2.Tunnustada ja tunnistada Eesti Vabariigi territooriumil täidetavaks Vene Föderatsiooni Jekaterinburgi linna Oktoobri Rajooni kohtu 04.10.2010.a. kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-3803/2010, mis jäeti Vene Föderatsiooni Sverdlovski oblasti kohtu 17.02.2011.a. tsiviilasjade kolleegiumi kohtumäärusega nr 33-1851/2011 muutmata, ja millega on puudutatud isikult XXX mõistetud avaldajate XXX ja XXX kasuks välja 53.302,00 eurot (2.331.760,00 rubla), millest põhivõlg (kahju) on 52.850,30 eurot (2.312.000,00 rubla) ja riigilõiv 451,70 eurot (19.760,00 rubla).
3.Avaldajatel on õigus esitada täidetavaks tunnistatud kohtulahend Eesti Vabariigis kohtutäiturile täitmiseks.
4.Määrus toimetada menetlusosalistele kätte. Menetluskulde jaotus
5.Menetluskulud jätta avaldaja kanda. Edasikaebamise kord
Määruse peale, millega välisriigi kohtulahend tunnistati täidetavaks või täidetavaks tunnistamist muudeti, võivad esitada määruskaebuse sissenõudja ja võlgnik Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 1 (üks) kuu alates määruse kättetoimetamisest, välisriiki kättetoimetamise puhul 2 (kaks) kuud kättetoimetamisest. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 25,00 eurot. Avalduse asjaolud ja menetluse käik
1.08.10.2013.a. saabus Harju Maakohtusse Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi poolt edastatud ja Vene Föderatsiooni Justiitsministeeriumi kaudu saabunud XXX ja XXX taotlus Vene Föderatsiooni Jekaterinburgi linna Oktoobri Rajooni kohtu 04.10.2010.a. kohtuotsuse tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks Eesti Vabariigi territooriumil XXX suhtes.
2.Avalduse kohaselt esitasid avaldajad XXX ja XXX Vene Föderatsiooni Jekaterinburgi linna Oktoobri Rajooni kohtule hagi muuhulgas puudutatud isiku XXX vastu kehtetu ostumüügilepingu müügisumma ja kahju hüvitamise nõudes, põhjusel, et 27.11.2007.a. kohtuotsusega tunnistati korteriomandi ostu-müügileping kehtetuks ja puudutatud isiku poolt avaldajatele müüdud korteriomand nõuti avaldajatelt välja. Avalduse kohaselt ei ilmunud puudutatud isik XXX Vene Föderatsiooni Jekaterinburgi linna Oktoobri Rajooni kohtuistungile, kuigi kohtu poolt oli puudutatud isikut asja kohtulikust läbivaatamisest nõuetekohaselt ja õigeaegselt teavitatud, mida kinnitavad ka avaldusele lisatud Vene Föderatsiooni Jekaterinburgi linna Oktoobri Rajooni kohtu tõend ja puudutatud isiku XXX01.10.2010.a. avaldus Vene Föderatsiooni Jekaterinburgi linna Oktoobri Rajooni kohtule, milles puudutatud isik XXX teatas, et ta ei saa 04.10.2010.a. toimuval kohtuistungil osaleda ja palus tsiviilasja arutada ilma tema kohalolekuta. Avaldajate poolt 08.10.2013.a. Harju Maakohtule esitatud avaldusele on lisatud ka Vene Föderatsiooni Jekaterinburgi linna Oktoobri Rajooni kohtu 04.10.2010.a. tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-3803/2010, mille kohaselt on puudutatud isikult XXX avaldajate XXX ja XXX kasuks välja mõistetud 2.331.760,00 rubla, millest põhivõlg (kahju) on 2.312.000,00 rubla ja riigilõiv 19.760,00 rubla. Samuti on avaldusele lisatud Vene Föderatsiooni Sverdlovski oblasti kohtu 17.02.2011.a. tsiviilasjade kolleegiumi kohtumäärus nr 33-1851/2011, mille kohaselt jäeti Vene Föderatsiooni Jekaterinburgi linna Oktoobri Rajooni kohtu 04.10.2010.a. tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-3803/2010 muutmata. Avaldajad kinnitasid avalduses, et vaidlusalust kohtuotsust ei ole Vene Föderatsioonis täidetud, esitades kohtule selle tõendamiseks ka Vene Föderatsiooni Jekaterinburgi linna Oktoobri Rajooni kohtu tõendi. Lisaks esitasid avaldajad kohtule Vene Föderatsiooni Jekaterinburgi linna Oktoobri Rajooni kohtu tõendi, et kohtuotsus jõustus 17.02.2011.a. ning kuulub täitmisele.
3.Harju Maakohtu 21.10.2013.a. kohtumäärusega kohustati puudutatud isikut XXX`t esitama kohtule esitatud avalduse suhtes oma kirjalik seisukoht või teatama kohtule oma soovist olla ärakuulatud 14 (neljateist) päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Puudutatud isik XXX teatas 08.11.2013.a. kohtule oma soovist olla ärakuulatud. Kohus kuulas puudutatud isiku XXX ära 12.12.2013.a. toimunud kohtuistungil.
4.12.12.2013.a. toimunud kohtuistungil avaldas puudutatud isik XXX, et ta ei ole vaidlusalust
kohtuotsust täitnud, kinnitades aga, et ta sai kätte nii hagimaterjalid kui ka kohtukutsed ning esitas kohtule taotluse arutada asja 04.10.2010.a. toimunud kohtuistungil ilma tema osavõtuta. Lisaks märkis puudutatud isik XXX, et ta võttis endale ka lepingulise esindaja XXX, kes esitas kohtuotsuse peale kassatsioonikaebuse, mis aga jäeti rahuldamata. Puudutatud isik XXX selgitas kohtule, miks ta kohtuotsust täitnud ei ole. Puudutatud isik, elades Venemaa Föderatsioonis, ostis abikaasaga korteri, olles seejuures korteri kolmandad ostjad. Kui puudutatud isik Eesti Vabariiki tagasi tuli, müüdi ka korter nö neljandatele ostjatele. Esimesed omanikud otsustasid aga 10 aasta möödudes pöörduda kohtusse ostu-müügilepingu tühiseks tunnistamiseks. Venemaa Föderatsiooni seaduste kohaselt peab aga esimene omanik esitama hagi neljanda omaniku vastu. Neljandad täiesti süütud inimesed tõsteti tänavale ning nüüd peab tema hüvitama neile korteri müügihinna. Puudutatud isik esitas hagi aga omakorda isikute vastu, kes talle korteri müüsid. Kuivõrd puudutatud isik XXX ei ole nende käest raha saanud, ei ole olnud tal ka võimalik oma võlga tasuda. Kohtumääruse põhjendused
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 475 lõike 1 punkti 14 kohaselt on välisriigi kohtulahendi tunnustamine ja täitmine hagita asi, mis TsMS § 478 lõike 1 järgi tuleb lahendada määrusega. TsMS § 477 lõike 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Käesolevas asjas kuulub kohaldamisele lisaks TsMS sätetele Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (edaspidi välisleping). Vastavalt TsMS § 623 lõikele 1 kontrollib kohus välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise avalduse lahendamisel kohtulahendi tunnustamise eeldusi. Kohtulahendi õigsust sisuliselt ei kontrollita. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 3 võib kohus vajaduse korral võlgniku ja sissenõudja ära kuulata ning küsida selgitust ka kohtult, kelle lahendi tunnustamist või täitmist taotletakse. TsMS § 477 lõike 2 alusel võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. TsMS 62. peatükis, mis käsitleb tsiviilasjas tehtud välisriigi kohtulahendite ja muude täitedokumentide tunnustamist ja täitmist, ei ole sätestatud kohtu kohustust korraldada kohtuistungit tsiviilasjas tehtud välisriigi kohtulahendi tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks. Kuivõrd puudutatud isik XXX teatas 08.11.2013.a. kohtule oma soovist olla ärakuulatud, kuulas kohus puudutatud isiku XXX ära 12.12.2013.a. toimunud kohtuistungil. Vastavalt TsMS § 620 lõikele 1 kuulub tsiviilasjas tehtud välisriigi kohtulahend Eesti Vabariigis tunnustamisele, välja arvatud juhul, kui lahendi tunnustamine oleks ilmselt vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega (avaliku korraga), eelkõige isikute põhiõiguste ja -vabadustega; kostja või muu võlgnik ei ole saanud oma õigusi mõistlikult kaitsta, eelkõige kui ta ei saanud kohtukutset või muud menetlust algatavat dokumenti kätte õigel ajal ja nõuetekohasel viisil, välja arvatud juhul, kui tal oli mõistlik võimalus kohtulahend vaidlustada ja ta seda ettenähtud tähtaja jooksul ei teinud; lahend on vastuolus samade poolte vahel samas asjas Eestis tehtud varasema lahendiga või kui samade poolte vahel on samas asjas esitatud hagi Eesti kohtusse; lahend on vastuolus samade poolte vahel samas asjas Eestis varem tunnustatud või täidetud välisriigi kohtu lahendiga; lahend on vastuolus samade poolte vahel samas asjas välisriigis tehtud, kuid Eestis tunnustamata varasema lahendiga, eeldusel, et varasem välisriigi kohtulahend on Eestis tunnustatav või täidetav; lahendi teinud kohus ei võinud lahendit teha Eesti õiguse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete kohaselt. Vastavalt välislepingu artiklile 56 võib kohtuotsuse tunnustamisest või täitmise
loa andmisest keelduda kui taotluse algatanud isik või kostja asjas ei võtnud protsessist osa selle tõttu, et talle või tema volitatud isikule ei toimetatud õigel ajal ja nõuetekohaselt kätte kohtukutset; kui sama õigusvaidluse osas samade poolte vahel selle lepingupoole territooriumil, kus otsust tuleb tunnustada ja täita, oli juba varem tehtud jõustunud otsus või kui selle lepingupoole asutus oli varem alustanud menetlust selles asjas või kui vastavalt välislepingu sätetele, lepingus mitte ettenähtud juhtudel, aga selle lepingupoole seadusandluse kohaselt, kelle territooriumil otsust tuleb tunnustada ja täita, kuulub asi tema asutuste ainupädevusse. Nii avaldajate XXXja XXXpoolt Harju Maakohtule esitatud Vene Föderatsiooni Jekaterinburgi linna Oktoobri Rajooni kohtu 04.10.2010.a. tagaseljaotsusele (t/l 14, tõlge t/l 15-19), kui ka Vene Föderatsiooni Jekaterinburgi linna Oktoobri Rajooni kohtu poolt 15.02.2013.a. välja antud tõendile (t/l 26, tõlge t/l 27), on puudutatud isikut XXX`t asja arutamise ajast ja kohast nõuetekohaselt teavitatud. Samuti on avaldusel lisatud puudutatud isiku XXX01.10.2010.a. avaldus (t/l 24, tõlge t/l 25) Vene Föderatsiooni Jekaterinburgi linna Oktoobri Rajooni kohtule, milles puudutatud isik XXXteatas, et ta ei saa 04.10.2010.a. toimuval kohtuistungil osaleda, paludes tsiviilasja arutada ilma tema kohalolekuta. Lisaks eeltoodule, kinnitas puudutatud isik XXX12.12.2013.a. Harju Maakohtus toimunud kohtuistungil, et tema lepinguline esindaja Igor Novikov esitas Vene Föderatsiooni Jekaterinburgi linna Oktoobri Rajooni kohtu 04.10.2010.a. tagaseljaotsusele tsiviilasjas nr 2-3803/2010 kassatsioonikaebuse. Vene Föderatsiooni Sverdlovski oblasti kohtu 17.02.2011.a. tsiviilasjade kolleegiumi kohtumääruse nr 33-1851/2011 (t/l 20, tõlge t/l 21-23) kohaselt jäeti Vene Föderatsiooni Jekaterinburgi linna Oktoobri Rajooni kohtu 04.10.2010.a. tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-3803/2010 aga muutmata ja kassatsioonikaebus rahuldamata. Kuivõrd kohus ei tuvastanud käesoleval juhul TsMS § 620 lõike 1 punktides 1-6 sätestatud otsuse mittetunnustamise aluseid, samuti ei esine kohtu hinnangul ka välislepingu artiklis 56 sätestatud mittetunnustamise ja -täitmise aluseid ning kostja ei ole tõendanud otsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumise aluseid, leiab kohus, et Vene Föderatsiooni Jekaterinburgi linna Oktoobri Rajooni kohtu 04.10.2010.a. tagaseljaotsus kuulub Eesti Vabariigis tunnustamisele ja täitmisele. Vastavalt TsMS § 620 lõikele 2 tunnustatakse välisriigi kohtulahendit Eestis üksnes juhul, kui lahend on lahendi teinud riigi õiguse järgi jõustunud, välja arvatud juhul, kui seaduse või välislepingu järgi tuleb lahendit tunnustada ja täita alates ajast, millal otsust saab täita lahendi teinud kohtu asukohariigis. Vastavalt Vene Föderatsiooni Jekaterinburgi linna Oktoobri Rajooni kohtu poolt 15.02.2013.a. välja antud tõendile (t/l 30, tõlge t/l 31) jõustus Vene Föderatsiooni Jekaterinburgi linna Oktoobri Rajooni kohtu 04.10.2010.a. tagaseljaotsus 17.02.2011.a. ning vastavalt Vene Föderatsiooni Jekaterinburgi linna Oktoobri Rajooni kohtu poolt 15.02.2013.a. välja antud tõendile (t/l 28, tõlge t/l 29) kõnealloleva otsuse sundtäitmist Venemaa Föderatsiooni territooriumil toimunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kõik tingimused Harju Maakohtule esitatud Vene Föderatsiooni Jekaterinburgi linna Oktoobri Rajooni kohtu 04.10.2010.a. tagaseljaotsuse tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks Eesti Vabariigis on täidetud ja avaldus kuulub rahuldamisele.
6.Vastavalt Vene Föderatsiooni Jekaterinburgi linna Oktoobri Rajooni kohtu 04.10.2010.a. tagaseljaotsusele mõisteti puudutatud isikult XXX avaldajate XXX ja XXX kasuks välja kokku 2.331.760,00 rubla, millest põhivõlg (kahju) on 2.312.000,00 rubla ja riigilõiv 19.760,00 rubla. Kuna menetlusseadus ei sätesta, millise päeva kursiga tuleb välisvaluutas välisriigi otsus ümber arvestada, siis peab kohus käesoleval juhul võimalikuks kohaldada seaduseanaloogia alusel TsMS
§ 124 lõike 1 teist lauset, mille kohaselt välisvääringus nõue arvestatakse hagihinna määramiseks ümber eurodesse hagi esitamise aja seisuga Euroopa Keskpanga päevakursi alusel. Avaldus esitati Harju Maakohtule 08.10.2013.a. Nimetatud päeval oli Euroopa Keskpanga kurss euro suhtes 43,7462 RUB (Venemaa rubla), s.o 1 EUR = 43,7462 RUB. Seega on puudutatud isiku võlgnevus avaldajate ees kokku 53.302,00 eurot, millest põhivõlg (kahju) on 52.850,30 eurot ja riigilõiv 451,70 eurot.
7.TsMS § 172 lõikest 1 tulenevalt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul on põhjendatud jätta menetluskulud avaldaja kanda.
8.Vastavalt TsMS § 625 lõikele 2 võib määruse peale, millega välisriigi kohtulahend tunnistati täidetavaks või täidetavaks tunnistamist muudeti, võivad esitada määruskaebuse sissenõudja ja võlgnik. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 1 (üks) kuu alates määruse kättetoimetamisest, välisriiki kättetoimetamise puhul aga 2 (kaks) kuud kättetoimetamisest.
9.Vastavalt TsMS § 623 lõikele 6 viitab kohus määruses sissenõudja õigusele esitada täidetavaks tunnustatud kohtulahend Eesti kohtutäiturile täitmiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Randmaa Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.