2-14-7061/48 - Muud - Muud hagiasjad - Viru Maakohus Narva kohtumaja

lahend.ee

OÜ VET Ehitus (hageja, edaspidi ka VET Ehitus) esitas 14. veebruaril 2014. a kohtule hagiavalduse Sillamäe linnalt (kostja, edaspidi ka Sillamäe) töövõtulepingu alusel tehtud ehitustööde eest 31 846,38 euro põhivõla, 10 504,82 euro viiviste, 31 961,34 euro tekitatud kahju hüvitise ning põhivõlalt ja kahjusummalt viiviste nõudes. Sillamäe hagi ei tunnista ja palub selle jätta rahuldamata kirjalikes vastuväidetes ja seisukohtades esitatud põhjendustel. Sillamäe (vastuhageja) esitas 15. mail 2014. a vastuhagi 341 430,40 euro kahju hüvitamise ning põhinõudelt viiviste nõudes VÕS § 113 lg 1 alusel vastuhagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. 7. juuli 2014. a täiendavates seisukohtade p-des 18 ja 19 (III kd, tl 45 pöördel) täpsustas Sillamäe vastuhagi nõuet ja palus välja mõista põhinõudena 307 381,51 eurot ja viivised VÕS § 113 lg 1 alusel. VET Ehitus (vastukostja) vastuhagi ei tunnista ja palub selle jätta rahuldamata kirjalikes vastuväidetes ja seisukohtades esitatud põhjendustel. VET Ehituse nõue Hagi aluseks olevad asjaolud Sillamäe kuulutas 06.07.2009 välja riigihanke “Sillamäe Kultuurikeskuse hoone (Kesk tn 24) rekonstrueerimine”, viitenr 113556. VET Ehitus (edaspidi ka Hageja) esitas 03.08.2009 pakkumuse koos nõutud ehitustööde kalendergraafiku ja hinnapakkumusega. Sillamäe Linnavalitsus tunnistas VET Ehituse pakkumuse vastavaks ning 01.10.2009 edukaks pakkumuseks. VET Ehitus ja Sillamäe sõlmisid 25.01.2010 ehitustööde töövõtulepingu nr 19-01-10 (edaspidi Leping) Sillamäe Kultuurikeskuse hoone rekonstrueerimistöödeks. Leping sõlmiti 5 kuud pärast pakkumuse esitamist. Lepingu objektiks oli Sillamäe Kultuurikeskuse hoone rekonstrueerimistööd. Ehitustööde maht oli määratud töövõtja hinnapakkumusega. Lepingu tähtajad ja vaheetappide tähtajad olid määratud ehitustööde teostamise kalendergraafikuga. Lepingu järgi oli ehitustööde teostamise tähtajaks 30.11.2011. Lepingu hinnaks oli 14 558 030,19 krooni, mis sisaldas 20% käibemaksu (Lepingu punkt 8.1). Poolte 25.02.2011 kokkuleppega suurendati lepingu hinda 64 488,06 euro (1 009 018,92 krooni) võrra. 31.05.2011 kokkuleppega vähendati lepingu hinda 114 212,67 euro (1 787 040 krooni) võrra. 18.08.2011 kokkuleppega vähendati lepingu hinda 136,52 euro (2 136 krooni) võrra ning Lepingu hinnaks jäi 744 553,50 eurot (11 649 730,75 krooni) käibemaksuta ehk 893 464,20 eurot (13 979 676,89 krooni) käibemaksuga. Lepingu järgi tuli ehitusööd teostada Henri Projekt OÜ poolt koostatud projekti “Ida-Virumaa, Sillamäe linn, Sillamäe Kultuurikeskuse renoveerimine”, töö nr 349-08 alusel. Ehitustöödega alus2

2-14-7061 tamisel ilmnes, et projekt on puudustega. 2010. a. koostati täiendavalt 8 projekti ning 2011. a. veel 2 projekti. Ehitustööd sõltusid algusest peale Sillamäe Linnavalitsuse juhistest ning muudatus- ja lisatööde kooskõlastustest. Lepingu täitmise käigus koostati ja kooskõlastati kokku ligi 40 täiendavate tööde kalkulatsiooni. Sealhulgas kooskõlastati lisatööde kalkulatsioonid 10, 17, 23, 25 ja 37, mille järgi teostati tööd ning esitati tasumiseks arves nr 87. VET Ehitus esitas 19.10.2011 kirjaga nr 2-2/70 juuli, augusti, septembri 2011 teostatud tööde aktid ja lisatööde akti ning tasumiseks arve nr 87. Sillamäe vastas 25.10.2011 kirjaga nr 7.2-6/160, millega kinnitas kirja kättesaamist, nõustus lisatöödega, kuid seadis lisatööde eest tasumise sõltuvusse Lepingu muudatuse allkirjastamisest. Sillamäe esitas enne ehitustööde lõppemist, 26.10.2011 kirjaga nr 7-2.5/278, Lepingust taganemise avalduse ning tasaarvelduse avalduse (lisa 9). VET Ehitus vastas 31.10.2011 kirjaga nr 2-2/71, milles ei nõustunud Lepingust taganemisega ning käsitles Sillamäe Linnavalitsuse tahteavaldust Lepingu ülesütlemisena VÕS § 655 lg 1 alusel. VET Ehitus andis 08.11.2011 üle Sillamäe Kultuurikeskuse ehitusplatsi, sh objektil oleva vara. Ehitusobjekti esimene ülevaatus toimus 10.11.2011ning pärast komisjoni märgitud puuduste kõrvaldamist toimus teine ülevaatus 23.11.2011. VET Ehitus Grupp OÜ esitas 19.12.2011 kirjaga nr 2-2/89 Sillamäe Linnavalitsusele ehitustööde vastuvõtu akti nr 21. Ehitustööde dokumentatsioon esitati Sillamäe Linnavalitsusele 21.12.2011. VET Ehitus Grupp OÜ teavitas 27.02.2012 nr 2-2/92 kirjaga, et loeb teostatud ehitustööd vastuvõetuks alates 16.02.2012 ning esitas teostatud tööde eest viimase arve nr 3. Esitatud arve nr 3, summas 19 665,56 eurot kajastas VET Ehitus Grupp OÜ poolt Lepingu alusel teostatud töid, mis kajastusid teostatud tööde aktis nr 21 (lisa 16) Sillamäe Linnavalitsuse keeldus 02.03.2012 kirjas nr 7-2.6/49 ehitustööde arvete nr 87 (ning sellega seotud viivisarvete) ja arve nr 3 tasumisest, kuna arvete aluseks olevad aktid on tellija ja omanikujärelevalve poolt allkirjastamata. Vaatamata VET Ehitus Grupp OÜ hilisematele korduvatele pöördumistele, ei ole Sillamäe Linnavalitsus teostatud tööde eest arveid tasunud. Hagi põhjendus Hageja nõuab Lepingu alusel teostatud tööde eest tasu maksmist, viiviseid arvete tasumisega viivitamise eest, Lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest tuleneva kahju hüvitamist ning viiviste määramist põhivõlalt ja kahjusummalt kuni nõude täitmiseni. Hageja teostas Lepingu alusel ehitustöid Sillamäe Kultuurikeskuses alates 25.01.2010 kuni 01.11.2011. Kostja lõpetas lepingu ühepoolselt ning jättis Hagejale tasumata teostatud ehitustööde eest kokku 40 894,66 eurot. Poolte tasaarvelduse kokkuleppest tulenevalt kuulub tasaarveldamisele 9 048,28 eurot. Seega on Kostja võlgnevus Hageja ees teostatud ehitustööde eest 31 846,38 eurot. Kostja poolt tasumata summalt on hagiavalduse esitamise ajaks tekkinud viiviste võlgnevus 10 504,82 eurot. Lepingu ühepoolse ülesütlemise tõttu tekkis Hagejale kahju 31 961,34 eurot. Kokku on Hageja nõue Kostja vastu 74 312,54 eurot. Hageja ja Kostja vahel on vaidlus Lepingu lõpetamise viisi üle. Kostja esitas Hagejale enne Lepingu lõppemise tähtpäeva Lepingust taganemise avalduse. Hageja leiab, et Kostjal puudus alus Lepingust taganemiseks ning käsitleb Kostja tahteavaldust Lepingu ülesütlemisena VÕS § 655 lg 1 alusel. Hageja nõuded põhinevad Lepingu ülesütlemise õiguslikule alusele. Hageja põhjendab

2-14-7061 Kostja poolt Lepingust taganemise alusetust ning Lepingu ülesütlemisel põhinevate nõuete õiguspärasust allpool. Hageja ja Kostja leppisid 26.10.2011 ja 31.10.2011 kirjades kokku Hageja kommunaalkulude võlgnevuse tasaarveldamises. Hageja tasaarveldamisele kuuluv võlgnevus Kostja ees 31.12.2012 seisuga oli 9 048,28 euro. Lepingu täitmine Hankija tegi Kostja poolt korraldatud hankemenetluses pakkumuse ehitustööde hankelepingu sõlmimiseks 03.08.2009, kuid Kostja sõlmis Lepingu Hankijaga alles 25.01.2010. Hageja sai alustada Lepingu täitmist alles 5 kuud pärast pakkumuse tegemist, mis mõjutas Lepingu täitmise tähtaegu ja maksumust. Hageja tegi Kostjale riigihanke hankemenetluses pakkumuse ja asus Lepingut täitma teadmises, et talle on antud nõuetekohane põhiprojekt (Henri Projekt OÜ, töö nr 349-08). Tööde alustamisel ilmnesid projektivead, kusjuures Kostja oli nende olemasolust teadlik. Selle tulemusena koostati 10 lisaprojekti ja pidevalt lisandusid täiendavad tööd. Täiendavate projektide koostamise ja lisatööde vajadust põhjendas Kostja 18.10.2010 Sillamäe volikogule järgnevalt: kuna 1) esialgses projektdokumentatsioonis olid arvestamata või puudulikult lahendatud projektlahendused, mis on tööde käigus kaasa toonud täiendavaid kulutusi ehitustöödeks ja 2) tööjooniste koostamise käigus täpsustusid lahendid ja sellest tulenevad töömahud. Kostja tunnistab, et “Sõltuvalt asjaolust, et projektitegevuste ajagraafik oli pingeline, oli Sillamäe Linnavalitsus sunnitud alustama hankemenetlusega ning kasutama olemasolevat projektdokumentatsiooni ilma projektdokumentatsioonile ehitusekspertiisi tegemata. Tööde käigus selgus, et projektdokumentatsioon on mitmes osas puudulik ning selleks, et tagada projektiga võetud lõppeesmärki, milleks on funktsionaalselt töötav kultuurikeskus, tuleb teha projekti muudatusi ning sellest tulenevaid ehitustööde muudatusi.”. Lepingu täitmise käigus koostati järgmised projektid:

Lepingust taganemise alusetus Lepingust taganemine Kostja toodud põhjendustel ja arvestades Lepingu täitmist ei vasta hea usu põhimõttele ja on aluseta. Hageja ja Kostja nägid Lepingu lõpetamise alustena ette Lepingu lõpetamise poolte kokkuleppel (Lepingu p. 14.3) ja Lepingu lõpetamise ülesütlemisega (Lepingu p. 14.4 ja 14.5). Heas usus Lepingut täitnud Hageja ei võinud ette näha Kostja poolt Lepingust taganemist. Tulenevalt VÕS § 7 lg 1 peab võlausaldaja õiguskaitsevahendi rakendamisel lähtuma mõistlikkuse põhimõttest ning vastavalt VÕS § 6 lg 1 käituma heas usus. VÕS § 116 lg 1 järgi võib lepingust taganeda, kui teine pool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Arvestades ehitustööde Lepingu taganemisest tulenevaid tagajärgi Hagejale pidi oluline lepingurikkumine olema sellise kaaluga, et Lepingu edasine täitmine oli ilmselt võimatu. Olulise lepingurikkumise puhul pidanuks olema tegemist juhtumiga, kus Leping on rikkumise tõttu sisuliselt nurjunud, see tähendab selle eesmärk on jäänud suures osas saavutamata ega ole eeldatavalt enam saavutatav ja Kostja kaotas huvi Lepingu täitmise vastu ning selline tagajärg pidi olema Hagejale objektiivselt ette näha. Lepingu lõpetamise ajal sellist olukorda ei olnud: Lepingu objektiks olev Sillamäe Kultuurikeskus säilis ehitatud osas ning Kostja vaid lõpetas Hageja poolt alustatud ehitustööd. Seega ei olnud töö nurjunud. Lepingu tähtaja viivitus, arvestades Lepingu täitmise asjaolusid, ei ole sellise olulisusega, et seda võiks pidada Lepingu taganemise aluseks. Heas usus ja mõistlikkuse põhimõttel käitunud Kostja oleks saanud oma eesmärki saavutada ehitustöödeks lisaaja andmisega (VÕS § 114 lg 1). Hageja ja Kostja vahel toimus kohtuvaidlus (tsiviilasi nr 2-11-58289) Lepingu alusel antud garantii väljamaksmise õiguse tuvastamise nõudes. Garantii väljamaksmise õiguse tuvastamisel, tuli tuvastada, kas Hageja oli suuteline töövõtulepingut täitma. Kohus tuvastas, et Kostja on töövõtulepingu nr 19-01-10 ühepoolselt lõpetanud 01.11.2011.a. seisuga. Kohus sedastas, et “Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hageja oli suuteline töövõtulepingut täitma. Sillamäe Linnavalitsuse töövõtulepingust taganemise avaldusest nähtuvalt on töölepingust taganetud põhjusel, et hageja

89.Sellega Hageja teavitas Kostjat, et kasutab oma õigust nõuda arve tasumisega viivitamise eest viiviseid. Hagiavalduse esitamise ajaks on arve nr 87 tasumise tähtpäevast möödunud 834 päeva ning viivised moodustavad (arvestusega 21229,33*0,0005*834) 8 852,63 eurot. Pärast ehitustööde lõppakti nr 21 esitamist 19.12.2011, esitas Hageja 27.02.2012 Kostjale arve nr 3 summas 19 665,33 eurot Lepingu täitmisega seotud ehitustööde viimase osamakse tasumiseks (vt lisa 16). Arve tasumise aluseks oli ehitustööde lõppaktis nr 21 kajastatud tööd. Akti nr 21 järgi oli tasumata töid summas 40 894,66 eurot (koos käibemaksuga). Eelnevalt oli ehitustööde eest esitatud arve nr 87 summas 21 229,33 eurot koos käibemakusga. Seega oli Hagejal õigus esitada arve teostatud tööde eest (arvestusega 40 894,66 EUR - 21 229,33 EUR) 19 665, 33 eurot koos käibemaksuga. VÕS § 637 lg 4 järgi, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Hageja ja Kostja leppisid kokku töö ülevaatamise 10.11.2011 ning pärast Kostja poolt viidatud puuduste kõrvaldamist teistkordse ülevaatamise 23.11.2011. Hageja andis üle kõik tööga seotud dokumendid 21.12.2011. Hageja on seisukohal, et kolm kuud alates tööde ülevaatamist (kaks kuud pärast dokumentide saamist) oli piisav aega, et tutvuda ehitustööde ja esitatud dokumentidega. Seetõttu luges Hageja teostatud tööd Kostja poolt vastuvõetuks 16.02.2012 seisuga. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud viivisemäär, millele lisandub seitse protsenti aastas (VÕS redaktsioon 18.07.2011 kuni 14.04.2013). Hageja nõue arve nr 3 tasumiseks muutus sissenõutavaks alates 06.03.2012.a. VÕS § 92 järgi kohaldatav intressimäär oli selle aja seisuga 1,00% (lisa 23). Hagiavalduse esitamise ajaks on arve nr 3 tasumise tähtpäevast möödunud 710 päeva ning viivised moodustavad, arvestades tasaarveldust (19665,339048,28=10617,05, vt hagiavalduse punkt 2.1.3), (arvestusega 0617,05*0,08/365*710) 1652,19 eurot. Eeltoodust tulenevalt on Hageja nõue lepingujärgse tasu väljamõistmiseks 31 846,38 eurot ja sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmiseks 10 504,82 eurot.

2-14-7061 Kahju hüvitamise nõue Lepingu ühepoolse ülesütlemise tõttu tekkis Hagejal kahju, mis seisneb otseses kahjus töötajate koondamise ja materjalide mahakandmise tõttu ning saamata jäänud tulus, mida Hageja Lepingu täitmisest lootis saada. Töötajate koondamise tõttu tekkis Hagejal kahju 3 818,15 eurot, varutud ehitusmaterjalide kasutuskõlbmatuks muutumisega tekkis kahju 4 491,59 eurot ja Lepingu täitmisest saamata jäänud tulu oli 28 381,92 eurot. Töötajate koondamisega tekkinud kahju Lepingu ennetähtaegne ja ootamatu lõpetamine tekitas Hagejale majandusliku olukorra, kus Hageja oli sunnitud kollektiivselt koondama üheksa töötajat. Hagejale oli Lepingu täitmine esmase tähtsusega ülesanne ning ta hoidis oma töötajad Lepingu ehitustöödel. Hageja ei osalenud muudel ehituskonkursitel ega otsinud muid tellimusi. Lepingu ootamatu lõpetamine Kostja poolt tekitas olukorra, kus Hagejal ei olnud võimalik rakendada oma töötajaid ning ta oli sunnitud nad koondama. Töötajad koondati 02.12.2011 Eesti Töötukassa 01.12.2012 loa nr 125 alusel. Hageja maksis töötajatele seadusejärgse koondamistasu ühe kuupalga ulatuses kokku 2840,88 eurot ning sellega seotud sotsiaalmaksu 937,50 eurot ja töötuskindlustusmaksu 39,77. Töötajate koondamisega tekkis Hagejal kahju 3 818,15 eurot. Varutud ehitusmaterjalide kasutuskõlbmatusega tekkinud kahju Hageja soetas ehitusmaterjale ehitustööde tegemiseks. Lepingu ootamatu ja ennetähtaegse ülesütlemise tõttu jäi Hagejale kätte osa varutud ehitusmaterjalidest. Osa materjale oli võimalik realiseerida (saematerjal), kuid osa materjale tuli maha kanda (värvid jm). Ehitusmaterjalide kasutuskõlbmatuks muutumisega kandis Hageja kahju 4 491,59 eurot. Lepingu ennetähtaegse ülesütlemise tõttu saamata jäänud tulu Lepingu ennetähtaegse ülesütlemise tõttu Kostja poolt, tekkis Hagejal kahju, mis seisneb saamata tulus, mida Hageja Lepingu täitmisest lootis saada. VÕS § 655 lg 1 järgi, kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Lepingu ülesütlemise ajaks oli Hagejale teostatud tööde eest tasutud 508 037,50 eurot ilma käibemaksuta. (Tasumine toimus kroonides ja eurodes. Arvutuste lihtsustamise huvides on lepingu täitmise tasu konverteeritud eurodesse kursiga 1 EUR=15,6466 EEK.) Lepingu kogumaksumus oli 744 533,50 eurot. Seega oli Lepingu jääk, mille täitmisest Hageja lootis kasumit saada 236 516,0 eurot. Arvestades, et Hageja kasum Lepingu täitmisel oleks olnud ligikaudu 10% Lepingu hinnast, on saamata jäänud tulu Lepingu täitmata jäänud osalt (0,10 *236 516,00) 23 651,60 EUR. Tulevikus sissenõutavaks muutuvate viiviste nõue TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

2-14-7061 Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud viivisemäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (VÕS jõust. 15.04.2013). Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on VÕS § 92 järgi kohaldatav intressimäär 0,25%. Seega on viivise määr hagiavalduse esitamise päeva seisuga (8+0,25) 8,25% aastas ehk (8,25/365) 0,023% päevas. Eeltoodust tulenevalt nõuab Hageja Kostjalt viiviseid 0,023% päevas kuni põhivõla ja kahjuhüvitise tasumiseni. Sillamäe vastuväited hagiavaldusele Sillamäe hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata, lähtudes järgmistest asjaoludest. Töövõtulepingu lõpetamine (taganemine või ülesütlemine) Esitatud hagis leidis Hageja, et Töövõtulepingust taganemine Kostja toodud põhjendusel ja arvestades Töövõtulepingu täitmist ei vasta hea usu põhimõttele ja on aluseta. Hageja on seisukohal, et olulise lepingurikkumise puhul pidanuks olema tegemist juhtumiga, kus Töövõtuleping on rikkumise tõttu sisuliselt nurjunud, see tähendab selle eesmärk on jäänud suures osas saavutamata ega ole eeldatavalt enam saavutatav ja Kostja kaotas huvi Töövõtulepingu täitmise vastu, ning selline tagajärg pidi olema Hagejale objektiivselt ette näha. Töövõtulepingu lõpetamise ajal sellist olukorda Hageja arvates ei olnud. Samuti leidis Hageja, et Töövõtulepingu tähtaja viivitus, arvestades Töövõtulepingu täitmise asjaolusid, ei ole sellise olulisega, et seda võiks pidada Töövõtulepingu taganemise aluseks ning heas usus ja mõistlikkuse põhimõttel käitunud Kostja oleks saanud oma eesmärki saavutada ehitustöödeks lisaaja andmisega. Töövõtulepingust on võimalik taganeda Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 116 lg 1 kohaselt või leping üles öelda lähtudes VÕS § 655 lg-st 1. Kostja on töövõtulepingust taganenud alates 1.novembrist 2011.a VÕS § 116 lg 1 alusel seoses sellega, et Hageja tegi töid aeglaselt ning ehitustööde lõpetamine tähtajaks oli muutunud ilmselt võimatuks, sest ehitustööde teostamine jäi oluliselt maha lepingus kokkulepitud ajagraafikust ning kuigi Kostja on korduvalt nõudnud tööde kiirendamist ja ajagraafiku järgsete tööde teostamist, kaldus Hageja järjekindlalt kõrvale Töövõtulepingus sätestatust. Kostja on seisukohal, et taganemise ajahetkeks oli Hageja faktilises viivituses enamiku Töövõtulepingu järgsete töölõikude teostamisega ja ilmselgelt ei olnud töid võimalik lõpetada Töövõtulepingu punktis 7.1 kokkulepitud tähtajaks, s.o 30. novembriks 2011. a. Hageja rikkus Töövõtulepingut alljärgnevates põhitöölõikudes: Töö maht on määratletud Töövõtulepingu punkti 2.1.3 järgi muu hulgas ehitustööde teostamise kalendrigraafikuga. Hageja ületas oluliselt ülalnimetatud lisas kokkulepitud tähtaegu: s.h. siseviimistlus, siseuksed ja aknad, tõstukite paigaldus, saali, rõdu, lodžide parkettpõrand, laemaalingute restaureerimine on täitmata. Sellega rikkus Hageja Töövõtulepingu punktis 4.1.3 nimetatud oma kohustus kinni pidada ehitustööde teostamise käigus kõigist koostöös Kostjaga kokkulepitud tähtaegadest. Hageja kohustus muu hulgas mitte peatama ehitustööde teostamist ega muutma tähtaegu seoses võimalike vaidlustega ehitustööde kvaliteedi, mahu, teostuse või muudatuste üle (Töövõtulepingu punkt 4.1.10). Hageja peatas tööd objektil faktiliselt kui teavitas sellest ka kirjalikult (vt Lisa 4).

2-14-7061 Töövõtulepingu järgi olid määratud tööde mahud ja tasu, kokkuleppe järgi tasub Kostja vastavalt tegelikult teostatud tööde mahule. Hageja esitas põhjendamatuid ja kokkulepitud hinda ületavaid nõudeid (näidatakse kallinemine, summad on antud eurodes käibemaksuga), s.h.: trepimademe, trepiastmete ja betoonpõrandate värvimine betoonivärviga – 1 169,28 eurot; alumiiniumakende paigaldus - 1 349,30 eurot; tuletõkkeuksed - 8 652,29 eurot; tõstukid – 12 996,89 eurot; valgustid 1745,88 eurot; tugevvooluseadmed (lisatööd) – 4 166,86; lava valgustus (elektrivarustus ja elektrivalgustus) – 21 063,86 eurot. Laemaalingute restaureerimise kohta Hagejale ametlikult eelarvet ei esitanud, kuid väidab, et Töövõtulepingulise summa eest, ehk 4 601,64 eurot seda tööd teha ei saa ja esitas alltöövõtja hinnapakkumuse summas 23 575,20 eurot. Hageja kohustuseks on garanteerida ehitustööde teostamise ajaks ehitusobjektil igal tööpäeval kohal olev tööjuht (Töövõtulepingu punkt 4.1.18). Tegelikult objektil pidevalt juuresviibivat tööjuhti polnud, mille tõttu Hageja ei täitnud pealtöövõtja kohustusi ja ei suutnud korrektselt ja omaaegselt lahendada objektil tekkinud tehnilisi probleeme. Kostja spetsialistid teostasid Töövõtulepingu täitmise järelevalvet ehitusobjekti igal nädalal ja ehitustööde juhti ei olnud kordagi kohal. Hageja rikkus Töövõtulepingu punktis 4.1.15 nimetatud kohustust tasuda igakuuliselt ehitusaegsed elektri-, vee-, kanalisatsiooni- ja küttekulud ning 17.oktoobri 2011. a seisuga oli Hageja kommunaalkulude võlgnevus 9 938,35 eurot. Hageja kohustus oli tagada ja koordineerida Kostja poolt valitud alltöövõtjate tõrketa töö ehitusobjektil ilma täiendavat hüvitust nõudmata (Töövõtulepingu punkt 4.1.24.). Tööde teostamise viivitus teeb objektiga seotud teiste hangete tööde teostamise võimatuks: suure saali tugitoolide paigaldamine (Elke Mööbel AS), hoone sisustamine (A&H Aasoja Sisearhitektuuribüroo AS), restaureeritud pealühtri kohaleviimine ja paigaldus (Kar Grupp AS), mille tõttu Kostja peab kandma varustuse vaheladustamise ja objektile transportimise lisakulutusi. Samas tõendab omanikujärelevalve teostaja OÜ Zoroaster poolt 20. septembri 2011. a kirjas nr KV125 (vt Lisa 6) toodud asjaolud veenvalt, et Hageja on väljendanud selgelt oma kavatsust mitte jätkata oma Töövõtulepingust tulenevate kohustuste täitmist. VÕS § 116 lg 1 kohaselt lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Sama paragrahvi lg 2 p 4 järgi olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi. Hageja on rikkunud Töövõtulepingu p 4.1.1 (teostama ehitustöid vastavalt Töövõtulepingus sätestatud tingimustele ja korrale), p 4.1.3. (ehitustööde teostamise käigus kinni pidama kõigist koostöös tellija kokku lepitud tähtaegadest), p 4.1.10 (mitte peatama ehitustöid ega muutma tähtaegu seoses vaidlusega ehitustööde kvaliteedi, mahu, teostuse või muudatuse üle), p 4.1.18 (garanteerida ehitustööde teostamise ajaks ehitusobjektil igal tööpäeval kohal olev tööjuht), p 4.1.15 (tasuda igakuuliselt ehitusaegsed elektri-, vee-, kanalisatsiooni- ja küttekulud). Tegemist oli olulise lepingurikkumistega VÕS § 116 lg 2 p 4 mõttes, sest Kostja oli korduvalt enne Töövõtulepingust taganemist informeerinud Hagejat, et ta on viivituses Töövõtulepingu täitmisel, s.o ei pea kinni kokku lepitud tähtaegadest ja rikub tööde tegemise ajagraafikut, ning ehitustööde peatamine on lubamatu. Kuna Hageja teostas mitmeid ehitustöid ajagraafikus märgitud tähtajaks kas osaliselt või jättis need üldse teostamata ning oli viivituses enamiku ehitustööde teostamisega ja teatas ehitustööde peatamisest, siis oli Kostjal õigus taganeda Töövõtulepingust hagejapoolse Töövõtulepingust tuleneva kohustuse olulise rikkumise tõttu (VÕS § 116 lg 1). Kostjal oli

2-14-7061 mõistlik põhjus eeldada, et Hageja ka edaspidi ei teosta töid vastavalt ajagraafikule ning seetõttu ei lõpeta ehitustöid kokku lepitud tähtajaks 30.novembriks 2011. a. Ka Sillamäe Kultuurikeskuse teostatud renoveerimistööde eksperthinnangu järgi Hageja poolt Sillamäe Kultuurikeskuse hoones läbi viidud rekonstrueerimistööd on lõpetamata. Töödes esineb hulganisti puudusi, mistõttu tuleb juba teostatud töö ümber teha. Töövõtuleping on taganemise tõttu lõppenud ja asjas kohalduvad lepingu tagasitäitmist reguleerivad sätted. VÕS § 188 lg 2 järgi, kui lepingupool võib seaduse või lepingu kohaselt lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Lepingujärgse tasu ja viiviste nõue Hageja väidab, et Kostja jättis tasumata teostatud tööde eest esitatud arve nr 87 järgi 21 229,33 eurot ja arve nr 3 järgi 19 655,33 eurot. Kostja on seisukohal, et nimetatud arvete tasumiseks puudub õiguslik alus, kuna arvete aluseks olevad aktid on Kostja ja omanikujärelevalve poolt allkirjastamata. Töövõtja tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisega. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Tuvastades lepingujärgsed tööd, nende hinna ja tasumata osa sellest, tuleb Hageja tasunõude sissenõutavuseks täiendavalt tuvastada, et Kostja on aktides märgitud tööd vastu võtnud või saab need lugeda vastuvõetuks. Asja lahendamisel omab olulist tähtsust, et Hageja poolt esitatud ning arvete nt 87 ja nr 3 aluseks olevad aktid on Kostja ja omanikujärelevalve poolt allkirjastamata. Kuna Hageja peab VÕS § 638 teise lause järgi tõendama, et Kostja keeldus alusetult tööd vastu võtmast, peab ta tõendama ka selle, et tema poolt vastuvõtmiseks esitatud töö on lepingukohane. Arve nr 87 esitas Hageja 19.oktoobri 2011.a kirjaga nr 2-2/70. Arve tasumise aluseks on viited tehtud tööde aktidele juulikuu eest summas 4 398,95 eurot, augustikuu eest summas 2 583,03 eurot, septembrikuu eest summas 6 306,34 eurot ja vastavalt lisatööde aktile summas 4 402,79 eurot. Kostja teavitas Hagejat, et Kostjal ülalmainitud allkirjastatud akte ei ole. Oma 25.oktoobri 2011.a kirjaga nr 7.2-6/160 (vt Lisa 8) teavitas Kostja Hagejat, et ei aktsepteeri Hageja poolt esitatud listööde teostamise arvet seni, kui on vormistatud Töövõtulepingu muudatused, mis on lisatööde tasumise aluseks. Kostja esitab Kostja, omanikujärelevalve ja Hageja poolt allkirjastatud ehitustööde vastuvõtu aktid (2011.a juuli, augusti ja septembri eest), arved ja arvete tasumise tõendid. Arve nr 3 esitas Hageja 27.veebruari 2012.a kirjaga nr 2-2/92. Arve tasumise aluseks on lõppakt nr 21. Oma 2.märtsi 2012. a kirjaga nr 7-2.6/49 teavitas Kostja Hagejat, et arve nr 3 tasumiseks puudub õiguslik alus, kuna lõppakt nr 21 on Tellija ja omanikujärelevalve poolt kooskõlastamata (allkirjastamata). Samuti teavitas Kostja, et aktis 21 nimetatud tööd ei saa lugeda vastuvõetuks. Kahju hüvitamise nõue Hageja väitel tekkis tal kahju, mis seisneb otseses kahjus töötajate koondamise (3 818,15 eurot) ja materjalide mahakandmise (4 491,59 eurot) tõttu ning saamata jäänud tulus (28 381,92 eurot), mida Hageja Töövõtulepingu täitmisest lootis saada.

2.3.kohaselt kõik konstruktsioonide ja süsteemide eesmärgipäraseks tõrgeteta töötamiseks vajalikud tööd, mis ei ole kajastatud pakkumises, kuid milleta ei ole võimalik tagada tellija eesmärki, loeb tellija töövõtu koostisosaks, mille eest täiendavalt maksma ei pea; p 3.1 kohaselt on töövõtja kohustuseks tellija teavitamine kõikidest vastuoludest ja puudujääkidest projektis ning töövõtja kohustub täiendava tasuta teostama kõik vajalikud ümberprojekteerimised. Asjaolu, et kostja oli tellijana valmis hageja taotlusele hea tahte korras vastu tulema ja suurendama Lepingu hinda tulenevalt projektimuudatustest, ei muuda Lepingust tulenevat riskijaotust ning kõik projektimuudatustest tingitud riskid nii eelarveliselt kui ajagraafiku mõttes jäid endiselt hageja kui töövõtja kanda osas, millises puudus pooltelt teistsugune kokkulepe. Lepingu tähtajad ja vaheetappide tähtajad olid määratud ehitustööde teostamise kalendergraafikuga. Kalendergraafikus kokkuleppimine tuleneb Lepingu p-de 2.1 ja 3.3 koosmõjust, mis viitavad riigihanke dokumentidele ja hageja hinnapakkumisele. Riigihanke dokumentide lisa p 11.5 järgi kuulus pakkumuse koosseisu ka ehitustööde kalendergraafik. Sellise kalendergraafikuga on hageja Lepingu täitmisel seotud. Lepingu p 7.1 järgi oli ehitustööde teostamise tähtajaks 30.11.2011. Mitte ühelgi hetkel Lepingu täitmise käigus ei sõlminud pooled teistsugust kokkulepet tööde teostamise lõpptähtaja kohta. Lepingu p 8.1 kohaselt oli Lepingu hind 14 558 030,19 krooni ehk 930 428 EUR (koos käibemaksuga). Poolte 25.02.2011 kokkuleppega suurendati Lepingu hinda 64 488,06 EUR võrra. 31.05.2011 kokkuleppega vähendati Lepingu hinda 114 212,67 EUR võrra. 18.08.2011 kokkuleppega vähendati Lepingu hinda 136,52 EUR võrra. Kokku jäi Lepingu hinnaks 744553,50 EUR (11 649 730,75 krooni) käibemaksuta, käibemaksuga 893 464,20 EUR (13 979 676,89 krooni) (hagi lisa 4). Seejuures väärib rõhutamist, et sõltumata Lepingu maksumuse korrigeerimisest lähtudes töövõtja (hageja) taotlustest, millele tellija (kostja) heast tahtest vastu tuli, olemata selleks kohustatud, ei muudetud kunagi Lepingu-järgsete tööde teostamise graafikut. Kohe pärast lepingu sõlmimist hakkasid ilmnema märgid, et hageja hakkab jääma ehitustööde graafikust maha ning et töö teostamisel esinevad probleemid. Kostja selgitab Lepingu täitmisega seotud asjaolusid järgnevalt.

2-14-7061 Juba 17.02.2010 töökoosolekul juhtis kostja tähelepanu, et hagejal tuleb viivitamatult teostada ehitustööde detailne kalendergraafik, kuna ilma selleta oli ebaselge, millises tempos ning milliste töölõikude kaupa hageja töid teostab. 28.04.2010 esitas kostja hagejale korduvnõudmise, et viimane esitaks ehitustööde detailse kalendergraafiku, kuna vaatamata juba 17.02.2010 töökoosoleku protokollis märgitule hageja enam kui kaks kuud hiljem endiselt ei olnud suutnud detailset kalendergraafikut esitada. 05.05.2010 töökoosolekul esitas kostja hagejale täiendava kordusnõudmise ehitusgraafiku edastamiseks. Samuti hakkasid ilmnema esimesed vead tööde tegemisel, mistõttu tuli ehitajal viia kehtivate nõuetega kooskõlla KV-3 joonis. 12.05.2010 töökoosolekul lubab hageja taaskord, et esitab ehitustööde detailse kalendergraafiku. 10.11.2010 töökoosolekul juhib kostja hageja tähelepanu ning avaldab muret, et tööd objektil on peatunud. Hageja lubab tööd taastada järgmisel päeval, s.o 11.11.2010. Samuti märgib kostja töökoosolekul, et seoses tööde peatumisega on vajalik uue realistliku tööde tegemise ja lõpetamise kalendergraafiku edastamine. Kostja juhib tähelepanu, et hageja on rikkunud objektil valve tagamise kohustust, samuti, et kõik säilitatavad ja väärtuslikud pinnad tuleb hagejal objektil kinni katta. 17.11.2010 toimunud töökoosolekul juhib kostja taaskord hageja tähelepanu, et tööd objektil on endiselt peatunud. Samuti ei ole hageja taganud objektil valvet ega kinni katnud säilitamisele kuuluvaid väärtuslikke pindasid. 08.12.2010 töökoosolekul juhib kostja kordusküsimusena tähelepanu, et hagejal on paigaldatud suitsuluukide kohta esitamata teostusdokumentatsioon. Samuti on hagejal endiselt esitamata tööde kalendergraafik. Kostja juhib tähelepanu, et hagejal tuleb esitada tööde täitedokumentatsioon aastavahetuse seisuga. 21.12.2010 koosolekul juhib kostja tähelepanu, et hageja on töödega graafikust maas. Hageja peab esitama meetmed tööde kiirendamiseks saali r/b monoliitse põranda ja lava valmistamise kohta. 05.01.2011 koosolekul teavitab kostja, et hageja peab esitama tööde kalendergraafiku selliselt, et selles oleks kajastatud tööde teostamine nädalas, ruumide kaupa ning tööliikide lõikes. Hageja pidi graafiku esitama hiljemalt 19.01.2011. Samuti rõhutas kostja, et esineb suur oht tööde tähtaegselt valmimise osas, kuna objektil töötab üksnes kuus inimest. Kostja nõudis hagejalt garantiikirja esitamist perioodile kuni 30.11.2011. 12.01.2011 tuletab kostja hagejale taaskord meelde ehitustööde kalendergraafiku esitamise vajadust ja selle esitamise kohustust. Kostja rõhutab veel kord, et eksisteerib suur oht ehitustööde tähtaegse valmimise osas. Kostja nõuab taas garantiikirja esitamist. 19.01.2011 koosolekul tagastab kostja hagejale puudustega tööjoonise ühes märkustega. Kostja nõuab enne betoneerimistöödega alustamist nõuetekohaselt vormistatud täitejoonise esitamist, enne mida on betoonitööde teostamine keelatud. Samuti tuleb hagejal esitada kõik muudatustööd hiljemalt 2011 jaanuari jooksul. 2011 jaanuari lõpp esitab hageja tööde kalendergraafiku, milles garanteerib tööde tähtaegse valmimise, s.o hiljemalt 30.11.2011. Eelnevast järeldub, et alates Lepingu sõlmimisest esinesid süsteemsed puudujäägid hageja ehitustegevuses, ehitustööde korduv õigusvastane peatamine, ehitustööde detailse kalendergraafiku sihilik esitamata jätmine ning pidev viivitus kõikide töölõikude elluviimisel. Kui hageja viivituse põhjuseks oleks tõepoolest olnud projektdokumentatsiooni muutmine nagu ja Lepingu sõlmimine ca 5 kuud pärast pakkumuste esitamist nagu hageja hagis väidab, millise mõlema asjaolu osas kandis Hankedokumentides tulenevalt riski hageja töövõtjana, siis oleks loogiliselt hageja nendest asjaoludest olnud teadlik juba Lepingu täitmisele asudes. Ent hageja ei taotlenud kordagi Lepingu tähtaja pikendamist, küll aga taotles korduvalt Lepingu hinna korrigeerimist. Veel enam, hiljemalt 2011. a jaanuari lõpus uue graafiku esitamise hetkeks pidi hageja igal juhul olema teadlik, kas ja

2-14-7061 millist mõju Lepingu tähtajale sai avaldada projektdokumentatsiooni muutmine – sellele vaatamata kinnitas hageja veel 2011. a jaanuariski uue kalendergraafiku esitamisega, et Lepingujärgsed tööd valmivad 30.11.2011. Ei ole usutavad hageja hagis esitatud väited, et Lepingujärgsete tööde viivitus oli tingitud projektdokumentatsiooni muutmisest ja Lepingu sõlmimisest ca 5 kuud pärast pakkumuste esitamist ning sõltumata sellest oli projektdokumentatsiooni muutmise vajadusest lähtuv ajaline ja rahaline risk Hankedokumentatsiooni kohaselt töövõtja ehk hageja kanda. 19.09.2011 esitas hageja teatise Lepingu täitmise peatamise kohta. Seejuures on hageja käitunud vastuolus Lepingus kokkulepituga, kuna p 4.1.10 sätestab sõnaselgelt, et hageja ei või ehitustöid peatada ka juhul, kui poolte vahel esinevad vaidlused ehitustööde kvaliteedi, mahu, teostuse või muudatuste üle, mistõttu ehitustööde peatamine nii septembris 2011 kui ka eelnevalt ehitustööde teostamise käigus oli ilmselgelt õigusvastane. 20.09.2011 esitas ehitusjärelevalve kostjale selgitused seoses hageja pöördumistega. Järelevalve selgitab ning põhjendab, miks hageja väited on alusetud ning tuleb jätta rahuldamata. Muuhulgas märgib järelevalve, et ehitustempo objektil on olematu ning ehitusnõupidamistel tegeleb töövõtja pseudoprobleemidega, mitte aga ehitusküsimuste lahendamisega. Järelevalve märgib ka, et töö tähtaegne valmimine on suure kahtluse all. 05.10.2011 töökoosolekul annab kostja märku, et hageja on oluliselt graafikust maas, mistõttu ei ole oktoobri keskel saabuvaid vaatesaali toole kuskile ladustada. 06.10.2011 esitab hageja kostjale tööde kalendergraafiku, millest üheselt ilmneb, et hageja ei ole võimeline töid tähtaegselt lõpetama. Graafikujärgselt plaanis hageja tööd lõpetada 2012 märtsiks. Tegelikkuses oleks tööd aga ilmselgelt veelgi enam veninud. See üksnes kinnitas kostja pikaajalisi kahtlusi, et hageja ei ole võimeline töid tähtaegselt teostama. Seejuures vajab rõhutamist, et kostja juhtis tähelepanu graafiku-järgsete tähtaegade rikkumisele juba 21.12.2010.a, ent vaatamata sellele kinnitas hageja veel 2011.a jaanuaris, et tööde valmimine 30.11.2011 on võimalik – alles siis, kui tööde valmimise lõpptähtajani oli jäänud ca 1,5 kuud, kinnitas hageja uue graafiku esitamisega kostja ammuseid kahtlusi, et tööde teostamine tähtaegselt ei ole võimalik. Arvestades, et uue graafiku kohaselt soovis hageja tööde lõpetamise tähtaega edasi lükata ca 4 kuud, pidi hagejale olema kindlasti enne 6.10.2011 teada, et tööde lõpetamine 30.11.2011 ei ole realistlik. 14.10.2011 edastas hageja kostjale arvamuse, et tegelikkuses on ehitustööde venimises süüdi hoopis kostja. Viidatud kirjas esitatud hageja põhjendused on selgelt alusetud, andes üksnes tunnistust, et hageja soovib ehitustööde venimist vägisi kostja riisikosse veeretada. Hageja etteheited ja põhjendused on vastuolus eluliste asjaoludega. Kogu ehitusperioodi jooksul pole kordagi tekkinud olukorda, kus ehitustööd oleks veninud või peatunud kostjast tulenevalt. Arvestades, et hageja ei olnud Lepingu täitmise käigus mitte kordagi esitanud kostja suhtes pretensioone ja esmakordselt esitab hageja sellekohased väited alles siis, kui hageja ise on olnud sunnitud Lepingu olulist rikkumist möönma (esitades 6.10.2011 uue kalendergraafiku ettepaneku, millest nähtuvalt ei saa tööd valmida enne 2012 märtsikuud), ei saa hageja sellekohaseid süüdistusi pidada eluliselt usutavaks. 25.10.2011 esitas kostja hagejale Lepingust taganemise avalduse hageja olulise lepingurikkumise tõttu, heites hagejale ette olulist viivitust Lepingujärgsete tööde teostamisel ja ehitustööde peatamist, mistõttu Lepingujärgsete tööde lõpetamine tähtaegselt 30.11.2011 on ilmselgelt võimatu. Samuti heitis kostja hagejale ette põhjendamatuid nõudeid täiendava tasu saamiseks ilma lepingulise aluseta, tööjuhi puudumist ehitusobjektil ja kommunaalkulude võlgnevust. Taganemisavalduse kohaselt on hageja viivitus Lepingujärgsete tööde teostamisel teinud võimatuks teiste objektiga seotud hangete-järgsete tööde tegemise (suure saali tugitoolide paigaldamine (Elke Mööbel AS), hoone sisustamine (A&H Aasoja Sisearhitektuuribüroo AS), restaureeritud pealühti kohaletoime14

2-14-7061 tamine ja paigaldus (Kar Grupp AS), mistõttu on kostja sunnitud kandma lisakulutusi, mh varustuse vaheladustamisele ja objektile transportimisele. Vaatamata hageja olulistele lepingurikkumistele andis kostja hea tahte märgiks hagejale täiendava tähtaja kuni 31.10.2011, milliseks hetkeks pidi hageja vähemalt kinnitama, et lõpetab ehitustööde peatamise ja asub Lepingujärgseid kohustusi täitma ning üksnes juhul, kui isegi 31.10.2011 ei väljenda oma tegevusega hageja tahet Lepingut jätkuvalt täita, on kostja sunnitud Lepingust taganema. Ühtlasi teavitab kostja juba 26.10.2011 taganemisavalduses kavatsusest nõuda hageja rikkumisest tulenevalt Lepingujärgset leppetrahvi ja hageja rikkumisest tingitud kahjude hüvitamist. Eeltoodust tulenevalt on kostja 26.10.11 avaldusega esitanud hagejale selged pretensioonid ja kirjeldused, milles hageja rikkumine seisneb. Samuti on kostja andnud hagejale VÕS § 114 ja § 116 lg 2 p 5 järgi täiendava tähtaja Lepingust tulenevate kohustuste täitmise jätkamiseks ning selles osas kostjale kinnituste andmiseks, mille pinnalt oleks kostjal võimalik järeldada hageja tahet ja valmidust Lepingut jätkuvalt täita. 01.11.2011 sai kostja kätte hageja 31.10.2011 vastuse kostja 26.10.11 taganemisavaldusele. Hageja ei kinnitanud vastuses kostja 26.10.2011 avaldusele, et asub Lepingust tulenevaid kohustusi täitma, ei taastanud ka faktilise tegevusega ehitustöid objektil ega teinud üldse tõsiseltvõetavat tahteavaldust, millest kostja oleks saanud järeldada hageja jätkuvat tahet oma Lepingujärgseid kohustusi austada. Selle asemel hageja hoopis süüdistas hageja lepingurikkumises õigustamatult kostjat, mis kinnitas kostja jaoks veelkord, et hageja ei ole valmis Lepingu täitmist nõuetekohaselt jätkama. Seejuures hageja ei eita ehitustööde peatamist objektil ega olulise viivituse olemasolu. Seega oli asjaoludest tulenevalt 1.11.2011 seisuga kostja jaoks selge, et hageja on toime pannud olulise rikkumise, mille suhtes igasugust vastutust hageja eitab; et hageja poolt tööde tähtaegselt lõpetamine on ilmselgelt objektiivselt võimatu ning hageja käitumisest tulenevalt ei soovi hageja Lepingu nõuetekohast täitmist jätkata (sõltumata sellest, kas ehitustööde lõpptähtaeg 30.11.2011 on objektiivselt saavutatav või mitte). 03.11.2011 saatis kostja hagejale vastuse hageja 01.11.11 kirjale, milles teavitas, et ebaõige on hageja järeldus, nagu oleks kostja Lepingu üles öelnud VÕS § 655 lg 1 tähenduses. Samuti märkis kostja, et kuna hageja selgelt keeldus Lepingust tulenevate kohustuste täitmisest ega teinud seda ka täiendava tähtaja jooksul, lõpetas kostja lepingu ühepoolselt hageja rikkumisele tuginevalt ning et kavatseb esitada leppetrahvinõude. Kostja esitas ka selged põhjendused, miks hageja 31.10.11 avalduses märgitu ei vasta tegelikkusele. 25.11.2011 kirjas teavitas kostja hagejat, et kavatseb läbi viia asendustehingu VÕS § 135 lg 1 tähenduses, saavutamaks Lepinguga kokku lepitud eesmärk. Asendustehingust tulenevad kulud kavatses kostja nõuda hagejalt sisse. Samuti esitas kostja samas kirjas hagejale leppetrahvi nõude Lepingu p 12.3 alusel, kokku summas 10% ehk 89 346,49 eurot. Aprillis 2012 sai kostja kätte Sillamäe kultuurikeskuse teostatud renoveerimistööde eksperthinnangu. Eksperthinnang viidi läbi OÜ Ehitusekspertiisibüroo ehitusekspert H. Kase poolt perioodil veebruar – aprill 2012. Ekspertiisi p-s 3.3 on esitatud töövõtja poolt teostatud lepingule mittevastavate tööde loetelu ja tööde lõpetamise maksumuse määramine. Kokkuvõttes leidis ekspert, et rekonstrueerimistööd on lõpetamata, töödes esineb hulgaliselt puudusi, mistõttu tuleb juba teostatud tööd ümber teha. Ehitamise käigus teostatud tehnilised dokumendid on puudustega. Puudu on kasutus- ja hooldusjuhendid, samuti on ebapiisav ehituspäevikute maht. Ekspertiisi käigus tuvastati nõuetekohaselt teostatud tööde maksumusena 476 090,47 EUR kogu lepingujärgsest maksumusest summas 738 434,90 EUR. Mh on ekspert märkinud, et võrreldes 2010 aastaga on ehitustööd 2012 talv-kevad seisuga kallinenud ca 30%.

2-14-7061 20.08.12 korraldusega algatas kostja uue riigihanke, mille eesmärgiks oli mh Lepingujärgsete tööde lõpetamine ning neis puuduste kõrvaldamine (riigihanke viitenumber 136802, „Sillamäe Kultuurikeskuse hoone (Kesk 24) rekonstrueerimistööd“). 08.11.2012 tunnistas kostja korraldusega nr 699-k riigihankes edukaks ühispakkujate Scandec Ehitus OÜ ja OÜ Zoroaster pakkumus summas 859 935,56 EUR. 28.11.2012 allkirjastasid kostja ja Scandec Ehitus OÜ ning OÜ Zoroaster töövõtulepingu nr PTV/28112012 (edaspidi Asendusleping. 12.06.13 allkirjastati töövõtja Scandec Ehitus OÜ ja kostja vahel valminud ehitise ülevaatuse ja vastuvõtmise akt. Samuti leidis järelevalve insener, et ehitisele kasutusloa andmiseks tehnilisi takistusi ei ole. Seega on käesolevaks ajaks Asenduslepingust tulenevad tööd lõpule viidud. Vastuhagi põhjendused Kostja on Lepingust kehtivalt taganenud P-des 1-30 märgitud faktilistest asjaoludest tulenevalt on kostja Lepingust kehtivalt taganenud. VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 116 lg 2 sätestab näitliku loetelu olulisest lepingurikkumisest, mis annab võlausaldajale õiguse lepingust taganeda. VÕS § 116 lg 2 p 4 kohaselt võib pool lepingust taganeda, kui kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi. VÕS § 116 lg 2 p 5 järgi võib pool lepingust taganeda, teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust VÕS §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. Käesoleval juhul esines hageja ehitustegevuses alates Lepingu sõlmimisest pidevalt olulisi puudujääke, mida hageja ei kõrvaldanud enam kui aasta kestel vaatamata kostja pidevatele sellekohastele märkustele ja meeldetuletustele. Nähtuvalt hageja 6.10.2011 avaldusest möönis hageja esmakordselt ka ise, et Lepinguliste tööde teostamine tähtaegselt 30.11.2011 on muutunud ebareaalseks ja taotles lõpptähtaja pikendamist enam kui 4 kuu võrra. Samas oli hageja ise ehitustööd objektil õigusvastaselt peatanud ning isegi vastusena kostja 26.10.2011 täiendava tähtaja andmise avaldusele ei kinnitanud oma valmisolekut jätkata Lepingu täitmist ja lõpetada tööde peatamine. Antud asjaoludel ei saanud kostja teha muud järeldust, kui et hagejal puudub igasugune tahe ja valmisolek oma Lepingujärgsete kohustuste täitmiseks ning vaatamata Lepingu täitmise käigus kostja poolt korduvalt tehtud vastutulekutele Lepingu hinna korrigeerimise näol ei ole hageja valmis töid nõuetekohaselt teostama ega võtma vastutust oma rikkumiste eest. Lisaks VÕS §-s 116 märgitud taganemise alustele võib tellija (kostja) lepingust taganeda ka VÕS töövõtulepingu regulatsiooni peatükis sätestatud alustel. Nii sätestab VÕS § 647 lg 1, et töövõtja (hageja) loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. VÕS § 647 lg 3 kohaselt juhul, kui esinevad VÕS § 647 lg 1 asjaolud, ei pea tellija (kostja) määrama töövõtjale (hageja) rikkumise kõrvaldamiseks täiendavat tähtaega ja võib mh lepingust taganeda. Käesoleval juhul oli kostjal õigus Lepingust taganeda: a) VÕS § 116 lg 2 p 4 alusel. Hageja 14.10.11 kirjast nr 2-2/68 väljendatust ning omanikujärelevalve teostaja OÜ Zoroaster poolt 20.09.11 kirjas nr KV 125 toodud asjaoludest tulenevalt on ha16

30.11.11.Hageja oli 01.11.11 seisuga kohustusi oluliselt rikkunud, olles osadest graafikujärgsetest töödest maas enam kui aasta. Samuti on hageja otseselt keeldunud tööde lõpuleviimisest, mh tähendab see, et kostja jaoks jäi saavutamata Lepingu eesmärk. Rikkumiste tulemusena muutus võimatuks objektiga seotud teiste hangete-järgsete tööde teostamine: suure saali tugitoolide paigaldamine (Elke MööbelAS), hoone sisustamine (A&H Aasoja Sisearhitektuuribüroo AS), restaureeritud pealühti kohaletoimetamine ja paigaldus (Kar Grupp AS). Kõik sellised rikkumised kogumis annavad tulemuse, kus kostja oli 01.11.11 seisuga jäänud hageja poolt Lepingu täitmisena ilma olulisel määral sellest, mida ta õigustatult Lepingust lootis. (P. Varul jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2006, Tallinn, lk 404, komm 4.4.3.4.) d) VÕS § 647 lg 1 ja lg 3 koosmõju alusel. Kostja on 25.10.11 kirjaga andnud hagejale puuduste kõrvaldamiseks ja Lepingu täitma asumiseks täiendava tähtaja 31.10.11. Hageja pidi hiljemalt 31.10.11 teavitama ja asuma puuduste kõrvaldamisi ja rikkumisi likvideerima. Hageja aga keeldus seda tegemast. Vastavalt on hageja õigustamatult keeldunud tööd parandamisest ja rikkumiste kõrvaldamisest. VÕS § 647 lg 1 järgi võis kostja kui tellija vastavalt Lepingust taganeda. Täiendavalt tuli kostjale õigus Leping ühepoolselt lõpetada Lepingu p-st 14.4. Lepingu p 14.4.1 kohaselt on kostja õigus Leping enne selle täitmist üles öelda, kui hageja ei täida oma Lepingust tulenevaid ülesandeid. P-des1-30 märgitu kohaselt oli hageja oluliselt rikkunud lepingulisi kohustusi juba alates Lepingu sõlmimisest pidevalt, mh oli hageja graafiku järgsete töölõikudega kohati üle aasta maas. Samuti oli hageja selgelt teavitanud, et ei kavatse Lepingu täitmist jätkata. Selline hageja käitumine on selgelt Lepingust tulenevate kohustust (pidev ja jätkuv) rikkumine, mis andis aluse Lepingu ühepoolseks lõpetamiseks Lepingu p 14.4.1 kohaselt. Lepingu p 14.4.4 kohaselt võib tellija (kostja) Lepingu üles öelda, kui töövõtja (hageja) teeb töid niivõrd aeglaselt, et selle lõpetamine ettenähtud tähtajaks muutub ilmselt võimatuks. P-des 1-30 märgitu kohaselt oli hageja oluliselt rikkunud lepingulisi kohustusi, mh oli hageja graafiku järgsete töölõikudega kohati üle aasta maas. Samuti oli hageja selgelt teavitanud, et ei kavatse Lepingu täitmist jätkata. Seega oli ilmne, et hageja ei vii töid lõpuni Lepingus kokkulepitud tähtpäevaks, s.o 31.11.11 ning seda möönis esmakordselt selgesõnaliselt ka hageja ise, esitades 6.10.2011 avalduse tööde lõpptähtaja edasilükkamiseks enam kui 4 kuu võrra.

2-14-7061 Eeltoodust tulenevalt on ilmne, et 25.10.2011 avalduse tegemise seisuga oli kostjal õigus Leping ühepoolselt hageja rikkumistest tulenevalt lõpetada sõltumata sellest, kas vormistada vastav avaldus taganemisavaldusena või ülesütlemisavaldusena. Kuna kostja on teinud ka Lepingu lõpetamise avalduse 25.10.11, siis on vastavalt lepinguline täitmissuhe lõppenud 01.11.11. Seejuures ei oma sisulist tähendust, kas Lepingu lõpetamist nimetada terminoloogiliselt taganemiseks või ülesütlemiseks. Mõlemad õiguskaitsevahendid lõpetavad Lepingu täitmissuhte ning annavad võlausaldajale (kostja) õiguse nõuda kahju hüvitamist ja leppetrahve. Kuna taganemise puhul on antud juhul päevakorral mitte hageja poolt tehtu tagastamine, vaid selle väärtuse hüvitamine VÕS § 189 lg 2 kohaselt ning hageja poolt kostjale üleantu väärtuse hindamisel oli ja on kostjale aluseks Ekspertiisis määratud ja hageja poolt teostatud tööde väärtus 476 090,47 EUR (ilma käibemaksuta), siis arvestades, et kostja on hagejale Lepingu järgi tasunud kokku 508 037,5 EUR (ilma käibemaksuta), on järelikult kostja hagejale maksnud ülemääraselt 38 336,43 EUR (31 947 EUR + KM), mille hageja peab tagasitäitmissuhte raames tagastama. Kui 25.10.2011 kostja avaldust tõlgendada ülesütlemisavaldusena (millega kostja küll ei nõustu), siis on samas ulatuses enammakstu 38 336,43 EUR (31 947 EUR + KM) kostja jaoks otsene varaline kahju, mille hüvitamist kostja koos muu kahjuga taotleb. Seega sisulised tagajärjed ei sõltu sellest, kas 25.10.2011 avaldust käsitada taganemisavaldusena või ülesütlemisavaldusena, kuna oluline on, et nii taganemiseks kui ülesütlemiseks esinesid hageja oluliste rikkumiste näol alused. Eeltoodust tulenevalt on ebaõiged ning kehtiva materiaalõigusega kokkusobimatud hageja väited, et kostja on Lepingust taganenud õigustamatult (hagi p 2.3). Hageja väidab, et Lepingust taganemine on vastuolus hea usu põhimõttega, samuti, et Lepingust taganemist ei ole Lepingu p-des 14.4 ja 14.5 ette nähtud ning seetõttu on taganemine hageja jaoks üllatuslik. Vastavalt leiab hageja, et taganemine on olnud tühine. Hageja seisukohad on kokkusobimatud faktiliste asjaolude ja materiaalõigusliku olukorraga. Kostja on Lepingu lõpetanud kehtivalt. Kostja argumentatsioon VÕS § 116 kohaldamisest on vastuolus seaduse sõnastuse ja eesmärgiga. Seadusest ei tulene ühelgi viisil, et Lepingust taganemine eeldab hageja hagiavalduse p-s 2.3.2 märgitud eelduste täidetust. Mh ei eelda lepingust taganemine, et lepingu edasi täitmine peaks olema muutunud võimatuks või et leping tervikuna on rikkumise tõttu nurjunud (hagi p 2.3.2). Mis tahes sellist regulatsiooni seadusest ega Lepingust ei tulene. Hageja viide tsiviilasjas nr 2-11-58289 tehtud lahendile on kostja Lepingust taganemise õiguse kontekstis tähendusetu. Viidatud vaidluses vaidlesid pooled garantii maksmapaneku üle. Viidatud vaidluses ei ole ühelgi viisil tuvastatud, et kostjal puudus õigus Lepingust taganeda. Seega viited tsiviilasjale nr 2-11-58289 ei välista ühelgi viisil kostja poolt Lepingust taganemise õiguspärasust ega hageja poolt rikkumiste toimepanemisega seotud nõuete maksmapanekut. Hageja väide, et kostja on Lepingu üles öelnud VÕS § 655 alusel, ei vasta asjaoludele ega kostja tahtele. VÕS § 655 lg 1 järgi võib tellija töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Tegemist ei ole lepingu rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendiga, vaid ühepoolse õigusega leping üles öelda. Lepingu töövõtja poolt rikkumise tõttu lõpetamine ja lepingu täitmissuhte lõpetamine VÕS § 655 lg 1 alusel olenemata rikkumisest, on täiesti erinevad tellija õigused. Samuti on erinevad selliste õiguste kasutamise tagajärjed. On ilmselge, et kostja soovis Lepingu lõpetada hageja poolt kohustuste rikkumisest tulenevalt, mitte aga VÕS § 655 alusel. See on selgelt tuvastatav ka kostja 25.10.11 avaldusest tulenevalt. Lepingust kehtivalt taganemise tähenduse osas hageja haginõudele tuleb rõhutada, et Lepingust kehtivalt taganemine välistab otseselt hageja haginõude maksmapaneku. Lepingust taganemise tulemusena lõpeb poolte vahel täitmissuhe ning täitmisele suunatud sooritusnõuded ning tekib tagasitäitmise ehk likvideerimissuhe (vt ka RKTKo lahend nr 3-2-1-34-13). See tuleneb üheselt ka VÕS §-dest 188 ja 189. Täitmissuhte lõppemine tähendab ühtlasi, et lepingupool ei saa esitada

2-14-7061 teise poole vastu täitmissuhtest tulenevaid nõudeid. Muuhulgas tähendab see, et hageja ei saa kostja poolt Lepingust taganemise tulemusena ka teoreetiliselt esitada kostja vastu täitmisnõuet väidetavalt võlgnetava tasu maksmiseks. Sellised nõuded on lõppenud. Teistsuguseid nõudeid hageja aga esitanud ei ole. Kahju hüvitamise nõue vastuhagis VÕS § 101 lg 1 sätestab võlausaldaja (kostja) õiguskaitsevahendite loetelu, mh võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kahju hüvitamist (VÕS § 101 lg 1 p 3, VÕS § 115). VÕS § 101 lg 2 sätestab õiguskaitsevahendite kumulatiivsuse põhimõtte. Selle järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Eelnevast tulenevalt on kostja taganenud Lepingust õiguspäraselt. VÕS § 115 lg 1 koosmõjus VÕS § 135 lg 1 sätestavad, et kui kahjustatud lepingupool (kostja) tegi pärast lepingust taganemist mõistliku aja jooksul ja mõistlikul viisil tehingu, millega ta saavutas sama eesmärgi, mida peeti silmas lepinguga, millest taganeti (asendustehing), võib kahjustatud lepingupool kohustust rikkunud lepingupoolelt kahjuhüvitisena nõuda lepingujärgse hinna ja asendustehingust tuleneva hinna vahe tasumist. Võlausaldaja võib nõuda kahju ja kulutuste, mis ta on kandnud või peab tulevikus kandma lepingu eesmärgi saavutamiseks, hüvitamist võlgnikul. VÕS § 135 lg-s 1 sätestatud põhimõte täpsustab üksnes VÕS §-s 127 lg 1 sätestatud üldist kahju hüvitamisel kahju arvestamise aluseks kasutatavat diferentsihüpoteesi põhimõtet. Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega tuleb võlausaldajale (kostja) hüvitada kõik kulud ja kahjud, mis ta on kandnud seoses Lepingu eesmärgi saavutamisega. Riigikohus on oma praktikas korduvalt kinnitanud lepingust taganemise järel asendustehinguga seoses kantud kahjude hüvitamise nõude võimalikkust VÕS § 135 alusel. Lahendis nr 3-2-1-42-12 on RKTKo märkinud järgmist: „Lepingust osalise või täieliku taganemise korral on kostjal õigus nõuda VÕS § 115 alusel VÕS § 135 lg-s 1 nimetatud kahju (st poolte sõlmitud ja kahjustatud poole tehtud asendustehingu hinnavahe) hüvitamist (vt Riigikohtu 18. juuni 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-08, p 18). Kostja saab sellisel juhul tasaarvestada kahju hüvitamise nõude hageja nõudega.“ Lahendis nr 3-2-1-37-09 on RKTKo märkinud: „VÕS § 135 lg 1 sätestab, et kui kahjustatud lepingupool tegi pärast lepingust taganemist mõistliku aja jooksul ja mõistlikul viisil tehingu, millega ta saavutas sama eesmärgi, mida peeti silmas lepinguga, millest taganeti (asendustehing), võib kahjustatud lepingupool kohustust rikkunud lepingupoolelt kahjuhüvitisena nõuda lepingujärgse hinna ja asendustehingust tuleneva hinna vahe tasumist. Nimetatud säte kohaldub analoogia alusel ka lepingu ülesütlemise korral (vt Riigikohtu 18. juuni 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-08, p 18)“ Eeltoodust tuleneb selgelt, et ka RKTKo praktika kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda asendustehinguga seoses kantud kulude hüvitamist. Samuti on RKTKo märkinud, et VÕS § 135 järgse nõude esitamisel ei oma tähendust, kas võlausaldaja on lepingust taganenud või selle üles öelnud. VÕS § 135 rakendub mõlemal juhul (vt nt RKTKo lahend nr 3-2-1-5-13; RKTKo lahend nr 3-2-137-09). Seega ei oma tähendust, kas kostja nõue kahju hüvitamiseks tuleneb lepingust taganemisest või selle ülesütlemisest.

2-14-7061 Kostja algatas 20.08.12 korraldusega uue riigihanke, mille eesmärgiks oli muuhulgas ka Lepingu järgsete tööde lõpetamine ning neis puuduste kõrvaldamine (s.o Lepingu eesmärgi saavutamine) (riigihanke viitenumber 136802, „Sillamäe Kultuurikeskuse hoone (Kesk 24) rekonstrueerimistööd“). 08.11.12 tunnistas kostja korraldusega nr 699-k riigihankes edukaks ühispakkujate Scandec Ehitus OÜ ja OÜ Zoroaster pakkumus summas 859 935,56 EUR. 28.11.12 allkirjastasid kostja ja Scandec Ehitus OÜ ning OÜ Zoroaster töövõtulepingu nr PTV/28112012 (edaspidi Asendusleping. Kostjal õigus nõuda asendustehingust tuleneva hinnavahe hüvitamist. Alljärgnevalt esitab kostja asendustehingust tuleneva hinnavahe nõude selgituse ja nõude suuruse arvutuskäigu. Töövõtja on Asenduslepinguga tellinud kolme liiki töid: 1) hageja poolt Lepingu alusel teostamata jäetud tööd; 2) tööd, mis tuli teostada hageja poolt teostatud töödes puuduste kõrvaldamiseks; 3) Lepinguga mitte kaetud tööd. Tulenevalt Asendustehingu iseloomust ning kooskõlas VÕS § 115 lg 1, § 127 ja § 135 lg 1 nõuab kostja hagejalt p-des 1) ja 2) märgitud kulude hüvitamist. S.o kulude, mis kostjal tuli kanda töödele, mis jäid hageja poolt teostamata, ning kulude, mis hageja oli teostanud puudustega, hüvitamist. Kahjunõude tabelis toodud hageja poolt puudustega teostatud ja Asenduslepingu alusel ümber tehtud tööd (markeeritud tabelis kollasega) moodustavad kokku 54 969,58 EUR (ilma KM-ta). Kahjunõude tabelis toodud muud tööd, s.o kollase või rohelisega markeerimata tööd, mida kostja Lepingu alusel ei täitnud ehkki need kuulusid Lepingu mahtu, on kokku 439 503,19 EUR (KM-ta) (Asenduslepingu järgne objekti kogumaksumus, millest on maha lahutatud puuduste kõrvaldamise tööde kulu ja tööde, mis ei olnud Lepinguga kaetud, kulu: 682 488,54 – 54 969, 58–188 015,77). Seega kokku on Asendustehingu tegemisest lähtuv ja hageja Lepingu rikkumisega põhjuslikus seoses olev kulu summas 494 472,77 EUR (ilma KM-ta). Eeltoodud nõuded vastavad ka aprillis 2012 teostatud Ekspertiisile. Ekspertiisiga on tuvastatud nii teostatud kui ka teostamata tööde maht, samuti puudusega teostatud tööd. Puudub vaidlus, et Ekspertiisi lähtematerjalid ja asjaolud vastavad tegelikkusele. Kokku on eksperdi hinnangul nõuetekohaselt teostatud töid maksumuses 7 449 197,20 krooni ehk 476 090,47 EUR (Ekspertiisi lk 5255 ja 56-57). Kokkuvõttes leidis ekspert, et rekonstrueerimistööd on lõpetamata, töödes esineb hulgalisi puudusi, mistõttu tuleb juba teostatud tööd ümber teha. Ehitamise käigus teostatud tehnilised dokumendid on puudustega. Puudu on kasutus- ja hooldusjuhendid, samuti on ebapiisav ehituspäevikute maht. Puuduste kõrvaldamise kulude osas märkis ekspert, et ehitushinnad on võrreldes Lepingu sõlmimise hetkega ca 30% tõusnud. Eeltoodust tulenevalt on kostja kahjunõude arvestus järgmine.

Kahju Kostja on hageja Lepingu rikkumisest tulenevat kahju selgitanud vastuhagi osas 2.2. Kahju sisu ja arvestuse põhimõtted sätestab VÕS § 127jj. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (nn diferentsihüpoteesi meetod). Eeltoodust tulenevalt kehtib kahju hüvitamise täielikkuse ehk totaalreparatsiooni põhimõte. Viimane tähendab, et võlgnik peab võlausaldajale hüvitama kõik kahjud, mis võlausaldajal on tekkinud võlgniku poolt kohustuste rikkumise või õigusvastse käitumise tõttu. Diferentsihüpoteesis tulenevalt võrreldakse kahju kindlakstegemiseks isiku varalist olukorda pärast kahju tekitanud sündmust hüpoteetilise olukorraga, mis oleks eksisteerinud juhul, kui kahju tekitanud sündmust (s.o kohustuse rikkumist) poleks toimunud.3 Käesoleval juhul väljendub kahju kostja poolt Lepingu eesmärgi saavutamiseks võrreldes Lepingus kokkulepitud hinnaga enam kantud kuludes summas on 257 956,77 EUR (ilma KM-ta) (1 002 510,27 – 744 553,50). Selline kahju arvestuskäik vastab VÕS § 127 lg 1 eesmärgile ja RKTKo praktikale (vt nt RKTKo lahend nr 3-2-1-110-13). )Vt P. Varul jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2006, Tallinn, § 127 komm 4.5, lk 440). Põhjuslik seos Rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Kostja nõutud kahju on kooskõlas ka VÕS § 127 lg 4 järgse regulatsiooniga, s.o kostjale tekkinud kahju on põhjuslikus seoses hageja poolt kostja ees kohustuste rikkumisega. RKTKo praktika kohaselt hinnatakse põhjuslikku seost conditio sine qua non teooria kohaselt. See tähendab, et kahju loetakse kohustuse rikkumisest põhjustatuks juhul, kui kohustuse rikkumiseta ei oleks kahju saabunud. Nii on RKTKo lahendis nr 3-2-1-45-08 märkinud põhjusliku seose kohta järgmist: „VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Nimetatud sätte mõtte kohaselt peab teo ja kahju vahel põhjusliku seose tuvastamisel lähtuma nn conditio sine qua non põhimõttest, mille kohaselt ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada nn elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Kui kahjulik tagajärg oleks saabunud ka ilma kostja väidetava teota, pole

2-14-7061 kostja tegu kahju põhjuseks (vt Riigikohtu 26. septembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-06, p 11). Põhjuslik seos ei pea VÕS § 127 lg 4 järgi olema alati vahetu, st tekkinud kahju ei pea igal juhul olema kohustuse rikkumise vahetu tagajärg. Põhjuslik seos on olemas juhul, kui ilma isikule etteheidetava teota ei oleks kahju tekkinud (vt Riigikohtu 7. detsembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-05, p 13).“ On vaieldamatu, et kostja ei oleks Asendustehingut sõlminud osas, mis puudutab hageja poolt Lepingu alusel puudustega tööde ümbertegemist ja Lepingu järgi tegemata jäänud töid, kui hageja oleks Lepingut nõuetekohaselt täitnud. Eeltoodust tulenevalt on selge, et kostjale kahju tekkimine on üheselt põhjuslikus seoses hageja poolt kohustuste rikkumisega. VÕS § 127 lg 2 järgne kaitsenormi eesmärk ja kahju ettenähtavus Kostja rikutud kohustuste eesmärk oli kirjeldatud kahju ärahoidmine ning kahju tekkimine oli kostjale ettenähtav. Lahendites nr 3-2-1-45-08, 3-2-1-37-08, 3-2-1-31-08, 3-2-1-37-09 (jt) on RKTKo selgelt märkinud, et VÕS § 135 järgne asendustehingust tulenev kahju hüvitamise nõue kuulub rahuldamisele. Seega on sellist liiki kahju ettenähtav ning hõlmatud kaitsenormi eesmärgiga. Töövõtja kohustus täita leping kohaselt peab otseselt ära hoidma sellise kahju, mis tellija kannab seoses töövõtja poolt kohustuste mittekohase täitmisega (puuduste kõrvaldamise kulu) ja asendustehingust tuleneva tööde lõpuleviimisega kantud kulu. Seega on kostja kahjunõue selgelt hõlmatud VÕS § 127 lg 2 regulatsiooniga. Selline kahju tekkimise võimalus oli hagejale ka ettenähtav. S.o kostja poolt nõutud kahju näol on tegu kõige tavapärasema töövõtja kohustuste rikkumisest tellijale tekkiva kahjuga. Selline kahju on ettenähtav ja kuulub hüvitamisele. Kommunaalkulude hüvitamise nõue Hageja on hagiavalduse p-s 2.1.3 tunnistanud ja selle üle puudub vaidlus, et hagejal on kostja ees kommunaalkulude hüvitamise kohustus summas 9 048,28 EUR. Kuivõrd kostja ei tunnista haginõuet, sh hageja nõuet Lepingu-järgse tasu osas, siis puudus juriidiliselt ka võimalus vastava nõude osas tasaarvestust teha 26.10.2011 taganemisavaldusega. Taganemisavalduses väljendatud tasaarveldamise tahe lähtus kostja eeldusest, et hageja jätkab Lepinguliste tööde teostamist, mis andnuks aluse ka hageja tasunõudele – kuivõrd aga hageja lepinguliste tööde teostamisele ei asunud ka pärast 26.10.2011 avalduse saamist, siis ei tekkinud hagejal ka tasunõuet, mille suhtes oleks kostja saanud tasaarvestust teostada. Seetõttu tuleb hagejal täiendavalt hüvitada kostjale ka kommunaalkulud summas 9 048, 28 EUR. Leppetrahvi nõue Lepingu p 12.3 kohaselt on pooled kokku leppinud hageja leppetrahvi tasumise kohustuses. 03.11.11 saatis kostja hagejale vastuse hageja 01.11.11 kirjale, milles teavitas, et kavatseb esitada leppetrahvinõude (vt lisa 17). 25.11.11 esitas kostja hagejale leppetrahvinõude 10% ulatuses Lepingu hinnast ehk 74 455,35 EUR (ilma KM-ta)(vt lisa 18). Vastavalt on leppetrahvi nõue esitatud tähtaegselt. VÕS § 161 lg 1 järgi võib kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata. Viivitusintresside tasumise nõue VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja (kostja) võlgniku (hageja) poolt rahalise kohustuse

VET Ehituse vastus vastuhagile VET Ehitus vastuhagi ei tunnista ja palub selle jätta rahuldamata, lähtudes järgmistest asjaoludest. Lepingu täitmine Hageja esitab vastuhagi alajaotuses (I) Olulisemad asjaolud ja pooltevahelised õigussuhted meelevaldse ja eksitava sündmuste rea, mis ei vasta lepingueelsete läbirääkimiste ja Lepingu täitmise asjaoludele. Hageja ja kostja kohustustele antakse hinnang, mis ei vasta hageja ja kostja tahteavaldustele Lepingu täitmise ajal. Hageja tugineb oma väidetes ehituskoosoleku protokollidele (valikuliselt 11 protokollile 70-st), jättes tähelepanuta muud ehitustööde käiku ja Lepingu täitmist kajastavad dokumendid. Lepingu järgi tuli Lepingu täitmist puudutavad olulised teated esitada teisele poole kirjalikult. Hagejal oli Lepingu punkti 5.1.4 järgi kohustus viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul alates vastavate asjaolude ilmnemisest informeerida kostjat asjaoludest, mis võivad takistada ehitustööde lepingukohast teostamist. Lepingu p 17.2 sätestas teadete edastamise korra, mille kohaselt tuli esitada kõik pooltevahelised teated, seoses Lepingu täitmisega teisele poolele kirjalikult Lepingus näidatud aadressil või muul aadressil, mida üks pool on teisele poolele teatvaks teinud. Hageja ei ole enne 2011. aasta oktoobrit kordagi esitanud kostjale teadet seoses Lepingu tähtaegade rikkumisega või tööde peatamisega või kavatsusega lõpetada Leping ennetähtaegselt. Projekteerimise kohustus Hageja asub vastuse punktis 1 seisukohale, et projektdokumentatsiooni täiendamise vajadusest lähtuv risk lasus kostjal. Selline seisukoht ei vasta lepingueelsetel läbirääkimistel e. hankemenetluses avaldatule, hageja ja kostja kokkulepetele ning Lepingu täitmise asjaoludele. VÕS § 14 lg 1 ja lg 2 sätestavad lepingueelseid läbirääkimisi pidavatele või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistavatele isikutele kohustuse teatada teisele poolele kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi ning andmete esitamisel peavad need olema tõesed. Ehitusprojekt on kahtlemata asjaolu, mille vastu on ehitustöövõtjal oluline huvi. Hageja teavitas hankedokumentide tehnilise kirjelduse punktis 3.1, et tööd tuleb teha Henri Projekt OÜ poolt koostatud projekti, töö nr 349-08 järgi. Tööde mahtu kuulus vaid vajadusel tööjooniste koostamine. Hankedokumentides teavitati kostjat, et kui projektid ei ole kooskõlas kehtivate normide või seadustega, siis tekib vajadus ümberprojekteerimiseks. Samuti tekib vajadus

2-14-7061 muudatustööde projektlahenduste ja tööjooniste koostamiseks. Kostja sai pakkumist tehes arvestada ainult hankedokumentide tehnilise kirjelduse punktis 3.2 toodud täpsustuste ja täiendustega ning lepingu projektis toodud kohustustega. Hageja oli hankemenetluse ajal teadlik projektivigadest, kuid ei teavitanud kostjat oluliselt puudulikust projektist. Projekti puuduste ulatus ilmnes alles ehitustööde käigus, mistõttu tuli muuta lepingujärgseid töid sellises mahus, mis tingisid Lepingu muutmise. Hageja tunnistas Lepingu muutmise põhjendustes (vt Sillamäe Linnavolikogu otsus 28.10.2010 nr 39, hagiavalduse lisa nr 19): “Tööde käigus selgus, et projektdokumentatsioon on mitmes osas puudulik ning selleks, et tagada projektiga võetud lõppeesmärki, milleks on funktsionaalselt töötav kultuurikeskus, tuleb teha projekti muudatusi ning sellest tulenevaid ehitustööde muudatusi. Täiendav projektdokumentatsioon lahendab puudulikult teostatud ehitusosa ja eriosad.” Samuti tunnistatakse, et hankedokumentide kohaselt oli töövõtjal kohustus koostada ise omal kulul vaid tööjoonised ning projektide koostamine ei olnud töövõtja (kostja) riskiks: “Ka tuleb arvestada asjaolu, et ehitusprojekti on koostanud kolmas isik, st hankelepingu täitja projekteerimises ei osalenud ja seetõttu ei ole õige panna ehitajat kandma kulusid, mis on seotud projekti võimalike muudatuste või vigadega.” Lepingu täitmise käigus leppisid hageja ja kostja kokku puuduvate projektide koostamise lisatööna ning vormistasid selle 25.02.2011 kokkuleppega. Ekspertiisiaktis on tuvastatud: “Täiendavad projekteerimistööd on teostatud vastavalt Tellija ja Töövõtja vahel sõlmitud kirjalikule kokkuleppele 25.02.2011.a. Lisatöödena tellitud projekti osad on Tellija digitaalselt ja paberkandjal üle antud, seega võib lugeda projekteerimistööd teostatuks ühesaja kahekümne kaheksa tuhande kolmesaja (128300) maksumuses, millele lisandub käibemaks.”. Eelnevatest punktidest tulenevalt on hageja ja kostja tõlgendanud lepingueelseid läbirääkimisi ja Lepingut selliselt, et kostjal ei lasunud projektdokumentatsiooni täiendamise vajadusest lähtuvat riski. Põhiprojekti hilisem muutmine ja täiendamine kinnitab, et projektil esinesid algusest peale vead ja olulised puudused. Seega oli ehitustööde täitmise viibimine seotud hageja kohustuste täitmata jätmisega – hankemenetluse korraldamine teadlikult puuduliku projektiga, mis tingis uute projektide koostamise ja täiendavad ehitustööd, mis kinnitati alles 2010. aasta oktoobris ning lepingumuudatus vormistati 25.01.2011. Samuti sõltusid ehitustööd algusest peale hageja poolt antavatest juhistest. Juhiste andmisega ja kostja ettepanekute kooskõlastamise pidev viivitamine ei võimaldanud Kostjal normaalse töörütmiga töötada (vt hagiavalduse punkt 2.2.4). Tähtajad Lepingueelsete läbirääkimiste, hankemenetluse käigus teavitas hageja ehitustööde algusajaks 01.09.2009 ja lõppkuupäevaks 30.11.2011. Seega oli Lepingu täitmise tähtaeg 26 kuud. Kokkulepitud ajal, e. 01.09.2009 ehitustöödega alustada ei olnud võimalik. Hageja väljastas korralduse Lepingu sõlmimise kohta alles 14.01.2010 ning sõlmis Lepingu 25.01.2010, so ligi 5 kuud hiljem. Korraldusest ilmneb, et Hageja ei soovinud Lepingut sõlmida enne ehitustööde finantseerimise otsuse saamist. EAS juhatus tegi otsuse 31.12.2009. Hageja ei teavitanud Kostjat, et Leping sõlmitakse alles pärast ehitustööde finantseerimise otsuse saamist. Kostja kavandas Lepingu täitmise 26 kuu peale, tööde algusega 01.09.2009 ning esitas sellele vastava ajagraafiku. Lepingu allkirjastamisel mingit uut ehitustööde ajagraafikut ei koostatud. Seega toimus töö olemasoleva ajagraafiku järgi, arvestades tööde algusega 25.01.2010.

2-14-7061 Eelnevast tulenevalt ei puuduta 17.02.2010, 28.04.2010, 05.05.2010 ja 12.05.2010 ehitustööde koosoleku protokollide märkused kostja mahajäämust ehitustööde ajagraafikust, vaid asjaolu, et olemasolev ajagraafik oli nihkes 5 kuud. Hageja esitab punktis 4 eksliku ja pahatahtliku väite, et “Koheselt Lepingu sõlmimise järgselt hakkasid ilmnema märgid. et hageja hakkab jääma ehitustööde ajagraafikust maha ning et töö teostamisel esinevad probleemid.” Hageja väidab vastuhagi punktis 16, et kostja on korduvalt õigusvastaselt peatanud ehitustööd. Hageja on seejuures tuginenud 10.11.2010 ja 17.11.2010 dateeritud ehituskoosolekute protokollidele nr 32 ja 33 (vastuse punktid 9 ja 10). Hageja väide ei vasta Lepingu täitmise asjaoludele ega protokollide nr 32 ja 33 sisule. Ehitustööd objektil ei olnud peatatud. Ehitustööde toimumist tõendavad ehitustööde päeviku kanded, mis on töövõtja (kostja) ja omanikujärelevalve poolt allkirjadega kinnitatud. Ehitustööde päeviku väljavõtetest perioodil 01.11.2010 - 26.11.2010 nähtub, et tööd objektil toimusid, ära on näidatud, millised tööd toimusid ja kui palju töötajaid oli objektil. Ehitusseaduse (EhS) § 31 lg 2 sätestab ehitamise tehniliste dokumentidena muuhulgas töökoosolekute protokollid ja ehitustööde päeviku. EhS § 31 lg 3 järgi kehtestab eri liiki ehitiste ehitamise tehnilistele dokumentidele esitatavad nõuded majandus- ja kommunikatsiooniminister. Majandusja kommunikatsiooniministeeriumi 27.12.2002 määrus nr 71 “Eri liiki ehitiste ehitamise tehnilistele dokumentidele esitatavad nõuded” (edaspidi Määrus nr 71) eristab ehitustööde päevikule ja töökoosolekute protokollidele kehtestatavad nõuded. Määruse nr 71 § 4 lõike 1 järgi “Ehitustööde päevikus dokumenteeritakse kronoloogilises järjekorras nii ehitustööd kui ka ehitises kasutatud ehitusmaterjalid ja -tooted ning muu ehitist oluliselt mõjutav töö, nagu näiteks ehitise geodeetiline mahamärkimine ning mulla- ja vaiatööd.” Määruse nr 71 § 4 lg 3 järgi kantakse ehitustööde päevikusse muuhulgas konkreetsetel töödel rakendatud töötajad ja kasutatud seadmed, teostamisel olevate tööde katkestamine ja selle põhjus, katkestatud tööde jätkamine jms ehitustöid iseloomustav teave. Määruse nr 71 § 6 lg 2 kohaselt “Ehitusplatsi töökoosoleku protokollis fikseeritakse ehitustöödega seonduvad probleemid ja nende võimalikud lahendused.” Seega on ehitusobjektil tööde toimumise algseks dokumendiks ehitustööde päevik. Ehitustööde päeviku novembrikuu väljavõtte järgi (päeviku lehed 30, 31, 32, 33) ei ole ehitustöid katkestatud. Igal päeval olid objektil töötajad ning teostati põrandate restaureerimist, lagede ja seinte aluspinna ettevalmistamist ja värvimist, uste paigaldust I ja II korrusel. Alltöövõtja teostas santehnilisi ja ventilatsioonitöid. Hageja on esitanud kohtule tõenditena ehituskoosolekute protokollide allkirjastamata failid. Kõik ehituskoosolekute protokollid olid kostja poolt allkirjastatud ning koos ehitusdokumentatsiooniga hagejale esitatud. Kostja palub jätta allkirjastamata ehituskoosolekute protokollid tõenditena arvestamata. Lepingust taganemise alusetus Hageja ja kostja vahel on vaidlus Lepingu lõpetamise aluse üle. Kostja selgitas Lepingust taganemise alusetust põhihagi hagiavalduses ja jääb selle juurde. Kostja soovib siinjuures juhtida täiendavalt tähelepanu järgnevale. Hageja väited, et kostja oli 2011.a. oktoobris ehitustööd peatanud ning kostja ei soovinud lepingu nõuetekohast täitmist jätkata on absoluutselt alusetud. Kostja teostas ehitustöid objektil pidevalt, ning jätkas neid ka pärast Lepingu lõpetamist. Kostja selgitas seda hagiavalduse punktis 2.4.2 ja arvamuses kostja vastusele. Tööde teostamine ilmneb 05.10.2011 ehituskoosoleku protokollist (vt

2-14-7061 hagiavalduse lisa 31) ja ehitustööde päeviku väljavõtetest (vt lisa 4). Ehitustööde päeviku allkirjastatud eksemplarid on kostja poolt üle antud hagejale koos ehitusdokumentatsiooniga. Tööde üleandmise käigus tegi kostja ehitustöid kuni 23. novembrini 2011 (vt hagiavalduse punkt 2.4.2). Hageja väidab, et Lepingu tähtaeg oli oluliseks lepingurikkumiseks. Kostja arvates ei olnud Lepingu tähtaeg hagejale oluline lepingutingimus, arvestades hageja edasist käitumist. Sillamäe Linnavalitsus jätkas pooleli olevate ehitustöödega rohkem kui aasta pärast Lepingu lõpetamist. Sillamäe Linnavalitsus sõlmis poolelijäänud ehitustööde jätkamiseks uue ehitustööde töövõtulepingu 28.11.2012 (vt vastuhagi lisa 20). Tööde teostamise tähtaeg oli töövõtulepingu nr PTV/28112012 punkt 6.2 järgi 150 päeva, so tööde üleandmise päev pidi olema 27.04.2013. Tegelikult selle tähtaja jooksul töid ei lõpetatud ning tööde üleandmine toimus alles 12.06.2013, so 45 päeva hiljem (vt lisa 5). Hageja käitus sarnases olukorras erinevalt, lubades lõpetada ehitustööd pärast lepingu tähtaja möödumist. Vastuhagi punktis 35 hageja möönab, et tema 26.10.2011 avaldust võib käsitleda ülesütlemise avaldusena (hageja eksib vastuhagis taganemisavalduse kirja kuupäevaga). Hageja ei võimaldanud kostjal lepingu täitmist mõistliku täiendava tähtaja jooksul. 26.10.2011 taganemisavaldusega anti täiendav tähtaeg kuni 01.11.2011, so neli päeva. Kostja on seisukohal, et hageja käitumine Lepingu lõpetamisel oli pahatahtlik. Hageja taganes lepingust alusetult, esitades formaalseid ja põhjendamata nõudeid. Kostja on arvamusel, et hageja valis tahtlikult enne Lepingust tulenevate ehitustööde lõpetamist oma kohustustest loobumise ja kostjalt võimalikult suure rahasumma väljanõudmise tee. Hageja esitas 2011.a. novembris alusetu ehitusaegse garantii väljamakse nõude maksimaalses summas 77 536 eurot, põhjendamata leppetrahvi nõude maksimaalses summas 89 346,40 eurot ning jättis tasumata kostja arved teostatud tööde eest. Kahju hüvitamise nõue Hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude summas 257 956,77 EUR. Hageja on jaotanud ehitustööde jätkamisest tulenevad kulud kolmeks osaks 1) Lepingu alusel teostamata jäänud tööde lõpetamine, 2) väidetavalt puudustega tööde puuduste kõrvaldamine, 3) Lepinguga mitte kaetud tööd e. hageja poolt uue lepingu sõlmimisega täiendavalt tellitud tööd. Hageja nõuab kostjalt esimese kahe tööliigiga seotud kulude hüvitamist kahjuhüvitisena. Kostja arvates on vastuhagis esitatud asjaoludel kahjunõue alusetu, kuna hagejal puudus alus Lepingust taganemiseks. Kostja ei ole Lepingut oluliselt rikkunud, mis andnuks aluse ehitustööde lepingust taganemiseks ning asendustehingust tuleneva kahju hüvitamise nõudmiseks. Kahju liigitamisest ilmneb, et hageja ei ole pidanud töid ümber tegema nende kõlbmatuse tõttu, vaid on jätkanud Lepingu ennetähtaegse lõpetamise tõttu pooleli jäänud töid. Lisaks on tellitud uusi töid, mida kostjaga sõlmitud Lepingus ei olnud. Eeltoodust tuleneb, et ei ole toimunud asendustehingut VÕS § 135 tähenduses, vaid hageja on jätkanud kostja poolt teostatud töid uue lähteülesande alusel. Kostja leiab, et väidetava kahju suurus ei ole tõendatud ja seega puudub alus vastuhagis toodud kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Kuna hageja ei ole tõendanud kahju, ei ole kostjal võimalus kontrollida hageja esitatud kahju suuruse arvutuskäiku. Seetõttu esitab kostja kahju hüvitamise nõuet puudutavad seisukohti, puudutamata konkreetseid arve. Hageja on kahju suuruse arvestusest välja jätnud asjaolu, mis vähendab kahju suurust. Kostjale teadaolevalt finantseeriti Sillamäe Kultuurikeskuse rekonstrueerimist Ettevõtluse Arendamise Sih26

2-14-7061 tasutuse (EAS) poolt Kohalike teenuste arendamise meetme vahenditest (andmed avalikult saadavad EAS kodulehel1). Toetuse andmetest ilmneb, et Sillamäe Kultuurikeskuse hoone (Kesk tn 24) rekonstrueerimise projekti maksumuseks on 1 239 990,45 ning toetuse summa on 1 041 591,98 eurot. Hageja omafinantseeringu suurus on 16% projekti maksumusest ja 84% on EAS toetus. Eeltoodust tulenevalt puudub hagejal kahju hüvitamise nõude esitamise õigus osas, mis ei ole tema kahju. Vastuhagi punktis 52 hageja eksib algsummadega, kontrollimata neid ja viitamata nende aluseks olevatele tõenditele. Kostja juhib tähelepanu, et hageja ei ole kostjale tasunud Lepingu täitmise eest 508 037,50 EUR (km-ta). Kostja on küll sellise maksumuse eest tööd teinud, kuid hageja on jätnud tasumata 34 078,89 EUR (km-ta). Tegelikult on hageja poolt Lepingu täitmise eest kostjale tasutud summa 473 958,61 EUR (ilma km-ta) (vt põhihagis kostja vastuse lisa nr 11, Ehitustööde vastuvõtu akt 20 veerg kokku akteeritud, maksumus kokku, rida maksumus kokku summa 7 415 840 EEK; sama vt põhihagi hagiavalduse lisa 14, ehitustööde vastuvõtuakt nr 21 veerg akteeritud eelnevalt, maksumus kokku, rida maksumus kokku 7 415 840,84 EEK). Vastuhagis on jäetud tähelepanuta, et ekspertiisiaktis on teostatud tööde maksumuseks näidatud 476 090,47 EUR, kuid seejuures ei kajastu seal kõik teostatud tööd. Kostja selgitas kajastamata töid põhihagi arvamuses kostja vastusele (punkt 1.4) ja jääb selle juurde. Tulenevalt eeltoodust on väär kogu punktis 52 toodud kahjuarvutus. Kommunaalkulude hüvitamise nõue Hageja on esitanud kommunaalkulude hüvitamise nõude tuginedes seisukohale, et kostjal puudub õigus saada tasu teostatud, kuid hageja poolt tasumata tööde eest. Kostja ei nõustu selle seisukohaga. Hageja ja kostja on kokku leppinud kommunaalkulude tasaarvestuses ning see kokkulepe on kehtiv. Eelnevast tulenevalt on hageja kommunaalkulude hüvitamise nõue vastuhagis alusetu. Leppetrahvi nõue Hageja esitas vastuhagi punktis 62 leppetrahvi nõude 10% lepingu hinnast summas 74455,35 eurot. Hageja tugineb leppetrahvi nõude esitamisel Lepingu punktile 12.3 ja hageja 25.11.11 kirjale nr 7-2.6/180. Kostja ei nõustu hageja põhjendamatu nõudega. Hageja ei ole vastuhagis, samuti 25.11.11 kirjas leppetrahvi esitamise alust ja selle suurust põhjendanud, vaid on esitanud leppetrahvi maksimaalses võimalikus suuruses. Lepingu punktis 12.33 on sätestatud leppetrahvi nõude tingimused, sh selle suuruse arvutamise viis. Lepingu punktist 12.3 ei tulene hageja õigust esitada abstraktne leppetrahvi nõue 10% Lepingu hinnast. Seega on leppetrahvi nõue täiesti põhjendamata. Hageja 25.11.11 kirjas esitatud leppetrahvi nõue 89 346,4 eurot ei vasta Lepingule ega Lepingu täitmise asjaoludele. Hageja ei ole Lepingu täitmise ajal kordagi leppetrahvi nõuet esitanud. Lepingu ennetähtaegse lõpetamise tõttu ei ole leppetrahv Lepingu tähtaja ületamise eest kohaldatav. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Hageja esitab leppetrahvi nõude lisaks kahju hüvitamise nõudele ning taotleb nende samaaegset väljamõistmist. Hageja põhinõue on 341 430,40 eurot, mis on saadud kahju hüvitamise nõude, leppetrahvi nõude ja kommunaalkulude hüvitamise nõude liitmise teel (257956,77+74455,35+9048,28=341 430,40). VÕS § 161 lg 2 tulenevalt ei saa liita kahju hüvitamise nõuet ja leppetrahvi nõuet. VÕS § 161 lg 2 järgi, kui kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei katnud. Sama on selgitatud Riigikohtu lahendis 3-2-1-64-11 “Leppetrahvi nõude olemasolu korral

25.jaanuaril 2010. a sõlmisid VET Ehitus ja Sillamäe ehitustööde töövõtulepingu nr 19-01-10 (edaspidi Leping, tl 9-14) Sillamäe Kultuurikeskuse hoone rekonstrueerimistöödeks. Lepingu objektiks oli Sillamäe Kultuurikeskuse hoone rekonstrueerimistööd. Ehitustööde ese ja maht oli määratud Lepingu ja hankedokumentidega. Lepingu järgi oli ehitustööde tegemise tähtajaks 30.11.2011. Hankedokumentide lisa 2 tehnilise kirjelduse p 2.2.1 (tl 60 pöördel) kohaselt, kui tööde tegemisel koostab töövõtja täienduseks projektidele tööjooniseid, tööde tehnoloogilisi kirjeldusi jms., siis neid töid täiendavalt ei tasustata. P 3.1 kohaselt on töövõtja kohustuseks teavitada tellijat projekti kõigist vastuoludest ja puudujääkidest, samuti kohustub töövõtja tegema täiendava tasuta ümberprojekteerimised Lepingu järgi tuli ehitusööd teostada Henri Projekt OÜ poolt koostatud projekti “Ida-Virumaa, Sillamäe linn, Sillamäe Kultuurikeskuse renoveerimine”, töö nr 349-08 alusel. VET Ehitus on hagiavalduses ja hilisemas menetluses väitnud, et ehituse venimise põhjustas teadlikult puudulikult koostatud projekt, mis tingis uute projektide koostamist ja hulgaliselt lisatöid, samuti ka Sillamäe juhiste puudumine, mis ei võimaldanud VET Ehitusel normaalse rütmiga töötada (hagiavalduse p 2.2.6 – I kd lk 4 pöördel). Kohus VET Ehituse selle väitega ei nõustu. VET Ehitusel kui töövõtjal oli kohustus informeerida Sillamäed kui tellijat viivitamata kõigist asjaoludest ja takistustest, mis töövõtja tööd takistavad ja ei võimalda tal lepinguga võetud kohustusi täita. Ehituse käiku kajastavad ehitusel igal nädalal toimunud töökoosolekud, mille toimumise korda ja protokollimise käiku on oma seletustes kirjeldanud tunnistaja Aivo Raud (III kd, tl 80). Tsiviilasja toimikus olevatest töökoosolekute protokollidest ei nähtu, et VET Ehitus oleks lepingu kehtivuse ajal juhtinud Sillamäe tähelepanu projektivigadele ega väitnud, et projektivead takistavad tal ehitustööde valmimistähtaega täitmast. Ka ei taotlenud VET Ehitus Sillamäelt lepingu muutmist ehituse valmimistähtaegade osas.

3.novembri 2011. a kirjas nr 7-2.5/281 (II kd, tl 166) esitas Sillamäe seisukoha VET Ehituse 31. oktoobri 2011. a kirja osas, milles teatab, et Sillamäe on 26. oktoobri 2011. a kirjas lepingust taganenud VÕS § 647 lg 3 alusel ja mitte lepingut üles öelnud, nagu väidab VET Ehitus. Poolte vahel on vaidlus lepingust taganemise põhjendatuses ja õiguspärasuses. Kohus nõustub Sillamäe asjaolude käsitluse ja õiguslike põhjendustega ning on seisukohal, et Sillamäe on lepingust taganenud õiguspäraselt. VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. VÕS § 116 lg 2 p 4 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui kohustuse rikkumine annab kahjustatud poolele põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi. VÕS §-st 647 lg 1 tulenevalt loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Leping nägi ette tööde lõpetamise tähtpäevaks 30. novembri 2011. a. 6. oktoobri 2011. a esitatud kalendergraafikus taotles VET Ehitus tööde lõpptähtaja pikendamist vähemalt kolme kuu võrra taotlemata samas lepingutähtaja muutmist. Poolte vahel on vaidlus selles, kas Sillamäe 26. oktoobri 2014. a avalduse puhul oli tegemist taganemis- või ülesütlemisavaldusega. Kohus nõustub Sillamäega selles, et antud juhul ei ole sel sisulist tähtsust, kas tegemist oli lepingust taganemise või ülesütlemisena, kuna antud juhul ei ole nõudeks VET Ehituse poolt tehtu tagastamine, vaid selle väärtuse hüvitamine VÕS § 189 lg 2 kohaselt. Kuna kohus peab Sillamäe poolt lepingust taganemist põhjendatuks, ei analüüsi ta VET Ehituse nõudeid seoses töötajate koondamisega, ehitusmaterjalide kasutuskõlbmatusega tekkinud kahjuga ja ennetähtaegse ülesütlemise tõttu saamata jäänud tuluga. Ehitustööde peatamise keeld Lepingu p 4.1.10 kohaselt ei võinud VET Ehitus ehitustöid peatada ka juhul, kui poolte vahel on vaidlusi ehitustööde kvaliteedi, mahu, teostuse või muudatuste osas. Seega on VET Ehituse 19.

2-14-7061 Sillamäe kahjunõue Sillamäe tellis asenduslepinguga kolme liiki töid: 1) VET Ehituse poolt lepingu alusel tegemata töid, 2) töid VET Ehituse poolt tehtud töödes puuduste kõrvaldamiseks ja 3) lepinguga katmata töid. Sillamäe esitatud nõude sisuks on tegemata tööd ja tehtud töödes puuduste kõrvaldamiseks tellitud tööd. VÕS § 115 lg 1 ja VÕS § 135 lg 1 kohaselt kui kahjustatud lepingupool (Sillamäe) tegi pärast lepingust taganemist mõistliku aja jooksul ja mõistlikult viisil tehingu, millega ta saavutas sama eesmärgi, mida peeti silmas lepinguga, millest taganeti, võib kahjustatud lepingupool kohustust rikkunud lepingupoolelt kahjuhüvitisena nõuda lepingujärgse hinna ja asendustehingust tuleneva hinna vahe tasumist. Seoses VET Ehituse 13. juuni 2014. a seisukohtade p-ga 4.5 7. juuli 2014. a täiendavates seisukohtades (III kd, tl 42-47) parandas Sillamäe vastuhagis esitatud kahjunõude arvutust. VET Ehitus väidab, et Sillamäe ei ole talle lepingu järgi tasunud mitte 508 037,50 eurot (ilma käibemaksuta), vaid 473 958,61 eurot. Selle väite võtab Sillamäe õigeks, viidates, et 508 037,50 euro võttis ta VET Ehituse hagiavalduse p-st 3.2.4.2, milles VET väitis, et lepingu ülesütlemise ajaks oli VET Ehitusele tehtud tööde eest tasutud 508 037 eurot ilma käibemaksuta. Seega ei ole poolte vahel ei ole vaidlust selles, et lepingu järgi on Sillamäe VET Ehitusele tasunud 473 958,61 eurot (ilma käibemaksuta). Eeltoodust lähtudes on Sillamäe kahjunõue järgmine. Lepingu ja selle täienduste alusel oli lepingu eesmärgi saavutamiseks kokku lepitud tööde hind 11 649 730,75 krooni ehk 744 553,50 eurot (käibemaksuta), millest Sillamäe on VET Ehitusele tasunud 473 958,61 eurot (käibemaksuta). Sillamäe poolt lepingu eesmärgi saavutamiseks tegelikult kantud kulu on aga 968 431,38 eurot (käibemaksuta), mis koosneb VET Ehitusele tööde eest makstust 473 958,61 eurost (käibemaksuta), millele lisandub VET Ehituse puudustega tehtud töödes puuduste kõrvaldamisele kantud kulu 54 969,58 eurot (käibemaksuta) ja kulu, mida kostja kandis selliste tööde, mis hagejal lepingu alusel tegemata jäid, lõpuleviimiseks summas 439 503,19 eurot (käibemaksuta). Kahju võrdub algse Lepingu alusel kokkulepitud Lepingu eesmärgi saavutamiseks kostja poolt kandmisele kuulunud kulu summas 744 553,50 eurot (käibemaksuta) ja tegelikult kantud kulu summas 968 431,38 euro vahest, s.o lisakulust, mis Sillamäe pidi tegelikkuses rohkem kandma Lepingu eesmärgi saavutamiseks. Selliseks kahjuks on 223 877,88 eurot (ilma KM-ta) (968 431,38 – 744 553,50). Eelnevat arvestades kujuneb vastuhagi põhinõude summaks 307 381,51 eurot.

Leppetrahv Sillamäe leppetrahvi arvestuse aluseks olevad asjaolud on üksikasjalikult esitatud 25.10.2011 kirjas, mille VET Ehitus on esitanud hagiavalduse lisas 8. Lepingu p 12.3 kohaselt on tellijal õigus nõuda leppetrahvi 0,05% Lepingu hinnast iga Ehitustööde kalendergraafikus toodud tähtajaga viivitatud päeva eest. 25.10.2011.a kirjast nähtub VET viivitus Lepingujärgsete tööde tegemisel järgmiselt: • Siseviimistlus – tööde lõpetamise tähtaeg kalendergraafiku järgi 2010. a oktoobris • Siseuksed ja aknad – tööde lõpetamise tähtaeg graafiku järgi 2010. a oktoobris • Tõstukite paigaldus – tööde lõpetamise tähtaeg graafiku järgi 2010. a augustis • Saali, rõdu ja lodžade parkettpõrand – tööde lõpetamise tähtaeg graafiku järgi 2010 oktoobris • Laemaalingute restaureerimine – tööde lõpetamise tähtaeg graafiku järgi 2010. a juunis Arvestades, et Lepingu p 12.3 kohaselt on tellijal õigus nõuda leppetrahvi 0,05% kogu Lepingu hinnast 744 553,50 eurot (ilma käibemaksuta) ja seda iga ehitustööde kalendergraafikus toodud tähtajaga viivitatud päeva eest, kuulub väljamõistmisele leppiga viivitatud kalendripäeva eest iga eelnimetatud ehitustöö osas tasumisele leppetrahv 372,28 eurot viivitatud ehitustöö kohta. Arvestades, et vähemalt viie eelpool nimetatud ehitustööde grupi osas oli viivitus 25.10.2011 kirja esitamise hetkeks vähemalt aasta ehk 365 kalendripäeva, oli Sillamäe iga eelnimetatud ehitustöö osas õigustatud nõudma 135 881 eurot leppetrahvi ning vastavalt ehitustöö viivituse tõttu aasta võrra leppetrahvi summas 679 405 eurot. Seega on Sillamäe leppetrahvinõue esitatud õiguspäraselt, pidades silmas lepingu punktist 12.3 tulenevat 10%-st piirangut Lepingu hinnast ning leppetrahvi arvestuse aluseks olevad asjaolud pidid VET-le olema selged ja arusaadavad vähemalt alates 25.10.2011 kirjast. VET Ehituse 13.06.2014 seisukohtade p-s 6.3 esitatud väide, et lepingu ennetähtaegse lõpetamise tõttu ei ole leppetrahv Lepingu tähtaja ületamise eest kohaldatav, on põhjendamatu. Võlaõiguslikke õiguskaitsevahendeid, sh lepingu lõpetamist ja leppetrahvinõuet on õigus kumulatiivselt rakendada niivõrd, kuivõrd need üksteist ei välista.

Muud › Muud hagiasjad

Lahendi andmed

Lahendi tekst

KOHTUOTSUS

RESOLUTSIOON

EDASIKAEBAMISE KORD

Sarnased lahendid

ASJAOLUD

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

MENETLUSKULUD