20.12.2013.a. Rakvere Kohtumaja, Rohuaia 8 Rakvere
Tsiviilasja number
2-11-58289
Tsiviilasi
VET Ehitus Grupp OÜ hagi Sillamäe linna vastu töövõtulepingu alusel antud grantii väljamaksmise õiguse puudumise tuvastamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Tsiviilasja hind
Hageja: VET Ehitus Grupp OÜ (reg.kood: 10604147) Esindajad: lepinguline esindaja Avo Viiol volikirja alusel ja seaduslik esindaja juhatuse liige Boriss Voronovski Kostja: Sillamäe linn Sillamäe Linnavalitsuse kaudu (reg.kood: 75003909) Esindaja: Deniss Iškin volikirja alusel Kolmas isik: ERGO Insurance SE (varasem ärinimi ERGO Kindlustuse AS) (reg.kood 10017013) Esindajad: Vaho Vahkal ja Kairi Koppel volikirja alusel 3083.- eurot
Resolutsioon Rahuldada hagi täielikult. Tuvastada Sillamäe Linnavalitsusel õiguse puudumine ehitustööde töövõtulepingu nr. 19-10-10 alusel antud garantii 77 536.- euro Sillamäe Linnavalitsusele väljamaksmiseks. Menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Kohtuotsuse ärakiri kätte toimetada menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest põhjendatud apellatsioonikaebus Tartu Ringkonnakohtule. Kui kaebuses ei taotleta selle
lahendamist istungil, siis lahendatakse asi kirjalikus menetluses. I Menetluse käik:
1.Hagi on esitatud Viru Maakohtu Narva kohtumajja 28.11.2011.a. Hagiavalduses palutakse tuvastada Sillamäe Linnavalitsusel õiguse puudumine Ehitustööde töövõtulepingu nr. 19-10-10 alusel antud garantii (ehitusaegse tagatissumma) 77 536.- euro väljamaksmiseks; kõik menetluskulud palutakse jätta kostja kanda. Riigilõivu on tasutud hagi esitamise eest 479,33 eurot 28.11.2011.a.
Hagi on tagatud Viru Maakohtu 29.11.2011.a. määrusega. Tagatis tasutud 3 876,80 eurot 05.12.2011.a.
3.Hagi on menetlusse võetud Viru Maakohtu Narva kohtumajas 29.11.2011.a.
4.Kostja on esitanud hagile kirjaliku vastuse 20.12.2011.a. Vastuses palutakse jätta rahuldamata OÜ VET Ehitus Grupp hagi Sillamäe Linnavalitsuse vastu õiguse puudumise tuvastamise nõudes.
5.Hageja on esitanud kirjaliku arvamuse kostja vastusele 10.01.2012.a. Hageja jääb oma arvamuses esitatud haginõude juurde.
6.Tsiviilasi on saadetud menetlemiseks Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kohtunikule 11.04.2012.a. Hagi on menetlusse võetud Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kohtuniku pool 17.04.2012.a. kohtumäärusega.
7.27.09.2012.a. toimunud kohtuistungil palus kostja esindaja anda aega kahjunõude osas tõendite esitamiseks.
8.24.10.2012.a. esitas hageja esindaja kirjaliku taotluse kaasata menetlusse kolmanda isikuna ERGO Kindlustuse AS (II tl. 16). Viru Maakohtu 13.11.2012.a. kohtumäärusega kaasati menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna ERGO Kindlustuse AS (ERGO Insurance SE).
9.26.11.2012.a. esitas kostja esindaja kirjaliku taotluse 27.11.2012.a. määratud kohtuistungi edasilükkamiseks vähemalt ühe kuu võrra, et esitada omapoolsed tõendid kahju osas.
10.Viru Maakohtu 19.02.2013.a. kohtumäärusega anti kostjale lõpptähtaeg tõendite esitamiseks hiljemalt 04.03.2013.a.
11.Kostja esindaja edastas 04.03.2013.a. tõendid kahju olemasolu kohta ja kahjusumma arvestuse ning teatas, et kostja kahju seisneb tasus, mille võrra hageja poolt tegemata tööd kallinevad, ja hoone säilitamisega seotud kulud. Kostja 30.08.2012.a. korraldusega nr 567-k algatati Sillamäe Kultuurikeskuse hoone rekonstrueerimistööde tellimiseks kolmas riigihange (ehitustöödele, mis jäid tegemata hagejaga 25.01.2010.a. sõlmitud ehitustööde töövõtulepingu nr 19-01-10 järgi). Kostja 08.11.2012.a. korraldusega nr 699-k tunnistati riigihankes „Sillamäe Kultuurikeskuse hoone (Kesk 24) rekonstrueerimistööd“ edukaks ühispakkujate Scandec Ehitus OÜ ja Osaühing ZOROASTER pakkumus maksumusega 859 935,56 eurot (sh käibemaks).
Kostja 26.11.2012.a. korraldusega nr 762-k volitati aselinnapead Aleksandr Kanev’it sõlmima edukaks tunnistatud ühispakkujatega Scandec Ehitus OÜ ja Osaühing ZOROASTER töövõtuleping Sillamäe linna 2012.aasta eelarves ettenähtud vahenditest maksumusega 859 935,56 eurot (sh käibemaks) Sillamäe Kultuurikeskuse hoone (Kesk 24) rekonstrueerimistööde teostamiseks. Nimetatud töövõtuleping sõlmiti 28.11.2012.a. VÕS § 135 lõike 1 kohaselt, kui kahjustatud lepingupool tegi pärast lepingust taganemist mõistliku aja jooksul ja mõistlikul viisil tehingu, millega ta saavutas sama eesmärgi, mida peeti silmas lepinguga, millest taganeti (asendustehing), võib kahjustatud lepingupool kohustust rikkunud lepingupoolelt kahjuhüvitisena nõuda lepingujärgse hinna ja asendustehingust tuleneva hinna vahe tasumist. Kostja kahju kogusumma moodustab 473 637,26 eurot (sh hoone säilitamisega seotud kulud), mille kohta edastati ehitus- ja maakorralduse osakonna poolt koostatud kahjusumma arvestus.
12.25.03.2013.a. on hageja esindaja esitanud Viru Maakohtule kirjaliku seisukoha kostja poolt esitatud tõendite kohta. Seisukohas leitakse, et kostja ei ole tõendanud, et tal oleks hageja tegevuse tulemusena kahju tekkinud. Tõendamata on nii kahju, selle suurus kui ka põhjusliku seose olemasolu hageja käitumise ja kostjal väidetavalt tekkinud kahju vahel. Seega on kostja nõue kahju hüvitamiseks täielikult põhjendamata. Hageja käitumise tulemusena ei ole kostjale kahju tekkinud. Juhul kui kostja on töövõtulepingu lõpetamisega kulusid kandnud, siis on see põhjustatud kostja enda tegevusest või tegevusetusest.
13.16.08.2013.a. on kostja esindaja esitanud kirjaliku selgituse selle kohta, milles tema arvates väljendus hageja suutmatus täita poolte vahel sõlmitud töövõtulepingut. Objekti „Sillamäe Kultuurikeskuse hoone (Kesk tn 24) rekonstrueerimistööd“ teostatud tööde läbivaatamise tulemusel taganes kostja 01.11.2011.a. töövõtulepingust, kuna taganemise ajahetkeks oli hageja faktilises viivituses enamiku töövõtulepingu järgsete töölõikude teostamisega ja ilmselgelt pole töid võimalik lõpetada töövõtulepingu punktis 7.1 kokkulepitud tähtajaks, s.o 30.11.2011.a. Hageja väidet töövõtulepingu täitmise kohta saab kaudselt kontrollida ka arvestades tegelikku lepingu täitmise käiku. Samas tõendavad hageja poolt 14.10.2011.a. kirjas nr 2-2/68 ja omanikujärelevalve teostaja OÜ Zoroaster poolt 20.09.2011.a. kirjas nr KV125 toodud asjaolud veenvalt, et hageja on väljendanud selgelt oma kavatsust mitte jätkata oma töövõtulepingust tulenevate kohustuste täitmist, mis andis kostjale õiguse töövõtulepingust taganeda VÕS § 647 lõike 3 järgi. Töövõtulepingu täitmise võimekust ja tahet saab hinnata ka arvestades hageja teiste töövõtulepingute täitmist. Hageja on jätnud pooleli järgmised ehitused: Vaivara Olgina lasteaed, Maidla lasteaed, Püssi lasteaed, Mäetaguse lasteaed. Kostjal on seaduslik alus nõuda garandilt garantiikirjaga antud tagatise realiseerimist, kuna selleks vajalikud eeldused on täidetud – tegemist on hageja suutmatusega töövõtulepingut täita. VÕS § 155 lõike 2 kohaselt ei sõltu garantii andja garantiist tulenev kohustus võlausaldaja ees sellega tagatavast võlgniku kohustusest ega selle kohustuse kehtivusest, isegi kui garantiis sisaldub viide sellele kohustusele. Hageja esindaja arvab, et seda põhimõtet tuleb arvestada ka pooltevahelises vaidluses garantiisumma väljamaksmise keelamist lahendades ning keelamisega võlausaldaja ja garandi vahelisse suhtesse sekkudes.
14.24.09.2013.a. on hageja esindaja esitanud kirjaliku seisukoha kostja selgitusele hageja suutmatuse kohta töövõtulepingut täita. Kostja väitega, et lepingust taganemise hetkeks oli hageja faktilises viivituses enamiku lepingu järgsete töölõikude teostamisega ja et ilmselgelt polnud töid võimalik lõpetada lepingus kokkulepitud tähtajaks, s.o 30.11.2011.a. hageja ei nõustu. Hageja ei olnud viivituses enamiku lepingujärgsete töödega. Tööde viivitus, mis tulenes täiendavatest projekteerimistöödest ja kostja juhiste puudulikkusest ei näita hageja suutmatust lepingut täita. Hageja esitas, tuginedes lepingu punktile 4.1.4, ettepaneku tööde teostamise tähtaja kohta kostjale e-postiga 04.10.2011.a. ja allkirjastatult 06.10.2011.a. ning kinnitas seda 14.10.2011.a. kirjas nr 2-2/68. Hageja väljendas kindlat tahet ja suutlikkust lepingut täita. Ehitustööd Sillamäe Kultuurikeskuses jätkusid kuni kostja poolt lepingu lõpetamise päevani, so kuni 01.11.2011.a. Seejärel hageja jätkas objekti üleandmiseks vajalikke ehitustöid – esimene objekti ülevaatus toimus 10.11.2011.a., seejärel kõrvaldas hageja kostja poolt näidatud puudused ning teine objekti ülevaatus toimus 23.11.2011.a. Ehitustööde lõpetamine lepingu punktis 7.1 näidatud ajal – 30.11.2011.a., ei olnud kostjale oluline eesmärk. Kostja ei kiirustanud ehitustööde lõpetamisega. Uus leping ehitustööde jätkamiseks sõlmiti alles aasta möödudes, so 28.11.2012.a. Seega ei olnud Sillamäe Kultuurikeskuse ehitustööde lõpetamine 30.11.2011.a. niivõrd oluline, et lõpetada ühepoolselt leping olukorras, kus hageja oli suuteline ehitustöid jätkama. Lepingu tähtajast kinnipidamise mitteolulisust tõendab ka Sillamäe Kultuurikeskuse ehitustööde lõpetamine 12.06.2013.a. Vastavalt Scandec Ehitus OÜ ja Zoroaster OÜ sõlmitud töövõtulepingu punktile 6 oli tööde teostamise tähtaeg 150 kalendripäeva lepingu allkirjastamisest, so tööd pidid olema teostatud hiljemalt 29.04.2013.a. Selleks ajaks töid ei lõpetatud ning kostja pikendas lepingut kuni 12.06.2013.a. Kostja erinev käitumine sarnases olukorras tõendab, et kostja on lõpetanud hagejaga lepingu pahatahtlikult olukorras, kus hageja oli suuteline lepingut täitma. Hageja on kostjale püsivalt kinnitanud lepingu täitmise tahet. Tõenditest ei ilmne, et hageja on väljendanud kavatsust mitte jätkata lepingust tulenevate kohustuste täitmist. Kostja viide hageja teistele ehitustöödele on asjakohatu ning ei iseloomusta hageja võimekust ja tahet kostjaga sõlmitud lepingu täitmisel. Kostja esitab paljasõnalise väite. Hageja kinnitab, et on Vaivara Olgina lasteia ehitustööd tellijale üle andnud, Maidla lasteaia ehitustöid ei ole ta kunagi teostanud, Püssi lasteaia ehitustööde leping lõpetati poolte kokkuleppel (struktuurifondi rahastamise probleem), Mäetaguse lasteaia juures on ta 90. aastatel teinud katusetööd ning see on tellijale üle antud. Kostja kontrollis lepingueelsete läbirääkimiste ehk riigihankemenetluse käigus hageja võimekust töövõtulepingut täita. Kostja tunnistas, et hageja sarnased teostatud ehitustööd nõuetekohaseks ning tegi hagejale ettepaneku hankelepingu sõlmimiseks. Hageja on Sillamäe Linnavalitsusega alates 2006. aastast sõlminud viis töövõtulepingut ning need on teostatud pretensioonideta. Kostja lõpetas lepingu ühepoolselt 01.11.2011.a. seisuga, mistõttu hagejal ei olnud võimalik lepingut täita.
15.24.10.2013.a. on kolmas isik ERGO Insurance SE esitanud kirjaliku vastuse, mille kohaselt kolmanda isiku seisukohad ühtivad hageja seisukohtadega. Kolmas isik lisab hageja esindaja seisukohale, et keskseks küsimuseks garantii realiseerimisel saab olla asjaolu, kas hageja oli suutmatu täitma töövõtulepingut. Töö valmimine kokkulepitud tähtajast hiljem, isegi kui selline asjaolu esineb, ei saa kuidagi olla käsitletav suutmatusena lepingut täita. Nagu juba ka varasemas menetluses on selgitatud, siis tööde venimises oli oma osa ka kostjal. Samuti on suurte ehitustööde teostamise praktikas tavapärane, et töö käigus tekib täiendavaid takistusi, vajadust teha midagi teisiti või uuesti, mis kõik võib tööde valmimistähtaega
pikendada. Lisaks lõpetas kostja hagejaga lepingu juba rohkem kui kuu aega enne tööde valmimistähtaega. Töövõtulepingus on valmimistähtaja ületamisel ka ette nähtud muud sanktsioonid, nagu näiteks leppetrahv. On arusaamatu, miks seda ei rakendatud, vaid valiti kohene lepingu lõpetamine. Kolmas isik on seisukohal, et suutmatus töövõtulepingut täita saab olla vaid majanduslikku laadi, eelkõige seoses töövõtja makseraskuste või ka pankrotiga. Ühtegi sellist asjaolu esinenud ei ole. Samuti ei jätnud hageja töömaad niiöelda maha ja ei lahkunud ehitusplatsilt kavatsusega tööd enam mitte jätkata. Hageja ja kostja vahel esinesid mõningased erimeelsused tööde tegemise, tasustamise ja tähtaegadest kinnipidamise osas, aga see ei näita kuidagimoodi hageja suutmatust täita töövõtulepingut. Tulenevalt eeltoodust palub kolmas isik hagi rahuldada ja tuvastada kostjal töövõtulepingu nr 19-01-10 alusel antud garantii väljanõudmise õiguse puudumine.
16.Viimasel kohtuistungil 14.11.2013.a. jäi hageja esindaja esitatud nõude juurde ja palus hagi rahuldada. Hageja esindaja leidis, et kostja on garantii väljamaksmise nõuet esitades rikkunud töövõtulepingut ja eiranud garantiikirjast tulenevaid tingimusi. Töövõtulepingus ja garantiikirjas on hageja ja kostja piiranud ehitusperioodiaegse tagatise ja garantii kui õiguskaitsevahendi kasutamist: 1) tagatakse ehitusperioodiaegsete töövõtja kohutuste täitmist, 2) tagatise suurus on 10% lepingu hinnast ilma käibemaksuta, 3) tagatisest täidetakse tellija nõuded töövõtja poolsete, lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmise või mittevastavuse korral, 4) tagatise garantii töövõtulepingut.
nõude võib esitada seoses töövõtja suutmatusega täita
Kostja on esitanud garantii väljamaksmise nõude olukorras, kus kahju ei olnud, nõue ületas kokkulepitud tagatise suurust, puudus hageja suutmatus täita töövõtulepingut, puudus põhjuslik seos hageja lepingust tulenevate kohustuste täitmise või mittetäitmise ja kostja kahju vahel. Riigikohus on mitmel korral rõhutanud, et garantiid ei saa maksma panna kui garantii aluseks olevat nõuet ei ole ja kui seejuures rikutakse garantii väljamaksmise aluseks olevat lepingut. Hageja oli suuteline täitma lepingut ja täitis seda. Kostja lõpetas lepingu ühepoolselt 01.11.2011.a. seisuga, mistõttu hagejal ei olnud võimalik lepingut täita. Võlaõigusseadus ei sätesta täpselt, millal võiks esineda töövõtja suutmatus lepingut täita. Kohtupraktikas on leitud, et tegemist peaks olema lepingurikkumisega, kus leping on rikkumise tõttu sisuliselt nurjunud, see tähendab selle eesmärk on jäänud suures osas saavutamata ega ole eeldatavalt enam saavutatav. Käesoleval juhul on hageja poolt teostatud tööd peaaegu täielikult kostja tellitud ekspertiisi poolt vastavaks tunnistatud. Kostja esitatud kahju arvestuses on ekspertiisi käigus tuvastatud hageja poolt nõuetekohaselt teostatud töödeks 98,8% kõigist hageja poolt teostatud töödest. Kostja ei ole hageja poolt teostatud töid täielikult ümber teinud, vaid on teise töövõtjaga lõpetanud ehitustööd. Seega oli lepingu eesmärk suures osas saavutatud ning lepingu täitmine ei olnud nurjunud. Hageja oli suutlik lepingut täitma.
Analoogselt võlgniku maksejõuetuse määratlusega pankrotiseaduses, esineks hageja suutmatus lepingut täita juhul, kui hageja ei suuda täita lepingulisi kohustusi ning see suutmatus ei ole hageja olukorrast tulenevalt ajutine. Hageja täitis lepingulisi kohustusi ka pärast kostja poolt lepingu lõpetamist – ehitusobjekti üleandmise käigus hageja tegi parandustöid vastavalt kostja märkustele, andis üle lepingu nõuete kohaselt ehitustööde dokumentatsiooni. Pärast kostja poolt lepingu lõpetamist jätkas hageja tegevust ehitusettevõtjana. Seega oli hageja suutlik täitma lepingut ning tal ei esinenud asjaolusid, mis oleks tinginud tema püsivat suutmatust lepingu täitmisel. Kostja kahjunõue on alusetu ning kahju on tõendamata. Kostja esitas ERGO Kindlustuse AS-le ehitusaegse tagatissumma väljamaksmise nõude. Hageja kahju on toodud nõudele lisatud hageja kohustuste rikkumise kirjelduses (I kd, tl 7374). Kostja kahjuna on näidatud kokkulepitud hinda ületavad nõuded ja leppetrahvinõue. Kohtumenetluses on kostja loobunud eeltoodud nõuetest ning asunud seisukohale, et kostja kahju seisneb tasus, mille võrra hageja poolt tegemata tööd kallinevad ja hoone säilitamisega seotud kulud (II kd, tl 79-80). Kostja kahju kogusummaks esitatakse 473 637,26 eurot. Kostja esitas kahjusumma arvestuse, kuid ei esita ühtegi tõendit, mis kinnitaksid kahju olemasolu ning selle seost hageja lepingurikkumisega. Eeltoodust tulenevalt on kostja esitanud garantii väljamakse nõude olukorras, kus tal kahju ei olnud. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et tal oleks hageja tegevuse tulemusena kahju tekkinud. Tõendamata on nii kahju, selle suurus kui ka põhjusliku seose olemasolu hageja käitumise ja kostjal väidetavalt tekkinud kahju vahel. Kostja esitas tagatissumma väljamaksmise nõude hagejale formaalselt, oma kahju ja selle seost hageja lepingurikkumistega põhjendamata. Hea usu põhimõttest tulenevalt ei tohi lepingupooled oma õigusi kuritarvitada, käituda vastuoluliselt või eesmärgiga tekitada teisele lepingupoolele kahju.
17.Kolmanda isiku esindaja nõustub hageja esindajaga. Tema arvates ei ole tegemist kostjal garantii nõudega. Tegemist ei ole hageja suutmatusega garantiilepingu mõistes. Kostja on valinud vale õiguskaitse.
18.Kostja esindaja palub jätta hagi rahuldamata, leides, et kostjal on õigus täitmistagatise realiseerimist nõuda, sest on tegemist garantii realiseerimiseks vajaliku olukorraga, s.o hageja suutmatusega lepingut täita. Vastavalt garantiikirja punktile 4 oli garandi kohustuse täitmise eelduseks kostja poolt kolmandale isikule kirjaliku nõude esitamine, mis sisaldab hageja poolt rikutud kohustuse kirjeldust. Kostja täitis garantiikirja punktis 4 toodud eelduse, esitades kolmandale isikule kirjaliku nõude ning kirjeldas selles hageja poolt rikutud kohustust. Seega oli kostja nõue garantiikohustuse täitmiseks seaduslik ja esitatud garantiikirjas ettenähtud korras. II Maakohtu seisukoht:
19.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS § 230 lg. 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
20.Tuvastamist on leidnud, et poolte vahel oli 25.01.2010.a. sõlmitud ehitustööde töövõtuleping nr. 19-01-10. Lepingu objektiks oli Sillamäe linna kultuurikeskuse hoone rekonstrueerimine. Ehitustööde teostamise tähtajaks oli 30.11.2011.a. Lepingu lisa nr. 4 allkirjastatud 09.03.2010.a. kohaselt oli ehitusjärgsete kohustuste täitmiste tagatis 10 % lepingu hinnast ilma käibemaksuta. Poolte 18.08.2011.a. kirjaliku kokkuleppe kohaselt oli lõplik lepingu hind 744 553,50 eurot (10 % 74 455,35 eurot), millele lisandub käibemaks. Maksumus koos käibemaksuga kokku 893 464,20 eurot. 21.01.2011.a. oli hageja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud garantiileping nr. 707129. Garantiilepingu p. 1 kohaselt garanteeris kolmas isik hageja kohustust tasuda 77 536.- eurot, seoses hageja suutmatusega täita hageja ja kostja vahel sõlmitud ehitustööde töövõtulepingut nr. 19-01-10 ehitusperioodil. Punkti 2 kohaselt pidi selline kohustus tekkima ainult juhul, kui hagejal endal pole vahendeid tagatissumma tasumiseks. Kolmas isik väljastas 21.01.2011.a. kostjale garantiikirja nr. 707129. Kostja on ehitustööde töövõtulepingu nr. 19-01-10 ühepoolselt lõpetanud 01.11.2011.a. seisuga. 18.11.2011.a. on kostja esitanud hagejale nõude tagatise 77 536.- euro väljamaksmiseks. Hageja on nõude väljamaksmisest keeldunud oma 26.11.2011.a. vastuses kostjale. 28.11.2011.a. on kostja esitanud tagatise väljamaksmise nõude kolmandale isikule ja hagejapoolse kohustuste rikkumise kirjelduse. Viru Maakohtu 29.11.2011.a. kohtumäärusega on hagi tagatud ja keelatud kolmandal isikul garantiilepingust nr. 707129 tuleneva tagatissumma 77 536.- euro väljamakse tegemine kostjale kuni käesolevas asjas kohtulahendi jõustumiseni.
21.Kohus leiab, et hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentaalsete tõenditega. Ehitustööde töövõtulepingust ja selle lisadest nähtub, et poolte vahel oli töövõtuleping, milles sätestati ehitustööde teostamise tähtajaks 30.11.2011.a. Ehitusjärgsete kohustuste täitmiste tagatis oli 10 % lepingu hinnast ilma käibemaksuta. Hinna muutmise kokkuleppest tulenevalt oli lõplik lepingu hind 744 553,50 eurot. Vastavalt garantiilepingule garanteeris kolmas isik hageja kohustust tasuda 77 536.- eurot, seoses hageja suutmatusega täita hageja ja kostja vahel sõlmitud ehitustööde töövõtulepingut. Kostja on töövõtulepingust taganenud ja esitanud hagejale nõude garantii väljamaksmiseks. Hageja on vastuses taganemise avaldusele keeldunud tagatissumma väljamaksmisest, kuna ehitustööde üleandmise tähtpäev ei olnud saabunud; kostja ei olnud välja toonud tellija nõudeid ega töövõtjapoolseid rikkumisi; tagatise maksimaalne suurus oli 10% lepingu hinnast, seega ei saa nõuda 77 536 euro tasumist. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hageja oli suuteline töövõtulepingut täitma. Sillamäe Linnavalitsuse töövõtulepingust taganemise avaldusest nähtuvalt on töölepingust taganetud põhjusel, et hageja oli viivituses enamiku töövõtulepingujärgsete töölõikude teostamisega ja töid pole võimalik tähtaegselt lõpetada. Hageja vaidles kostja väidetele vastu.
Kohus nõustub hageja seisukohaga ja leiab, et esitatud tõenditest nähtub hageja valimisolek ja suutelisus töövõtulepingut täita. Kostja pole vastupidist tõendanud. Ka ei ole kostja tõendanud, et tal oleks hageja tegevuse tulemusena kahju tekkinud. Kohus leiab, et kostja poolt esitatud kahjude arvestus ei tõenda hageja tegevuse tulemusena kostjal kahju tekkimist. Tõendamata on kostjal tekkinud kahju, selle suurus ning põhjusliku seose olemasolu hageja käitumise ja kostjal väidetavalt tekkinud kahju vahel. Kohus on seisukohal, et kahjuna ei saa käsitleda kostjal seoses ehituse kallinemisega tekkinud lisakulusid. Kostja on olukorras, kus hageja oleks saanud töövõtulepingujärgseid kohustusi täita, lepingu ühepoolselt lõpetanud ja sellega seonduvaid kulusid garantiiga katta ei saa.
22.Hagi on ka õiguslikult põhjendatud. TsMS § 368 lg. 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Selline õiguslik huvi on olemas siis, kui hageja toetub asjaolule, et kostja rikuks garantii realiseerimisega pooltevahelist lepingut. Hageja esindaja leiab, et kostja on garantii väljamaksmise nõuet esitades rikkunud töövõtulepingut ja eiranud garantiikirjast tulenevaid tingimusi, kuna lepingus ja garantiikirjas on hageja ja kostja piiranud ehitusperioodiaegse tagatise ja garantii õiguskaitsevahendina kasutamist mh sellega, et tagatise garantii nõude võib esitada seoses töövõtja suutmatusega täita töövõtulepingut. Ehitusseaduse (EhS) § 29 lg. 3 kohaselt on ehitise omanikul õigus nõuda enne ehitamise algust ettevõtjaga lepingu sõlmimist, milles lepitakse kokku tagatise liigis ja suuruses ettevõtja tegevusest tekkida võiva kahju hüvitamiseks ehitise omanikule. Tagatiseks võib olla krediidivõi finantseerimisasutuse või kindlustusseltsi garantii või rahasumma deponeerimine ehitise omaniku arvelduskontole. VÕS § 155 lg. 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses võib isik (garantii andja) võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Lg. 2 sätestab, et garantii andja garantiist tulenev kohustus võlausaldaja ees ei sõltu sellega tagatavast võlgniku kohustusest ega selle kohustuse kehtivusest, isegi kui garantiis sisaldub viide sellele kohustusele. Lg. 3 sätestab, et garantii andja võib võlausaldaja vastu esitada üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid. Kolmanda isiku (garantii andja ERGO Insurance SE) võimalused garantiinõude väljamaksmisele sisulisi vastuväiteid esitada on piiratud, millega seoses on ka hageja esitanud tuvastushagi. Hageja on tuginenud ehitustööde töövõtulepingu nr. 19-01-10, mille tagamiseks oli garantii antud, täitmise asjaoludele. Hageja oli suuteline ehitustööde töövõtulepingut täitma. Hageja täitis ehitustööde töövõtulepingut kuni 01.11.2011.a., millal kostja ütles lepingu ühepoolselt üles. Hageja oli teostanud 98,8% töödest nõuetekohaselt. Kohtu hinnangul võiks suutmatus seisneda selles, kui lepingu täitmine oleks nurjunud või võimatu. Hageja puhul on tegemist tegutseva äriühinguga. Algatatud ei ole hageja likvideerimis- või pankrotimenetlust ning tuvastatud ei ole hageja maksejõuetust. TsÜS § 75 sätestab tahteavalduse tõlgendamise. Lg 1 sätestab, et kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet
ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kohus leiab, et ehitustööde hilinemine ei ole selline rikkumine, mida saaks tõlgendada hagejapoolse suutmatusena lepingut täita. Seega on kostja garantii väljamaksmise nõuet esitades rikkunud töövõtulepingu ja garantiikirjaga tulenevaid tingimusi, kuna nõude aluseks ei saa käesoleval juhul olla hageja suutmatus töövõtulepingut täita. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ja tuvastab Sillamäe Linnavalitsusel õiguse puudumise ehitustööde töövõtulepingu alusel antud garantii Sillamäe Linnavalitsusele väljamaksmiseks.
23.Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetlusosaline võib nõuda Viru Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174). Kohus juhindus kohtuotsuse vormistamisel TsMS § 162; 442 nõudeist.
Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Maido Roots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.