind vastab samuti kvalifitseerunud õigusnõustaja hinnatasemele. Hageja on ise viidanud selles osas Riigikohtu lahendile 3-1-1-66-12. Kuna Rait Sannik ei ole käibemaksukohuslane, siis mõistliku turuhinna suurusjärku 100 eurot/tund on hageja tunnistanud. Ühtlasi on Rait Sanniku tunnihind vastavuses tema osutatud teenuse kvaliteediga, mida on olnud võimalik nii kohtul kui hagejal hinnata eraldi, vaadates menetlusdokumente, mis esitatud enne märtsis 2012. a. toimunud istungit. Rait Sanniku asjatundlikkust esindajana iseloomustab hästi asjaolu, et hageja proovis tema esindamist erinevate meetoditega koguni lõpetada, s. h. tegi kaebuse Rait Sanniku tööandjale Riigikontrolli – ehk riigiasutusse, kus Rait Sannik töötab kõrge ja vastutava ametnikuna, nõudes tema osas (küll arusaamatutel põhjU) distsiplinaarmenetluse alustamist. On üldteada asjaolu, et kvalifitseeritud õigusabi tunnihinnad on vahemikus 100 kuni 250 eurot sõltuvalt õigusabi teenust osutava büroo suurusest ja hinnapoliitikast ning sellest, kas teenust osutab jurist, advokaat, vandeadvokaat või partner. Samuti on üldteada, et 2012. – 2013. a. on majandus pöördunud tõusule, mida kinnitavad nii kinnisvara kui muude hindade jätkuv tõus. Vaatamata eeltoodule on tunnihindade puhul tegemist kostjate ja nende esindajate vahelise kokkuleppega, millesse hagejal, arvestades tunnihindade vastavust turuhinnale, ei ole õigust sekkuda. Riigikohtu lahendi 3-2-1-156-10 kohaselt tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel arvestada sellega, milliseid kulutusi sai isik algselt ette näha, s. t. menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise menetluses kohaldab kohus Vabariigi Valitsuse määrust, mis kehtis hagi esitamise ajal. Hagi esitati 25. oktoobril 2011. a. Vaidlust ei ole selles, et kostjaid oli hageja soovil kaks ja et hagi esitati nii varalise kui mittevaralise nõudega mõlema kostja osas, samuti selles, et kostjate õigusabikulud moodustavad tegelikult ca 50% sellest, mis need määruse kohaselt võiksid tegelikult olla. Seega on ainetud ka hageja viited õigusabikulude ülepaisutatusest. Kostjad ei nõustu ka sellega, et tegemist oli lihtsakoelise töövõtulepingulise õigusvaidlusega. Menetluses on pooled esitanud hulgaliselt erinevaid menetlusdokumente, seisukohti, ühele istungile oli kaasatud ka mitu tunnistajat ning ekspert, erinevalt hageja väitest oli hagiavaldus koos lisadega 10 lk. asemel märksa mahukam - märgatava mahu moodustasidki hagi lisad (kokku mitukümmend lehekülge), mis puudutasid s. h. ekspertarvamust, mida istungil korduvalt käsitleti ning millega seoses oli kutsutud ka arvamuse koostanud isik tunnistajaks. Istung kestis ligikaudu terve tööpäeva (algus kell 10:00 ja lõpp kell 17:10, lõuna 12:00 - 13:00), mis ei ole eriti iseloomulik lihtsale töövõtulepingulisele suhtele. Menetlus kestis 25. oktoobrist 2011. a. (hagi esitamine) kuni

sissenõudmise piirmäärad“ hagi esitamise ajal kehtinud redaktsiooni kohaselt on mittevaralise nõudega tsiviilasjas, sõltumata hageja või kohtu poolt määratud hagihinnast, lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär maksimaalselt 12.800 eurot. Kostjate õigusabikulu on 12.705 eurot, sealhulgas on OÜ Great Success osutanud kostjatele teenust 6675 euro ulatuses teenuse tunnihinnaga 150 eurot ning Rait Sannik kokku 6030 euro ulatuses teenuse tunnihinnaga 100 eurot. Vastavalt menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele lisatud arvetele on kostjad tasunud OÜ-le Great Success 41 tunni õigusabi, s. h. klientidega kohtumisel materjalide analüüsi, kohtuistungiks ettevalmistamise, istungil esindamise, otsuse ja apellatsioonkaebuse analüüsi ning apellatsioonkaebusele vastuse koostamise eest tunnitasuga 150 eurot kokku 6150 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise taotluse lisana esitatud teenuste aruande kohaselt on Rait Sannik osutanud õigusteenust 58, 5 tunni ulatuses tunnitasuga 100 eurot, s. h. tutvunud hagimaterjalidega, koostanud vastuse hagile, osalenud kohtuistungil ning vastanud apellatsioonile. Hageja väited kostjate menetluskulude ülepaisutatuse ja kattuvuse kohta on paljasõnalised. Kostja on selgitanud, et taotletud menetluskulude puhul on tegemist erinevate nõuetega. Selline kulu on tsiviilasja mahtu arvestades põhjendatud ning vajalik. Toimikust nähtub, et kostjate esindajad on osalenud menetlustoimingutes, esitatud dokumendid on mahukad ning ajakulu menetlusdokumentide koostamise ning läbitöötamise eest võib olla vastav kostja taotluses väljatoodule. Lisaks on kostjad OÜ-le Great Sucsess tasunud lähetusaja eest Kuressaarde 75 eurot tunnis 7 tunni eest, kokku 525 eurot. R. Sanniku teenuste aruandes kajastuvad sõidukulud summas 180 eurot. Riigikohus on lahendis 3-2-1-65-13 asunud seisukohale, et TsMS §-d 174 ja 175 ega § 144 p. 1 ning korra § 1 ei võimalda mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. Asjaolu, et kostjate ja nende esindaja sõlmitud leping sisaldab väidetavalt kokkulepet, mille kohaselt kostjad hüvitavad esindaja sõidule kulunud aja 50% ulatuses tunnihinnast, ei tähenda, et need kulud on põhjendatud välja mõista teiselt menetlusosaliselt. Advokatuuriseadus ega kliendileping ei reguleeri menetluskulude teiselt poolelt väljamõistmist. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik hagejalt välja mõista kostja menetluskuluna lähetusaja eest Kuressaarde 525 eurot. Järelikult tuleb hagejalt kostjate kasuks välja mõista menetluskulud 12.180 eurot. Vastavalt kostja taotlusele tuleb hagejal tasuda menetluskuludest 6150 eurot kostjate esindaja OÜ Grat Success kontole ning 6030 eurot kostjate esindaja Rait Sanniku kontole. Määruskaebus Hageja palub määruskaebuses tühistada maakohtu määruse osas, millega kohus mõistis hagejalt kostjate kasuks välja 12.180 eurot ning kohustas hagejat maksma väljamõistetud rahasumma OÜ Great Success ja Rait Sanniku arvelduskontodele. Kuna hageja esitas kostjate lepinguliste esindajate kulude kohta vastuväite, pidi maakohus kontrollima ka kostjate lepinguliste esindajate kulude põhjendatust ja vajalikkust. Ebaõige ja kohtule esitatud tõenditega vastuolus on maakohtu järeldus, et kostjad on lepingulistele esindajatele õigusteenuse eest tasunud. Arvetest ja aruandest see ei nähtu, maksedokumente ei ole kumbki kostja esitanud. Ebaõige ja olulises ulatuses motiveerimata on maakohtu järeldus, et lepinguliste esindajate selline kulu on tsiviilasja mahtu arvestades põhjendatud ja vajalik, sest seda ei ole maakohus kontrollinud. Tsiviilasja toimik on küll kaheköiteline, kuid arvestades hageja nõuete sisu ja hagihinda ei ole tegemist mahuka ega keerulise vaidlusega. Maakohus on poolte lepinguliste esindajate ohtrasõnalisust ekslikult samastanud asja mahukuse ja keerukusega. Vaidluse esemeks olid eraisikust hageja ja juriidilisest isikust kostja vahel eluruumi ehitamiseks sõlmitud töövõtulepingust tulenevad nõuded, lepingu maksumus oli 9500 eurot.

Maakohus ei ole kohtuotsuses hagihinda märkinud. Esialgses hagiavalduses on hageja näidanud hagi hinnaks 6371, 62 eurot. Tallinna Ringkonnakohtu 27. veebruari 2013. a. otsuse järgi oli tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 4230 eurot. Kui käsitada hageja nõuet varalise nõudena, oleks vastavalt piirmääradele teiselt menetlusosaliselt väljamõistetav lepingulise esindaja kulu, lähtudes tsiviilasja esialgsest hinnast, maksimaalselt 3200 eurot. Vastavalt määruse nr. 137 §-le 2 on mittevaralise nõudega tsiviilasjas lepingulise esindaja kulude teiselt menetlusosaliselt sissenõudmise piirmäär maksimaalselt 12.800 eurot, kuid see ei kohusta kohut määrama lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks summat maksimaalses võimalikus ulatuses. Ebaproportsionaalne on määrata kostjate lepinguliste esindajate kulude hüvitamine olulises ulatuses mittevaralise nõudega tsiviilasjas ettenähtud määras, kui mittevaraline nõue moodustas vaid 5% algselt esitatud hagi hinnast ja oli otseselt ja vahetult seotud varalise nõude aluseks olevate asjaoludega. Tegemist on vaidlusega, mida ei saa pidada keerukaks ega mahukaks. Toimunud on üks eelistung, mis kestis 1 tund ja 5 minutit ja üks kohtuistung, mis kestis koos vaheajaga 7 tundi ja 10 minutit. Asjas ei ole esitatud määruskaebusi. Ringkonnakohus vaatas apellatsiooni läbi kirjalikus menetluses. Tegemist ei ole faktilistelt asjaoludelt ega õiguslikult sedavõrd keeruka vaidlusega, mis annaks alust rahuldada kostjate õigusabikulude hüvitamise taotlus niivõrd suures ulatuses, kui seda tegi maakohus. Maakohus on tähelepanuta jätnud TsMS § 175 lg. 3 ja igasuguse põhjenduseta rahuldanud kostjate avalduse kahe lepingulise esindaja tasu väljamõistmiseks. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et teise esindaja õigusabikulude väljamõistmine poolelt võib tulla kõne alla eelkõige siis, kui teisel esindajal on teatud valdkonnas eriteadmised (näit. patendiõiguses, kaubamärgiõiguses vms.), mis on asjaolude või tõendite hindamiseks vajalikud (Riigikohtu määrus 3-2-1-112-09). Praeguses asjas on mõlemat kostjat esialgu esindanud lepingulise esindajana Rait Sannik, kes on 8. detsembril 2011. a. esitanud mõlema kostja esindajana kirjaliku vastuse hagiavaldusele, mitmel korral esitanud kostjate täiendavaid seisukohti ja taotlusi, 15. jaanuaril 2012. a. esitanud taotluse tagatise määramiseks kostja menetluskulude katteks, mille kohus jättis rahuldamata, ja osalenud mõlema kostja esindajana eelistungil.

V R on vanaduspensionär. Temal on tuvastatud keskmine puue ja tema igakuine pension on 272, 84 eurot. Arvestades V Ranna iga, tervislikku seisundit ja igakuist sissetulekut, on temalt menetluskulude väljamõistmine maakohtu määruses toodud ebamõistlikult suures ulatuses äärmiselt ebaõiglane. Vastus määruskaebusele Kostjad vaidlevad määruskaebusele vastu. Edasine menetluse käik Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg. 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, millega kostjate avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt rahuldamata jäeti. TsMS § 659 ja § 651 lg. 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, millega avaldus rahuldamata jäeti. Osas, millega avaldus rahuldati, on määruskaebus osaliselt põhjendatud ja annab alust maakohtu määruse osaliseks tühistamiseks. Ringkonnakohus saab tühistatud osas teha uue määruse, millega mõistab hagejalt kostjate kasuks maakohtu poolt väljamõistetud rahasumma asemel välja 7205 eurot. Vaatamata sellele, et hageja esitas kostjate avaldusele konkreetsed vastuväited, ei ole maakohus vaidlustatud määruses põhjendanud oma üldsõnalist järeldust, et tsiviilasja mahtu arvestades on kostjate lepingulistele esindajatele tehtud kulutused põhjendatud ja vajalikud. Seega ei ole maakohus oma diskretsiooniotsustust selles osas kooskõlas TsMS § 175 lõikega 1 nõutavalt põhjendanud. Nõustuda ei saa ka maakohtu järeldusega, nagu oleksid väited kostjate menetluskulude kattuvuse osas paljasõnalised. Taotlusele lisatud arvetest ja töö aruandest nähtub, et kostjate mõlemad lepingulised esindajad on soovinud saada tasu ühtede ja samade toimingute, ühtedel ja samadel menetlustoimingutel osalemise või ühtede ja samade menetlusdokumentide koostamise eest. Selliselt on esindajate kulud kattuvad ja maakohus oleks pidanud hindama, kas sellele vaatamata on alust kostjate kulud selliselt hüvitada. Maakohus ei ole ka seda teinud. Kuni 23. märtsi 2012. a. kohtuistungini maakohtus on kostjatel olnud üks ühine lepinguline esindaja, kelle osutatud õigusabi eest on taotletud vastaspoolelt välja mõista tasu 23, 5 tunni eest hinnaga 100 eurot tunnist. Hageja on Rait Sanniku teenuste aruandes (kd. II, tl. 143) loetletud ajavahemikul 25. oktoobrist 2011. a. kuni 15. märtsini 2012. a. (k. a.) osutatud teenustest vaidlustanud üksnes hagiavaldusele vastuse ja selle täienduse koostamise ajakulu, pidades aruandes kajastatud 11 tunni asemel põhjendatuks 5 tundi hinnaga 82, 50 eurot. Kolleegium hageja väidetega ei nõustu. Tegemist on vaidlusega töövõtulepingu täitmise üle ning arvestades esiletoodud faktiliste asjaolude hulka, poolte poolt esitatud väiteid ja kostjate vastuse sisu ning põhjalikkust, ei ole mainitud menetlusdokumentide eest nõutav õigusabitasu 11 tunni eest ülemäärane. Et 100 euro suurune tunnihind jääb allapoole turu keskmist, ei saa tasu suurust ka sellest tulenevalt ülemääraseks pidada. Alates 23. märtsi istungist on kostjatel olnud kaks lepingulist esindajat, kusjuures mõlemad esindajad on esindanud mõlemat kostjat ning rea menetlusdokumente on nad esitanud ühiselt. TsMS § 175 lg. 3 kohaselt hüvitatakse mitmele esindajale tehtud kulutused, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Riigikohus on seda sätet tõlgendades leidnud, et seda peavad õigustama tsiviilasjast, ennekõike selle keerukusest tulenevad asjaolud (3-2-1-112-09). Niisuguste asjaoludega ei ole kostjad kahe lepingulise esindaja vajadust põhjendanud. Kostjad ei ole teise lepingulise esindaja võtmist üldse selgitanud ega põhjendanud. Millised vaidlusest tulenevad asjaolud seda tingisid, jääb arusaamatuks. Et kostjatel oli juba esindaja, kes oli kogu eelneva materjaliga tuttav, siis ei saa

pidada põhjendatuks 6 täiendava tunni kulutamist hinnaga 150 eurot kostjatega kohtumiseks, materjalide analüüsiks ja kohtuistungi ettevalmistamiseks (kd. II, tl. 137). Kohtuistung

§ 2 kohaselt on mittevaralise nõudega tsiviilasjas, sõltumata hageja või kohtu poolt määratud hagihinnast, lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär maksimaalselt 12.800 eurot. Osundatud paragrahvis ei ole piirmäära suurust seatud sõltuvusse mittevaralise nõude suurusest ja tsiviilasja hinnast, milles mittevaraline nõue on esitatud. Seda piirmäära kostjate TsMS § 175 lg. 1 kohased vajalikud ja põhjendatud lepingulise esindaja kulud ei ületa. TsMS § 445 lg. 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel muuhulgas kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra, see kohaldub vastavalt TsMS § 463 lõikele 1 ka määrusele. Kostjad on küll esitanud taotluse kanda vastaspoolelt taotletavad menetluskulud üle otse esindajate arvele, kuid ei ole oma seda taotlust põhjendanud. Kolleegium leiab, et juba ainuüksi taotluse põhjendamatuse tõttu ei saa seda rahuldada. Lisaks sellele ei rahuldata kostjate taotlust menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja vastaspoolelt väljamõistmiseks täies ulatuses ning sellises olukorras ei ole kohtul juba iseenesest võimalik menetluskulusid erinevate esindajate vahel jagada. Peale selle ei kohusta TsMS § 445 lg. 1 kohut vastava taotluse olemasolul kohtulahendi täitmise viisi ja korda kindlaks määrama, vaid üksnes võimaldab seda teha. Vaidlusaluses asjas ei oleks see ka otstarbekas.

Gaida Kivinurm

Kaupo Paal

Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.