Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

1(5)

2-13-44385

raugemise

tõttu

lõpetamisest

väljaandes

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib avaldaja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohtumääruse peale võib määruskaebuse esitada ka võlausaldaja, määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkab sellisel juhul kulgema pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada avaldaja ja ajutine haldur. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

OÜ Viru Metallelement juhatuse liige M. P. esitas 23. septembril 2013 Viru Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Kohus võttis 11. oktoobril 2013 OÜ Viru Metallelement pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Tiia Kalause. Sama määrusega kohustas kohus ajutist haldurit esitama aruande. Ajutine haldur esitas 22. novembril 2013 kohtule aruande. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt ei ole võlgnikul kinnisvara, võlgnikule ei kuulu ka vallasvara. Kassas rahalisi vahendeid ei ole, võlgnikule kuulub konto Swedbank AS-s, mille jääk on 146,40 eurot. Samuti on võlgnikul kontod Nordea Bank’is, ühe konto saldo on negatiivne -6,39 eurot ja kahe konto jäägid on 0,00 eurot. Ajutine haldur on ka tuvastanud, et võlgnik on teinud tehinguid lähikondsega OÜ Floberg Capital, kuid selle firma puhul on tegemist ka kõige suurema võlausaldajaga, mistõttu ei ole selge, kas tagasivõitmise tulemusena võiks suurendada pankrotivara ja rahuldada olulisel määral just väiksemate võlausaldajate nõudeid. Edasises pankrotimenetluses on võimalikud tagasivõitmise tehingud, kuid ajutise halduri arvates ei taga see võlausaldajate nõuete rahuldamist. Muid nõudeid kolmandate isikute vastu võlgnikul ei ole. Võlgnikul on kohustused Maksu- ja Tolliameti ees summas 371 482,03 eurot; töötajate ees summas 30 981,54 eurot; hankijatele täitmata kohustused summas 3 787 549,79 eurot. Võlgnik on vaidlustanud kahe töötaja suhtes tehtud töövaidluskomisjoni otsused (ts.asjade nr 2-13-

2(5)

2-13-44385 39924 ja 2-13-39926). Ajutise halduri poolt on tuvastatud, et võlgnikul on kohustusi seisuga 22.11.2013 kokku summas 4 204 835,63 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et praegu puuduvad perspektiivikad võimalused võlgniku olemasolevate kohustuste täitmiseks – võlgnikul puudub kasumlik majandustegevus võlgniku kohustuste katmiseks, mistõttu äriühing on muutunud alaliselt maksejõuetuks. Ajutise halduri hinnangul on ettevõte tegutsenud ilmselt kahjumis kogu tegevusperioodi vältel. Aastaks 2010 oli välja kujunenud juba alaline maksejõuetus, kuid osanik suurendas omakapitali, mille arvelt vähendati omakapitali negatiivsust. Samal aastal vähenes ka ettevõtte tegevusest tulenev kahjum, kuid järgnevatel perioodidel seda ei suudetud tagada, vaid vastupidiselt kahju taas suurenes. Maksejõuetuse põhjuseks oli vähene müügitulu, mistõttu oli pidev likviidsete vahendite puudujääk jooksvate kulud tasumiseks. Võlgniku tegevusvaldkonnas on olnud viimastel aastatel tellimuste osas vähenemine, sest puuduvad suurehitused, mis olid antud valdkonnas enne 2008-2010 majanduskriisi. Viimastel aastateel sagenenud konkurents metallitöötlemise valdkonnas pole võimaldanud toodangu hinda tõsta, vaid sageli ei kata valmistoodangu hind selle tegemiseks vajalikku tooraine ja tööjõu kulu. Ajutise halduri hinnangul ei esitanud juhatus õigeaegselt pankrotiavaldust. Haldur leiab, et juhatus on vastutav selle eest, et enne pankrotiavalduse esitamist on ettevõttest välja viidud kõik rahalised vahendid ja vara. Seega antud olukorras puudub võimalus võlgniku vara arvelt tasuda isegi ajutise halduri kulusid ja tasu. Haldur täpsustab, et varade näol on tegemist summadega, mille olemasolu ei oleks taganud ettevõtte maksejõulisust ning tehingute tegemata jätmine ei olnud maksejõuetuse põhjuseks. Ajutine haldur on seisukohal, et tegutsev juhatuse liige M. P. asus juhatuse liikme kohale eelnevalt maksejõuetus äriühingus. M.P.il küll alguses õnnestus äriühingu tegevust parandada, samas ei suudetud parandada pidevat puudust likviidsete vahendite osas ka järgnevatel aastatel. Ajutine haldur leiab, et maksejõuetuse põhjuseks ei ole tahtlikult kuriteoga põhjustatud tegu juhatuse liikme poolt. Maksejõuetuse põhjusteks on muud asjaolu, mis ei ole tingitud juhatuse liikme käitumisest ega tema poolt tehtud tehingutest. Kokkuvõttes arvab haldur, et edasise menetluse läbiviimiseks on vaja võlausaldajatel või kolmandatel isikutel tasuda kohtu deposiiti 4000 eurot kulude katteks. Kui keegi ei tasu kohtu deposiiti nimetatud summat, tuleb pankrotimenetlus lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Kohtuistungil 25. novembril 2013 kinnitas ajutine haldur aruandes toodud seisukohti ning palus lõpetada võlgniku pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Võlgniku esindaja nõustus ajutise halduri seisukohaga. Kohus avaldas 28. novembril 2013 väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles tegi ettepaneku OÜ Viru Metallelement pankrotimenetlusest huvitatud isikutele tasuda pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 4000 eurot 7 päeva jooksul alates määruse avaldamisest. Kohtu poolt määratud summat kuni käesoleva ajani kohtu deposiiti kantud ei ole.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja ajutise pankrotihalduri aruandega ning kuulanud ära ajutise halduri ja võlgniku, leidis, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega. 3(5)

2-13-44385

Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruandest nähtub, et võlgnikul puuduvad vara ja vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Võlgnikul puudub igasugune materiaalne vara, rahalisi vahendeid on 146,40 eurot. Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi üle 4 mln eurot. On olemas võimalus vara tagasivõitmiseks, kuid selle tulemusel ei õnnestud rahuldada võlausaldajate nõudeid märkimisväärses ulatuses. Menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti raha ei makstud. Nimetatud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Võlgniku maksejõuetus on välja kujunenud muu asjaolu tõttu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 39 p 6 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu. Äriseadustiku (ÄS) § 201 p 22 kohaselt osaühing lõpetatakse osaühingu pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist. Vastavalt PankrS § 29 lg 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Ajutisel pankrotihalduril tuleb kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates lõpetada juriidiline isik OÜ Viru Metallelement ja likvideerida OÜ Viru Metallelement likvideerimismenetluseta. Vastavalt ÄS § 219 lg 1 ja lg 2 kohaselt, osaühingu dokumendid annavad likvideerijad hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus. Dokumentide hoidja nimi, elu- või asukoht ja isiku- või registrikood kantakse äriregistrisse likvideerijate avalduse alusel, kohtu määratud hoidja puhul kohtumääruse alusel. OÜ Viru Metallelement dokumentide hoidjaks tuleb määrata juhatuse liige M. P.. PankrS § 29 lg 4 kohaselt avaldab kohus teate menetluse raugemise tõttu lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ajutise halduri tasu ja kulud Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste väljamõistmiseks. Lähtuvalt PankrS § 23 lg-test 1, 2 ja 3 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste 4(5)

2-13-44385 suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 24,4 tundi ja kasutanud oma töö tegemiseks OÜ CiviLex ruume, tehnikat, materjali. Kokku on ajutise halduri tasu 1306,20 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks, ja pankrotimenetluses tehtud kulutused summas 145,44 eurot OÜ Civilex kasuks. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu 1306,20 eurot ja kulutused summas 145,44 eurot on põhjendatud täies ulatuses. Kohus määrab ajutise halduri tasu suuruseks kokku 1306,20 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks, ja kulutuste suuruseks 145,44 eurot. Võlgniku pankrotivaras on raha 146,40 eurot pangakontol Swedbankis. Seega võlgniku varast ei jätku ajutise halduri tasu ja kulude katmiseks. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kohus leiab, et võlgniku pankrotivara arvelt tuleb välja mõista ajutise halduri tasu 909,20 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks, pankrotimenetluse kulud summas 145,44 eurot. Ajutise halduri tasu summas 397 eurot (lisandub sotsiaalmaks) tuleb hüvitada riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Leanika Tamm kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.