Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ülle Jänes ja Mare Merimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.02.2013, Tallinn
Tsiviilasja number
2-11-51493
Tsiviilasi
V R (R) hagi Conditio OÜ ja A U vastu lepingu alusel saadu tagastamiseks ning varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks koos viivisega
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
4230 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 24.05.2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
V R apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant V R (isikukood XX, elukoht XX Kuressaares) lepinguline esindaja Ants Kuningas Vastustaja OÜ Conditio (registrikood 11249010 asukoht Rohu t 1A-13 Kuressaares) Vastustaja A U (isikukood XX, elukoht XX Kuressaares) Vastustajate volitatud esindajad Rait Sannik ja Simo Soolo Kirjalik menetlus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Muuta Pärnu Maakohtu 24.05.2012 otsuse põhjendusi, jättes lahendi resolutsiooni muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.
Jätta rahuldamata apellandi taotlus kohtuistungi määramiseks.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohus võib asja läbi vaadata ja lahendada ilma kassatsioonikaebust kohtuistungil arutamata, kui ta ei pea istungit vajalikuks. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Hagi asjaolud ja menetluse käik
1.25.10.2011 esitas V R hagi Pärnu Maakohtusse Conditio OÜ ja A U vastu ning palus mõista kostjatelt solidaarselt välja alusetult saadud ja tagastamata rahasumma 4230 eurot, varalise kahju 1842 eurot, samuti mittevaralise kahju kohtu siseveendumuse kohaselt määratud suuruses, lähtudes hageja seisukohast, et kahju suurus võib olla 300 eurot, ning viivised 4230 euro tagastamata jätmisest tulenevalt seadusjärgses suuruses, alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Hageja täpsustas menetluse käigus nõuet ning leidis, et varalise kahju lõplikuks suuruseks on 1721 eurot.
2.Hageja soovis 2011. aasta märtsis sooritada sisetöid oma elamus XX Kuressaares. Ajalehes „Saarte Hääl“ avaldatud kuulutuse põhjal võttis ta ühendust telefoninumbril, millel vastas Conditio OÜ projektijuht A U. Hageja soovis, et eluruumi küte oleks lahendatud tahkekütte baasil (pliit 10kw) betoonpõranda sisse rajatava vesipõrandaküttega. Samuti oli vajalik rajada isoleeritud betoonpõrand koos vastava alusega (osaliselt tellija materjalist), korsten, soojamüür, vaheseinad (tellija materjalist), sooritada elektritööd, paigaldada soojustus ja teha siseviimistlus. Töö maksumuseks koos materjalidega lepiti kokku kuni 9500 eurot, millest üle poole pidi ehitaja sõnul kuluma ehitusmaterjalidele ja natuke vähem kui pool tööjõule. Hageja andis kostja nõudel A U kätte 5310 eurot, mille eest pidi viimane soetama tellija nimel vajalikke ehitusmaterjale ja seadmeid. Algse kokkuleppe kohaselt pidi töö valmima 2011. aasta maikuu lõpuks, sest juunis ja juulis oli tellija planeerinud majutada Soomest puhkusele tulevaid külalisi.
3.Conditio OÜ juhataja A S osales isiklikult juba olemas olnud vaheseina kivide laadimisel ja transpordil tellija maakohast Kuressaarde. Kuigi tellija oli andnud nii raha kui tööde sooritamiseks materjali, kostjad tööd tähtajaks valmis ei teinud. Samuti ei tagastatud hagejale raha. 07.06.2011 kinnitas A U kirjalikult, et on füüsilise isikuna saanud tellijalt 5310 eurot ehitusmaterjali ja seadmete (põrandaküte) soetamiseks ning et töö saab valmis hiljemalt 10.07.2011.
4.Objektil töötasid töölised, kellel ei olnud piisavat ehitusalast ettevalmistust ja keda ei juhendatud töövõtja poolt kohasel viisil. Ehitustegevuse käigus ilmnes, et hageja objektile saadeti nähtavasti inimesi, keda mingil põhjusel ei saadud kasutada muudel objektidel.
Samuti toimus töö ajal alkoholi pruukimine, mille tagajärjel suudeti ruumi põrand valada kaldu ja muhklik. Aknapaled krohviti kaardu, seinapinnad ebatasaseks ja aknalauad paigaldati akna poole kaldu. Alates augustist enam korralikku tööjõudu objektile ei saadetud ja need isikud, kes objektilt läbi käisid, lahkusid töölt põhjusel, et Conditio OÜ olevat jätnud kirjaliku lepingu sõlmimata ja raha maksmata.
5.Töö käigus lõhkusid kostja töömehed ära hageja elektrilise ketaslõikuri (lõikeketta suurus 250mm) ja kuigi A.U lubas tuua asemele samaväärse, ei ole hagejale tööriista asendatud ega selle väärtust hüvitatud. Vähekasutatud ketaslõikuri väärtuseks oli 120 eurot.
6.Pikaleveninud ehituses hakkasid puudused ilmnema juba suvel, kuid augustis oli selgelt nähtav, et seintesse ja betoonpõrandasse on tekkinud suured praod, mis viitasid ehitatud konstruktsioonide olulisele vajumisele. Kostjad lubasid küll puudused kõrvaldada, kuid ei teinud seda. Hageja saatis 22.08.2011 lepingu ülesütlemise avalduse, nõudes saadud rahasumma tagastamist ja tekitatud kahju hüvitamist. Conditio OÜ ei tunnistanud tehtud praaki ega hüvitanud tekitatud kahju.
7.Kostja puuduste ülevaatamisel ei osalenud, kuigi sai kutse kätte. Hageja saatis kostjatele 22.09.2011 ehitusala asjatundja P A poolt koostatud ekspertarvamuse, millele on kostjad vastu vaielnud üksnes üldises plaanis. Ehitusala asjatundjate arvamuste kohaselt selgus, et tehtud töö ei vasta isegi elementaarsetele ehitusnõuetele.
8.A.U kätte üle antud rahasumma eest on toodud üksnes kütteseade (pliit Kalvis) maksumusega 1080 eurot, seega on hagejal õigus tagasi saada 4230 eurot. Hageja võttis ebakohase ehitustöö lammutuse sooritamiseks kaks pakkumist, millest soodsamaks osutus Spetsiaalne OÜ pakkumine 970.98 eurot. Hr P A poolt sooritatud ekspertiisi kulu oli 100 eurot. Lisaks peab hageja õiglaseks kohtu poolt määratavaks mitterahaliseks kahjuks 300 eurot seoses sellega, et ei ole vastavalt varasemale kokkuleppele saanud oma väliskülalisi majutada 2011. aasta suvel, mistõttu pidi tundma häbi ja piinlikkust külaliste ees. Samuti on hageja olnud ilma vaidlusaluse eluruumi hüveta juba üle poole aasta esialgsest valmimise tähtajast arvates ja on sunnitud olema ilma selle hüveta nii ehitustöö lammutamisele kuuluva kui ka kohase ehitamise aja. Hageja on seejuures sunnitud ka hagi menetlemise ajal raiskama oluliselt aega ja ka sooritama töid ja tegevusi kostjate poolt põrandasse paigaldatud veetorustiku kaitsmiseks talvel külma eest.
9.Hageja leidis, et poolte vahel sõlmiti ehituse töövõtuleping, mille kohaselt on mõlemad kostjad võtnud kohustuse sooritada ehitustöö hageja eluruumi valmimise eesmärgil. Kostjad on seda kohustust rikkunud ega ole järginud ehitusseaduse (EhS) ning selle seaduse alusel kehtestatud aktides sätestatud nõudeid ning on põhjustanud hagejale kahju. Põhjusel, et kostjad ei soostunud sõlmima kirjalikku lepingut ehitustöö kohta, on hagejal raskendatud ka kostjate vastutuse piiritlemine. Kostjate vastuväited
10.Kostjad hagi ei tunnistanud. Pooled ei ole sõlminud ehituse töövõtulepingut.
11.A.U kinnitas, et sai hagejalt viidatud summa, kuid üksnes ehitusmaterjalide ja seadmete väljaostuks. Kostja vahendas hagejale ehitusmaterjale, seadmeid ja osaliselt tööjõudu, hageja ei ole teinud otseselt tahteavaldust Conditio OÜ-le ehituse töövõtulepingu sõlmimiseks. Osaühing keeldus ehitusloata ja ehitusprojektita ehitustööde tegemisest ja ehituse töövõtulepingu sõlmimisest.
12.Vastavalt varem koostatud projektile oli tegemist hoone juurdeehitisega. Projektis märgiti, et põrand valatakse betoonist ja kaetakse hüdroisolatsiooniga ja keraamiliste plaatidega. Seega varem väljastatud ehitusloas ja ehitusprojektis puudusid igasugused viited hageja nimetatud tööde tegemise seaduslikule võimalusele. Ehitise muutmise ja rekonstrueerimise osas ehitusprojekti koostatud ei ole ja ehitusluba selleks puudub. Ehitades olemasolevasse hoonesse tehnosüsteeme, sealhulgas küttesüsteeme, nagu on hageja märkinud, on vajalik ehitusprojekti koostamine ja ehitusloa väljastamine, millel peab olema ka Päästeameti kooskõlastus. Hageja ebaseaduslikule ehitustegevusele on ka Kuressaare Linnavalitsus korduvalt tähelepanu juhtinud ettekirjutuste tegemisega, mis oli ka ajendiks, miks kostja ei olnud huvitatud ehitustööde tegemisest.
13.Hageja viide sellele, et töö pidi valmima 2011. aasta maikuu lõpuks, sest juunis ja juulis oli tellija planeerinud majutada Soomest puhkusele tulevaid külalisi, on asjakohatu ja tõendamata ning on arusaamatu, kuidas on võimalik ilma kasutusloata hoones asuvas töötoas, millel puudub vastav kasutusotstarve ja võimalused elamiseks, külalisi majutada.
14.Ekslikult on hageja arvanud, et A S isiklik osalemine ehitusmaterjalide transportimisel näitab töövõtu olemasolu. Tegemist oli üksnes transportimisteenusega. Kostjad ei eitanud, et peetud on läbirääkimisi ehitustööde teostamiseks A.Uga, kuid märgitud põhjustel ei olnud võimalik ehituse töövõtulepingut sõlmida. Hageja kinnitas, et osales isiklikult ehitustööde tegemisel ning ehitustööde tegemisel kasutati osaliselt hageja ehitusmaterjale. Seega oli töövõtjaks objektil hageja ise. Samuti oli eelnevalt teostatud enamus ehitustöid, séalhulgas vundament ja müürid. Seega oli hageja ise objektil peatöövõtjaks ja ka omanikujärelevalve teostajaks ehk ka vastutavaks EhS tähenduses ehitustööde kvaliteedi eest. Kostjad ei saa olla vastutavad hageja endapoolsete rikkumiste eest.
15.Hageja väidete kohaselt rikkusid Conditio OÜ töömehed elektrilise ketaslõikuri, töömeeste seotus kostjaga on seejuures tõendamata. Samuti ei ole selge, millistel asjaoludele tuginedes saab väita, et tõenäoliselt kasutatud ketaslõikur on rikutud kolmandate isikute poolt. Teiseks on ebaselge, mille alusel hageja on hinnanud tekitatud kahju väärtust. Kostjatele teadaolevatel andmetel, mida kinnitab ka portaal www.soov.ee, maksavad kasutatud ketaslõikurid ca 20-35 eurot.
16.Hageja ei ole kordagi soovinud lahendada probleemi kohtuväliselt. Kasutades ebaeetilisi meetodeid, sealhulgas ähvardamist ja laimamist, on hageja pahatahtlikult üritanud välja pressida kostjatelt alusetuid summasid.
17.FIE P A ekspertarvamuses ei ole mainitud ehitustööde teostajat, vaid on antud vaatlustepõhine ja omaniku ütlustele põhinev hinnang teostatud töödele. Ekspertiisist ei tulene, millistele lähteandmetele on hinnangute andmisel tuginetud. Ekspertiis on puudulik (viited lähteandmetele, sealhulgas projektile, mis peab olema seaduse kohaselt aluseks ekspertiisi tegemisele, puuduvad) ning tegemist on tellija suuniste alusel tehtud ekspertarvamusega.
18.A.U ei eitanud raha saamist, kuid ei nõustunud raha andmise otstarbega, mis hageja hagiavalduse kohaselt on olnud ehitustööde teostamiseks. Kostja tehtud kulutused pliitahjule olid 1500 eurot. Samuti on vale hageja väide, et makstud summa osas on toodud hageja ruumidesse ainult kütteseade. Kostja tõi selle summa eest ka viimistlusmaterjale, kive, kipsplaate, soojustusmaterjale ja põrandaküttega seotud seadmeid. Hageja selgitused on nõude osas vastuolulised - korra väidetakse, et on teostatud ehitustöid ja lõpuks leitakse, et tasutud on ainult seadmete eest. Kostja sai tasu ehitusmaterjalide ja seadmete jaoks, mida kinnitab ka hageja esitatud õiend.
19.Kuna hageja ja kostja vahel puudus selge õigussuhe, ei ole hageja ka tõendanud, et oleks alust mittevaralise kahju nõudmiseks väidetavate kohustuste rikkumise alusel, mistõttu on täpsustamata kahju olemus ja tekkimine. Hageja ei ole lisaks tõendanud, millise kohustusega seoses mittevaraline kahju tekkis ning kuidas pidid kostjad saama aru, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju.
20.Conditio OÜ-l puudub igasugune õigussuhe hagejaga, mistõttu ei saa ka solidaarkohustust olla tekkinud. Kostja ei ole hagejaga lepingut sõlminud ning puudub ka seadusest tulenev kohustus hageja ees. Conditio OÜ ei pea enda tegevust seostatavaks A.U tegevusega. Esimese astme kohtu otsus
21.24.05.2012 otsusega jättis Pärnu Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
22.Poolte vahel oli vaidlus selle üle, millise sisuga leping oli sõlmitud ja kes olid lepingu osalised. Hageja oli seisukohal, et tegemist on töövõtulepinguga, mille üheks pooleks on hageja, teiseks pooleks OÜ Conditio ja A U OÜ Conditio projektijuhina. Kostjad tunnistasid, et A.U ja OÜ Conditio juhatuse liige A.S käisid objekti üle vaatamas. Kuna tellijal puudus nõuetekohane projekt ja ehitusluba, siis loobus Conditio OÜ objektist, küll aga lubas A.U objektile tuua materjali ja ehitusmehed. Poolte vahel puudus kirjalik leping ja Conditio OÜ kinnitas, et ei võtnud endale kohustust ehitustööde teostamiseks just põhjusel, et puudus vajalik projekt ja ehitusluba töödele, mida hageja soovis tellida.
23.Kuressaare Linnavalitsuse kirjast 08.12.2011 selgus, et XX ehitusprojektis oli ette nähtud I korrusel, elamu hoovipoolses küljes, töötoa ehitus mõõtudega 7x5 m ja samas teisel korrusel panipaiga ehitus. Ruumidesse ei olnud ette nähtud kütet, vee- ja kanalisatsioonitorustikke. Nimetatud ehitustööd ei olnud projektiga lubatud, ka põrandakütte paigaldamine ja vaheseina (soojaseina) ehitus. Seetõttu ehitus peatati kuni uue ehitusloa saamiseni, mittelubatu oleks tulnud lammutada. Kohus leidis, et usutav on kostja väide kokkuleppe sõlmimata jätmise kohta. Seda toetavad ka tunnistajate K.R ja M.J ütlused, et neil ei olnud OÜ-ga Conditio lepingut ja tööpakkujaks oli A.U, kes nad objektile kutsus ja korraldas materjalide vedu. Tunnistajad kinnitasid, et objektil korraldas töid põhiliselt hageja, kelle juhiseid järgides töid tehti ja vajadusel parandati. Objekti vaatasid üle ka objektil käinud kostjad, kuid juhised andis hageja. Ka on hageja ise teinud objektil ehitustöid.
24.Kohus leidis, et kirjalike kokkulepete ja vajaliku ehitusdokumentatsiooni puudumise tõttu ei ole võimalik tuvastada hageja väidete paikapidavust selles osas, et kokku lepiti töövõtus. Võimatuks on osutunud tuvastada, mida ja millise kvaliteediga pidid kostjad ehitama. Seetõttu on hageja nõue Conditio OÜ vastu tõendamata ja põhjendamata.
25.07.06.2011 A.U allkirjastas õiendi, milles kostja eraisikuna kinnitas, et sai hagejalt ehitusmaterjalide ja seadmete väljaostuks raha 5310 eurot. 29.04.2011 allkirjastas kostja õiendi, et sai hagejalt ehitusmaterjalide ja seadmete väljaostuks 4310 eurot. Kostja väitel kinnitati teise õiendiga saadud summat. Hageja väitel tuleb üleantud summa saamiseks liita kahel õiendil märgitud summad. Hageja võttis makstud summast maha pliidi maksumuse ning sai tagastamata summaks teises õiendis märgitud 4310 eurot. Sellest tulenevalt pidas kohus usutavaks pigem kostja käsitlust, et teise õiendiga fikseeriti selleks ajaks üle antud, kasutamata raha jääk.
26.Õiendite kohaselt kinnitas kostja kohustust lõpetada ehitus- ja viimistlustööd 10.06.2011. Samas, kui lugeda, et tegemist oli hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtuga, milles üks kohustus tegema ehitus- ja viimistlustöid ja teine selle eest maksma, ei ole üheski dokumendis täpselt fikseeritud kokkulepitud tööde mahtu ehk mis oli lepingu esemeks, samuti tööde maksumust. Kirjalik tõend on olemas ainult raha kohta, mis anti kostjale materjalide ostmiseks ja seadmete eest maksmiseks.
27.Kohus leidis, et pooltevahelist kokkulepet on väga raske õiguslikult määratleda ja seda põhjusel, et lepingu sisu kohta puuduvad igasugused otsesed tõendid peale eelnimetatud õiendite, mis on koostatud A.U poolt. Arvesse võttes töövõtulepingu mõistet ja olemust, võib esitatud tõendite alusel öelda, et kostja võttis endale kohustuse teostada hagejale üldehitus- ja viimistlustöid ja sai selleks materjalide ostmiseks ning seadmete eest maksmiseks raha. Samas on ehitustööde maht ja iseloom jäänud kokku leppimata. Vähemalt ei ole seda tõendatud. Kuna töö maht ei ole konkreetselt piiritletud, tuleb möönda, et tegu võis sisuliselt olla ka käsunduslepinguga.
28.Kohus leidis, et kui töövõtulepingu puhul töövõtja põhikohustuseks on kokkulepitud töö tegemine, siis praegusel juhul ei ole kokku lepitud, milline peaks olema tulemus, mida soovitakse töövõtu tulemusena saavutada. Ka ei ole pooled kokku leppinud tasu maksmist tehtud töö eest, mis on üks oluline lepingu tingimus. Seega võib öelda, et kuna olulistes lepingutingimustes kokkulepet ei tõendatud, ei saa lugeda lepingut sõlmituks ka A.Uga.
29.A.U objektile materjalide ostmist kirjalike tõenditega tõendanud ei ole, küll aga on tunnistajad kinnitanud, et materjalide objektile toomisega tegeles kostja, mõnikord tõi materjale ka A.S. Tunnistaja K.R kinnitas, et A.U tõi objektile kottidega segu. A.R ütluste kohaselt toodi kipsplaat, värvid ja pahtel kohale OÜ Conditio autoga, kuid töö leppis kokku A.U. 02.03.2012 koostas A.U hageja eramu juurdeehitusega seotud kulutuste arvestuse, mille kohta tõendeid ei esitatud. Kohus leidis, et nimetatud tõendit ei saa lugeda usaldusväärseks. Samas, hinnatuna koos tunnistajate ütlustega, võib öelda, et vähemalt osa saadud rahast kulutas kostja materjalide ostmiseks (segu, pahtel, värvid, põrandakütte materjalid ja seadmed jne). Kuna seda summat ei ole võimalik määrata, tuleb esitatud nõue tunnistada ebaselgeks, kuna ka hagejal puudub täielikult ülevaade kostja poolt tehtud kulutustest. Samas ei ole ta püüdnud ka väita, et toodud materjalide eest maksis ta ise, ilma kostja vahenduseta.
30.Hageja ei ole väidetava varalise kahju suurust tõendanud. Kuna omanikujärelvalvet teostas hageja ise, siis osa vastutust langeb kahtlemata talle endale, sest ta ei ole suutnud tagada nõuetekohast järelvalvet ehitajate tegevuse üle. Ka on menetluse käigus selgunud, et ehitatava ruumi põrandaalune liiv oli sinna toodud juba enne A.U poolt objektile saadetud töötajate tulekut. See tähendab, et liiva all oleva, koorimata jäänud mulla vajumise tulemusena tekkinud põranda vajumise eest ei saa valu teinud töötajad vastutada. Ka puuduvad hagejal EhS-st tulenevad dokumendid, mis määratleksid ehitustööde mahu ja lähteandmed. Olemasoleva projekti järgi pidi ehitatav ruum olema kuur. Hagejal oli küll olemas ehitustööde projekt, kuid selles ei olnud kavandatud hageja poolt soovitud tehnosüsteeme ega ruumijaotust. Kuna hageja ei tõendanud asjaolu, et leppis kostjatega kokku ehituse mahus ja kvaliteedis, see tähendab tõendamata on töövõtulepingu olemasolu poolte vahel, puudub alus hageja teise nõude rahuldamiseks, seda enam, et nõude suurus on tõendamata ja nõue ebaselge. Puudub tehniline dokumentatsioon, mis saaks olla aluseks ehitustööde teostamisel. Tõendamata on rikutud materjalide liik, maht ja maksumus. Nagu selgus tunnistajate ütlustest, kasutati ehitamisel aastaid seisnud telliseid ja mitte uusi. Ka ei ole hageja tõendanud, et lammutustööde põhjuseks oli kostjate tegevus ja mitte tema enda eelnev tegevus või osalemine ehitusel.
31.Kohus leidis, et eelnevalt tuvastatust tulenevalt ei saanud hagejal olla ka õigustatud ootust, et ta saab ruumi kasutada külaliste majutuseks või eluruumina ilma, et taotleks ehitise oluliste tingimuste muutmist (energiatõhusus, tuleohutus, kasutusotstarve) ja sellest tulenevalt ehitusluba. Sellest tulenevalt ei pidanud kohus mitterahalist nõuet põhjendatuks.
32.Seoses põhinõuete rahuldamata jätmisega jättis kohus rahuldamata ka hageja viivise nõude. Apellatsioonkaebus
33.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada ning menetluskulud jätta vastustajate kanda.
34.Maakohtu otsus põhineb õigusnormide olulisel rikkumisel ja lahend on ka üllatuslik. Ei ole arusaadav, missugustele tõenditele on kohus lahendit tehes toetunud ja mis põhjusel on kohus suuremat osa tõenditest eiranud. Maakohtu seisukohad ja otsuses tuvastatu ei lähtu kehtivast õigusest. Kohus on toetunud kostjate lepinguliste esindajate paljasõnalistele ja tõendamata väidetele, mis on vasturääkivad esitatud tõenditega.
35.Just Conditio OÜ esitas maakohtule hagi vastusena vaidlusaluse elamu osa kohta nii ehitusprojekti kui ka ehitusloa elamu juurdeehitusse töötoa rajamiseks. A.U selgitas kohtuistungil tunnistajana: hageja ei teadnud täpselt, mida ta sinna tahab. Siis küsis kostja käest nõu, kuidas asi välja näeks ja lõpptulemusena jõuti selleni, et hageja valis välja ühe variandi ja nii see asi hakkas minema.
36.Esitatud tõenditest nähtub, et kostjatel oli olemas nii kehtiv ja kohaliku omavalitsuse poolt kooskõlastatud ehitusprojekt kui ka teave 2006. aastal väljastatud kehtiva ehitusloa kohta. Asjaolu, et projektis ei olnud kirjeldatud põrandaküttetorustiku paigaldamist põrandasse, vee- ja kanalisatsioonitorustikku ning mittekandvat vaheseina, ei muuda selliste kommunikatsioonide ja konstruktsioonide rajamist elumajas keelatuks.
37.Kohus luges usutavaks Conditio OÜ väite kokkuleppe sõlmimata jätmise kohta. Seda toetavat ka tunnistaja M.J ütlused. Kohtu seisukoht on üllatuslik ega vasta asjas esitatud tõenditele. Tunnistaja M.J viibis XX elamus hageja ema hooldajana ja temal ei olnud ega ole pidanud olema mingit tööalast suhet A.Uga. Tunnistaja ei osalenud töövõtus. Kohus jättis ka hindamata asjaolu, et A.U oli ja on Conditio OÜ projektijuht, kes tegutseb püsivalt Conditio OÜ nimel. Samuti tunnistaja A.R poolt kohtuistungil antud ütlused. Seega ei ole usutav A.U hea tuttava K.R tunnistus, sest teiste tunnistajate ütlustega on tõendatud, et objekti teenindas OÜ Conditio auto, et ka Conditio OÜ juhataja A S juhatas ehitustöid ja osales materjalide hankimisel ning transpordil. Materjalide transporti ja hankimist A.S poolt on kinnitanud kohtuistungil ka A.U.
38.Maakohtu otsus on vastuoluline. Kohus leidis, et kirjalike kokkulepete ja vajaliku ehitusdokumentatsiooni puudumise tõttu ei ole võimalik tuvastada hageja väidete paikapidavust selles osas, et kokku lepiti töövõtus, samas aga, et A.Ustel on endale võtnud kohustuse teostada hagejale üldehitus- ja viimistlustöid ning saanud selleks materjalide ostmiseks ja seadmete eest maksmiseks raha. Samas on ehitustööde maht ja iseloom jäänud kokku leppimata.
39.Kohus on jätnud hindamata 23.03.2012 kohtuistungil A.U poolt väljendatud ja kohtuistungi protokollis kajastatud omaksvõtud, mille kohaselt kostja selgitab, et lepiti kokku tööde maksumus ja summa, mille eest peab töö tehtud saama. Kostja selgitas ka, et
tol ajal oli 150 000 krooni kogumaksumus, igaks juhuks palus arvestada 5000 krooni juurde ettenägematuteks kuludeks. On arusaamatu, kuidas maakohus sai need omaksvõtud tähelepanuta ja arvestamata jätta.
40.Otsuse põhjendav osa on vastuoluline ja otsusest ei nähtu loogiliselt jälgitavalt, kuidas kohus on oma seisukohtadeni jõudnud. Kohus on alusetult ja tõenditel kajastamist leidnud rahasummade 4310 euro ja 5310 euro vastuvõtmise kinnitustest hoolimata leidnud, nagu ei oleks kostjale kogu raha üle antud. Kumbki kostja poolt koostatud õiend (raha vastuvõtmise kviitung) sisaldab väga selget kinnitust konkreetse rahasumma saamise kohta. Kohus arutles otsuse põhjendustes asjaolude üle, mille kohaselt kostja on toonud objektile materjale. Kohus luges tuvastatuks asjaolu, et mõnikord on objektile materjale toonud A.S ja need materjalid on kohale toodud OÜ Conditio autoga. Samas on maakohus võtnud teadmata tõenditele toetuvalt seisukoha, et töö leppis kokku A.U. A. U poolt esitatud 2012. aastal koostatud juurdeehitustega seotud kulutuste arvestust kohus usaldusväärseks ei lugenud. Kohus tõdes ootamatult, et vähemalt osa saadud rahast kulutas kostja materjalide ostmiseks (segu, pahtel, värvid, põrandakütte materjalid ja seadmed jne). Kohus ei ole märkinud, missugusest tõendist nähtuvalt tuvastas, et kostjad oleks värve või seadmeid ostnud. Selliseid dokumentaalseid tõendeid ei ole menetluses esitatud. Pelgalt tunnistaja ütluste alusel ei saa teha sellist järeldust. Teadaolevalt ei ole kogu menetluse jooksul kordagi tõusetunud värvi küsimust, sest kostjad lihtsalt ei jõudnudki sellise ehitustöö etapini nagu värvimine ja kordagi ei ole värvi kui materjali üle vaidlust menetluses hageja ega kostja poolt tõusetunud.
41.Kostja ei ole omaks võtnud mitte ainult 4230 euro saamist, vaid on kinnitanud allkirjaga ka 5310 euro saamist. Hagejale ei ole võimalik ette heita, et ta ei tea, kui pillavalt kostjad rahaga ümber käisid. Isegi juhul, kui hagejal oleks aimu kostjate poolt tehtud maksete kohta, ei ole asjas oluline mitte see, kui palju kostjad suutsid raha kulutada, vaid asjaolu, kas kulutus oli tehtud hageja huvides ja sihtotstarbeliselt. Ehitusmaterjali ja seadmete soetamise kulutuste tegemist ja nende kulutuste kohasust saab tõendada üksnes konkreetse ehitusmaterjali või seadme ostu tõendava kuludokumendi esitamisega ja konkreetse materjali või seadme tõendatult paigaldamisega ehitisse või üleandmisega tellijale.
42.Kostja võttis omaks, et on raha saanud hagejalt mitmel korral ning seega on tõendamist leidnud, et kostja sai kokku 9620 eurot. Kohus tuvastas et kostjatel puuduvad kviitungid, mis kinnitaksid kulutuste tegemist materjalide ostmisel. Hageja on rahasummast maha arvanud pliidi maksumuse, mis on reaalselt hageja objektile kostjate poolt toodud. Vaidlus puudub ka selles, et kostjad ei ole kokkulepitud töid valmis teinud. Seega puudub kostjatel vastupidiselt kohtu seisukohale alus 4230 euro endale jätmiseks ja see summa tuleb hagejale igal juhul tagastada, sest lepingu ülesütlemisega hageja poolt langes ära töö valmistegemise kohustus ning seega ka saadud rahasumma kasutamise õigus. Isegi juhul, kui kohus leidis, et poolte lepinguline suhe ei ole üheselt tuvastatav, pidi kohus omal algatusel kohaldama seadust, tuvastama poolte õigussuhte ja hagejale hagetud rahasumma välja mõistma vähemalt alusetu rikastumise sätetest lähtuvalt.
43.Kohus ei täitnud oma kohustust selgitada hagejale asjaolude tõendamise koormust, juhtides tõendamiskoormuse jaotumisele tähelepanu alles kohtuotsuses. Kohus pidi juba eelmenetluses hagejale selgitama tema õigusi, seda eriti olukorras, kus poolte väited ja seisukohad olid kohtu arvates ebaselged. Kui kohus leidis, et mingi väite kohta puuduvad üldse tõendid, pidi ta seda poolega arutama. Selline rikkumine kujutab endast menetlusõiguse normi olulist rikkumist.
44.Kohus ei ole kõiki tõendeid objektiivselt ja igakülgselt hinnanud. Kohus heitis hagejale ette, et ta ei olevat teostanud nõuetekohast omanikujärelvalvet. Samas aga jõudnud taas vastuolulisele seisukohale, et tõendamata on töövõtulepingu olemasolu poolte vahel. Samuti jõuab kohus tõendeid käsitlemata seisukohale, et hageja nõue olevat ebaselge ja tõendamata.
45.Riigikohus on korduvalt viidanud õiguspõhimõttele, mille kohaselt ei saa töövõtja võimalikku ebakvaliteetset tööd õigustada tellija puuduliku omanikujärelevalvega (lahend nr 3-2-1-80-08). Conditio OÜ oma kirjas hagejale kinnitas, et kostjad teadsid liiva all olevast külmunud maapinnast ja asjaolust, et liiva all olevaks kihiks on muld. Kostjad rajasid soojamüüri ja korstna vundamendi, kontrollimata aluspinnase sobivust. Lisaks ei seisnenud ehitustööde puudused üksnes aluspinna vajumises, vaid ka oskamatus ja ebakvaliteetses ehitustöös nii põranda kui selle kütte ja sellesse vee ning kanalisatsioonitorustiku rajamisel, jne. Hageja on ehitustegevuse puuduseid piisavalt kirjeldanud hagiavalduses ja puudused on piisava täpsusega kirjeldatud ka ekspertiisiaktis (asjatundja arvamuses). Rikutud materjalide maksumuse ja lammutustööde maksumuse kohta on hageja esitanud tõendid. Kostjad ei ole viidatud kahju rahalisele suurusele sisuliselt vastu vaielnud. Kostjad ei ole esitanud väidet selle kohta, et mingi konkreetne töö oleks sooritatud ebakvaliteetselt selle tõttu, et hageja on sel tööl osalenud. Sellist väidet ei ole menetluses esitatud ja sellist väidet ei ole õigustatud esitama ka kohus. Hageja ei ole kohustatud tõendama negatiivset asjaolu.
46.Kohus on otsuse põhjendavas osas pidevalt esitanud vastuolulisi seisukohti nii töövõtulepingu olemasolu kui selle puudumise kohta. Kostjad ei ole esitanud ühtegi väidet selle kohta, nagu ei oleks XX ekspertiisiaktis kajastatud tööd tehtud kostjate poolt. Vastupidi, sisulistes vastuväidetes õigustavad kostjad tehtud töid ja nende tööde kvaliteeti. A.U ei ole kordagi esitanud väidet selle kohta, et mõni hagis kirjeldatud töö ei oleks tehtud kostja poolt toodud töötaja poolt. Kostja on ka omaks võtnud, et koostas hagejale ehituslike lahenduste joonised. Seega sooritati ehitustööd lahenduse alusel, mille koostas kostja ja tema teadis, missuguseks eesmärgiks hageja tööd soovis. Hageja lootis kostja erialastele oskustele ja teadmistele, sest kostja pakkus oma oskusi hagejale ka projekteerijana ja kujundajana.
47.Kohus on mittevaralise kahju väljamõistmata jätmisel viidanud, et hageja oleks pidanud tõendama asjaolu, et rikutud lepingulise kohustuse eesmärgiks oli kaitsta kannatanut just mittevaralise kahju tekkimise eest. Kasutusloa puudumine või energiatõhususe tingimuse muutmine ei takista isikul külaliste majutamist töötoas. Haldusõiguslikud nõudmised ei tee võimatuks pooltevahelisi tsiviilkokkuleppeid töövõtu osas ega takista ruumi tegelikku kasutamist eesmärgil, nagu omanik seda ise soovib ja kavandab. Praktikas on muuhulgas tavaline, et isik seadustab vajadusel ruumi sihtotstarbe muutmise pärast ümberehituse sooritamist. Samas ei ole ka ühegi seadusega keelatud majutada eluruumide koosseisu kuuluvasse töötuppa külalisi. Seega oli hagejal igal juhul õigustatud ootus sellele, et kostjad ruumi vastavalt A.U pakutud lahendusele tähtajaks valmis ehitavad ja hageja saab tööruumi majutada oma väliskülalisi. Võttes arvesse, et kostja kavandas hagejale ruumi lahendused, sealhulgas põrandakütte, vee ning kanalisatsiooni jne ning võttis õiendil antud kirjaliku kinnitusega kohustuse töö valmis teha kindlaks kuupäevaks, pidi vähemalt kostja aru saama, et töövõtulepingu rikkumine, eelkõige tähtajaks valmis ehitamata jäämine, võib hagejale põhjustada kahju. Kohus ei arutanud eelmenetluses mittevaralise kahju tõendamise asjaolusid ega andnud hagejale võimalust esitada mittevaralise kahju osas täiendavaid tõendeid ja seisukohti. Vastus apellatsioonkaebusele
48.Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
49.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse resolutsiooni tühistamiseks, kuid muuta tuleb lahendi põhjendusi.
50.Asjakohane on maakohtu seisukoht, et pooltevahelise vaidluse lahendamist tuleb alustada nendevaheliste õigussuhete tuvastamisest. Faktilised asjaolud, millede alusel tuvastamine toimub, peavad välja tooma menetlusosalised hagiavalduses ja vastuses sellele. Samuti peavad menetlusosalised tulenevalt TsMS § 230 lõikest 1 tõendama neid asjaolusid, milledele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
51.Ringkonnakohus nõustub apellandiga selles, et maakohus jättis osa vastuvõetud tõenditest otsuses analüüsimata ega põhjendanud, miks ta mõnda tõendit ei arvesta. TsMS § 442 lõike 8 kohaselt peab kohus otsuse põhjendavas osas analüüsima kõiki tõendeid ning kui kohus jätab mõne tõendi arvestamata, peab seda põhjendama. Kolleegium on seisukohal, et kõigi tõendite kogumi analüüsi tulemusena on alust asuda juriidilisest isikust kostja ja hageja vahelise õigussuhte tuvastamisel maakohtust erinevale seisukohale.
52.Asjakohane on maakohtu tõlgendus VÕS § 9 lõikele 1, millest tulenevalt peab lepingulise suhte tuvastamiseks leidma tõendamist poolte tahe olla õiguslikult seotud ja seda määras, mis võimaldab eristada konkreetsele lepingutüübile olemuslikke tingimusi. VÕS § 635 lõike 1 kohaselt on töövõtulepingu puhul selliseks tingimuseks kokkulepe konkreetse töö tegemiseks. VÕS § 9 lõige 1 võimaldab lugeda lepingu sõlmituks ka siis, kui teisel poolel on mõistlik põhjus uskuda, et leping on sõlmitud.
53.Kolleegium on seisukohal, et poolte tegeliku tahte välja selgitamisel olukorras, kus puudub kirjalik lepingudokument ja juriidilisest isikust kostja on kohtuliku menetluse käigus muutnud oma seisukohti võrreldes kohtueelses menetluses väidetuga, on olulise tähtsusega need faktilised asjaolud, millised tõendavad poolte tegelikku käitumist omavahelises suhtlemises VÕS § 29 lõike 5 punktide 1-5 mõttes. Järgnevalt analüüsitud tõendite alusel jõudiski kolleegium seisukohal, et hageja ja juriidilisest isikust kostja vahel tuleb lugeda sõlmituks töövõtuleping VÕS § 635 lõike 1 mõttes, hageja ja füüsilisest isikust kostja vahel aga lepinguline suhe puudus.
54.Vastuses 01.09.2011 avaldusele lepingu ülesütlemise kohta (t I kd lk 16-18) selgitas juriidilisest isikust kostja juhatuse liige muuhulgas, et peeti lepingueelseid läbirääkimisi, et kostja esitas joonised eelprojekti koostamiseks ja nõudis vajaliku ehitusprojekti tellimist ning kohaliku omavalitsuse nõusolekut. Samast nähtub, et juhatuse liige konstateeris ka fakti, et „alustas heas usus ehitust“ enne nimetatud dokumentide saamist. Lisaks tõi juhatuse liige seonduvalt etteheidetega töö kvaliteedile esile, et „OÜ Conditio ehitusspetsialistid eeldasid...“ ning et kostja tegi ettepaneku vahetada korsten moodulkorstna vastu, kuid tellija ettepanekule ei vastanud. E-kirjavahetusest 06.07.10.2011 juhatuse liikme ja hageja esindaja vahel (t I kd lk 74f-74g) nähtub, et kostja pakkus hagejale parandustööde tegemist ja kinnitas, et on arvestanud kokku muuhulgas ehitustööde eest maksmata summad ja soovib esitada vastava hagi kohtusse.
55.Hagiavalduses (t I kd lk 2-9) tõi hageja esile järgmised faktilised asjaolud, millised omavad tähtsust pooltevaheliste suhete kvalifitseerimisel: 1) ajalehes avaldatud kuulutuse alusel helistas ta telefoninumbrile, millel vastas juriidilisest isikust kostja projektijuht, kellega ta leppis kokku ehitustööde tegemise;
2) tööks, milles kokku lepiti, oli eluruumi ehitamine, sealhulgas pliidi paigaldamine, isoleeritud betoonpõranda rajamine koos alusega, betoonpõranda sisse vesipõrandakütte paigaldamine, korstna, soojamüüri ja vaheseinte ehitus, elektritööde tegemine, soojustuse paigaldamine ja siseviimistlus; 3) töö maksumuseks lepiti koos materjaliga kokku kuni 9500 eurot, millest veidi üle poole pidi kuluma materjalidele ja veidi alla poole tööjõule; hageja andis füüsilisest isikust kostjale 5310 eurot; 4) kokku lepiti, et töö valmib 2011 mai lõpuks, tähtaega pikendati kuni 10.07.2011; 5) materjalidest olid hagejal olemas vaheseinte kivid, kruus ja põranda isolatsiooniplaadid; 6) töid tegid nii töövõtja töölised kui hageja ise; tehti järgmisi töid: valati põrand koos vesipõrandakütte torustikuga, tasandati ja krohviti seinad, krohviti aknapaled, paigaldati aknalauad, valati ahju aluse/korstnajala vundament, paigaldati pliit, ehitati soojamüür, paigaldati kanalisatsiooni- ja veetorud.
56.Esmases vastuses hagile (t I kd lk 49-54) tõid kostjad vastuväidetena välja järgmised faktilised asjaolud: füüsilisest isikust kostja sai 5310 eurot ehitusmaterjalide ja seadmete ostuks; objekt oli osaliselt valmis juba enne vaidlusaluste tööde tegemist; hageja ise tegi objektil erinevaid ehitustöid, osaliselt tehti tööd hageja materjalist, samuti tehti töid tema juhiste järgi; lisaks pliit-ahjule viis kostja hagejale viimistlusmaterjale, kive, kipsplaate, soojustusmaterjale, põrandakütteseadmeid. Samast menetlusdokumendist nähtub, et juriidilisest isikust kostja oli positsiooni muutnud ega tunnistanud enam tööde tegemist hagejale, samas ei eitatud väidet, et juhatuse liige võttis isiklikult osa materjalide transportimisest objektile. Täiendavas vastuses (t I kd lk 76-79) selgitasid kostjad, et ruumilahendusega joonised esitas füüsilisest isikust kostja ja et juriidilisest isikust kostja juhatuse liikmega arutati objektil tööde tegemist.
57.Hageja taotlusel kohtu poolt kogutud AS Saare Erek kinnitusest, tellimustest ja arvetest (t I kd lk 184-188) nähtub, et OÜ Conditio tellis hageja objektile 05.04.2011 ja 07.04.2011 betooni ja tasus saadu eest 19.05.2011 341.10 eurot. Füüsilisest isikust kostja selgitas kohtuistungil 23.02.2012 (protokoll t II kd lk 5-12) muuhulgas, et helistas hagejale J.Klt saadud telefoninumbril kui OÜ Conditio projektijuht; käis objekti vaatamas koos A.Sga (OÜ Conditio juhatuse liige); rääkis hagejaga, pakkus välja erinevaid võimalusi; hageja valis ühe välja; põhiliselt tegeles objektiga tema; juhatuse liige käis objektil 3-4 korda, üle vaatamas ja materjali toomas; rahanumber oli lepitud kokku tööjõu ja materjalide osas, 150 000 krooni pidi olema kogu maksumus; sissemaksuks oli 3000 eurot. Tunnistaja A.R, kes töötas objektil juulikuus maalrina, ütluste (t II kd lk 15-16) kohaselt sai tema aru, et töötab firmale; kostja tutvustas ennast kui firma esindajat; mingi firma logoga auto tõi objektile värvipoest asju; teadis, et firma maksab talle, kuid palka saanud ei ole, kirjalikku töölepingut ei olnud; kostja oli öelnud, et varem olid objektil firma töötajad peal; käis kaasas tööriistade rentimisel, nägi, et renditi firma nimel. Tunnistaja M.J, hageja peretuttava, ütluste kohaselt (t II kd lk 17) nägi ta ehitusel osaühingu logoga autot, millega sõitsid nii juhatuse liige kui füüsilisest isikust kostja.
58.Eeltoodud tõendeid ja poolte väiteid kogumis analüüsides on kolleegium veendumusel, et hagejal oli mõistlik põhjus uskuda, et tal on leping sõlmitud OÜ-ga Conditio ja selliselt sai pooltevahelistest suhetest kuni kohtumenetluseni aru ka osaühingu juhatuse liige. Tõendamist leidis konkreetsete tööde tegemine hagejale kuuluvas elamus, samuti tasu maksmise kokkulepe. Ehitusettevõtte juhatuse liige oli veel kohtueelsete vaidluste ajal arusaamisel, et osaühingu ja Aia t 22a elamu omaniku vahel oli lepinguline suhe. Tema poolt tol ajal kirja pandu ei anna võimalust teistsugusele seisukohale. Pooltevahelise õigussuhte tuvastamisel ei oma tähtsust kas hagejal oleks olnud õigus valmivas ruumis majutusteenust osutada või mitte, samuti põhimõtteliselt ka mitte see, kas ehitusluba ja –
projekt olid olemas. Töövõtja, kes nõustub osutama teenust ilma nimetatud dokumentideta, peab ikkagi täitma lepingut vastavalt kokkulepitud tingimustele (vastava kvaliteediga jmt). Kostja väide lepingu sõlmimisest keeldumise kohta ehitusloa ja – projekti puudumise tõttu on tõendamata. Kostjate esindaja põhjendus juriidilisest isikust kostja juhatuse liikme seisukoha muutumisele (oli teadmatuses tegelikest asjaoludest, vastaspool survestas, viis eksitusse; t I kd lk 78) ei ole kohtu jaoks veenev. Ehitustegevusega oma majandustegevuses tegeleva äriühingu juhatuse liige, kes viibis isiklikult korduvalt konkreetsel objektil, pidi olema teadlik sellest, kes ja millised kokkulepped konkreetse tellijaga sõlmis. 01.09.2011 vastusest nähtub üheselt, et äriühing alustas konkreetsel objektil töid. Sellise vastuse (enam kui kahel A4 formaadis lehel, põhistatud viidetega nii faktilistele asjaoludele kui ehitusseaduse ja võlaõigusseaduse sätetele) koostamine ei saanud toimuda nn hetke-emotsioonist tulenevalt ega asjaolusid teadmata/analüüsimata.
59.Kolleegiumi järeldust töövõtulepingu olemasolu kohta juriidilisest isikust kostja ja hageja vahel ei lükka ümber ka teise kostja omaksvõtt raha saamise ja tööliste ning materjalide objektile organiseerimise kohta. Puudub vaidlus, et teise kostja näol on tegemist osaühingu projektijuhiga, see tähendab isikuga, kes oli töövõtjaga töölepingulises suhtes ning kelle töölepingujärgseks ülesandeks eelduslikult oligi tööandja objektil tööde organiseerimine. Töölepingulist suhet kostjate vahel kinnitavad kanded töövõimetuslehel (t I kd lk 80). Ehitustegevusega igapäevaselt tegelev ettevõte ja selles töötav projektijuht on eelduslikult oma ala asjatundjad, kellelt on alust suhetes eraisikuga, kes on pöördunud nende poole sooviga teha konkreetseid ehitustöid oma elamus, oodata selgeid ja ühemõttelisi avaldusi tööde võimalikkuse ja kokkuleppe tingimuste või lepingu mittesõlmimise kohta. Lubamatu on olukord, kus töid küll teostatakse, materjale tuuakse, kuid tellijale jääb selgusetuks, kes ja millises rollis temaga suhtleb. Töövõtulepingut kostjaga ei välista asjaolu, et tellija ise osales tööde tegemises ja teostas järelevalvet tööde kvaliteedi üle. Kui töövõtja on seisukohal, et tellija sekkub lubamatult tööde tegemisse ja annab asjatundmatuid juhiseid, tuleb sellest tellijale üheselt arusaadavalt teada anda koos hoiatusega, et töövõtja võib mitte vastutada töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tuleneb tellija juhistest.
60.Hageja nõue tuleneb lepingu rikkumisest. Tuvastamist leidnud töövõtuleping juriidilisest isikust kostja ja hageja vahel ning töölepinguline suhe kostjate vahel välistavad hageja ja füüsilisest isikust kostja vahelise töövõtusuhte. Kostjate poolt hageja ja füüsilisest isikust kostja vahelise suhte kvalifitseerimisega käsundussuhteks kohus seotud ei ole. TsMS § 438 lõike 1 kohaselt otsustab kohus, millist õigusakti tuvastatud asjaolude alusel kohaldada tuleb.
61.Poolte vahel puudub vaidlus, et töövõtuleping lõppes tellija poolt lepingu üles ütlemisega (22.08.2011 avaldus t I kd lk 14-15) ning kokkulepitud tulemust ei saavutatud. VÕS § 655 lõike 1 kohaselt võib tellija töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Tegemist on seaduses sätestatud erandliku juhtumiga, kus kestvuslepinguks mitteoleva lepingu ühepoolne lõpetamine ei toimu lepingust taganemise teel. Tellijal on õigus töövõtuleping igal ajal üles öelda ja seda ka ilma erilise ajendita. Lepinguliste suhete lõppemise tagajärjed ülesütlemise korral on sätestatud VÕS §-s 195 ja §-s 655, see tähendab, et üles ütlemine vabastab töövõtja lepingu täitmise kohustusest, kuid ei vabasta tellijat töövõtjale kokkulepitud tasu maksmise kohustusest.
62.VÕS § 637 lõike 1 kohaselt on töövõtuleping tasuline leping ja töövõtjale töövõtulepingu objektiks oleva töö tegemise eest makstava tasu suurus määratakse tavaliselt poolte kokkuleppega. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et tasuks oli kokku lepitud kuni 150 000
krooni. Töövõtja tasu hõlmab nii tasu tehtud töö eest kui hüvitist töövõtja poolt töö tegemiseks kantud kulutuste eest. VÕS § 655 kohaselt on tellija poolt lepingu ülesütlemise korral töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, välja arvatud, kui tellija ütles lepingu üles seetõttu, et töövõtja rikkus lepingut. Käesolevas asjas ei nõua mitte töövõtja saamata tasu, vaid tellija nõuab tagasi rahasummat, mille ta andis töövõtja projektijuhi kätte töö tegemiseks vajalike materjalide ja seadmete ostmiseks. Kolleegium on seisukohal, et kehtiv seadus sellise nõude esitamiseks alust ei anna ning seda sõltumata sellest, kas üles ütlemine toimus töövõtjapoolse lepingu rikkumise tõttu või muul põhjusel. Vastavalt VÕS § 195 lõikele 5 ei toimu lepingu ülesütlemise korral tagasitäitmist, vaid tagastada tuleb üksnes lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu.
63.Hageja on ise toonud esile asjaolud, millised tõendavad, et töövõtja tõi objektile materjale ja seadmeid, sest muidu ei oleks saadud teha töid, millede ebakvaliteetsust hageja kostjatele ette heidab – valati torusoojustusega betoonpõrand, krohviti aknapaled ja seinad, paigaldati aknalauad, laoti soemüür ja korsten. Selliste tööde tegemiseks on üldiselt teadaolevalt vaja lisaks kividele, kruusale, hüdroisolatsioonplaatidele (millised olid tellijal endal olemas) kindlasti betooni, lauamaterjali, krohvi, müüriladumiseks segu jmt. Menetluse käigus võttis hageja omaks (t I kd lk 74), et kostjad tõid kipskrohvi, prusse 50x50, kivivilla, pahtlit, elektrimaterjale, aknalaudu, aurutõkkepaberit. Tunnistaja K.R (t II kd lk 13) ütluste kohaselt tõi A.U talle seinte ja soojamüüri ladumiseks kottidega segu. Tunnistaja A.R ütluste kohaselt käis ta värvipoes kauba järgi. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kostja A.U poolt 02.03.2012 esitatud kulutuste loetelu (t II kd lk 20) on mõislik ja eluliselt usutav. Vastavalt sellele tegi kostja kulutusi kokku 5735 eurot, millised peale lepingu lõppemist jäid hageja omandisse (tema hoone osade ja konstruktsioonide külge, sisse jne). Hageja väide, et kõik toodud materjalid (välja arvatud pliit) arvestas ta maha ülejäänud summast, on paljasõnaline, kuna suurema summa kui 5310 eurot andmine töövõtja projektijuhile tõendatud ei ole. Kostjad eitavad seda. Nii hagiavalduses kui lepingu ülesütlemise avalduses tõi hageja sõnaselgelt esile vaid 5310 euro andmise.
64.VÕS § 115 lõike 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Käesolevas asjas ei nõua ega ole ka kohtueelselt hageja nõudnud kostjalt kohustuse täitmist (töö lõpuni tegemist või mittekohase kvaliteediga töö parandamist). Hageja nõuab kahju hüvitamist kohustuse täitmise asemel. Kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad üheaegselt leidma tõendamist kohustuse rikkumine, kahju tekkimine ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju tekkimise vahel.
65.Hageja on esitanud lepingu rikkumisest tuleneva varalise kahju nõude, kusjuures kahju koosneb (t I kd lk 6): 1) lammutustööde maksumusest 970.98 eurot; 2) ehitusmaterjali, mida ei saa peale lammutamist enam kasutada, maksumusest (soojustusplaadid, kärgtellised) 268.44 + 567 eurot; 3) ekspertiisi kulust 100 eurot. Hageja on seisukohal, et kuna tehtud töö ei vastanud nõuetele, oli ta sunnitud tellima ekspertiisi ja põrandad ning seinad lammutama.
66.Kolleegium on seisukohal, et käesolevas asjas on tõendatud töövõtja poolt lepingu rikkumine (tööd ei valminud pikendatud tähtajaks; osa valatud põrandast on vajunud, mis tekitasid praod põrandasse ja vaheseina). Hageja väited töö valmimise tähtaegade vastavalt 10.06.2011 ja 10.07.2011 kohta on tõendatud projektijuhi allkirjadega (t I kd lk 11, 74i). Vaheseina ja betoonpõrandasse tekkinud praod on tõendatud eriteadmistega isiku arvamusega (t I kd lk 19-21) ja sama isiku ütlustega maakohtu istungil (t II kd lk 18-
19). Eriteadmistega isiku arvamus on tsiviilkohtumenetluses kohaseks dokumentaalseks tõendiks vastavalt TsMS § 272 lõikele 2. Muud hageja poolt esile toodud puudused (torustiku otsad betoonvalust väljas, toruotsikud puudu jne) käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust ei oma, sest kahjuna on hageja esile toonud kulutused seonduvalt põranda ja vaheseina lammutamisega. Asjaolu, et hageja osales ise aktiivselt tööde tegemises ja kontrollis tööde kvaliteeti, samuti, et põranda alla jäävat pinda ei valmistanud ette kostja, ei vabasta kostjat vastutusest ebakvaliteetse töö eest, sest kostja ei tõendanud, et ta oleks tellija juhiseid või eeltöid piisavalt kontrollinud. VÕS § 641 lõige 3 kohaselt vabaneb töövõtja tellija juhisest või eelnevalt kolmanda isiku puudulikust eeltööst tingitud töö lepingutingimustele mittevastavuse korral vastutusest üksnes juhul, kui ta suudab tõendada, et on juhiste või eeltööde sobivust piisavalt kontrollinud. Kostjad selgitasid, et teadsid, kuidas põranda alla jääv pind on ettevalmistatud, kuid ei teadnud, et liiva alla oli jäetud koorimata pinnas. Selle asjaolu kontrollimine oli töövõtja ülesanne. Töövõtjal lasuvad laialdased kontrolli- ja informatsioonikohustused tulenevalt tema eeldatavast professionaalsusest ja seda eelkõige juhul, kui tellijaks on vastavalt tegevusalal eriteadmisi mitteomav isik.
67.Seega pidi hageja tõendama, et töös esinenud puuduste likvideerimiseks oli kohaseks vahendiks lammutamine (parandamise või uuesti ehitamise kulusid hageja ei hage), millega kaasnesid lammutatud põrandas ja seinas kasutatud soojustusplaatide ja telliste muutumine kasutuskõlbmatuks. Hageja on vastava väite küll esitanud hagiavalduses (t lk 5 ülevalt esimene lõik), kuid kogutud tõendid seda seisukohta ei kinnita. Eriteadmistega isiku arvamuses on välja toodud puudused, kuid ei ole antud arvamust, kuidas neid puudusi kõrvaldada. Ka ütlustes ei toonud ta esile kogu põranda lammutamise vajadust (ainult toetusest ei piisa, korstnajala ja soojamüüri alus tuleb uuesti valada; võib olla variant, et lahti lõigata erikoormuse materjalid ja oodata kuni ära vajub). Seega ei ole tõendatud põhjusliku seose olemasolu (osaliselt) vajunud põranda ja hagetavate kulutuste vahel. Tellija esmaseks õiguskaitsevahendiks töövõtulepingu täitmata jätmise korral on lepingu täitmise nõue või ebakohase kvaliteediga tehtud töö puhul parandamise nõue ja juhul, kui töövõtja alusetult keeldub parandamisest, parandamiseks tehtud mõistlike kulude nõue. Sellist nõuet hageja esitanud ei ole.
68.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega mittevaralise kahju osas hagi rahuldamata jätmise kohta ega pea vajalikuks neid korrata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle nõude osas maakohtu otsustuse muutmiseks või tühistamiseks.
69.Hagiavalduse ja apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämisel jäävad nii maa- kui ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 162 lõike 1 ja § 171 lõike 1 alusel hageja/apellandi kanda.
70.Apellant esitas 19.02.2013 taotluse määrata kaebuse lahendamiseks kohtuistung. Kolleegium on seisukohal, et taotluse rahuldamiseks alused puuduvad. TsMS § 633 lõike 7 kohaselt peab apellant kaebuses andma teada soovist arutada asja kohtuistungil. Käesolevas asjas esitatud kaebuses sellist tahet ei väljendatud. Samuti ei esitatud apellatsioonkaebuse täiendamise taotlust apellatsioonitähtaja jooksul, nagu võimaldab seda teha TsMS § 634 lõige 1. Seega sai ringkonnakohus lugeda, et apellant on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lõike 7 teine lause). Kirjalikus menetluses asja lahendamisega olid nõus ka vastustajad.
Imbi Sidok-Toomsalu
Ülle Jänes
Mare Merimaa
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.