lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-10-64946/67

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 13.12.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-10-64946/67
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
13.12.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2342
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Määruse tegemise aeg ja koht

13. detsember 2013, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-64946

Tsiviilasi

OÜ XXXhagi AS XXXvastu võla, leppetrahvi ja viivise nõudes Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetluse liik

Hageja: XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius (Advokaadibüroo Lentsius & Talts, Lõõtsa 2B, 11415 Tallinn; e-post: [email protected]); Kostja: AS XXX(registrikood XXX, asukoht XXX; e-post:

XXX);

Kostja esindaja: Tambet X, e-post XXX Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada XXXAS avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
2.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista OÜ-lt XXXsummas 9148,33 eurot XXXAS-i kasuks.
3.Määrus toimetada kätte hagejale ja kostjale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot, määruskaebuse esitamisel veebikeskkonna www.e-toimik.ee kaudu 25 eurot. Avaldused, vastuväited, kohtu põhjendused
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
1.
OÜ XXXesitas 20.12.2010 hagi AS XXXvastu võla, leppetrahvi ja viivise nõudes. 30.11.2012 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas kostja apellatsioonkaebuse ning jättis kõik menetlukulud hageja kanda. Hageja kassatsioonikaebuse jättis Riigikohus 14.10.2013 määrusega menetlusse võtmata ning kassatsiooniastme kulud hageja kanda, ühtlasi sellega jõustus Tallinna Ringkonnakohtu otsus.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
3.Kostja esitas 20.10.2013 avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskuludena kokku 10 641,33 eurot. Avalduse kohaselt on hageja menetluskulud: riigilõiv summas 1100 eurot ning lepingulise esindaja kulud 9541,33 eurot.
4.Hageja esitas 21.11.2013 seisukoha kostja menetluskuludele. Hagejal ei ole vastuväiteid kohtukulude (riigilõiv) osas, kuid leiab, et kostja lepingulise esindaja kulud ei ole avalduses toodud ulatuses põhjendatud ega vajalikud. Hageja on seisukohal, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb jätta 8252,37 euro ulatuse rahuldamata, kuivõrd nimetatud kulu osas ei ole TsMS § 175 lg 1 tähenduses tegemist põhjendatud ega vajaliku kuluga. Seega hageja hinnangul tuleks avaldus rahuldada 1288,96 euro ulatuses.
5.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
6.Esmalt analüüsib kohus kostja kohtukulusid. Kohtukuludeks on riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. Apellatsioonkaebuselt tasus kostja riigilõivu summas 1500 eurot. Vastava summa tasumine nähtub toimikust (t/l 184, II kd) ning kohus tagastas enamtasutud riigilõivu summas 400 eurot (t/l 258, II kd). Seega on kostja tasunud riigilõivu kokku 1100 eurot. Võttes arvesse, et hageja ei ole kostja riigilõivu tasumisega seotud kuludele vastuväiteid esitanud ning riigilõivu tasumine on tõendatud, siis rahuldab kohus täies ulatuses hageja taotluse riigilõivu hüvitamiseks summas 1100 eurot.
7.Järgnevalt kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kostja avalduse kohaselt on kostja lepingulise esindaja kulud kokku 9541,33 eurot. Hageja hinnangul kostja deklareeritud kulud ei ole avalduses toodud ulatuses põhjendatud ega vajalikud. Kohus annab hinnangu kostja kohtuvälistele kuludele, mis seisnesid lepingulisele esindajale makstud õigusabi tasus. Kohus hindab kostja õigusabile kulunud menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust lähtuvalt esitatud menetluskulude nimekirjadest ja arvetest. Arve nr 2011174 Hageja hinnangul, kuna kostjat esindas kostja töötaja, siis kostja ei ole kasutanud lepingulise esindaja esindamise teenust nimetatud toimingute tegemisel. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1 loetakse lepinguliseks esindajaks menetlusosalist menetluses esindavat advokaati või muud esindajat käesoleva seadustiku § 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 218 lg 2 sätestab, et menetlusosalise töötaja või teenistuja võib kohtul olla menetlusosalise lepinguliseks esindajaks, kui tal on kohtu arvates piisavad teadmised ja kogemused menetlusosalise esindamiseks. Samas sätestab TsMS § lg 2 I lause, et menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud. Kuna

nähtuvalt toimikust 21.02.2011 kostja vastuse hagiavaldusele esitas kostja töötaja, siis ei pea kohus põhjendatuks menetluskulude spetsifikatsiooni punktide 1-6 (07.02.2011-21.02.2011) õigusabi hüvitamise vastaspoole poolt. Kokku kulus kostja esindajal p 1-6 teenustele 10,5 tundi. Menetluskulude spetsifikatsiooni punktides 7-11 (01.04.2011-07.04.2011) on kostja esindajal kulunud õigusabi teostamiseks 9 tundi. Nähtuvalt toimikust on kostja tutvunud hageja vastusega (6 lk) ning esitanud vastuse hageja vastusele (6 lk, sisuline osa 4 lk). Kuna eelnevalt esindas kostjat tema töötaja ning edasi vandeadvokaat, siis kohtu hinnangul võib põhjendatud ja vajalikuks pidada asjaolu, et kostja uus esindaja on arvestades eelnevalt esitatud materjalide mahtu pidanud vajalikuks kulutada 9 tundi õigusabi teostamisele. Seega kohtu hinnangul on p 7-11 toimingute teostamiseks kulunud aeg 9 tundi põhjendatud ja vajalik. Nähtuvalt esitatud dokumentidest on kostja esindaja tunnihind 100 eurot. Eeltoodust tulenevalt arve nr 2011174 alusel on põhjendatud ning vajalik kulu 900 eurot (9*100). Arve nr 2011202 Hageja hinnangul ei ole põhjendatud kulude hüvitamine vandeadvokaadile Erik X, kui kostja esindajaks on vastavas menetlusetapis märgitud vaid Anto X. Tulenevalt TsMS § 175 lg 3 kohaselt mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Ehkki antud tsiviilasjas vastavas menetlusetapis esindas kostjat üksnes vandeadvokaat Anto X , kuid kohtu hinnangul on tegemist keerulise veevärgi- ja kanalisatsioonitrasside väljaehitamise töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse vaidlusega ja seetõttu peab kohus põhjendatuks kahe esindaja kaasamist menetlusse. Samas kohus nõustub hageja seisukohaga, et arve spetsifikatsioonis nimetatud toiminguid ei ole kohtul võimalik tsiviilasja toimiku põhjal hinnata, kuna perioodil 05.05.2011-18.05.2011 ei esitanud ei kostja ega hageja ühtegi dokumenti kohtule ega toimunud istungeid. Seega kohtu hinnangul arve nr 2011202 alusel nimetatud 375 eurot ei ole põhjendatud ja vajalik kulu. Arve nr 2011349 Arves toodud spetsifikatsiooni punktide 1-2 (02.11.2011-03.11.2011) on seotud kohtule 04.11.2011 taotluse esitamisega (3 lk), mis kohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalik kulu (80 eurot). Spetsifikatsiooni punktide 3-6 kohaselt on tegemist kostja esindajate kohtuistungil esindamisega ning istungiks ettevalmistamisega kokku mõlema esindaja peale 4,25 tundi. Kohtu hinnangul nimetatud ajakulu kahe esindaja kohta on põhjendatud ja vajalik. Eeltoodust tulenevalt arve nr 2011349 summas 505 eurot on kogu ulatuses põhjendatud ja vajalik kulu. Arve nr 2012021 Arve spetsifikatsiooni punktide 1-2 kohaselt on kostja esindaja kuludeks olnud istungi protokolliga tutvumine ning täiendava taotluse koostamine (01.12.2011, 02.12.2011). Nähtuvalt toimikust toimus 23.11.2013 istung, mille protokoll edastati pooltele. Ühtlasi esitas kostja esindaja 02.12.2013 kohtule taotluse kolmanda isiku kaasamiseks (7 lk). Seega on nimetatud teenused kontrollitavad tsiviilasja toimiku põhjal ning kostja esindaja on nimetatud kulud teinud. Eeltoodust tulenevalt peab kohus p 1-2 nimetatud teenuste kulusid 3,5 tunni ulatuses põhjendatuks ja vajalikeks. Arve spetsifikatsiooni punktid 3-5 on esindaja kulu seoses kliendiga suhtlemisega (17.12.2011-21.12.2011). Nähtuvalt toimikust nimetatud ajavahemikul pooled kohtusse dokumente ei esitanud ega istungeid ei toimunud, seega ei ole kohtul võimalik toimiku põhjal hinnata esindaja nimetatud kulusid ning seetõttu peab kohus nimetatud kulusid põhjendamatuteks ja mittevajalikeks vastaspoolel hüvitada. Arve nr 2012021 alusel on seega põhjendatud ja vajalikud kulud kokku 3,5 tundi summas 350 eurot (3,5*100). Arve nr 2012042

Kostja esindaja on 02.01.2012 tutvunud kliendi e-kirjaga (arve aruande spetsifikatsiooni p 1, 0,25 tundi), nimetatud spetsifikatsioonis ei ole täpsustatud millise kohtumenetluses seotud asjaolust lähtuvalt on klient e-kirja saatnud ning millised asjaolusid on esindaja pidanud analüüsima. Seega ei saa kohtu hinnangul pidada põhjendatud ja vajalikuks kostja esindaja kulu 0,25 tunni osas. Aruande spetsifikatsiooni p 2-5 (03.01.2012-20.01.2012) tehtud esindaja toimingud on toimikust tuvastatavad (sh 03.01.2012 seisukoha koostamine, hageja 05.01.2012. vastusega tutvumine ja õiguslik analüüs, 18.01.2012 kohtumäärusega tutvumine). Hageja seisukoht, et kostja taotlus oli perspektiivitu ja sellega ei peaks hageja nimetatud taotluse esitamisega seotud kulud kandma, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud ja ehkki 18.01.2012 kohtumäärusega on jäetud kostja taotlus rahuldamata, on menetlusosalistel sellele vaatamata õigus esitada põhjendatud taotlusi, avaldusi, tõendeid ning asjaolu, et vastaspool peab taotluse esitamist perspektiivituks ei oma siinkohal esindaja kulude määramisel tähtsust. Vastav taotlus on esitatud, sisuliselt põhjendatud ja argumenteeritud ning ei nähtu esitatud dokumendist, et see oleks esitatud sooviga põhjendamatult menetlust venitada või kohut ja menetlusosalisi koormata. Seega on kohtu hinnangul vastava õigusabi teostamiseks tehtud kulu vajalik ja põhjendatud kogu ulatuses (so spetsifikatsiooni p 2-5). Eeltoodust tulenevalt arve nr 2012042 on põhjendatud 5 tunni osas, summas 500 eurot (5*100). Arve nr 2012077 Arvest nr 2012042 (eelnev arve) nähtuvalt on kostja esindaja kohtu 18.01.2012 määrusega tutvumiseks kulutanud 20.01.2012 aega 0,5 tundi, seega ei pea kohus põhjendatuks arve nr 2012077 alusel veelkord määruse analüüsi kulusid (01.02.2012) 0,25 tunni ulatuses. Aruande spetsifikatsiooni p 2-3 osas (määruskaebuse esitamine ja nõupidamine kliendiga (9 lk, sellest sisuline ja argumenteeritud osa 6 lk) leiab kohus, et kostja põhjendatud ja vajalik kulu oli 4,25 tundi. Seega arve nr 2012077 osas põhjendatud kulud on 425 eurot (4,25*100). Arve nr 2012161 Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud hageja vastuväide arve nr 2012161 osas, mille kohaselt 2,5 lehekülje koostamiseks võiks kuluda 0,66 tundi. Kohtu hinnangul vastusega tutvumiseks, analüüsiks ning oma seisukoha koostamiseks (2,5 lk) põhjendatud ja vajalik ajakulu saab ja võib olla 1,25 tundi nagu kostja esindaja on arve spetsifikatsioonis märkinud. Seega on põhjendatud ja vajalik kulu 125 eurot (1,25*100). Arve nr 2012211 Kohus nõustub hageja vastuväitega arve nr 2012211 osas, et arve spetsifikatsioon (tutvumine kaasuse asjaoludega ja suhtlemine kliendiga) jääb arusaamatuks ning seega ei saa kohus pidada nimetatud arvel esitatud kulude osas põhjendatuks ja vajalikuks. Arve nr 2012328 Arvest nähtuvalt kulus kostja esindajal 2,75 tundi kohtuistungiks ettevalmistamisele, sj nõupidamisele kliendiga, kohtuistungil osalemisele 3 tundi ning protokolliga tutvumisele 0,25 tundi. Tulenevalt asjaolust, et käesolev kohtuvaidlus on komplitseeritud, siis saab pidada kohtu hinnangul põhjendatuks kohtuistungiks ettevalmistamiseks kuluvat ajakulu 2,75 tundi. Nähtuvalt toimikust 15.10.2013 toimunud kohtuistung vältas 3 tundi, seega on põhjendatud ajakulu istungil osalemisel. Vaatamata hageja vastuväitele protokolli tutvumise osas, peab kohus vajalikuks kohtu poolt menetlusosalistele edastatud dokumentidega tutvumist ning sellega ka tutvumisele kuuluvat ajakulu, praegusel juhul 0,25 tundi. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul arve nr 2012328 alusel põhjendatud ja vajalik ajakulu 6 tundi, so 600 eurot (6*100).

Arve nr 2012368

Arvest nähtuvalt kulus kostja esindajal 3,25 tundi kohtukõneteeside koostamisele ning hageja teesidega tutvumisele 0,25 tundi. Nähtuvalt toimikust on kostja kohtukõneteesid 5 lk ning vaatamata hageja vastuväitele nimetud dokumendi ajakulu osas, et teesid sisaldavad juba varasemalt menetluses väljendatud seisukohti, on sisulise dokumendi (mille pikkus on 5 lk) koostamiseks kulunud aeg 3,25 tundi kohtu hinnangul siiski põhjendatud ja vajalik. Hageja kohtukõneteeside tutvumiseks kulunud 0,25 tundi hageja vastuväiteid esitanud ei ole ning ka kohtu hinnangul võib nimetatud ajakulu pidada põhjendatuks. Arve nr 2012368 alusel põhjendatud ja vajalikud kulud on 3,5 tundi, so 350 eurot (3,5*100). Arve nr 20121686 Arve spetsifikatsioonist nähtuvalt on kostja esindajal kulunud kohtuotsuse analüüsiks 9 tundi ning apellatsioonkaebuse koostamiseks 11 tundi. Vaatamata hageja vastuväidetele peab kohus põhjendatuks 16 leheküljelise kohtuotsuse analüüsimiseks kulunud aega 9 tundi ning 10 leheküljelise (sellest sisuline osa 8,5 lk) apellatsioonikaebuse koostamisele kulunud aega 11 tundi. Lepingulise esindaja tunnitasu on 112 eurot. Eeltoodust tulenevalt arve nr 20121686 osas on põhjendatud ja vajalik kulu kogu ulatuses, so summas 2240 eurot. Arve nr 20130090 Nähtuvalt arve spetsifikatsioonist kulus kostja esindajal 8 h 20 m vastuapellatsioonkaebuse analüüsiks, vastuse ning taotluse koostamiseks. Hageja hinnangul nimetatud ajakulu ei saa olla põhjendatud. Nähtuvalt toimikust on vastuapellatsioonkaebus 7 lk (sellest ca 5 lk sisuline) ning vastus vastuapellatsioonile samuti 7 lk (ca 6 lk sisuline). Kohtu hinnangul dokumendi analüüs ning 7-lk dokumendi koostamisele kulud aeg 8h 20m saab kohtu hinnangul pidada põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks ja sellega on põhjendatud ka arve nr 20130090 täies mahus, so summas 933,33 eurot. Arve nr 20130558 Arve spetsifikatsioonist nähtuvalt kulus kostja esindajal istungiks ettevalmistamisele ja istungil osalemiseks ning kompromissaruteluks kokku 11 tundi. Hageja peab nimetatud ajakulu põhjendamatuks, kuna kostja esindaja oleks eelduslikult pidanud tsiviilasja asjaoludega juba kursis olema. Nähtuvalt toimikust kulus 19.04.2013 toimunud kohtuistungile aega ca 2 tundi (14.04 kuni 15.53), seega on tõendatud ja põhjendatud kulud ca 2 tunni osas. Istungiks ettevalmistamiseks ja kompromissläbirääkimistele kulunud täpset aega tsiviilasja toimiku põhjal kindlaks teha ei ole võimalik, kuid nähtuvalt toimikust on pooled kohut teavitanud kompromissläbirääkimiste pidamisest. Samas ei ole pooled kompromissini jõudnud. Kohtuistungiks ettevalmistamisele ning kompromissläbirääkimiste pidamisele võis hinnanguliselt minna aega 6 tundi. Seega on põhjendatud ja vajalik ajakulu kokku käesoleva arve alusel 8 tundi (2+6), so 896 eurot (8*112). Arve nr 20130704 Arve spetsifikatsioonist nähtuvalt on kostja esindajal kulunud 1 tund ülevaate esitamiseks kohtuasjade seisust ning kompromissiga seotud küsimused (09.05.2013). Toimikust nähtuvalt kohtuga suhtlust 09.05.2013 kompromissi vms teemadel ei toimunud, seega jääb kohtule arusaamatuks, kellele ülevaate andmine nimetatud spetsifikatsioonis välja on toodud. Seega on kohtu jaoks kostja poolt põhjendamata ajakulu 1 tund. Täiendavalt on esindajal kulunud 2 tundi istungiks ettevalmistamiseks ja ehkki nimetatud istungit ei toimunud, siis esitas palve istungi edasilükkamiseks hageja ning kostja esindaja oli selleks ajaks juba istungiks ettevalmistamisele aega kulutanud. Eeltoodud põhjendus on kohtu hinnangul ammendav ning seega põhjendatud ja vajalik kulu arve nr 20130404 alusel on 2 tundi, summas 224 eurot (2*112). Kokku loeb kohus kostja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 75,85 tundi, mis vastab hageja esindaja tunnihindasid (100 eur/tund ja 112 eur/tund) arvestades 8048,33 eurole ((37,55*100)+(38,33*112)).

Käesoleva tsiviilasja menetluses tsiviilasja hind (hagiavalduse esitamise seisuga 20.12.2010) oli 1049999 krooni (67107,16 eurot). TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 (edaspidi määrus nr 137) „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 1 kohaselt on varalise nõudega tsiviilasjas hagihinnalt 1500000 krooni teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmääraks maksimaalselt 300 000 krooni (19 173,49 eurot). Tulenevalt määruse nr 137 §-st 1 on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud kulud summas 8048,33 eurot (ilma käibemaksuta) seaduse alusel kehtestatud piirmääraga kooskõlas. Võttes arvesse, et käesolevas tsiviilasjas on läbitud 2 kohtuastet, sh on esitatud kassatsioonkaebus Riigikohutule ehkki asja menetlusse ei võetud, ning hageja ei ole kostja riigilõivuga seotud kuludele vastuväiteid esitanud ning põhjendatud ja vajalikud kostja lepingulise esindaja kulud on seaduse alusel kehtestatud piirmääraga kooskõlas, rahuldab kohus kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud kokku summas 9148,33 eurot (1100+8048,33).

12.TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.