Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

XXX). Kostja oli sellega nõus. OÜ XX Xpidi maksma liitumistasu 3997092 kr + käibemaks ja kostja pidi lepingu sõlmimisel puuduolevad trassid liitumispunktideni välja ehitama (väljaehitamise kulude kandmise kohta pidi sõlmitama leping). Vastavad trassid olid OÜ XXX omandis, valdaja oli OÜ XXX ja OÜ XXX. XXX ja OÜ XXX ei suutnud lepingut täita - maksta liitumisasu, osaliselt ehitada trasse ja kanda kulusid. Sellest tingituna sõlmis kostja OÜ-ga XXX (OÜ XXX) lepingu nr XXX. OÜ XXX kohustus nõustama kostjat läbirääkimiste pidamisel ülalviidatud võlgnikelt võlgade sissenõudmisel kostja kasuks, korraldama nende valduses olevate trasside müügi kostjale mitte kõrgema hinnaga kui 1 000 000 kr. Kostjale oli kõige tähtsam trasside omandamine ja seejärel võlgade sissenõudmine (p 3.1.) Lepingu nr XXX järgsete tööde tähtaega ei olnud määratud, tasu oli 1 tunni eest 2500 kr + käibemaks, va trasside müügi korraldamisega seonduv (p 5.1., 3.2). Trasside müügi korral pidi tasuma kostja ühekordset tasu: trasside ostuhind 1 000 000 kr – OÜ-le XXX tegelikult makstud ostuhind (p 5.5). Lepingust tulenevad kohustused lõppevad täieliku ja kohase täitmisega (p 7.2, 8.1.) 03.04.2009 sai XXX kostjalt OÜ XXX tarvis volikirja, et ta saaks täita lepingust tulenevaid kohustusi. Kostja, OÜ XXX ja XXXOÜ sõlmisid 08.05.2009 trasside müügi ja valduse üleandmise lepingu, XXXOÜ tunnistas võlga kostjale 3809974,56 kr käibemaksuga ja OÜ XXX loovutas eelviidatud summas nõudeõiguse kostjale koguda liitumistasusid XXX ja XXX veevärgi ja kanalisatsiooniga liitumisel, kostja ja XXX tasaarvestasid viidatud nõuded teineteise vastu. Lisaks leppisid pooled kokku, et veel väljaehitamata trassid kohustub ehitama XXXOÜ ja kostja loobub sellekohasest nõudest OÜ XXX vastu. Seega täitis OÜ XXX lepingust tulenevad kohustused. Kostja oma kohustusi ei täitnud kohaselt. Kostja pidi maksma 1 000 000 kr - 1 kr ehk 999 999 kr + käibemaks, kuid maksis 200 000 kr + käibemaks vastavalt 23.07.2009 arve nr 01072009 (tähtaeg 07.08.2009) järgi 100 000 kr ja 01.09.2009 arve nr 20090901 (tähtaeg 16.09.2009) 100 000 kr + käibemaks. Lisaks on märgitud summad tasutud tähtaegu rikkudes. Kostja tasus esimese arve järgi 100 000 kr 15.07.2009, 07.08.2009 á 25 000 (50000) kr, 04.08.2009 50000 kr ja 27.08.2009 20 000 kr. Teise arve järgi maksis 100 000 kr 12.01.2010 20 000 kr, 09.02.2010 90 000 kr, 12.03.2010 10 000 kr. Võlg on 799 999 kr. Lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega loovutas OÜ XXX 07.06.2010 lepingu alusel hagejale ja sellest teatas hageja ka kostjat 16.06.2009 ja palus ka võlg ära tasuda. Hageja palus kostjal võla 799 999 kr ära tasuda arve 20100602 21.07.2010 alusel, mida kostja ei teinud. Viivis on 200 000 kr tasumisega viivitamise (arve nr 01072009, 20090901) eest kuni 20.12.2010 kokku 35340 kr ja 799 999 kr (arve nr 20100602) tasumisega viivitamise eest perioodil 22.06.2010-20.12.2010 291 200 kr. Kokku on lepingu nr XXX järgne viivis 326 540 kr Leping nr XXX Kostja sõlmis OÜ-ga XXX 26.05.2009 tähtajatu (p 8.1) lepingu nr XXX. OÜ XXX pidi tegema kostja eest kõigi kostja trassidega liitujate vee ja kanalisatsioonisüsteemide tehnilist kontrolli selleks, et selgitada välja, kas need vastavad dokumentidele ja kas puhta vee kulumõõdikute paigaldused vastaks nõuetele ning et kliendid ei juhiks sadevett kanalisatsiooni. Selle kohta tuli 2 (16)

teha akt koos vastavate andmetega ja vajadusel tegema puuduste kõrvaldamiseks ettekirjutused. Kostja volitas end OÜ-d XXX esindama klientidega suhtlemisel. OÜ XXX pidi esitama igakuiselt aruandeid 10. kuupäevaks (p 3.1, 3.2, 4.2.2). Tasu töö eest pidi olema ühe objekti kontrollimise eest 1000 kr + käibemaks, iga objekti kohta tuli koostada akt, mis on aluseks arve esitamiseks (p5.2). Lahkarvamuste tõttu sõlmiti lisakokkulepe 26.02.2010. Selle järgi peatati kohustuste täitmine 26.05.2009-30.01.2011 (p2.1) ja selle eest pidi kostja maksma hüvitist 100 000 kr + käibemaks võrdsetes osades hiljemalt 30.09.2010 (p 2.2.). Viidatud maksekohustuse rikkumise eest pidi kostja maksma leppetrahvi 150 000 kr (p 2.3) ja viivist 0,2% tähtajaks tasumata summalt päevas. Leppetrahv tagab põhikohustust. OÜ XXX loovutas lepingust tulenevad nõuded, kõrvalnõuded hagejale 07.06.2010 lepinguga ja hageja teavitas kostjat loovutusest ja nõudis kohustuse täitmist arvega 16.06.2010 nr 20100601 50 000 kr 23.juuniks 2010, 30.06.2010 arvega nr 20100603 50 000 kr 07. juuliks 2010. 04.01.2010 nõudis hageja kostjalt leppetrahvi arvega 20101001 150 000 kr hiljemalt 16. oktoobriks 2010. Sellele nõudele vastas kostja, et leping on tühine. Kostja ei ole kohustust täitnud. Kostja põhivõlg on 100 000 kr ja leppetrahvi võlg on 150 000 kr. Viivis põhivõlalt 100 000 kr perioodi eest 01.10.2010-20.12.2010 on 16200 kr ja leppetrahvilt 150 000 kr on viivis perioodi 01.10.2010-20.12.2010 eest 24 300 kr. Kokku on lepingu XXX ja selle lisakokkuleppe järgi 40 500 kr. Hageja palub kostjalt välja mõista:

OÜ XXX ja kostja vahel 15.04.2009.a. sõlmitud lepingu nr. XXX järgi pidi OÜ XXX nõustama kostjat võlgnevuse sissenõudmisel OÜ-lt XXX ja OÜ-lt XXX, sj pidi korraldama eelnimetatud isikute valduses olevate vee- ja kanalisatsioonitorustike (trasside) müümist kostjale mitte kallimalt, kui 1 000 000 krooni eest. Kostja kohustus hagejale nimetatud teenuste osutamise eest maksma tasu. Lepingu p 5.1. järgi pidi kostja võlgade sissenõudmise eest tasuma hagejale tunnihinde alusel ning veetrasside omandamise eest lepingu p 5.5. ühekordse tasu. OÜ XXX ei ole oma lepingust tulenevaid kohustusi täitnud, seega ei ole tal lepingust tulenevat nõuet kostja vastu ja seetõttu ei ole hagejal nõuet kostja vastu. Lepingu sisuks on teenuse osutamine (ei vaidle selles osas hagejaga), st tegemist on käsunduslepinguga. Isegi kui käsitleda lepingut maaklerilepinguna, siis peab tasu sissenõudja tasu saamiseks tõendama, et ta on lepingu alusel osutatud teenust ja et see tõi otseselt kaasa veetrasside omandamisele suunatud lepingu sõlmimise. OÜ XXX ei ole lepingu alusel kostjale teenust osutanud, teenuse osutamine on hageja poolt tõendamata, lepingust tulenev tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Lepingus kokkulepitud teenust osutas muude kokkulepete alusel. Kostja ja OÜ XXX vahel on 01.10.2008 sõlmitud kokkulepe 0XXX(Lisa nr. 1), mille kohaselt kohustus OÜ XXX juhatuse liige XXX nõustama kostjat läbirääkimiste pidamisel võlgade sissenõudmise ning vee- ja kanalisatsioonitorustike üleandmise protsessis. Kokkuleppe kohaselt oli üheks äriühinguks, kellega läbirääkimise peeti OÜ XXX. OÜ XXX juhatuse liige XXX edastas 29.05.2009 kostjale arve koos aruandega ja selle järgi osutas OÜ XXX kostjale teenust summas 50 150 krooni. Teenuse sisuks on märgitud erinevad läbirääkimised kostja esindajaga OÜ-ga XXX, XXX ja Advokaadibüroo Leppik ja Partnerid advokaadi Tõnu Tuulasega, seonduvalt “läbirääkimiste pidamisega ülevõetavate trasside osas". Seega osutas teenust kostjale OÜ XXX, mitte OÜ XXX. Lepingus nimetatud vee- ja kanalisatsioonitorustike omandamise tehingu ettevalmistamiseks ja mille eest kostja maksis ka OÜ-le XXX tööde eest lepingu sõlmimisel OÜ XXX ja XXX ja kostja vahel. Seega aitas lepingu sõlmimisele kaasa XXX läbi OÜ XXX, mitte läbi OÜ XXX. Nii on sama teenuse osutamiseks sõlmitud kaks lepingut, üks kostja ja OÜ XXX vahel ning teine kostja ja OÜ XXX vahel. Kuivõrd XXX on nii OÜ XXX kui ka OÜ XXX juhatuse liige, pidi XXX olema teadlik asjaolust, et sama teenuse osutamiseks on sõlmitud kaks lepingut. Arvestades asjaolu, et XXX on kostjale esitanud kõnealuse teenuse osutamise eest arveid OÜ XXX nimel ning nimetatud arved on tasutud, on ilmselge, et poolte ühine tahe on täita OÜ XXX ja kostja vahelist õigussuhet, mitte OÜ XXX ja kostja vahelist õigussuhet. Poolte tahtele täita OÜ XXXja kostja vahelist õigussuhet viitab ka asjaolu, et XXX on OÜ XXX nimel esitanud arve ligi 3 nädalat pärast trasside müügilepingu sõlmimist. Seega on XXX ilmselgelt seisukohal, et trasside müügieelsete läbirääkimiste teenust osutas OÜ XXX, mitte OÜ XXX. Seda kinnitab ka see, et OÜ XXX ei ole viidatud teenust osutanud, kuivõrd samasisulisi läbirääkimisi ei saa üks isik pidada kaks korda. Leping on vastuolus heade kommetega, mistõttu on leping tühine. Leping on sõlmitud teenuse osutamiseks, mis on juba teiste käsundisaajate poolt osutatud. Kuivõrd OÜ XXX nimel on lepingu sõlminud XXX ehk sama isik, kes on lepingus kokkulepitud teenust juba varasemalt osutanud, olid mõlemad lepingupooled teadlikud asjaolust, et lepingus nimetatud teenus on juba osutatud. Heade kommetega kooskõlas olevaks tehingut, mille pooled teavad, et tegelikkuses on lepingus kokkulepitud teenus juba osutatud. Kostja on lepingu allkirjastanud hooletuse tõttu. 4 (16)

Nimelt on kostja juhatuse liikme töökoormus äärmiselt suur, mistõttu allkirjastas kostja lepingu ajanappusest tingitud hooletusest. XXX OÜ oli lepingu poolena teadlik asjaolust, et lepingu eesmärkide täitmiseks oli sõlmitud leping ka Advokaadibürooga Lentsius & Talts. Sellele viitab XXX e-kiri millest nähtub, et XXX saadud juhiste alusel edastatakse arve . Arvel märgitud tööd on aga teostatud alates 31.03.2009.a. ehk enne, kui OÜ XXX ja kostja vahel sõlmiti leping sama teenuse osutamiseks. OÜ XXX juhatuse liikme XXX poolt kostjale esitatud aruanne on esitatud 8 päeva enne lepingu sõlmimist. Aruandes märgib XXX, et OÜ XXXe ja OÜ XXX on läbirääkimised võlasumma tasumiseks lõpetatud ning kolmepoolne tehing sõlmimisel. Seega oli XXX lepingu sõlmimisel teadlik, et OÜ XXX on juba lepingus kokkulepitud teenuse (võlasumma sissenõudmine) kostjale osutanud. Isegi juhul, kui leping ei ole vastuolus heade kommetega, siis on lepingus kokkulepitud teenus Advokaadibüroo Lentsius & Talts ning OÜ XXX poolt juba osutatud, mistõttu ei saanud OÜ XXX seda teenust teistkordselt osutada ega nõuda kostjalt lepingu alusel tasu maksmist. Lisaks olid vaadeldavate trasside omanik kostja ja nende omanikuks pidas ka XXXOÜ. Kostja ei pidanud üldse sõlmima trasside müügilepingut. Leping XXX OÜ XXX ja kostja on 26.05.2009.a. sõlminud lepingu nr. XXX (edaspidi Leping II), mille kohaselt kohustus OÜ XXX teostama kostja eest kõigi kostja veevärgiga liitujate vee- ja kanalisatsioonisüsteemidetehnilist kontrolli eesmärgiga välja selgitada nimetatud rajatiste vastavus tehnilisele dokumentatsioonile. OÜ XXX ja kostja sõlmisid 26.02.2010.a. lisakokkuleppe lepingust II tulenevate kohustuste täitmise peatamiseks. Ühtlasi leppisid pooled kokku, et kostja tasub lepingu II peatamise eest OÜ-le XXX hüvitist 100 000 krooni ning juhul, kui kostja hüvitist ei tasu, siis on OÜ-l XXX õigus nõuda kostjalt leppetrahvi summas 150 000krooni. Leping II ja selle lisaks olev lisakokkulepe on tühised, kuivõrd need on vastuolus heade kommetega. Leping II ja selle lisa on sarnaselt lepinguga nr XXX sõlmitud olukorras, kus kostja juhatuse liige oli suure töökoormuse tõttu muutunud hooletuks ega tutvunud kõikide allkirjastatud lepingutega piisava põhjalikkusega. Lepingus II sätestatud OÜ XXX kohustuste täitmine, nt. veevärgi tehnilistele nõuetele vastavuse kontrollimine ning seadmete taatlemine eeldab vastava kvalifikatsiooni olemasolu OÜ XXX poolt. Tegemist on spetsiifiliste ülesannetega, mida ei saa teha erialateadmisteta isik. Lepingu II kohaselt peab OÜ XXX kõik lepingus II sätestatud tööd teostama ise, sh. tal puudub volitus tellida vastav teenus kolmandatelt isikutelt (Lepingu II p 8.4.). OÜ-l XXX ega tema töötajail ei ole vastavaid erialateadmiseid. Eeltoodu viitab asjaolule, et OÜ XXX sõlmis lepingu II ja selle lisa teades, et ta ei ole pädev lepingut II täitma. Kostja on tegutsev vee-ettevõte, kellel on piisavalt spetsialiste lepingus II kokkulepitud tööde teostamiseks. Ei ole ühtegi objektiivset põhjust, miks oleks kostja pidanud lepingu II sõlmima OÜ-ga XXX OÜ, kellel puuduvad vastavad erialateadmised. 5 (16)

Lepingus II kokkulepitud tasu on ebamõistlikult suur. Iga objekti kontroll maksab 1 000 krooni. Selline kulu ei ole kostja hinnangul põhjendatud ega mõistlik. Mõeldamatu on lisatööde eest kokkulepitud 2 500 kroonine tunnihind. Lepingus II kokkulepitud töid teevad kostja enda töötajad, kelle kuupalk jääb 12 000 krooni piiresse, mis teeb tunnitasuks 75 krooni, mis on üle 33 korra väiksem tunnitasu, kui lepingus II sätestatud tasu. Eeltoodud ebamõistlikud tasud viitavad asjaolule, et leping II on sõlmitud hooletusest ning on vastuolus heade kommetega ehk eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute vastu. Lepingu II p 7.4. kohaselt teeb OÜ XXX lepingu II täitmiseks kulutusi summas 1 000 000 krooni, mille on kostja kohustatud koheselt hüvitama juhul, kui kostja lepingu II ennetähtaegselt lõpetab. Lepingust II ei selgu, milles seisneb OÜ-ga XXX poolt tehtav 1 000 000 kroonine investeering. Kostja hinnangul on viidatud number väljamõeldud ning kogu lepingu II eesmärk on kostjalt raha välja petta, sest lepingu II p 7.4. kohaselt ei pea OÜ XXX nimetatud investeeringute tõendamist tõendama. Selline kokkulepe on ilmselgelt ebamõistlik ning vastuolus heade kommetega. Lepingu II lisakokkuleppe kohaselt peatatakse lepingus II nimetatud tööde teostamine alates 26.05.2009.a. ehk päevast, mil leping II sõlmiti. Sisuliselt leppisid pooled kokku, et OÜ XXX hakkab kostjale teenust osutama ja seejärel sõlmisid pooled uue kokkuleppe, mille kohaselt teenust siiski ei hakata osutama veel vähemalt aasta jooksul. Selliselt jääb arusaamatuks, miks pidi kostja sõlmima kokkuleppe, mille kohaselt peatatakse lepingu II täitmine alates lepingu II sõlmimise päevast. Selline teguviis on äärmiselt ebamõistlik ning vastuolus heade kommetega. Lepingu II lisakokkulepe viitab asjaolule, et tegelikkuses ei ole teenust kunagi osutama hakatud, mistõttu ei saanud OÜ XXX teha ka vastavaid investeeringuid. Lepingu II lisana sõlmitud lisakokkuleppes sätestatud leppetrahv on ebamõistlikult suur. Arvestades asjaolu, et lisakokkuleppe väärtuseks on 100 000 krooni, siis on 150% leppetrahv ebamõistlik. Nimetatud kokkulepped on sõlmitud äärmiselt ebamõistlikel tingimustel, nende täitmine on võimatu ning need kokkulepped on vastuolus ausalt ja õiglaselt mõtlevate isikute õiglustunde ja väärtushinnangutega. Kostja leiab, et leping II ning selle lisa on heade kommetega vastuolu tõttu tühised, mistõttu ei tulene nendest lepingutest kohustusi hageja ees. Tõendid: leping nr 012/2008, OÜ XXX arve, tööaruanne, XXX e-kiri, arved, väljavõte kontost, õigusabileping, ehtise ülevaatuse aktid, üleandmiseakt, joonised, kasutusluba, lõivu kviitung, ehitustöödepäevikud, kasutusloa taotlused, liitumisavaldused, -lepingu, leping XXXja XXX, XXX ja XXXütlus. Kohtu põhjendused Leping nr XXX Poolte vahel ei ole vaidlust, et AS XXX(kostja) ja OÜ XXX (endise ärinimega OÜ XXX) sõlmisid 15.04.2009 lepingu nr XXX(I kd lk 40).

6 (16)

Vaidlus on selle üle, kas leping on heade kommetega vastuolus, kas leping on täidetud ning kas lepingus märgitud ülesanded on täidetud muu isiku poolt kui OÜ XXX muu lepingu raames. Samuti on vaidlus selles, kas leping nr XXX täitis oma eesmärki, st kas ühisveevärgi ja kanalisatsiooni tehnorajatise (edaspidi trasside) müügilepingut oli vaja sõlmida või ei. Lepingu sõlmimise ajal 15.04.2009 kehtinud TsÜS § 86 sätestab, et heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Pooled ei vaielnud selle üle, et kostja ja OÜ XXX vahel oli 05.10.2005 sõlmitud leping. Nimelt soovis OÜ XXX saada vee ja kanalisatsiooniga liitumist kostjaga Viimsi vallas XXX külas asuvatele maaüksustel (XXX, XXX). Kostja oli sellega nõus. OÜ XXX pidi maksma liitumistasu 3997092 kr + käibemaks ja kostja pidi lepingu sõlmimisel puuduolevad trassid liitumispunktideni välja ehitama (väljaehitamise kulude kandmise kohta pidi sõlmitama leping). Nende trasside valdajad oli OÜ XXX ja OÜ XXX. OÜ XXX ja OÜ XXX ei suutnud lepingut täita, st ei suutnud maksta liitumistasu, ehitada osaliselt trasse ja kanda vastavaid kulusid. Seega nähtub eelviidatud vaidlustamata asjaoludest see, et isikutele oli huvi korraldada vastavatel maaüksustel trasside liitumine kostjaga, kuid samas olid tekkinud nende huvide realiseerimisel raskused nii võlgade tasumisel kui kulude kandmisel ning ka osade trasside ehitamisel. Kohtu arvates on sellises situatsioonis tavapärane, et isikud asuvad vastavaid küsimusi läbi rääkima ja vormistavad läbirääkimiste tulemused lepinguna. Ülalviidatud hageja poolt esitatud lepingu nr XXX p 3.1 järgi kohustus OÜ XXX nõustama kostjat läbirääkimiste pidamisel OÜ-ga XXX ja OÜ-ga XXX võlgnikelt võlgade sissenõudmisel kostja kasuks, korraldama nende valduses olevate trasside müügi kostjale mitte kõrgema hinnaga kui 1 000 000 krooni ja kõige prioriteetsem oli AS XXX jaoks trasside omandamine ja seejärel võlgade sissenõudmine. Viidatud lepingu p 3.1 hinnates leiab kohus, et märgitud lepingu eesmärgiks oligi eelkõige OÜ XXX, OÜ XXX ja AS XXX trasside omandamise protseduuride korraldamine, st lahendada 05.10.2005 lepinguga seotud probleemistik. Lepingu nr XXX p 3.1 kohaselt asusid trassid Viimsi vallas XXX ja XXX maaüksustel, nendega liitumisel pidu tekkima nn 283 uut liitumist. Seega on lepingu nr XXX puhul tegemist käsunduslepinguga VÕS § 619 tähenduses, mille kohaselt peab käsundisaaja osutama teisele isikule teenust ja teine isik peab selle ees tasu maksma, kui selles on kokku lepitud. Kostja esitatud lepingu nr 0XXX01.10.2008 (I kd lk 104) p 3.1 järgi kohustus OÜ XXX nõustama AS-i XXX eraisikute ja ettevõtetega läbirääkimiste pidamisel eesmärgiga nende võlgade tasumine AS-ile XXX ja võimalusel ettevõtete valduses olevate kanalisatsioonide ja veetrasside üleandmine AS-ile Viimsi Vesi. Prioriteetsem tehing oli võlgade tasumine, mille kogusumma oli üle 6 miljonit krooni. Hageja tunnistaja XXX, kes oli nii OÜ XXX OÜ (end XXX) kui ka XXXOÜ juhatuse liige, ütluste kohaselt oli OÜ-ga XXX leping sõlmitud just trasside müügilepingu sõlmimise eesmärgil ning OÜ-ga XXX võlgade sissenõudmise eesmärgil. Ütluste kohaselt olid lepingute prioriteedid erinevad ning AS-i XXX teadis, millist konkreetset asja XXX ja millise lepingu raames ta ajab XXXAS-i nimel. Hinnates lepingute nr XXXja XXX eesmärke (p 3.1) ja tunnistaja XXX ütlusi omavahel, leiab kohus, et lepingutest on selgesti eristatav mõlema lepingu prioriteet: st lepingu nr XXX eesmärk 7 (16)

oli võlgu sisse nõuda ning lepingu nr XXX eesmärk oli korraldada OÜ XXX ja XXXOÜ valduses olevate trasside müümine kostjale. Seega nõustub kohus vaid osaliselt kostjaga, et lepingutes on märgitud samad ülesanded, küll aga ei saa jätta tähelepanuta seda, et lepingutes on siiski täpselt määratletud lepingu prioriteet, mis on mõlemas lepingus erinev. Lepinguist nähtuvalt on mõlemale lepingule alla kirjutanud kostja juhatuse liige XXXja tunnistaja XXX, lepingute sõlmimise ajavahe on ca 5 ja pool kuud. XXXütluste kohaselt kirjutati leping nr XXX alla XXX kabinetis, kus allakirjutajad olid koos. Lepingu p 8.1. ja 8.7 järgi jõustus leping allakirjutamisel 15.04.2009. Kostja tunnistaja XXX ütluste kohaselt registreerib tema kõik lepingud järjekorra alusel. Viidatud vaidlusalune leping on 15.04.2009 sõlmitud ja kannab numbrit 16 ning kostja esitatud leping nr XXX on sõlmitud hiljem (28.04.2009), samuti on sõlmitud hiljem leping nr 15 (06.05.2009) (II kd lk 123-124). XXX ütlusi hinnates leiab kohus, et asjas on tõendatud, et kostja oli tegelikult teadlik lepingu nr XXX sõlmimisest ega saanud kuidagi hooletult sellele alla kirjutada ca 5 ja pool kuud hiljem koos teise poole esindajaga selliselt, et ta ei teadnud allkirjutavast lepingust ja selle sisust ja selle tõttu ei oma vaidlusaluse lepingu number ja tema registrisse kandmise aeg mingit tähtsust poolte õiguste ja kohustuste tekkimise seisukohalt, mis tekkisid lepingu allakirjutamisest. Hageja esitatud e-kirjavahetustest alates 02.12.2008 - 07.05.2009 XXX, OÜ XXX ja AS-i XXX vahel (I kd lk 24) nähtub, et XXX on pidanud e-posti aadressilt XXX. kirjavahetust võlgnevuste küsimuses (I kd lk 24 -25) ja samuti on ta pidanud kirjavahetust seoses trasside üleandmise, trasside hinnaga, nõuete tasaarvestusega ja liitumistasudega (I lk 26 -38). XXX on vahetanud e- kirju trasside müügilepingu tingimuste kohta erinevate advokaadibüroode advokaatidega 06.04.2009 (XXX, XXX, I kd lk 34-37), sj on advokaadid teinud täpsustusi vastavalt 05.05.2009 ja 06.05.2009 (I lk 33-35). Trasside müügilepingu üldised tingimused on edastatud e- kirja teel ka kostja töötajale XXX (I kd lk 33). Hageja poolt kohtule esitatud AS XXXvolikirjast XXX (I kd lk 55 ) nähtuvalt on XXX antud 03.04.2009 volitus esindada XXXAS-i läbirääkimiste pidamisel erinevate äriühingutega, sj sõlmima lepinguid. Volikirjale on alla kirjutanud XXX. Leping nr XXX, mille prioriteediks oli trasside müügilepingu sõlmine, sõlmiti 15.04.2009. Hinnates eelviidatud e- kirju 2008.a. lõpust kuni 07.05.2009.a., volikirja 03.04.2009, leiab kohus, et XXX osutas teenust AS-ile XXX mõlema lepingu (nr XXX ja XXX) raames, sest osaliselt jääb kirjavahetus trasside müügilepingust enne lepingu nr XXX sõlmimist jäänud perioodi ja osa lepingu nr XXX kehtivuse perioodi. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt toimus kõik trasside müügiga seonduv lepingu nr XXX raames. Seda, et müügileping 08.05.2009 sõlmiti, kinnitab ka kohtule esitatud XXXOÜ, OÜ XXX, AS XXX vahel sõlmitud tehnorajatiste müügileping, nõude loovutamise ja vastastikuste nõuete tasaarvestamise kokkulepe ning kokkulepe seoses uute trasside ehitamisega /edaspidi müügileping/ (I kd lk 42-47). Lepingu järgi oli müügi objektiks tehnorajatised Viimsi vallas XXX ja XXX maaüksustel moodustatavatel 283-l kinnistul asuvad veevärgi ja kanalisatsiooni rajatised, mis lepingu järgi kuulusid XXXOÜle. Seega kajastab müügileping just lepingu nr XXX p 3.1. prioriteedis märgitud asjade müüki. Eeltoodud e- kirjavahetuse sisu, e- postiaadressi (inisidecom aadress), XXX ütlusi käsundi täitmisel OÜ XXX nimelt ning müügilepingut hinnetes, leiab kohus, et hageja on tõendanud seda, et OÜ XXX ajas lepingu nr XXX raames kostja asja, mille eesmärgiks oli trasside müügilepingu sõlmimine kostja kasuks ning et selle asjaajamise tulemusel saavutati lepingu nr XXXp-s 3.1 märgitud resultaat (müügilepingu sõlmimine). 8 (16)

Vastuseks kostja väidetele, et teenuse osutas XXX ja XXXOÜ, märgib kohus järgmist: Kostja esitas tõenditena XXXOÜ ja AB Lentsius ja Talts vastavad aruanded ja arved, advokaadibürooga sõlmitud lepingu (I kd lk 107-110, 111-116) ning XXX e-kirja (I kd lk 112) arve saatmise kohta vastavalt XXX juhistele. Esitatud XXXOÜ arvest 20.05.2009 ning aruandest tehtud tööde kohta nähtub, et XXX on osutanud teenust 01.10.2008 lepingu alusel ning et töö sisuks on perioodil XXX.04.2009-08.05.2009 läbirääkimiste ja kohtumiste pidamine seoses trasside müügilepinguga. Aruande kohaselt kajastab tööde kirjeldus seda protsessi, mis seostub müügilepingu ettevalmistamisega lepingu nr XXX järgi ning sama kajastab ka XXX esitatud aruanne tehtud tööde kohta. Seega tuleb nõustuda kostjaga, et tasu müügilepingu ettevalmistamise ja läbirääkimiste eest, nõudis kostjalt XXXOÜ ja advokaadibüroo. Samas ei ole XXXOÜ tasunõue (vt arvet ja aruannet I kd lk 107-108 50150 kr) see nõue, mille hageja on esitanud lepingu nr XXXjärgi ehk ühekordset tasu lepingu nr XXXp 3.1, 5.5. järgi. Lepinguliste läbirääkimiste puhul ei ole välistatud ega seadusega vastuolus asjaolu, et ühte isikut esindab samades läbirääkimistes mitu isikut ehk mitu käsundisaajat ning ühe isiku poolt käsundi täitmine ei tähenda seda, et teise isiku poolt samasuguse teenuse osutamine tuleks jätta tasustamata (va siis, kui see on nii kokku lepitud). Vastupidine ei oleks kooskõlas VÕS § 619. Eeltoodu alusel ei nõustu kohus kostja väitega, et lepingu nr XXX toodud eesmärk sai täidetud XXXOÜ ja advokaadibüroo poolt. Lepingu nr XXX p 3.1. nimetatud prioriteedi saavutamine toimis ka OÜ XXX poolt käsundi täitmisel (nagu kohus ülalpool tuvastas). Küll aga ei saa kohus hinnata käesolevas vaidluses seda, kas XXXOÜ ja kostja vaheline leping 01.10.2008 ning kostja ja advokaadibüroo vaheline leping on kohaselt täidetud või ei ning kas selle eest tasu vastab lepingule või ei. Kostja on lepingu nr XXX raames tasunud OÜ-le XXX perioodil 15.07-09-12.03.2010 200 000 kr +käibemaks, milles vaidlus puudus, seega asus kostja lepingut täitma ja täitis seda pärast müügilepingu sõlmimist (mai 2009) ositi pea 9 kuu jooksul (I kd lk 56-58). Lisaks on kostja kinnitanud oma e-kirjas 29.12.2009, 21.01.2010 XXX (I kd lk 70-71), et lepingute täitmine on takistatud olnud seoses majanduslik raskustega ja et üritatakse võlgnevused tasuda kolme kuu jooksul. Kostja väitis, et tema oli nii ehk nii trasside omanik ja puudus vajadus sõlmida müügileping. Kohtule esitatud müügilepingust nähutvalt on AS Tallinna Vesi, kelle nimelt on alla kirjutanud juhatuse liige, on lepingus ise kinnitanud, et ta ostab müügiobjekti, et ta on tutvunud selle kohta käiva dokumentatsiooniga, et omand läheb objektile üle lepingu allakirjutamisel (p 1.1., 2.3., 3.1, 3.3, 5.8.) ja samas on müüja XXXOÜ kinnitanud, et müügiobjekt kuulub talle ja et müügi tulemusel saab omanikuks XXXAS (lepingu p 2.1, 5.8). AÕS § 92 lg 1, 2 mõtte kohaselt on vallasasja omandamiseks vajalik valduse üleandmine ja kokkulepe omandi üleandmiseks. Eelviidatud müügilepingust nähtuvalt ongi XXXOÜ ja AS XXX kinnitanud seda, et lepingu p

survekanalisatsiooni ja isevoolu kanalisatsioonide üleandmise akt OÜ XXX ja AS XXX vahel 24.04.2008 (I kd lk XXX1) ei tõenda omandi üleandmise kokkulepet, vaid sellest nähtuvalt vaid seostuvad tehtud tööde üleandmisega. Samuti ei tõenda seda kostja esitatud klientide avaldused liitumiseks AS-iga XXX ja vastavad liitumislepingud (II kd lk 120-112). Asjaolu, et kasutusluba antakse vaid omanikule, ei tõenda omandit kui sellist. Arvestades seda, et 1) lepingutes nr XXX ja XXXp 3.1. olid prioriteedid erinevad, 2) et lepingute läbirääkimisel võib kastutada mitu käsundisaajat, 3) et lepingu nr XXXp 3.1. soovitud eesmärk saavutati ja sõlmiti müügileping, 4) et leping nr XXX sõlmiti 5 ja pool kuud hiljem kui leping nr 12/2008, 5) et lepingule nr XXX kirjutasid mõlemad pooled alla koos kostja juures, 6) et lepingu number ega selle registreerimise aeg ei mõjuta kohustuste, õiguste tekkimist, 7) et kostja täitis lepingu nr XXXositi pea 9 kuu vältel, 8) et kostja pole tõendanud, et ta oleks olnud enne müügilepingu sõlmimist trasside omanik, leiab kohus, et nii lepingu enda sõlmimine, lepingu eesmärk, selle täitmine ei ole toimunud ühiskonnas kehtiva tavaarusaama vastaselt, mistõttu ei ole kohtu arvates leping vastuolus heade kommetega TsÜS § 86 järgi ega ole seetõttu tühine. Seega on leping VÕS § 8 ja § 76 lg 1 ja VÕS § 619 järgi pooltele siduv ja täitmiseks kohustuslik. Vaidlus puudus selles, et lepingu nr XXX p 5.5 järgi pidi kostja maksma OÜ-le XXX 1 000 000 kr - 1 kr ehk 999 999 kr + käibemaks. Samuti puudus vaidlus selles, et kostja maksis 200 000 kr + käibemaks vastavalt 23.07.2009 arve nr 01072009 (tähtaeg 07.8.2009) järgi 100 000 kr ja 01.09.2009 arve nr 20090901 (tähtaeg 16.09.2009) 100 000 kr + käibemaks. Kostja tasus esimese arve järgi 100 000 kr 15.07.2009, 07.08.2009 á 25 000 (50000) kr, 04.08.2009 50000 kr ja 27.08.2009 20 000 kr. Teise arve järgi maksis 100 000 kr 12.01.2010 20 000 kr, 09.02.2010 90 000 kr, 12.03.2010 10 000 kr. Seega jäi kostja OÜ-le XXX võlgu 799 999 kr. Seega rikkus kostja lepingu p 5.5 tulenevat tasu maksmise kohustust VÕS § 100 järgi. Vaidlus puudus selles, et OÜ XXX loovutas lepingust nr XXX tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega 07.06.2010 lepingu alusel hagejale ja sellest teavitas hageja ka kostjat 16.06.2009, milles paluti kostjal võlg ära tasuda. Seega on nõue eelmiselt võlausaldajalt üle läinud hagejale VÕS § 164 lg 1, 2 järgi. Hageja palus kostjal võla 799 999 kr ära tasuda arve 20100602 21.07.2010 järgi, mida kostja ei teinud. Seega on kohustus seni täitmata ehk kostja rikub kohustust ja on viivituses VÕS § 100 tähenduses. Eeltoodu tõttu on hagejal õigus nõuda VÕS § 619, § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, 6, § 113 lg 1, § 108 lg 1 alusel kohustuse täitmist ja täitmisega viivitamise eest lepingu p 5.3 kokkulepitud määras, so võlalt 0,2% päevas, viivist. Eeltoodu alusel on hageja põhinõue 799 999 kr lepingu nr XXX põhjendatud ja tõendatud. Vaidlus puudus selles, et kostja oli kohustust lepingu nr XXX järgi osaliselt 200 000 kr osas täitnud ja sellega viivitanud ning et viivis oli sellelt võlalt hagi esitamise seisuga 20.12.2010 35340 kr. Vaidlus puudus ka selles, viivis võlalt 799 999 kr hagi esitamise seisuga 20.12.2010 oli 291200 kr. Hageja palus välja mõista 35340 kr viivist ning 799 999 kroonilt palus edaspidise viivise välja arvestada ühekordse summana otsuse tegemise päeva seisuga ning lisaks palus edasipidi viivise välja mõista protsendina võlast 799 999 kr TsMS § 367 järgi.

10 (16)

Viivitatud aeg 21.12.2010 kuni 30.11.2012 on 711 päeva ja selle perioodi eest on viivis 1137599 krooni (711 x 0,2% x 799999 kr). Seega moodustab viivis 799 999 kr kokku otsuse tegemise aja seisuga 1XXX2939 (1137599+35340) kr lisaks soovib hageja veel 200 000 kr täitmise viivitamise eest 35340 kr. Selliselt ületab hetkel võlgu olevalt summalt viivis ning 200000 kr suuruselt võlalt, mis tuleneb samast kohustusest (999 999 kr tasumise kohustus) viivis põhivõlga. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kui hageja nõuab põhivõlast suuremat viivist, siis tuleb hagejal kui võlausaldajal põhjendada ja tõendada suurema kahju olemasolu (vt RK otsus 3-2-8710, 3-2-1-167-10). Arvestades kohtupraktikat, kostja poolt tasutud summat, varasemalt tasutud võlalt arvestatud viivise suurust ja nõutavat viivist, leiab kohus, et hagis esitatud viivisesumma osutub arvestades väljamõistetavat põhivõlga põhjendamatult suureks ja asjas tuleb kohalda VÕS § 113 lg 2 ja § 162. Kuna hageja ei ole põhjendanud põhivõlast suurema viivisenõude vajadust ning hagejale tekkinud võimalikku kahju, siis tuleb hageja nõue põhivõlga ületava viivise saamiseks ja edaspidise viivise väljamõistmiseks TsMS § 367 alusel protsendina põhivõlalt jätta rahuldamata ning nõutavat viivist vähendada ja piirata 799 999 krooniga. Seega kuulub hageja viivisenõue lepingu nr XXX järgi osalisele rahuldamisele. Eeltoodu alusel kuulub hageja nõue lepingu nr XXX järgi osalisele rahuldamisele. Kostjalt tuleb VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1, 8, § 162, § 619 järgi hageja kasuks välja mõista põhivõlga 799 999 kr ehk 51129,25 eurot ja viivist 799 999 kr ehk 51129,25 eurot. Leping nr XXX Vaidlus puudus selles, et kostja sõlmis OÜ-ga XXX 26.05.2009 tähtajatu (p 8.1) lepingu nr XXX (I kd lk 48). Selle lepingu p 3.1. järgi pidi OÜ XXX tegema kostja eest kõigi kostja trassidega liitujate vee- ja kanalisatsioonisüsteemide tehnilist kontrolli selleks, et selgitada välja, kas need vastavad dokumentidele ja kas puhta vee kulumõõdikute paigaldused vastaks nõuetele ning et kliendid ei juhiks sadevett kanalisatsiooni. Selle kohta tuli teha akt koos vastavate andmetega ja vajadusel tegema puuduste kõrvaldamiseks ettekirjutused. Lepingu p 3.1, 3.2, 4.2.2 järgi pidi OÜ XXX esitama igakuiselt aruandeid 10.kuupäevaks. Kooskõlas lepingu p 5.1. pidi tasu töö eest olema 1 objekti kontrollimise eest 1000 kr + käibemaks ja iga objekti kohta tuli koostada akt, mis on aluseks arve esitamiseks (p 5.2). Hinnates eelviidatud lepingu sisu, mille järgi oli OÜ-le XXX (lepingus end. nimi OÜ XXX) antud teatud ülesanded ning kostjal oli kohustus tasuda selle eest, leiab kohus, et vaadeldav leping on käsundusleping VÕS § 619 järgi. Poole vaidlevad selle üle, kas leping on heade kommetega vastuolus või ei, et leppetrahv on ebamõistlikult suur. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 89 lg 1 järgi on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine ning lg 2 järgi on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Kohtule on esitatud lepingu nr XXX lisakokkulepe 26.02.2010 (I lk 51). Selle järgi peatati kohustuste täitmine 26.05.2009-30.01.2011 (p 2.1) ja selle eest pidi kostja maksma hüvitist 11 (16)

100 000 kr + käibemaks võrdsetes osades hiljemalt 30.09.2010 (p 2.2.). Viidatud maksekohustuse rikkumise eest pidi kostja maksma leppetrahvi 150 000 kr (p 2.3) ja viivist 0,2% tähtajaks tasumata summalt päevas. Kohtus XXX ütlustest nähtuvalt oli poolte vahel läbirääkimised enne lepingu nr XXX sõlmimist ja läbirääkimised toimusid XXX AS XXX kontoris. Lepingu sõlmimise tingis asjaolu, et Viimsis oli liigselt suur reoveehulk, mida poleks tegelikult tohtinud olla ning AS-i XXX käisid läbirääkimised sellest, kas pumplad töötavad õigesti ja jõuti järeldusele, et tuleb kontrollida elanike veekasutust. Tunnistaja ütluste kohaselt ei olnud AS-il XXX nii suurt tööjõu hulka, et see kontroll läbi viia ja selleks sõlmitigi leping nr XXX, et teine ettevõte kontrollis need probleemid üle. Kostja tunnistaja XXX ütluste kohaselt teostab kostja ise neid töid, mis on märgitud lepingus nr XXX, ütluste kohaselt töötas kostja juures 2009.a. mais vähemalt 2 erialast töötajat ja samas selgitas, et töö, mille käigus tehakse kindlaks see, kas sadevett suunatakse kanalisatsooni, on mahukas, tunnistaja hinnangul ei saa seda tööd valmis ühe tunniga. Tunnistaja ei osanud hinnata, mitu klienti kostjal oli. Hinnates XXX ütlusi ja kõrvutades neid XXX ütlustega, mille kohaselt ta ei teadnud kostja klientide hulka, kuid kinnitas, et töö on mahukas, leiab kohus, et tunnistaja XXX ütlustega on tõendatud lepingu nr XXX eesmärk ja selle vajadus ehk kontrollida AS XXX kõigi klientide reaalne veekasutus ja selle võimalik juhtumine kanalisatsiooni ning samuti kontrollida süsteemide nn tehniline seisund ja vastavus dokumentidele, mida kostja ei saanud ise teha tulenevalt sellest, et kostjal ei olnud piisavalt tööjõudu. Eeltoodu alusel on hageja ümber lükanud ka kostja väite, et kostjal puudus vajadus sellise lepingu sõlmimiseks põhjusel, et tal on olemas endal vastav ja piisav kaader. XXX ütluste kohaselt oli lepingu peatamise ajaks koostatud klientide andmebaas, kindlaks tehtud veemõõdu sõlmede asukohad, kontrollitud inimeste andmeid, koostatud tööplaanid sõltuvalt aastaajast, muretsetud tehniline baas, seadmed, tehtud töötajate väljaõpe. Seega on viidatud tunnistaja ütlustega tõendatud, et OÜ XXX asus ka lepingut nr XXX, mis sõlmiti 29.05.2009, täitma. XXX ütluste kohaselt sõlmiti lepingu lisakokkuleppe XXX initsiatiivil kuna rajamisel oli veepuhastusjaam. Lisakokkuleppest nähtuvalt on see sõlmitud 26.02.2010 so 9 kuud pärast lepingu nr XXX sõlmist selleks et peatada lepingu nr XXX täitmine. Hinnates 1) tunnistaja XXX ütlusi lepingu nr XXX eesmärgist ning selle täitmisest, ja et lepingu peatamise soov ehk lisakokkuleppe soov tuli kostjalt, 2) lisakokkuleppe sõlmimise aega 3) et mõlemale lepingule on alla kirjutanud kostja nimelt XXX, 4) et alles 9 kuud hiljem oli vaja lepingut peatada, leiab kohus, et hageja on tõendanud, et leping nr XXX ning selle lisakokkuleppe on kostjaga läbiräägitud ja kaalutletud, et leping nr XXX oli kostjale vajalik ja ümber lükanud kostja väite sellest, et leping nr XXX ja lisakokkuleppe on kostja poolt hooletusest ja teadmatusest ning ekslikult mittevajadusest sõlmitud. Arvestades seda, et hageja on tõendanud tunnistaja ütlustega, et OÜ XXX asus ka lepingut nr XXX täitma ning lisakokkuleppe sõlmiti alles ca 9 kuu pärast lepingu enda sõlmist, siis on mõistetav ja arusaadav, et lisakokkuleppe p 2.2. järgi pidi kostja ka käsundisaajale midagi tasuma ehk maksma hüvitist. Lisakokkuleppe järgi on seega nn 9 kuu eest makstav hüvitist 100 000 kr ehk kuus 11111 kr ehk näiteks 20 tööpäevase kuu puhul tööpäevas 555,55 kr ehk ei ületa lepingus nr XXX p 5.2. märgitud ühe objekti hinda (1000 kr + käibemaks). Kohtu arvates on seega kulude hüvitamine kooskõlas majanduskäibe tasulisuse ning VÕS § 619 ja § 628 lg 2 tulenevate tasu ja kulude hüvitamise põhimõttega. 12 (16)

Kuna eelpool tuvastas kohus, et leping nr XXX oli läbi räägitud ja töö maht, mida kostja OÜ-lt XXX tellis, oli suur, ei ole seega lepingu nr XXX sätestatud tasu suurus tunnis samastatav siiski kostja poolt töötajaile makstava tasuga ja seda olukorras, kus sellise töö mahu jaoks kostjal töötajaid ei piisanud. Eeltoodu tõttu ei ole kohtu arvates lepingu nr XXX p 5.1. ja 5.2 kokku lepitud tasu suurus võrreldes OÜ XXX poolt osutatava teenuse mahu ja kostja poolt saadavaga (vt lepingu eesmärk) tasakaalust välja. Arvestades, 1) lepingu nr XXX ja lisakokkuleppe sõlmimise asjaolusid (XXXga läbi räägitud ja tema poolt ka allkirjatud, lisakokkuleppe sõlmimise ettepanek XXX poolt), 2) et OÜ XXX asus lepingut nr XXX täitma, 3) et lepingus nr XXX p 5.1.-5.2 märgitud tasu suurus ei ole võrreldes kohustuste ja saadu mahuga tasakaalust väljast, 4) et lisakokkuleppe järgi pidi kostja maksma hüvitist ca 9 kuud kehtinud lepingu ja täidetud kohustuste eest OÜ-le XXX hüvitist 100 000 kr, mis on kooskõlas VÕS § 619 ja § 628 lg 2 tuleneva põhimõttega, leiab kohus, et leping nr XXX ja selle lisakokkulepe ei ole sõlmitud vastuolus avaliku korra ja heade kommetega või tehingus oleks poolte õiguste, kohustute väärtus tasakaalust heade kommete vastaselt väljas või oleks tehtud äärmiselt ebasoodsalt kostjale kostja sõltuvussuhet, varanduslikku olukorda ära kasutades. Kostja leidis, et lepingus on märgitud kostja kohustus hüvitada OÜ-le investeeringud 1milj krooni p 7.4 järgi, mis on samuti heade kommetega vastuolus. Viidatud p 7.4 on seotud OÜ XXX õigusega. Kohtu ette ei ole hageja toonud neid asjaolusid, millest saaks järeldada, et ta poleks seda lepingut sõlminud ilma p 7.4 sätestatud õiguseta. Eeltoodu alusel leiab kohus, et lepingu 7.4 märgitud investeeringu tasumise kohustus lepingu lõppedes kostja poolt lepingu ülesütlemisel, ei tähenda TsÜS § 85 järgi kogu lepingu nr XXX tühisust vastuolu tõttu heade kommetega. Kõike ülaltoodut arvestades, leiab kohus, et leping nr XXX ja lisakokkulepe ei ole TsÜS § 86 lg 1, 2 alusel tühine, on kehtiv ja on täitmiseks pooltele kohustuslik VÕS § 76 lg 1 järgi.

13 (16)

Lisakokkuleppe p 2.2. järgi tuli 100 000 kr tasuda võrdsetes osades hiljemalt 30. septembriks 2010, st kohustus muutus sissenõutavaks 30.09.2010. Vaidlus puudus selles, et OÜ XXX loovutas lepingust tulenevad nõuded, kõrvalnõuded hagejale 07.06.2010 lepinguga ja teavitas kostjat loovutusest ja nõudis kohustuse täitmist hagejale arvega 16.06.2010 nr 20100601 50 000 kr. 23.juuniks 2010, 30.06.2010 arvega nr 20100603 50 000 kr 07. juuliks 2010. Seega on hageja asunud VÕS § 164 lg 1, 2 alusel uue võlausaldajana OÜ XXX asemele. VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja § 159 lg 1 võib kahjustatud lepingupool lisaks leppetrahvile nõuda ka kohustuse täitmist. Kohustuse täitmist ei või lisaks leppetrahvile nõuda, kui leppetrahv lepiti kokku mitte kohustuse täitmisele sundimiseks, vaid kohustuse täitmise asendamiseks. Lisakokkuleppest nähtuvalt on lepingu p 2.3 järgi leppetrahv 150 000 krooni lepingu p 2.2 (hüvitise 100 000 kr maksmise kohustus) kohustuse rikkumise eest. Vaidlus puudus selles, et leppetrahv lepiti kokku kohustuse täitmise tagamiseks, seega võib hageja nõuda nii leppetrahvi kui ka kohustuse täitmist. Vaidlus puudus ka selles 04.10.2010 nõudis hageja kostjalt leppetrahvi tasumist arvega 20101001 150 000 kr hiljemalt 16. oktoobriks 2010, seega viivitamata kohustuse rikkumisest (täitmise tähtaeg oli hiljemalt 30.09.2010), ning et see on tasumata. Samuti puudus vaidlus selles, et seni on tasumata ka lisakokkuleppe p 2.2. järgne kohustus. Seega rikub kostja lepingu p 2.2 ja p 2.3. tulenevat hüvitise ja leppetrahvi maksmise kohustust, olles seni viivituses VÕS § 100 järgi. Lisakokkuleppe p 2.4 järgi on võlausaldajal õigus nõuda viivist rahalise kohustuste täitmisega viivitamise eest 0,2% päevas võlalt. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagejal on kostjalt õigus nõuda VÕS § 76 lg 1, 101 lg 1 p1 ,6, § 113 lg 1, 108 lg 1 ja 162, § 619 alusel kohustuse täitmist, viivist ja leppetrahvi. Kuna hageja põhinõue lepingu nr XXX ja lisakokkuleppe järgi on tõendatud ja põhjendatud, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista VÕS § 76 lg 1, 101 lg 1 p1, § 619 järgi lepingu nr XXX ja selle lisakokkuleppe p 2.2 järgi 100 000 kr ehk 6391,XXX eurot. Hageja palus välja mõista viivise nii põhivõlalt kui leppetrahvilt mõlemalt ühekordse summana otsuse tegemise päeva seisuga ja edaspidi palus viivise välja mõista nendelt võlgadelt protsendina kuni täitmiseni TsMS § 367 järgi. Kostja palus leppetrahvi vähendada, kuna see on ebamõistlikult suur. Vaidlus puudus selles, et viivis põhivõlalt hagi esitamise (20.12.2010) seisuga oli 16200 kr ja leppetrahvilt vastavalt 24300 kr. Edaspidise perioodi eest 21.12.2010-30.11.2012 (hagi esitamisele järgnevast päevast kuni otsuse tegemiseni) ehk 711 päeva eest oleks viivis põhivõlalt 142200 kr (100 000*711*0,2%), st kokku oleks otsuse tegemise aja seisuga põhivõla viivis 158400 kr (16200+142200). 14 (16)

Leppetrahvi viivis oleks perioodi eest 21.12.2010-30.11.2012 ehk 711 päeva eest 213300 kr (711*0,2%*150000kr), seega oleks leppetrahvi viivis otsuse tegemise päeva seisuga kokku 237600 kr (24300+213300). Seega ületavad nii põhivõla viivis, leppetrahvi viivis kui ka leppetrahv ise eraldi võetuna ja ka kokku põhivõlga 100 000 kr. Seega on nii leppetrahv kui ka viivised ebamõistlikult suured. Kostja ei ole lepingut ja selle lisakokkulepet täitnud. Arvestades seda, et vaidluses ei ole tõusetunud küsimust sellest, et kostja oleks midagi saanud lepingu nr XXX raames, ning ka seda, et kõrvanõuete ja viiviste kaudu ei tohi toimuda ühe lepingupoole rikastumist teise arvel olukorras, kus teine pool ei olegi veel lepingu järgseid hüvesid saanud, on alust VÕS § 162 lg 1 järgi leppetrahvi vähendamiseks. Ülalpool märkis kohus, et kui hageja nõuab põhivõlast suuremat viivist, siis tuleb võlausaldajal põhjendada, tõendada suurema kahju olemasolu. Hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud põhivõlast suurema viivisenõude vajadust ning hagejale tekkinud võimalikku kahju. Arvestades kohtupraktikat, lepingu täitmise ulatust, nõutavat viivist ja leppetrahvi, leiab kohus, et ka viivis kuulub VÕS § 113 lg 2 ja 162 lg 1 alusel vähendamisele. Eeltoodu alusel vähendab kohus leppetrahvi ja põhivõlalt ning leppetrahvilt viivist võrdselt selliselt (100 000:3), viivisenõue kuulub osalisele rahuldamisele ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele VÕS § 76 lg 1, 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1, 8, § 158, § 162, § 619 viivis leppetrahvilt, viivis võlalt ja leppetrahv kokku 100 000 kr ehk 6391,XXX eurot. Eeltoodud põhjusel ei ole hageja edaspidise viivise nõue lepingu nr XXX ja lisakokkuleppe järgi TsMS § 367 alusel protsendina põhivõlalt ja leppetrahvilt põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Seega kuulub hagi osalisele rahuldamisele ning AS-lt XXX tuleb välja mõista XXXOÜ kasuks lepingu nr XXX järgi põhivõlga 51129,25 eurot ja viivist 51129,25 eurot ning lepingu nr XXX ja selle lisakokkuleppe järgi põhivõlga 6391,XXX eurot ning leppetrahvi, viivist leppetrahvilt ja viivist põhivõlalt kokku 6391,XXX eurot. Menetluskulud jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § XXX3 lg 1 alusel kohus määrab kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kui kohus rahuldab hagi osaliselt, jaotab kohus § 163 lg 1 alusel menetluskulud vastavalt hagi rahuldatud/rahuldamata jäetud osale. Hageja soovis saada kokku 2618938 kr (799999 kr +1XXX2939 kr /viivis otsuse tegemise aja seisuga 799999 kr/+100000+150000+158400 /viivis otsuse tegemise aja seisuga 100000 kr/+237600 kr/ viivis otsuse tegemise aja seisuga 150000 kr). Kohus rahuldas hagi kokku summas XXX99998 (799999*2+100000*2), seega 68,7%. Seega jäävad hageja menetluskulud 68,7% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 31,3% ulatuses hageja kanda. Juhindudes TsMS § XXX4 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § XXX4 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Tsiviilasja hind 15 (16)

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 ja kuni 20.06.2010 kehtinud TsMS § 133 lg 1, 2 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja põhinõude ja leppetrahvi nõude väärtus kokku. Käesoleval juhul on hagihinnaks 1049999 kr ehk 67107,16 eurot. Tõendi menetlemata jätmine TsMS § 442 lg 5 alusel lahendab kohus otsusega veel lahendamata taotluse. Kohus andis pooltele võimaluse määrusega 16.10.2012 esitada kohtuvaidluste teesid 07.11.2012. Kostja esitas koos teesidega ka uue tõendi - trasside müügilepingu muutmise kokkulepe. Kohus leiab, et märgitud tõendi vastuvõtmise taotlus tuleb jätta menetlemata TsMS § 329 lg 1 ja 331 lg 1 järgi, kuna tõendist nähtub, et see oli olemas käesoleva asja eelmenetluse ajal (allkirjastatud 2011.a. septembris) ning ei nähtu, et selle hilisemaks esitamiseks oleks mõjuv põhjus, selle menetlemine toob kaasa asja lahendamise edasilükkamise, sh otsuse avaldamise, sest oleks vaja küsida vastaspoolelt arvamust ning anda võimalus esitada omapoolne seisukoht ning vajadusel tõendid.

Kohtunik

16 (16)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.