Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX).

aastal olenevalt perioodist 7-8 töötajat. Halduri küsimusele, mille eest maksti töötajatele palka kui võlgnikul puudus 2009 aastal majandustegevus ning 2011 aastal oli vara 0 eurot ja tegevus puudub, ei oska võlgnik vastata. Võlgnik selgitab oma vastuses halduri järelepärimisele 21.11.2013 järgnevat: XXXOÜ tegeles ehitustegevusega ja palkmajade tootmisega, omades suurt kliendibaasi Eestis. Minu soov oli laieneda Euroopasse, Aasiasse ja Venemaale, kuid see on teatavasti väga aja ja raha kulukas. Plaanide elluviimiseks kasutasin paljude erinevate töötajate abi, kuid asjad ei sujunud ikkagi minu soovide järgi. Töötajate valikul lähtusin keeleoskusest ja kontaktidest maailmas üldiselt. Samadel põhjustel olen ise samuti elanud mitmes Euroopa riigis viimaste aastate jooksul. Ma ei arva, et ka praeguses seisus on täiesti võimatu ettevõte raskest olukorrast välja tuua, kuna suures mahus internetiportaalides ja paberkandjatel olen teinud väga palju reklaami just firma nimele, kuid see võib võtta mitmeid aastaid. Seega on raske anda hinnangut, kas ma juhatuse liikmena oleksin tänaseks pidanud esitama ise pankrotiavalduse, kuna ma jätkuvalt loodan, et tehtud investeeringutest tõuseb kunagi tulu. Alles hiljuti sain koostööpakkumise Tai investeerimisfirmalt, eelmisel kuul käis minu äripartner Hong Kongis kaubandus läbirääkimisi pidamas, olen selle konkreetse ettevõtte juhina saatnud töötaja isegi Pakistani kohapeale suhteid looma jne. Halduri hinnangul ei ole eluliselt usutav, et äriühing, kellel on 270 000 eurot suurune maksuvõlg oleks võimeline majandustegevuse taastama. Kuna vara on nii 2011 aastal kui 2013 aastal 0 eurot (majandusaasta aruandes kajastatud 2 500 eurot suurune vara ei kajastu pangakontol ega kassas ning haldur eeldab, et see vara puudus juba 2011 aastal), siis ei ole võlgniku selgitused tehtud investeeringutest eluliselt usutavad. Haldur on seisukohal, et töötajatele palga maksmine ei ole samuti eluliselt usutav, sest võlgnikul puudus tegevus ja sellest tulenevalt ka vara, et deklareeritud palku maksta. Raha (palkade) tasumine ei nähtu pangakontodel (pangakontod on alates 2010 arestitud), samuti kinnitab võlgnik, et tal puudub kassaraamat, millest võiks nähtuda palkade maksmine sularahas. Halduri käsutuses ei ole dokumente, mis otseselt lubaksid viidata majandustegevusele, pigem on haldur seisukohal, et tegemist on näiliselt makstud palkadega. Maksudeklaratsioonide esitamine ei ole vältimatult tõendiks majandustegevuse toimimise kohta. Ajutise menetluse käigus kogutud informatsiooni põhjal leiab haldur, et võlgniku raamatupidamine on korraldatud ebarahuldavalt ega vasta kehtivatele nõuetele. Haldur nõustub pankrotiavalduses toodud väitega, et esitatud majandusaasta aruanded ei kajasta võlgniku majandustegevust objektiivselt. Majandusaasta aruanne ei kajasta maksuvõlga ega töötajatele väidetavalt tehtud väljamakseid. Tegemist võib olla KarS § 281 sätestatud kuriteoga. Raamatupidamise ebarahuldav korraldamine võib olla KarS § 3811 sätestatud kuriteoks. Ajutise menetluse käigus ei ole võimalik anda hinnangut asjaolule, kas 2013 aastal tööjõuga seotud maksud on deklareeritud reaalselt tööd teinud isikute eest või on tegemist fiktiivsete töösuhetega. Kuna võlgnikul puuduvad dokumendid, siis ei saa haldur anda hinnangut töösuhete olemasolule või nende puudumisele. Juhul, kui võlgnik deklareeris fiktiivseid makse töösuhete eest, mida tegelikult ei eksisteerinud, võib olla tegemist nii raske juhtimisvea kui KarS § 384 sätestatud kuriteoga, kuivõrd võlgniku juhatuse liige on põhjendamatute kohustuste võtmise või põhjendamatute soodustuste andmisega põhjustanud võlgniku maksejõuetuse. Haldur on seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks PankrS § 22 lõige 5 tähenduses on nii rasked juhtimisvead kui kuriteotunnustega teod. Ajutise menetluse käigus ei saa anda lõplikku hinnangut tagasivõitmise võimalustele. Haldur ei välista, et kui leiab kinnitust asjaolu, et võlgnik on deklareerinud fiktiivseid makse võib olla tegemist kahju nõude alusega võlgniku juhatuse liikme suhtes. Samas märgib haldur, et ei näe kahju nõudel väga suurt perspektiivi, sest võlgniku juhatuse liige XXXon varatu (avalikest registritest kättesaadavatel andmetel ja isiku enda kinnitusel) ning EMTA avalduse alusel on tema suhtes algatatud füüsilise isiku pankrotimenetlus. Seega isegi juhul, kui kahjunõude alused leiaksid kinnitust ning võimalik kohtuvaidlus oleks edukas puuduvad XXX vahendid võimaliku

kohtuotsuse täitmiseks. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt pankrotimenetlus läbi viia ja haldur on seisukohal, et menetlus tuleb lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata juhindudes PankrS § 29. Võlgniku juhatuse liige on andnud nõusoleku menetluskulude kandmiseks. Kuna juhatuse liikme suhtes on algatatud pankrotimenetlus, siis läheb ajutise halduri määramisega kontroll vara käsutamise üle ajutisele haldurile. Haldur palub ajutise menetluse kulud kanda kohtudeposiidi arvelt. 03.12.2013 esitas Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu kohtule taotluse tasutud deposiidi summas 2 000 eurot tagastamiseks, kuna maksuhaldurile teadaolevalt on XXX ees 02.12.2013 tasunud ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutused XXX OÜ. Kohtumääruse põhjendused Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja ajutise halduri arvamust, leiab, XXXOÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur on kindlaks teinud, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 272 437,21 eurot ulatuses ja vara puudub. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 alusel võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus nõustub ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei ole asjas tuvastatud. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg-s 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kohus tegi XXXOÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda kohtu tagatiste kontole XXXOÜ pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 3 000 eurot hiljemalt 5 kalendripäeva jooksul. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 26.11.2013. Pankrotimenetluse kulusid deponeeritud ei ole. Kohus leiab, et kuna XXXOÜ ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ja pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada XXXOÜ pankrotiavalduse menetlus pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. XXXOÜ maksejõuetuse põhjuseks peab ajutine pankrotihaldur PankrS § 22 lõige 5 tähenduses raskeid juhtimisvigu kui ka kuriteotunnustega tegusid.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule võlgniku juhatuse liikmele XXX PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. TsMS § 146 lg 1 p 2 sätestab, et menetluskulud kannab isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Ajutine haldur on 21.11.2013 esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 14,27 tundi. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 91,10 eurot ja palub määrata ajutise halduri tasuks 1 300 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 429 eurot. Ajutise halduri vajalike kulutuste (fotokoopiad, muu arvestuslik bürookulu) katteks palub ajutine haldur hüvitada 95 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ja kulutuste arvestusele vastu vaielnud. Võlgniku juhatuse liige XXX on 26.11.2013 toimunud kohtuistungil teatanud, et nõustub ajutise halduri seisukohtadega ning taotlusega ajutise halduri töötasu ja kulutuste arvestusega ning ta kohustub tasuma ajutisele haldurile kohtu poolt määratud töötasu ja tehtud kulutused. Võlausaldaja teatas, et ei soovi tasuda ajutise halduri tasu ja kulutusi deposiiti makstud raha arvelt ning taotleb deposiidi tagastamist. XXXOÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikud ei ole tasunud ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks tagatiste kontole kohtu poolt määratud summat. Tulenevalt PankrS § 23 lg-st 4, TsMS § 146 lg 1 p 2 mõistab kohus ajutise halduri tasu summas 1 300 eurot (millele lisandub sotsiaalmaks 429 eurot) ning kulutuste hüvitise 95 eurot Mari Männiko kasuks välja võlgniku juhatuse liikmelt XXX. PankrS § 30 lg 4 kohaselt tuleb Eesti Vabariigile Maksu- ja Tolliameti kaudu tagastada 08.11.2013 tasutud deposiit summas 2 000 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.