Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ülle Jänes, Mare Merimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
19.12.2013, Tallinn
Tsiviilasja number
2-11-24421
Tsiviilasi
A P i hagi Veeru tn 6 Korteriühistu (KÜ) vastu 16.04.2011 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1595 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03.04.2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A P i apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant/hageja A P (isikukood XXXXX, elukoht XXXXXXXXX), esindaja Marko Tali Vastustaja/kostja Veeru tn 6 KÜ (registrikood 80133620, aukoht Veeru 6, Maardu), esindaja Aleksei Smelov
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 03.04.2013 otsus tühistada.
2.Teha asja uus otsus, millega hagi rahuldada ja tuvastada 16.04.2011 üldkoosolekul vastuvõetud KÜ Veeru tn 6 põhikirja uue redaktsiooni kinnitamise otsuse tühisus.
Menetluskulud maakohtus ja apellatsioonimenetluses jätta kostja kanda.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Selgitused
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Menetluse käik
1.25.05.2011 esitasid A P ja A A Harju Maakohtule Veeru tn 6 KÜ (kostja) vastu hagi, milles taotlesid kostja 16.04.2011 üldkoosoleku päevakorra punkti nr 1 (korteriühistu põhikirja muudatuste kinnitamine) otsuse tühisuse tuvastamist, samal üldkoosolekul kinnitatud korteriühistu põhikirja õigustühiseks tunnistamist ja juhatuse liikmete poolt tekitatud kahju hüvitamist. Hagejate nõue juhatuse liikmete poolt tekitatud kahju hüvitamiseks eraldati maakohtus 13.06.2011 määrusega iseseisvasse menetlusse. 29.11.2011 esitatud hagi täpsustuses palusid hagejad tunnistada kostja väidetavalt 16.04.2011 läbiviidud üldkoosoleku õigustühiseks või alternatiivse nõudena tuvastada üldkoosoleku otsuse tühisus. 03.12.2012 määrusega (t II kd lk 131) jättis maakohus hagi läbi vaatamata, kuid taastas menetluse A P i (hageja) taotluse alusel ja tema osas (t II kd lk 146 – 147).
27.02.2013 kohtuistungil leppisid pooled kokku, et ei vaidle üldkoosoleku kokku kutsumise korra ja koosoleku toimumise üle, vaid ainult kostja 16.04.2011 üldkoosoleku päevakorra punkti nr 1 üle (KÜ põhikirja muudatuste kinnitamise üle) (t II kd lk 170 pöördel). Hageja I taotles vastava üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist või tühisuse tuvastamist.
Asjaolud ja hageja nõue
3.Hagiavalduse kohaselt on hageja korteriomandi omanikuna kostja liige. Hageja vaidlustab 16.04.2011 toimunud KÜ üldkoosoleku protokollis märgitud päevakorrapunkti nr 1 (korteriühistu põhikirja muudatuste kinnitamine) seaduslikkust.
Hagejale on jäänud arusaamatuks, kuidas oli võimalik arutada erakorralisel üldkoosolekul nii olulist päevakorrapunkti kui KÜ põhikirja muutmine, mis eeldab eelinformatsiooni jagamist KÜ liikmetele ja vastavasisulist ettevalmistustööd koosoleku organiseerijate poolt. Põhikirja muutmise ettepanekute osas oma seisukoha kujundamiseks tuleb ühistu liikmetele anda mõistlik aeg. Põhikirja muudatuse ettepanekute esitamine alles üldkoosolekul ei taga liikmetele võimalust kujundada muutmise osas kaalutletud ja läbimõeldud seisukohti.
Kostja 16.04.2011 üldkoosoleku otsus on ebaseaduslik. Vastuvõetud kostja põhikiri näiteks punktid 1.4.13 (edendada osalejate osalemist elukestvas õppeprotsessis), 1.4.14 (propageerida humaansete väärtuste levikut), 1.4.15 (lahendada diskrimineerimisega seotud probleeme), 1.4.16 (osutada psühholoogilist, juriidilist ning materiaalset tuge
abivajajatele), 1.4.17 (pakkuda KOV-le vajalikke teenuseid) – on vastuolus korteriühistuseaduses (KÜS-s) sätestatud korteriühistu eesmärkidega, aga ka mittetulundusühingute seaduse (MTÜS), tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS), põhiseaduse (PS), võlaõigusseaduse (VÕS) ja asjaõigusseaduse (AÕS) sätetega. KÜS määratleb konkreetselt korteriühistu tegevuse eesmärgid ning eesmärkide laiendamine on vastuolus KÜ tegutsemise põhimõtetega. Hageja seisukohta toetab Eesti Korteriühistute Liidu 24.10.2011 õiguslik arvamus.
Täiendavalt soovis hageja juhtida tähelepanu 16.04.2011 kinnitatud põhikirja punktile 9.3.3 („Vajadusel kaasama kõrvalisi isikuid (spetsialiste) või juhatuse liikmeid või majaelanikke valeinformatsiooni ümberlükkamiseks ning edastama õige ja põhjendatud informatsiooni kõigile ühistu liikmetele. Spetsialistide, juhatuse liikmete ja majaelanike palkamise kulu määraga 20 EUR/tund peavad solidaarselt kandma need majaelanikud, kes osalesid valeinformatsiooni ja mitteõiguspäraste põhikirja nõuetega vastuolus olevate dokumentide.“ Selle punkti alusel on hageja saanud karistada trahviga vastavalt 13.11.2011 arvele summas 167.50 eurot (selgituseks märgitud KÜ põhikiri punkt 9.3.3).
Kostja vastuväited
7.Kostja hagi ei tunnistanud, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus peab andma hinnangu üksnes korteriühistu põhikirjale, kuna pooled ei vaidle pärast 27.02.2013 istungit üldkoosoleku kokkukutsumise korra ja koosoleku toimumise üle. Tulenevalt eeltoodust ei esine ühtegi alust 16.04.2011 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Üldkoosoleku otsuse saab tühistada MTÜS-i alusel, kuid antud juhul ei ole ühtegi seaduslikku alust üldkoosoleku otsuse tühistamiseks. KÜ põhikiri vastab seadusele ning isegi kui eeldada, et mõni punkt on seadusega vastuolus, ei anna see alust üldkoosoleku otsuse (põhikirja kinnitamise kohta) tühistamiseks, vaid rakendamisele kuulub MTÜS § 7 lõige 2. Väär ja paljasõnaline on hageja väide, et kostja trahvis hagejat. Isegi kui nii oleks olnud, on hagejal õigus pöörduda kohtusse hoopis teise nõudega. Esimese astme kohtu otsus
8.03.04.2013 otsusega jättis maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõike 1 ja § 165 lõike 1 alusel võrdsetes osades hagejate kanda.
Tulenevalt MTÜS § 24 lõikest 1 võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud otsuse vastuvõtmisest. Antud juhul on hageja seisukohal, et põhikirja vastuvõtmisel kasutatud volikirjadel olevad allkirjad on võltsitud. Kohus osundas TsMS § 230 lõikele 1, leides, et antud juhul ei ole hageja esitanud lisaks paljasõnalistele väidetele ühtegi tõendit selle kohta, et volikirjadel olevad allkirjad on võltsitud, Samuti ei ole hagejad esitanud taotlust, et vastava asjaolu väljaselgitamiseks viidaks läbi ekspertiis. Seega puudus kohtul alus asuda seisukohale, et põhikirja vastuvõtmiseks kasutati volikirju, millel esinevad allkirjad ei olnud autentsed.
10.Samuti leidis hageja, et enne uue põhikirja kinnitamist oleks KÜ juhatus pidanud jagama eelinformatsiooni ning andma mõistliku aja seisukoha kujundamiseks ning muudatusettepanekute tegemiseks. Nähtuvalt kostja 16.04.2011 üldkoosoleku protokollist on ühistu liikmetele antud võimalus esitada põhikirjaga seoses muudatusettepanekuid. Nimelt nähtub otsuse punktist 3, et põhikirja viiakse sisse kõik muudatused, mis on korteriomanike poolt esitatud (t I kd lk 20). Seega on põhjendamatu hagejate väide, et ühistu liikmetel puudus võimalus põhikirja muutmisel kaasa rääkida.
11.Hagejad leidsid, et 16.04.2011 üldkoosoleku otsusega vastu võetud põhikiri on vastuolus kehtiva seadusandlusega ning et seda kinnitab Eesti Korteriühistute Liidu 24.10.2011 arvamus (t II kd lk 176–183). Kohus osundas MTÜS § 7 lõikele 2, millest nähtuvalt tuleb olukorras, kus mõni mittetulundusühingu põhikirjas sätestatud nõuetest on vastuolus seadusega, kohaldada seaduses sätestatut. Samas ei ilmne kõnealusest normist alust tühistada üldkoosoleku otsust, millega vastav põhikiri vastu võeti. Seega juhul, kui hagejad leiavad, et nende suhtes rakendatakse põhikirjast lähtuvalt nõuet, mis on seadusega vastuolus, on neil alati võimalik esitada vastuväide ning lähtuda seaduses sätestatust.
12.Tulenevalt eeltoodust ei leidnud tuvastamist, et kostja 16.04.2011 üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisel esines rikkumisi, mis annaksid aluse MTÜS § 24 lõike 1 või § 241 lõike 1 kohaldamiseks ning otsuse kehtetuks tunnistamiseks või tühisuse tuvastamiseks. Apellatsioonkaebus
13.05.05.2013 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega tühistada kostja 16.04.2011 üldkoosolekul vastu võetud põhikiri. Menetluskulud jätta kostja kanda. Kaebuses jääb hageja maakohtus esitatud seisukohtade juurde, et kõnealusel üldkoosolekul vastuvõetud põhikiri on vastuolus seadustega, mistõttu tuleb otsus põhikirja muudatuste kinnitamise kohta kehtetuks tunnistada. Vastustaja seisukoht
14.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
15.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõigusnormide ebaõige kohaldamise ja menetlusõigusnormide olulise rikkumise tõttu, mis tõi kaasa ebaõige lahendi tegemise. Ringkonnakohus saab teha ise uue otsuse, millega rahuldab hagi. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
16.Kolleegium nõustub vastustaja seisukohaga, et tähelepanuta tuleb jätta apellatsioonkaebuse see osa, milles käsitletakse 16.04.2011 üldkoosoleku kokkukutsumise temaatikat (kaebuse punktid 2-4). Kuigi algselt esitas hageja üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise nõude ka kokkukutsumise korra rikkumise alusel, siis 27.02.2013 kohtuistungil leppisid pooled kokku, et sel alusel nad edasi ei vaidle (t II kd lk 170 pöördel). Seega loobus hageja maakohtus sellest nõude alusest, kostja oli nõus ning TsMS § 5 lõike 1 alusel menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel. Kohtuistungi protokollile vastuväiteid ei esitatud. Seega kuna maakohus ei ole sel alusel hageja nõuet lahendanud, siis ei saa tulenevalt TsMS § 9 lõikest 3 teha ka kõrgema astme kohus.
17.Kolleegium nõustub maakohtuga selles, et seonduvalt põhikirja kinnitamise otsuse kehtetuse nõudega ei tõendanud hageja oma väiteid otsuse vastuvõtmisel kasutatud volikirjade võltsituse kohta. Samuti, et üldkoosoleku kokkukutsumise teatega (t II kd lk 8) ja koosoleku protokolliga (t I kd lk 20) on tõendatud, et põhikirja muudatuste vastuvõtmine oli esmase koosoleku päevakorras (vaidlusalune koosolek oli korduskoosolek, t II kd lk 9) ja otsuse projektiga oli enne üldkoosolekut võimalik tutvuda. Hageja vastupidist ei tõendanud. Samuti nähtub koosoleku protokollist, et hagejal oli võimalik isiklikult vaidlusalusest koosolekust osa võtta ja seega ka
omapoolseid parandusi/muudatusi/vastuväiteid esitada, sest ta viibis (koos 5 isikuga) koosoleku läbiviimise ruumi juures, kuid sellesse ei sisenenud.
18.Iseenesest asjakohane on maakohtu otsuse punktis 24 väljendatud seisukoht, et MTÜS § 7 lõike 2 kohaselt tuleb olukorras, kus mõni mittetulundusühingu põhikirjas sätestatud punktidest on vastuolus seadusega, kohaldada seaduses sätestatut ning et kõnealusest normist ei tulene alust tühistada üldkoosoleku otsust, millega vastav põhikiri vastu võeti. Samuti, et juhul, kui ühistu liige leiab, et tema suhtes rakendatakse põhikirjast lähtuvalt nõuet, mis on seadusega vastuolus, on tal võimalik esitada vastuväide ning lähtuda seaduses sätestatust.
19.Maakohtu poolt esile toodud käitumise võimalus on üks variantidest, kuidas ühistu liige võib reageerida, kui vastuvõetud põhikiri (mõni selle punktidest) on vastuolus seadusega. Samas ei välista see võimalus liikme õigust esitada tuvastushagi seadusega vastuolus olevaid punkte sisaldava põhikirja vastuvõtmise otsuse tühisuse tuvastamiseks. KÜS § 13 lõike 3 kohaselt on korteriühistu liikmel õigus ühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. TsMS § 368 lõike 1 kohaselt võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui isikul on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Korteriühistu liikmel on seadusega vastuolus olevate põhikirjapunktide tühisuse tuvastamiseks reeglina tuvastushuvi olemas. Korteriühistu põhikiri on ühistu tegevuse alusdokument, mis võetakse vastu asutamiskoosolekul ja millise hilisemaks muutmiseks on vajalik rohkem kui pool liikmete häälte üldarvust (KÜS § 4 lõige 1). Põhikirjale tugineb ühistu kogu eelseisev tegevus (TsÜS § 28 lõige 1). Pärast registrisse kandmist jääb põhikiri ainsaks ühistu organisatsiooni ja tegevuse aluseid kajastavaks dokumendiks. Seega on liikmed ühistu eesmärkide elluviimisel kohustatud lähtuma esmalt põhikirjas sätestatust ja seega on neil õiguslik ootus, et põhikirjas sisalduv vastab seadusele. Seda enam, et korteriühistu puhul on tegemist seadusest tuleneva nn sundliikmelisusega ja liige ei saa välja astuda ilma, et loobuks oma korteriomandist konkreetses elamus. Lisaks omab hageja õigusliku huvi tuvastamisel tähtsust asjaolu, et põhikirja punkti 9.3.3 alusel sisaldub kostja poolt hagejale 13.11.2011 makseteates tasumisele kuuluv summa 167.50 eurot (t I kd lk 185). Seega on hagejal konkreetne õiguslik huvi tuvastada viidatud punkti tühisus.
20.Hageja, toetudes Korteriühistute Liidu 24.10.2011 arvamusele (t I kd lk 176-183), on toonud esile järgmiste kostja põhikirja punktide vastuolu seadus(t)ega: 1.4.13-1.4.17, 5.5, 5.15, 5.24, 5.27.1, 7.2, 8.2.2.17, 8.6, 9.1.4, 9.3.3, 9.4 ja 9.11.1. Hagiavalduses oli viidatud ka punktile 1.5 (t I kd lk 170), kuid apellatsioonkaebuses seda enam esile ei tooda ja seega ringkonnakohus seda punkti ei käsitle. Kostja ei ole Korteriühistu Liidu arvamuses esiletoodud vastuolusid ümber lükanud.
21.Kolleegium nõustub, et korteriühistu põhikirja punktid 1.4.13-1.4.17 on vastuolus KÜS §-s 2 sätestatud korteriühistu eesmärkidega, milleks on korteriomandite osaks oleva ehitise ja selle aluse maatüki ühine majandamine ja ühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistu luuakse ühise omandi korrapäraseks majandamiseks ja elamu ning selle teenendaniseks vajaliku maatüki hooldamiseks ja majandamiseks. KÜS ei näe ette võimalust, et korteriühistu tegeleks muude tulunduslike või mittetulunduslike eesmärkidega (elukestva õppega, mentorlusega, kirjastamisega, koolituste, festivalide ja konkursside läbiviimisega, diskrimineerimisega seotud programmide tõstatamise ja realiseerimisega, psühholoogilise toe pakkumisega abivajajatele, KOV-le vajalike teenuste pakkumisega jmt. Kostja ei selgitanud, millistel eesmärkidel korteriühistu
tegevusega mitteseotud punktid põhikirja lisati. Kostja asutamisel kinnitatud põhikiri selliseid punkte ei sisalda.
22.Punktid 5.5, 5.15, 5.24 ja 5.27.1 on osaliselt vastuolus KÜS §-ga 101 ja MTÜS § 22 lõigetega 1 ja 2 ning § 19 lõike 1 punktiga 2. Volituse sisu ja ulatuse määrab vastavalt TsÜS § 120 lõikele 2 volitaja ehk korteriühistu üldkoosoleku läbiviimise kontekstis ühistu liige, kes enda esindamiseks üldkoosolekul volikirja annab. Isegi kui volikirjale ei ole lisatud kirjalikke hääletussedeleid liikme poolt, ei saa ühistu lugeda selliseid volikirju kehtetuteks. Vastavalt eelpool esiletoodud KÜS-i sättele on üldkooslekul õigus osaleda ja hääletada ühistu liikmel või tema esindajal lihtkirjaliku volikirja alusel. Üldkoosoleku võib läbi viia kas suuliselt või kirjalikult (koosolekut kokku kutsumata), kuid olukorras, kus on otsustatud viia läbi tavapärane suuline koosolek, toimub hääletamine kas liikme enda või tema volitatud esindaja poolt koosolekul kohapeal ja eelnevaid kirjalikke juhatusele teatavakstehtud tahteavaldusi (nn kirjalikke hääli) seejuures arvesse võtta ei saa. Kirjaliku koosoleku otsus loetakse vastuvõetuks vaid juhul, kui kirjalikust hääletamisest võtavad osa kõik ühistu liikmed. Juhatus ei saa otsustada üldkoosoleku eest, mitu juhatuse liiget võib ümber valida. Seega saab üldkoosoleku kokkukutsumise teates olla päevakorra punktina juhatuse valimine, kuid mitte maksimaalset arvu, mitu juhatuse liiget võib koosolek ümber valida.
23.Punkt 7.2 on vastuolus MTÜS § 34 lõikega 1, millest tulenevalt valib üldkoosolek teiste ühistu organite tegevuse üle järelevalve teostamiseks revisjoni(komisjoni). Viidatud komisjonil võib küll olla õigus vajadusel erandkorras kasutada raamatupidamisalaseid oskusi omava isiku abi, kuid kindlasti ei vasta seaduse sättele valida üldkoosoleku poolt revisjonikomisjon ainult ülesandega palgata revisjoni läbiviimiseks kvalifitseeritud revident või audiitor.
24.Punkt 8.2.2.17 on vastuolus KÜS § 4 lõikega 2 osas, milles nähakse ette üldkoosolekule õigus kinnitada selliseid kohustuslikke sihtotstarbelisi makseid, milliseid ei ole põhikirjas märgitud. Viidatud sätte kohasel tuleb majanduskulude tasumise alused ja kord sätestada põhikirjas ning sihtotstarbeliste kulude liike ei saa põhikirja muutmata üldkoosoleku tavapärase otsusega kinnitada. Sama punkt ja ka punkt 9.4 on vastuolus PS §-ga 32 osas, milles antakse ühistule õigus teatud olukorras korterist elektrit või vett välja lülitada ja korterit plommida. Viidatud sätte kohaselt saab kitsendada isiku õigust oma omandit vallata ja kasutada vaid seadusega. Kehtiv seadusandlus ei anna korteriühistule õigust liikme korteriomandis sulgeda vett või elektrit või korterit pitseerida.
25.Punktid 8.6 ja 9.3.3 on vastuolus MTÜS § 22 lõikega 5 osas, millega nähakse ette võimalused kohustada mõnda ühistu liiget tasuma teiste liikmetega võrreldes erinevaid makse ilma nende nõusolekuta. Viidatud sätte kohaselt peab mittetulundusühingu liikmele teistest erineva kohustuse panemiseks olema selle liikme nõusolek. Punkt 9.11.1 on vastuolus KOS § 12 lõikega 1 osas, milles antakse juhatusele õigus määrata korteriomanike kaasomandis oleva elamu osade kasutuskorda. Viidatud sätte kohaselt on kaasomandi kasutuskorra määramine ainult kaasomanike endi õigus ja selle realiseerimisena saab toimuda nendevahelise kokkuleppe sõlmimise teel.
26.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjal viia põhikirja uue redaktsiooni käsitletud punktid kooskõlla KÜS-i sätetega ja võtta seadusega kooskõlas olev redaktsioon uuesti vastu. Seni tuleb ühistu tegevuses lähtuda põhikirja eelmisest redaktsioonist.
27.Sõltumata eelnevast tuleks maakohtu otsuses parandada ilmsed ebatäpsused, mis otsuse sisu ei muuda. Nimelt on maakohus korduvalt käsitlenud hagejat mitmuses („hagejad“), samas kui A.A osas on jõustunud hagi läbivaatamata jätmise määrus (t II kd lk 131, 146). Seega sai maakohus hagejana käsitleda vaid A.P.
28.Eelmises lõigus esiletoodud asjaoludest tulenevalt on maakohus menetluskulude jaotuse osas rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis annab ringkonnakohtule õiguse otsus selles osas tühistada ilma, et selle peale oleks kaevatud (TsMS § 656 lõige 1 punkt 2). Nimelt on maakohus jätnud menetluskulud TsMS § 162 lõike 1 ja § 165 lõike 1 alusel võrdsetes osades hagejate kanda. Seega käsitles maakohus otsuses A.P ja A.At kaashagejatena, kuigi alates menetluse taastamisest 16.01.2013 osales hagejana vaid A.P. A.A suhtes on jõustunud 03.12.2012 menetluse läbivaatamata jätmise määrus, millega menetluskulud jäid poolte endi kanda. Vaidlustatud otsuses ei saanud maakohus A.A menetlusosalisena käsitleda.
29.Hagiavalduse ja apellatsioonkaebuse rahuldamisel jäävad menetluskulud TsMS § 162 lõike 1 alusel kostja ja vastustaja kanda.
Ülle Jänes
Mare Merimaa
Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.