lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-10-64946/55

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 27.06.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-10-64946/55
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
27.06.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
10 645
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AS Viimsi Vesi10461699(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr: 2-10-64946

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Reet Allikvere, Ülle Jänes, Kaupo Paal

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.06.2013.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-10-64946

Tsiviilasi

Stargate System OÜ hagi AS Viimsi Vesi vastu võla, leppetrahvi ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.11.2012.a otsus

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

Apellatsioonkaebuse hind 51 129,25 eurot Vastuapellatsioonkaebuse hind 0 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS Viimsi Vesi apellatsioonkaebus OÜ Stargate System vastuapellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja ja vastuapellant): Stargate System OÜ (registrikood: 11952844, asukoht: Tallinn), tehinguline esindaja advokaat X X; Kostja (apellatsioonimenetluses apellant ja vastuapellatsiooni osas vastustaja): AS Viimsi Vesi (registrikood: 10461699, asukoht: Viimsi vald), tehinguline esindaja advokaat Tambet Toomela

Kohtuistungi toimumise aeg

19.04.2013.a

Istungil osalenud isikud

Hageja tehinguline esindaja vandeadvokaat X X, kostja tehinguline esindaja vandeadvokaat Tambet Toomela

RESOLUTSIOON:

1.Harju Maakohtu 30.11.2012.a otsus tühistada osas, milles maakohus rahuldas hagi lepingu nr 16/2009 alusel põhivõla, summas 51129,25 eurot ja samas summas viivise väljamõistmiseks. Teha asjas uus otsus, millega jäetakse hagi selle nõude osas rahuldamata. Samuti tühistada maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas. Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja, OÜ Stargate System kanda.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
2.Esitada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmises sõnastuses:

1(21)

Tsiviilasi nr: 2-10-64946

2.1.Välja mõista AS-lt Viimsi Vesi Stargate System OÜ kasuks lepingu nr 17/2009 ja selle lepingu lisakokkuleppe järgi põhivõlg summas 6391,17 eurot ning leppetrahvi, viivist leppetrahvilt ja viivist põhivõlalt kokku 6391,17 eurot.
2.2.Muus osas jätta hagi rahuldamata.
2.3.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulu hageja, OÜ Stargate System kanda.
3.AS-i Viimsi Vesi apellatsioonkaebus rahuldada.
4.OÜ Stargate System apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
5.Tagastada AS-le Viimsi Vesi apellatsioonkaebuse esitamisel enammakstud riigilõiv suuruses 400 eurot AS-i Viimsi Vesi arveldusarvele nr 1120181196 AS-s Swedbank.
6.Kohtuotsus toimetada pooltele kätte ja saata täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
7.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.20.12.2010.a esitas hageja maakohtusse hagi, milles palus kostjalt välja mõista lepingust nr 16/2009 tuleneva põhivõlgnevuse 799 999 krooni (51 129,25 eurot), lepingust nr 17/2009 ja selle lisakokkuleppest tuleneva põhivõlgnevuse 100 000 krooni (6391,16 eurot), lepingust nr 17/2009 tuleneva leppetrahvi 150 000 krooni (9586,75 eurot) ja sissenõutavaks muutunud ning tulevikus tekkivad viivised 0,2% põhinõuetelt ja leppetrahvilt. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. 07.11.2012.a esitatud lõplikes seisukohtades palus hageja kostjalt välja mõista: lepingust nr 16/2009 tuleneva põhivõlgnevuse 51 129,25 eurot; lepingust nr 17/2009 ja selle lisakokkuleppest tuleneva põhivõlgnevuse 6391,16 eurot; lepingust nr 16/2009 tuleneva põhivõla osalise, s.o 12 782,11 euro (käibemaksuta) tasumisega viivitamise tulemina sissenõutavaks muutunud viivised 2258,64 eurot; lepingu nr 16/2009 alusel tasumata põhivõlalt 51 129,25 eurot kohtuotsuse tegemise päevaks sissenõutavaks muutunud viivised kindla summana 51 129,25 eurot; lepingu nr 17/2009 alusel tasumata põhivõlalt 6391,16 eurot kohtuotsuse tegemise päevaks sissenõutavaks muutunud viivised kindla summana 6391,16 eurot; lepingust nr 17/2009 tuleneva leppetrahvi 9586,75 eurot; lepingu nr 17/2009 lisakokkuleppe alusel tasumata leppetrahvilt 9586,75 eurot kohtuotsuse tegemise päevaks sissenõutavaks muutunud viivised kindla summana 9586,75 eurot. Menetluskulud jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 05.10.2005 kostja ja OÜ Gillerton Haldus vahel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise leping. OÜ Gillerton Haldus soovis saada vee ja kanalisatsiooniga liitumist kostjaga Viimsi vallas Pringi külas asuvatel maaüksustel (Laanekivi I-X, Raudla IIV). OÜ Gillerton Haldus pidi maksma liitumistasu 3 997 092 krooni + käibemaks ja kostja pidi lepingu sõlmimisel puuduolevad trassid liitumispunktideni välja ehitama (väljaehitamise kulude kandmise kohta pidi sõlmitama leping). Vastavad trassid olid OÜ Laanekivi Kodu

2(21)

Tsiviilasi nr: 2-10-64946 omandis, valdajad oli OÜ Gillerton Haldus ja OÜ Laanekivi Kodu. OÜ Laanekivi Kodu ja OÜ Gillerton Haldus ei suutnud lepingut täita – maksta liitumisasu, osaliselt ehitada trasse ja kanda kulusid. Eelnevast tingituna sõlmis kostja 15.04.2009.a OÜ-ga Insidecom (endise ärinimega OÜ Harju Vesi) lepingu nr 16/2009. OÜ Insidecom kohustus nõustama kostjat läbirääkimiste pidamisel ülalviidatud võlgnikelt võlgade sissenõudmisel ja korraldama nende valduses olevate trasside müügi kostjale mitte kõrgema hinnaga kui 1 000 000 krooni. Kostjale oli kõige tähtsam trasside omandamine ja seejärel võlgade sissenõudmine (lepingu p 3.1). Lepingu nr 16/2009 järgsete tööde tähtaega ei olnud määratud, tasu oli 1 tunni eest 2500 krooni + käibemaks, v.a trasside müügi korraldamisega seonduv (p-d 5.1, 3.2). Trasside müügi korral pidi tasuma kostja ühekordset tasu: trasside ostuhind 1 000 000 krooni - OÜ-le Laanekivi Kodu tegelikult makstud ostuhind (p 5.5). Lepingust tulenevad kohustused lõppevad täieliku ja kohase täitmisega (p-d 7.2, 8.1). 03.04.2009.a sai OÜ Insidecom juhatuse liige X Xi kostjalt OÜ Insidecom tarvis volikirja, et ta saaks täita lepingust tulenevaid kohustusi. Kostja, OÜ Gillerton Haldus ja OÜ Laanekivi Kodu sõlmisid 08.05.2009.a trasside müügi- ja valduse üleandmise lepingu, millega: Gillerton Haldus OÜ tunnistas võlga 3 809 974,56 krooni (käibemaksuga) kostja ees; OÜ Gillerton Haldus loovutas kostjale eelviidatud summas nõudeõiguse koguda liitumistasusid Lille tee 27 ja 29 veevärgi ja kanalisatsiooniga liitumisel; kostja ja OÜ Gillerton Haldus tasaarvestasid viidatud nõuded teineteise vastu. Lisaks leppisid pooled kokku, et veel välja ehitamata trassid kohustub ehitama OÜ Laanekivi Kodu ja kostja loobub sellekohasest nõudest OÜ Gillerton Haldus vastu. Seega täitis OÜ Insidecom lepingust tulenevad kohustused. Kostja ei täitnud oma lepingust nr 16/2009 tulenevaid kohustusi kohaselt. Kostja pidi maksma 1 000 000 krooni - 1 kroon ehk 999 999 krooni + käibemaks, kuid maksis 200 000 krooni + käibemaks vastavalt 23.07.2009.a arve nr 01072009 (tähtaeg 07.08.2009.a) järgi 100 000 krooni ja 01.09.2009.a arve nr 20090901 (tähtaeg 16.09.2009.a) järgi 100 000 krooni + käibemaks. Lisaks on märgitud summad tasutud tähtaegu rikkudes. Esimese arve järgi tasus kostja 100 000 krooni + käibemaks 20% järgnevalt: 15.07.2009.a ja 07.08.2009.a – mõlemal korral 25 000 krooni, 04.08.2009.a 50 000 krooni ja 27.08.2009.a 20 000 krooni. Teise arve järgi tasus kostja 100 000 krooni + käibemaks 20% järgnevalt: 12.01.2010.a 20 000 krooni, 09.02.2010.a 90 000 krooni ja 12.03.2010.a 10 000 krooni. Seega jäi kostjal OÜ-le Insidecom maksmata 799 999 krooni. 07.06.2010.a lepinguga loovutas OÜ Insidecom hagejale lepingust nr 16/2009 tuleneva põhija kõrvalnõuded. Nõuete loovutamisest teavitas hageja ka kostjat 16.06.2009.a, paludes kostjal võlg 799 999 krooni tasuda arve nr 20100602 alusel hiljemalt 21.06.2010. Kostja võlga ei tasunud. Viivis on 200 000 krooni tasumisega viivitamise (arved nr 01072009 ja 20090901) eest kuni 20.12.2010 kokku 35 340 krooni ja 799 999 krooni (arve nr 20100602) tasumisega viivitamise eest perioodi 22.06.2010.a – 20.12.2010.a eest 291 200 krooni. Kokku on lepingu nr 16/2009 järgne viivis 326 540 krooni. 26.05.2009 sõlmis kostja OÜ-ga Insidecom tähtajatu (lepingu p 8.1) lepingu nr 17/2009. Lepingu kohaselt pidi OÜ Insidecom tegema kostja eest kõigi kostja trassidega liitujate veeja kanalisatsioonisüsteemide tehnilist kontrolli selleks, et selgitada välja, kas need vastavad dokumentidele ja kas puhta vee kulumõõdikute paigaldused vastavad nõuetele ning et

3(21)

Tsiviilasi nr: 2-10-64946 kliendid ei juhiks sadevett kanalisatsiooni. Selle kohta tuli teha akt koos vastavate andmetega ja vajadusel tuli teha puuduste kõrvaldamiseks ettekirjutused. Kostja volitas end OÜ-d Insidecom esindama klientidega suhtlemisel. OÜ Insidecom pidi esitama igakuiselt aruandeid

10.kuupäevaks (p-d 3.1, 3.2, 4.2.2). Tasu töö eest pidi olema ühe objekti kontrollimise eest 1000 krooni + käibemaks, iga objekti kohta tuli koostada akt, mis on arve esitamise aluseks (p 5.2). Lahkarvamuste tõttu sõlmiti 26.02.2010.a lisakokkulepe. Selle järgi peatati kohustuste täitmine 26.05.2009.a – 30.01.2011.a (p 2.1) ja selle eest pidi kostja maksma hüvitist 100 000 krooni + käibemaks võrdsetes osades hiljemalt 30.09.2010.a (p 2.2.). Viidatud maksekohustuse rikkumise eest pidi kostja maksma leppetrahvi 150 000 krooni (p 2.3) ja viivist 0,2% tähtajaks tasumata summalt päevas. Leppetrahv tagab põhikohustust. 07.06.2010.a lepinguga loovutas OÜ Insidecom hagejale lepingust nr 17/2009 tuleneva põhija kõrvalnõuded. Hageja teavitas 16.06.2010.a kostjat loovutusest ning nõudis kohustuse täitmist järgmiselt: 16.06.2010.a arve nr 20100601 alusel 50 000 krooni hiljemalt 23.06.2010.a ja 30.06.2010.a arve nr 20100603 alusel 50 000 krooni hiljemalt 07.07.2010.a. Kuna kostja põhinõuet tähtaegselt ei tasunud, esitas hageja kostjale 04.10.2010 nõude arve nr 20101001 alusel leppetrahvi 150 000 krooni tasumiseks hiljemalt 16.10.2010. Sellele nõudele vastas kostja 08.07.2010.a kirjas, et lepingud nr 16/2009 ja 17/2009 on tühised, kuna neid ei ole asutud täitma, kostjale ei ole eelnimetatud lepingutega kokkulepitud teenuseid osutatud. Kuivõrd kostja ei ole kohustust täitnud, on lepingu nr 17/2009 alusel põhivõlg on 100 000 krooni ja leppetrahvi võlg 150 000 krooni. Vastuseks kostjale märkis hageja, et lepingu nr 16/2009 osas on asjakohatud kostja viited lepingutele, mis kostja on sõlminud OÜ-ga Kelmari Invest ja Advokaadibürooga X & Talts, kuivõrd need lepingud ei ole käesoleva kohtuvaidluse esemeks. Eeltoodud lepingute ja vaidluse esemeks oleva lepingu nr 16/2009 sisu, tingimused ja eesmärgid erinevad. Lisaks on kostja jätnud tähelepanuta, et ka OÜ Insidecom on esitanud kostjale arveid lepingu nr 16/2009 eduka täitmise eest ning arved on ka osaliselt tasutud. Sellega on kostja tunnustanud OÜ Insidecom lepingust nr 16/2009 tulenevat lepingutasu nõuet. See, et M. Xi sõlmis lepingud kostjale teenuse osutamiseks nii OÜ Kelmari Invest kui ka OÜ Insidecom seadusliku esindajana, ei tähenda, et mõlemad äriühingud ei oleks võinud kostjale eelnimetatud lepingutes kokkulepitud teenuseid osutada. Asjaolu, et OÜ Kelmari Invest poolt kostjale osutatud teenused kattusid osaliselt lepingus nr 16/2009 kokkulepitud teenustega, ei tähenda, et OÜ Kelmari Invest oleks täitnud kõik lepingust nr 16/2009 tulenevad kohustused OÜ Insidecom eest kostjale. Advokaadibüroo X & Talts ei ole kostjale vaidlusaluses lepingus sätestatud teenusega sarnast teenust osutanud. Isegi, kui see nii oleks, ei vabasta see kuidagi kostjat lepingust nr 16/2009 tulenevate kohustuste täitmisest, sest lepingus kokkulepitud teenuse on kostja saanud, millele vastab kostja kohustus selle eest maksta. See, et kostja sõlmis lepingud kahe erineva äriühinguga, milliste seaduslikuks esindajaks on sama isik, M. Xi, ei muuda sõlmitud lepinguid heade kommete vastaseks ja seetõttu tühiseks. Juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumine ei ole vabandatav ajanappusest tingitud hooletusega, mistõttu tuleb kostja väited hooletusest lepingu allkirjastamise kohta jätta tähelepanuta. Asjakohatud on ka kostja väited lepingu nr 17/2009 vastuolu kohta heade kommetega. Kostja väljatoodud asjaolud ei ole lepingu tühisuse aluseks. Lepingute tühisuse aluseks ei ole ka kostja väited juhatuse liikme hooletusest lepingute allkirjastamisel. Ka liiga suur leppetrahv ei ole tehingu tühisuse aluseks heade kommete vastasuse tõttu, eriti olukorras, kus tegemist on tavapärase majandustegevuse käigus sõlmitud lepinguga, mille pooled on võrdsed juriidilised isikud.

4(21)

Tsiviilasi nr: 2-10-64946 Vastuseks kostja alternatiivsele vastuväitele veetrasside omandiõiguse kohta märkis hageja, et 08.05.2009.a OÜ Gillerton Haldus, OÜ Laanekivi Kodu ja kostja vahel sõlmitud veetrasside müügilepinguga on tõendatud, et nimetatud lepingu sõlmimise hetkel kuulus veetrasside otsene valdus ja omand OÜ-le Laanekivi Kodu, mida kostja on veetrasside ostjana ka sisuliselt tunnustanud. Eeltoodust tulenevalt on kostja vastuväide alusetu ja tõendamata. Kostja vastuväited lepingu nr 16/2009 tagantjärele vormistamise kohta on ainetud. 07.11.2012 esitatud lõplikes seisukohtades märkis hageja, et kuni hagi esitamiseni ei vaielnud kostja kordagi vastu kohustusele tasuda lepingu nr 16/2009 alusel osutatud teenuse eest. Kostja juhatuse liige on oma 29.12.2009.a ja 21.01.2010.a e-kirjades kinnitanud, et kõik võlgnevused tasutakse esimesel võimalusel. Seega on kostja oma käitumisega andnud üheselt mõista, et aktsepteerib OÜ Insidecom esitatud arveid. Hageja hinnangul on kostja viidatud ekirjad käsitletavad deklaratiivsete võlatunnistustena võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 tähenduses. Samuti märkis hageja, et lähtuvalt hea usu põhimõttest ning senisest kohtupraktikast ei nõua ta viiviseid põhivõlga ületavas osas. Kostja vastuväited

2.Kostja hagi ei tunnistanud, palus jätta selle rahuldamata. Vastuväidete kohaselt, OÜ Insidecom ja kostja vahel 15.04.2009.a sõlmitud lepingu nr 16/2009 järgi pidi OÜ Insidecom nõustama kostjat võlgnevuse sissenõudmisel OÜ-lt Gillerton Haldus ja OÜ-lt Laanekivi Kodu, sh pidi korraldama eelnimetatud isikute valduses olevate vee- ja kanalisatsioonitorustike (trasside) müümist kostjale mitte kallimalt, kui 1000000 krooni eest. Kostja kohustus hagejale nimetatud teenuste osutamise eest maksma tasu. Lepingu p 5.1. järgi pidi kostja võlgade sissenõudmise eest tasuma hagejale tunnihinna alusel ning veetrasside omandamise eest lepingu p-s 5.5. sätestatud ühekordse tasu. OÜ Insidecom ei ole oma lepingust tulenevaid kohustusi täitnud, seega ei ole tal lepingust tulenevat nõuet kostja vastu, mistõttu ei ole ka hagejal nõuet kostja vastu. Lepingu sisuks on teenuse osutamine (kostja ei vaidle selles osas hagejaga), s.t tegemist on käsunduslepinguga. Isegi, kui käsitleda lepingut maaklerilepinguna, siis peab sissenõudja tasu saamiseks tõendama, et ta on lepingu alusel osutanud teenust ja et see tõi otseselt kaasa veetrasside omandamisele suunatud lepingu sõlmimise. OÜ Insidecom ei ole lepingu alusel kostjale teenust osutanud, teenuse osutamine on hageja poolt tõendamata, lepingust tulenev tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Lepingus kokkulepitud teenust osutati kostjale muude kokkulepete alusel. Nimelt, kostja ja OÜ Kelmari Invest vahel on 01.10.2008.a sõlmitud kokkulepe nr 012/2008, mille kohaselt kohustus OÜ Kelmari Invest juhatuse liige X Xi nõustama kostjat läbirääkimiste pidamisel võlgade sissenõudmise ning vee- ja kanalisatsioonitorustike üleandmise protsessis. Kokkuleppe kohaselt oli üheks äriühinguks, kellega läbirääkimisi peeti, OÜ Gillerton Haldus. OÜ Kelmari Invest juhatuse liige X. Xi edastas 29.05.2009.a kostjale arve koos aruandega ja selle järgi osutas OÜ Kelmari Invest kostjale teenust summas 50 150 krooni. Teenuse sisuks on märgitud erinevad läbirääkimised kostja esindajaga OÜ-ga Gillerton Haldus, OÜ-ga Laanekivi Kodu ja Advokaadibüroo Leppik ja Partnerid advokaadi Tõnu Tuulasega. Seega osutas kostjale lepingus nimetatud vee- ja kanalisatsioonitorustike omandamise tehingu ettevalmistamise teenust OÜ Kelmari Invest, mitte OÜ Insidecom. Kostja on tasunud ka OÜle Kelmari Invest tööde eest lepingu sõlmimisel OÜ Gillerton Haldus, OÜ Laanekivi Kodu ja kostja vahel. Seega aitas lepingu sõlmimisele kaasa X. Xi läbi OÜ Kelmari Invest, mitte läbi OÜ Insidecom.

5(21)

Tsiviilasi nr: 2-10-64946 Nii on sama teenuse osutamiseks sõlmitud kaks lepingut, üks kostja ja OÜ Kelmari Invest vahel ning teine kostja ja OÜ Insidecom vahel. Kuivõrd X. Xi on nii OÜ Kelmari Invest kui ka OÜ Insidecom juhatuse liige, pidi ta olema teadlik asjaolust, et sama teenuse osutamiseks on sõlmitud kaks lepingut. Arvestades asjaolu, et X. Xi on kostjale esitanud kõnealuse teenuse osutamise eest arveid OÜ Kelmari Invest nimel ning nimetatud arved on tasutud, on ilmselge, et poolte ühine tahe on täita OÜ Kelmari Invest ja kostja vahelist õigussuhet, mitte OÜ Insidecom ja kostja vahelist õigussuhet. Poolte tahtele täita OÜ Kelmari Invest ja kostja vahelist õigussuhet viitab ka asjaolu, et X. Xi on OÜ Kelmari Invest nimel esitanud arve ligi 3 nädalat pärast trasside müügilepingu sõlmimist. Lisaks leidis kostja, et leping nr 16/2009 on vastuolus heade kommetega, mistõttu on see tühine. Leping on sõlmitud teenuse osutamiseks, mis on juba teiste käsundisaajate poolt osutatud. Kuivõrd OÜ Insidecom nimel on lepingu sõlminud X. Xi ehk sama isik, kes on lepingus kokkulepitud teenust juba varasemalt osutanud, olid mõlemad lepingupooled teadlikud asjaolust, et lepingus nimetatud teenus on juba osutatud. Heade kommetega kooskõlas olevaks ei saa pidada tehingut, mille pooled teavad, et tegelikkuses on lepingus kokkulepitud teenus juba osutatud. Kuna kostja juhatuse liikme töökoormus on äärmiselt suur, allkirjastas kostja lepingu ajanappusest tingitud hooletusest. OÜ Insidecom oli lepingupoolena teadlik asjaolust, et lepingu eesmärkide täitmiseks oli sõlmitud leping ka Advokaadibürooga X & Talts. Sellele viitab X Xe e-kiri millest nähtub, et „Marianilt saadud juhiste alusel edastatakse arve“. Arvel märgitud tööd on aga teostatud alates 31.03.2009.a ehk enne, kui OÜ Insidecom ja kostja vahel sõlmiti leping sama teenuse osutamiseks. OÜ Insidecom juhatuse liikme X. Xi poolt kostjale esitatud aruanne on esitatud 8 päeva enne lepingu sõlmimist. Aruandes märgib M. Xi, et OÜ-ga Gillerton Haldus ja OÜ-ga Laanekivi Kodu on läbirääkimised võlasumma tasumiseks lõpetatud ning kolmepoolne tehing sõlmimisel. Seega oli X. Xi lepingu sõlmimisel teadlik, et OÜ Kelmari Invest on juba lepingus kokkulepitud teenuse (võlasumma sissenõudmine) kostjale osutanud. Seega, isegi juhul, kui leping ei ole vastuolus heade kommetega, siis on lepingus kokkulepitud teenus Advokaadibüroo X & Talts ning OÜ Kelmari Invest poolt juba osutatud, mistõttu ei saanud OÜ Insidecom seda teenust teistkordselt osutada ega nõuda kostjalt lepingu alusel tasu maksmist. OÜ Insidecom ja kostja vahel 26.05.2009.a. sõlmitud lepingu nr 17/2009 ja 26.02.2010.a lisakokkuleppe osas leidis kostja, et leping ja lisakokkulepe on tühised, kuivõrd need on vastuolus heade kommetega. Viidatud leping ja selle lisa on sarnaselt lepinguga nr 16/2009 sõlmitud olukorras, kus kostja juhatuse liige oli suure töökoormuse tõttu muutunud hooletuks ega tutvunud kõikide allkirjastatud lepingutega piisava põhjalikkusega. Lepingus nr 17/2009 sätestatud OÜ Insidecom kohustuste täitmine, nt veevärgi tehnilistele nõuetele vastavuse kontrollimine ning seadmete taatlemine, eeldab vastava kvalifikatsiooni olemasolu OÜ Insidecom poolt. Tegemist on spetsiifiliste ülesannetega, mida ei saa teha erialateadmisteta isik. Kõnealuse lepingu kohaselt peab OÜ Insidecom kõik lepingus sätestatud tööd teostama ise, sh tal puudub volitus tellida vastav teenus kolmandatelt isikutelt (lepingu p 8.4.). OÜ-l Insidecom ega tema töötajail ei ole vastavaid erialateadmisi. Eeltoodu viitab asjaolule, et OÜ Insidecom sõlmis lepingu ja selle lisa teades, et ta ei ole pädev lepingut täitma. Kostja on tegutsev vee-ettevõte, kellel on piisavalt spetsialiste lepingus nr 17/2009 kokkulepitud tööde teostamiseks. Ei ole ühtegi objektiivset põhjust, miks oleks kostja pidanud lepingu sõlmima OÜ-ga Insidecom, kellel puuduvad vastavad erialateadmised.

6(21)

Tsiviilasi nr: 2-10-64946 Kõnealuses lepingus kokkulepitud tasu, et iga objekti kontroll maksab 1000 krooni, on ebamõistlikult suur. Selline kulu ei ole põhjendatud ega mõistlik. Mõeldamatu on lisatööde eest kokkulepitud 2500 kroonine tunnihind. Nimetatud töid teevad kostja enda töötajad, kelle kuupalk jääb 12 000 krooni piiresse, mis teeb tunnitasuks 75 krooni, mis on üle 33 korra väiksem tunnitasu, kui lepingus sätestatud tasu. Eeltoodud ebamõistlikud tasud viitavad asjaolule, et leping nr 17/2009 on sõlmitud hooletusest ning on vastuolus heade kommetega. Lepingu nr 17/2009 p 7.4. kohaselt teeb OÜ Insidecom lepingu täitmiseks kulutusi 1 000 000 krooni eest, mille on kostja kohustatud koheselt hüvitama juhul, kui kostja lepingu ennetähtaegselt lõpetab. Lepingust aga ei selgu, milles seisneb OÜ Insidecom poolt tehtav 1000000 kroonine investeering. Kostja hinnangul on viidatud summa väljamõeldud ning kogu lepingu eesmärk on kostjalt raha välja petta, sest lepingu p 7.4. kohaselt ei pea OÜ Insidecom nimetatud investeeringute tegemist tõendama. Selline kokkulepe on ilmselgelt ebamõistlik ning vastuolus heade kommetega. Lepingu nr 17/2009 lisakokkuleppe kohaselt peatatakse lepingus nimetatud tööde teostamine alates 26.05.2009.a ehk päevast, mil kõnealune leping sõlmiti. Sisuliselt leppisid pooled kokku, et OÜ Insidecom hakkab kostjale teenust osutama ja seejärel sõlmisid pooled uue kokkuleppe, mille kohaselt teenust siiski ei hakata osutama veel vähemalt aasta jooksul. Jääb arusaamatuks, miks pidi kostja sõlmima taolise kokkuleppe, kuivõrd selline teguviis on äärmiselt ebamõistlik ning vastuolus heade kommetega. Lepingu lisakokkulepe viitab asjaolule, et tegelikkuses ei ole teenust kunagi osutama hakatud, mistõttu ei saanud OÜ Insidecom teha ka vastavaid investeeringuid. Lepingu II lisana sõlmitud lisakokkuleppes sätestatud leppetrahv on ebamõistlikult suur. Arvestades asjaolu, et lisakokkuleppe väärtuseks on 100 000 krooni, siis on 150%-ne leppetrahv ebamõistlik. 07.04.2011.a esitatud alternatiivse vastuväite kohaselt on kostja veendunud, et kõnealused veetrassid kuulusid kostjale juba vähemalt 2008. aastast, kuivõrd OÜ Laanekivi Kodu andis kostjale trasside omandi üle juba 24.04.2008.a trasside ehitustööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga, mistõttu ei saanud OÜ Laanekivi Kodu 08.05.2009.a trasside müügilepinguga trasse teistkordselt müüa. Trasside omanikuks pidas kostjat ka OÜ Laanekivi Kodu. Kostja ei pidanud seega üldse sõlmima 2009.a trasside müügilepingut. Lisaks leidis kostja, et leping nr 16/2009 on sõlmitud ajaliselt hiljem kui lepingus märgitud kuupäev, kuna lepingu number kostja dokumendiregistris ei vasta lepingu kuupäevale. Esimese astme kohtu otsus

3.Maakohus tegi 30.11.2012.a otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja lepingu nr 16/2009 järgi põhivõla 51 129,25 eurot ja viivise 51 129,25 eurot ning lepingu nr 17/2009 ja selle lisakokkuleppe järgi põhivõla 6391,17 eurot ja leppetrahvi, viivist leppetrahvilt ja viivist põhivõlalt kokku 6391,17 eurot. Kohus jättis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 järgi hageja menetluskulud 68,7% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 31,3% ulatuses hageja kanda. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja ja OÜ Insidecom (endise ärinimega OÜ Harju Vesi) sõlmisid 15.04.2009.a lepingu nr 16/2009 (I kd, lk 40). Vaidlus on selle üle, kas leping on heade kommetega vastuolus, kas leping on täidetud ning kas lepingus märgitud ülesanded on täidetud muu isiku poolt kui OÜ Insidecom, muu lepingu raames. Samuti on vaidlus selles, kas leping nr 16/2009 täitis oma eesmärki, s.t kas ühisveevärgi ja kanalisatsiooni tehnorajatise (edaspidi trasside) müügilepingut oli vaja sõlmida või ei.

7(21)

Tsiviilasi nr: 2-10-64946

Pooled ei vaielnud selle üle, et kostja ja OÜ Gillerton Haldus vahel oli 05.10.2005.a sõlmitud leping. Nimelt soovis OÜ Gillerton Haldus saada vee ja kanalisatsiooniga liitumist kostjaga Viimsi vallas Pringi külas asuvatele maaüksustele (Laanekivi I-X, Raudla I-IV). Kostja oli sellega nõus. OÜ Gillerton Haldus pidi maksma liitumistasu 3 997 092 kr + käibemaks ja kostja pidi lepingu sõlmimisel puuduolevad trassid liitumispunktideni välja ehitama (väljaehitamise kulude kandmise kohta pidi sõlmitama leping). Nende trasside valdajad olid OÜ Gillerton Haldus ja OÜ Laanekivi Kodu. OÜ Laanekivi Kodu ja OÜ Gillerton Haldus ei suutnud lepingut täita, s.t ei suutnud maksta liitumistasu, ehitada osaliselt trasse ja kanda vastavaid kulusid. Seega nähtub eelviidatud vaidlustamata asjaoludest see, et isikutel oli huvi korraldada vastavatel maaüksustel trasside liitumine kostjaga, kuid samas olid nende huvide realiseerimisel tekkinud raskused nii võlgade tasumisel kui kulude kandmisel ning ka osade trasside ehitamisel. Kohtu arvates on sellises situatsioonis tavapärane, et isikud asuvad vastavaid küsimusi läbi rääkima ja vormistavad läbirääkimiste tulemused lepinguna. Lepingu nr 16/2009 p-i 3.1 hinnates leidis kohus, et märgitud lepingu eesmärgiks oligi eelkõige OÜ Gillerton Haldus, OÜ Laanekivi Kodu ja kostja trasside omandamise protseduuride korraldamine, s.t lahendada 05.10.2005.a lepinguga seotud probleemistik. Lepingu nr 16/2009 p-i 3.1 kohaselt asusid trassid Viimsi vallas Laanekivi I-IX ja Raudla I-IV maaüksustel, nendega liitumisel pidi tekkima nn 283 uut liitumist. Seega on lepingu nr 16/2009 puhul tegemist käsunduslepinguga VÕS § 619 tähenduses. Kostja esitatud 01.10.2008.a lepingu nr 012/2008 (I kd, lk 104) p-i 3.1 järgi kohustus OÜ Kelmari Invest nõustama kostjat eraisikute ja ettevõtetega läbirääkimiste pidamisel eesmärgiga nende võlgade tasumine kostjale ja võimalusel ettevõtete valduses olevate kanalisatsioonide ja veetrasside üleandmine kostjale. Prioriteetsem tehing oli võlgade tasumine, mille kogusumma oli üle 6 miljoni krooni. Hageja tunnistaja M. Xi, kes oli nii OÜ Insidecom kui ka OÜ Kelmari Invest juhatuse liige, ütluste kohaselt oli OÜ-ga Insidecom leping sõlmitud just trasside müügilepingu sõlmimise eesmärgil ning OÜ-ga Kelmari Invest võlgade sissenõudmise eesmärgil. Ütluste kohaselt olid lepingute prioriteedid erinevad ning kostja teadis, millist konkreetset asja M. Xi ja millise lepingu raames ta kostja nimel ajab. Hinnates lepingute nr 12/2008 ja 16/2009 eesmärke (p 3.1) ja tunnistaja M. Xi ütlusi omavahel, leidis kohus, et lepingutest on selgesti eristatav mõlema lepingu prioriteet, s.t lepingu nr 12/2008 eesmärk oli võlgu sisse nõuda ning lepingu nr 16/2009 eesmärk oli korraldada OÜ Laanekivi Kodu ja OÜ Gillerton Haldus valduses olevate trasside müümine kostjale. Seega nõustus kohus vaid osaliselt kostjaga, et lepingutes on märgitud samad ülesanded, küll aga ei saa jätta tähelepanuta seda, et lepingutes on siiski täpselt määratletud lepingu prioriteet, mis on mõlemas lepingus erinev. Lepinguist nähtuvalt on mõlemale lepingule alla kirjutanud kostja juhatuse liige X. X ja tunnistaja X. Xi, lepingute sõlmimise ajavahe on ca 5 ja pool kuud. X. Xi ütluste kohaselt kirjutati leping nr 16/2009 alla X. X kabinetis, kus alla kirjutajad olid koos. Lepingu p-de 8.1 ja 8.7 järgi jõustus leping alla kirjutamisel 15.04.2009. Kostja tunnistaja X. X ütluste kohaselt registreerib tema kõik lepingud järjekorra alusel. Viidatud vaidlusalune leping on 15.04.2009.a sõlmitud ja kannab numbrit 16 ning kostja esitatud leping nr 14/2009 on sõlmitud hiljem (28.04.2009.a), samuti on sõlmitud hiljem leping nr 15 (06.05.2009.a) (II kd, lk 123-124). X. Xi ütlusi hinnates leidis kohus, et asjas on tõendatud, et kostja oli tegelikult teadlik lepingu nr 16/2009 sõlmimisest ega saanud kuidagi hooletult sellele alla kirjutada ca 5 8(21)

Tsiviilasi nr: 2-10-64946 ja pool kuud hiljem koos teise poole esindajaga selliselt, et ta ei teadnud allakirjutatavast lepingust ja selle sisust. Eeltoodu tõttu ei oma vaidlusaluse lepingu number ja tema registrisse kandmise aeg mingit tähtsust poolte õiguste ja kohustuste tekkimise seisukohalt, mis tekkisid lepingu allakirjutamisest. Hageja esitatud 02.12.2008.a – 07.05.2009.a toimunud e-kirjavahetusest X. Xi, OÜ Laanekivi Kodu ja kostja (I kd, lk 24) vahel nähtub, et X. Xi on pidanud e-posti aadressilt xxxxxxxxxxx kirjavahetust võlgnevuste küsimuses (I kd, lk 24-25) ning samuti on ta pidanud kirjavahetust seoses trasside üleandmise ja hinna, nõuete tasaarvestuse ja liitumistasudega (I kd, lk 26 -38). X. Xi on vahetanud e-kirju trasside müügilepingu tingimuste kohta erinevate advokaadibüroode advokaatidega 06.04.2009.a (X. X, X. X, I kd, lk 34-37), sh on advokaadid teinud täpsustusi vastavalt 05.05.2009.a ja 06.05.2009.a (I kd, lk 33-35). Trasside müügilepingu üldised tingimused on edastatud e- kirja teel ka kostja töötajale X. X (I kd, lk 33). Hageja poolt kohtule esitatud kostja volikirjast X. Xile (I kd, lk 55) nähtuvalt on X. Xile antud 03.04.2009.a volitus esindada kostjat läbirääkimiste pidamisel erinevate äriühingutega, sh sõlmida lepinguid. Volikirjale on alla kirjutanud X. X. Leping nr 16/2009, mille prioriteediks oli trasside müügilepingu sõlmine, sõlmiti 15.04.2009.a. Hinnates eelviidatud e-kirju 2008.a lõpust kuni 07.05.2009.a ja 03.04.2009.a volikirja, leidis kohus, et X. Xi osutas kostjale teenust mõlema lepingu (nr 12/2008 ja 16/2009) raames, sest osaliselt jääb kirjavahetus trasside müügilepingust enne lepingu nr 16/2009 sõlmimist jäänud perioodi ja osa lepingu nr 16/2009 kehtivuse perioodi. Tunnistaja X. Xi ütluste kohaselt toimus kõik trasside müügiga seonduv lepingu nr 16/2009 raames. Seda, et müügileping sõlmiti 08.05.2009.a, kinnitab ka kohtule esitatud OÜ Gillerton Haldus, OÜ Laanekivi Kodu ja kostja vahel sõlmitud tehnorajatiste müügileping, nõude loovutamise ja vastastikuste nõuete tasaarvestamise kokkulepe ning kokkulepe seoses uute trasside ehitamisega (edaspidi müügileping, I kd, lk 42-47). Lepingu järgi olid müügi objektiks Viimsi vallas Laanekivi I-IX ja Raudla I-IV maaüksustel moodustatavatel 283-l kinnistul asuvad veevärgi ja kanalisatsiooni rajatised, mis lepingu järgi kuulusid OÜ-le Laanekivi Kodu. Seega kajastab müügileping just lepingu nr 16/2009 p-s 3.1, prioriteedina märgitud asjade müüki. Eeltoodud e-kirjavahetuse sisu, e-postiaadressi (inisidecom aadress), X. Xi ütlusi käsundi täitmisel OÜ Insidecom nimel ning müügilepingut hinnates, leidis kohus, et hageja on tõendanud seda, et OÜ Insidecom ajas lepingu nr 16/2009 raames kostja asja, mille eesmärgiks oli trasside müügilepingu sõlmimine kostja kasuks ning et selle asjaajamise tulemusel saavutati lepingu nr 16/2009 p-s 3.1 märgitud resultaat (müügilepingu sõlmimine). Vastuseks kostja väidetele, et teenust osutas M. X ja OÜ Kelmari Invest, märkis kohus järgmist. Kostja esitas tõenditena OÜ Kelmari Invest ja AB X & Talts vastavad aruanded ja arved, advokaadibürooga sõlmitud lepingu (I kd, lk 107-110, 111-116) ning M. Xe e-kirja (I kd, lk 112) arve saatmise kohta vastavalt X. Xi juhistele. OÜ Kelmari Invest 20.05.2009.a arvest ning aruandest tehtud tööde kohta nähtub, et OÜ Kelmari Invest on osutanud teenust 01.10.2008.a lepingu alusel ning et töö sisuks on perioodil 17.04.2009.a – 08.05.2009.a läbirääkimiste ja kohtumiste pidamine seoses trasside müügilepinguga. Aruande kohaselt kajastab tööde kirjeldus seda protsessi, mis seostub müügilepingu ettevalmistamisega lepingu nr 16/2009 järgi ning sama kajastab ka X. Xe esitatud aruanne tehtud tööde kohta. Seega tuleb nõustuda kostjaga, et tasu müügilepingu ettevalmistamise ja läbirääkimiste eest nõudis kostjalt OÜ Kelmari Invest ja advokaadibüroo. Samas ei ole OÜ Kelmari Invest tasunõue (vt arvet ja aruannet I kd lk 107-108 50150 kr) see nõue, mille hageja on esitanud lepingu nr 16/2009 järgi ehk ühekordne tasu lepingu nr 16/2009 p-de 3.1 ja 5.5 järgi. Lepinguliste

9(21)

Tsiviilasi nr: 2-10-64946 läbirääkimiste puhul ei ole välistatud ega seadusega vastuolus asjaolu, et ühte isikut esindab samades läbirääkimistes mitu isikut ehk mitu käsundisaajat ning ühe isiku poolt käsundi täitmine ei tähenda seda, et teise isiku poolt samasuguse teenuse osutamine tuleks jätta tasustamata (v.a siis, kui see on nii kokku lepitud). Vastupidine ei oleks kooskõlas VÕS §-ga

619.Eeltoodu alusel ei nõustunud kohus kostja väitega, et lepingus nr 16/2009 toodud eesmärk sai täidetud OÜ Kelmari Invest ja advokaadibüroo poolt. Lepingu nr 16/2009 p-s 3.1 nimetatud prioriteedi saavutamine toimus ka OÜ Insidecom poolt käsundi täitmisel (nagu kohus ülalpool tuvastas). Küll aga ei saa kohus hinnata käesolevas vaidluses seda, kas OÜ Kelmari Invest ja kostja vaheline 01.10.2008.a leping ning kostja ja advokaadibüroo vaheline leping on kohaselt täidetud või ei ning kas selle eest tasutu vastab lepingule või ei. Kostja on lepingu nr 16/2009 raames tasunud OÜ-le Insidecom perioodil 15.07.2009.a – 12.03.2010.a 200 000 kr + käibemaks, milles vaidlus puudus, seega asus kostja lepingut täitma ja täitis seda pärast müügilepingu sõlmimist (mai 2009) ositi pea 9 kuu jooksul (I kd, lk 56-58). Lisaks on kostja kinnitanud oma 29.12.2009.a ja 21.01.2010.a e-kirjades X. Xile (I kd, lk 70-71), et lepingute täitmine on olnud takistatud seoses majanduslike raskustega ja et võlgnevused üritatakse tasuda 3 kuu jooksul. Kostja väitis, et tema oli niikuinii trasside omanik ja puudus vajadus sõlmida müügileping. Kohtule esitatud müügilepingust nähtuvalt on kostja, kelle nimel on alla kirjutanud juhatuse liige, lepingus ise kinnitanud, et ta ostab müügiobjekti, et ta on tutvunud selle kohta käiva dokumentatsiooniga, et omand objektile läheb üle lepingu allkirjastamisel (p-d 1.1, 2.3, 3.1, 3.3 ja 5.8.) ja samas on müüja, OÜ Laanekivi Kodu, kinnitanud, et müügiobjekt kuulub talle ja et müügi tulemusel saab omanikuks kostja (lepingu p-d 2.1 ja 5.8). Asjaõigusseaduse (AÕS) § 92 lg-te 1 ja 2 mõtte kohaselt on vallasasja omandamiseks vajalik valduse üleandmine ja kokkulepe omandi üleandmiseks. Eelviidatud müügilepingust nähtuvalt ongi OÜ Laanekivi Kodu ja kostja kinnitanud seda, et lepingu p-s 1.1. nimetatud omand antakse OÜ Laanekivi Kodu poolt üle kostjale ehk poolte vahel on sõlmitud asjaõiguslik kokkulepe. Valduse ülemineku üle ei ole vaidlust üldse tõusetunud. Eeltoodud müügilepingut hinnates leidis kohus, et hageja on tõendanud esitatud müügilepinguga, et vaidlusaluste trasside omanikuks sai kostja müügilepingus kokku lepitud omandi üleandmisega. Kostja esitatud projektidokumentatsioon, kasutusload, ehitise ülevaatuse akt, ehituspäevikud ja riigilõivu kviitung kasutusloa saamiseks (I kd, lk 163-170, 172-290; II kd, lk 118-119), mis olid väljastatud kostjale, ei tõenda kuidagi omandit ega omandi üleandmise kokkulepet AÕS § 92 lg-te 1 ja 2 tähenduses. Kostja esitatud Laanekivi-Raudla vee, sademevee ja survekanalisatsiooni ja isevoolu kanalisatsioonide 24.04.2008.a üleandmise akt OÜ Laanekivi Kodu ja kostja vahel (I kd, lk 171) ei tõenda omandi üleandmise kokkulepet, vaid sellest nähtuvalt seostub see tehtud tööde üleandmisega. Samuti ei tõenda seda kostja esitatud klientide avaldused kostjaga liitumiseks ja vastavad liitumislepingud (II kd, lk 120-112). Asjaolu, et kasutusluba antakse vaid omanikule, ei tõenda omandit kui sellist. Arvestades seda, et: 1) lepingutes nr 12/2008 ja 16/2009 p-s 3.1. olid prioriteedid erinevad; 2) et läbirääkimisel võib kasutada mitut käsundisaajat; 3) et lepingu nr 16/2009 p-s 3.1. soovitud eesmärk saavutati ja sõlmiti müügileping; 4) et leping nr 16/2009 sõlmiti 5 ja pool kuud hiljem kui leping nr 12/2008; 5) et lepingule nr 16/2009 kirjutasid mõlemad pooled alla koos kostja juures; 6) et lepingu number ega selle registreerimise aeg ei mõjuta kohustuste ja õiguste tekkimist; 7) et kostja täitis lepingu nr 16/2009 ositi pea 9 kuu vältel; 8) et kostja pole tõendanud, et ta oleks olnud enne müügilepingu sõlmimist trasside omanik – leidis kohus, et nii lepingu enda sõlmimine, lepingu eesmärk kui selle täitmine ei ole toimunud ühiskonnas kehtiva tavaarusaama vastaselt, mistõttu ei ole leping vastuolus heade kommetega TsÜS § 86

10(21)

Tsiviilasi nr: 2-10-64946 järgi ega ole seetõttu tühine. Seega on leping VÕS § 8, § 76 lg 1 ning § 619 järgi pooltele siduv ja täitmiseks kohustuslik. Vaidlus puudus selles, et lepingu nr 16/2009 p 5.5 järgi pidi kostja maksma OÜ-le Insidecom 1 000 000 kr - 1 kr ehk 999 999 kr + käibemaks. Samuti puudus vaidlus selles, et kostja maksis 200 000 kr + käibemaks – 23.07.2009 arve nr 01072009 (tähtaeg 07.08.2009.a) alusel 100 000 kr + käibemaks ja 01.09.2009 arve nr 20090901 (tähtaeg 16.09.2009.a) alusel 100 000 kr + käibemaks. Seega jäi kostja OÜ-le Insidecom võlgu 799 999 kr, rikkudes sellega lepingu p-st 5.5 tulenevat tasu maksmise kohustust VÕS § 100 järgi. Vaidlus puudus selles, et OÜ Insidecom loovutas lepingust nr 16/2009 tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega 07.06.2010.a lepingu alusel hagejale ja sellest teavitas hageja ka kostjat 16.06.2009.a, paludes kostjal võlg ära tasuda. Seega on nõue eelmiselt võlausaldajalt üle läinud hagejale VÕS § 164 lg-te 1 ja 2 järgi. Eeltoodu alusel on hageja põhinõue 799 999 kr lepingu nr 16/2009 alusel põhjendatud ja tõendatud. Hageja palus kostjal võla, 799 999 kr, tasuda 21.07.2010.a arve nr 20100602 järgi, mida kostja ei teinud. Seega on kohustus seni täitmata ehk kostja rikub kohustust ja on viivituses VÕS § 100 tähenduses. Eeltoodu tõttu on hagejal õigus nõuda VÕS § 619, § 76 lg 1, § 101 lg 1 p-de 1 ja 6, § 113 lg 1 ning § 108 lg 1 alusel kohustuse täitmist ja täitmisega viivitamise eest lepingu p-s 5.3 kokkulepitud määras, s.o võlalt 0,2% päevas, viivist. Vaidlus puudus selles, et kostja oli kohustust lepingu nr 16/2009 järgi osaliselt, s.o 200 000 kr osas täitnud ja sellega viivitanud ning et viivis oli sellelt võlalt hagi esitamise seisuga 20.12.2010 35 340 kr. Vaidlus puudus ka selles, et viivis võlalt, 799 999 kr, hagi esitamise seisuga (20.12.2010) oli 291 200 kr. Viivitatud aeg 21.12.2010 kuni 30.11.2012 on 711 päeva ja selle perioodi eest on viivis 1 137 599 krooni (711 x 0,2% x 799 999 kr). Seega moodustab viivis 799 999 kr kokku otsuse tegemise aja seisuga 1 172 939 (1 137 599 + 35 340) kr, lisaks soovib hageja veel 200 000 kr täitmise viivitamise eest 35 340 kr. Selliselt ületab hetkel võlgu olevalt summalt viivis ning 200 000 kr suuruselt võlalt, mis tuleneb samast kohustusest (999 999 kr tasumise kohustus), tulenev viivis põhivõlga. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kui hageja nõuab põhivõlast suuremat viivist, siis tuleb hagejal kui võlausaldajal põhjendada ja tõendada suurema kahju olemasolu (vt Riigikohtu otsused nr 3-2-87-10, nr 3-2-1-167-10). Arvestades kohtupraktikat, kostja poolt tasutud summat, varasemalt tasutud võlalt arvestatud viivise suurust ja nõutavat viivist, leidis kohus, et hagis esitatud viivisesumma osutub arvestades väljamõistetavat põhivõlga, põhjendamatult suureks ning asjas tuleb seetõttu kohalda VÕS § 113 lg-t 2 ja § 162. Kuna hageja ei ole põhjendanud põhivõlast suurema viivisenõude vajadust ning hagejale tekkinud võimalikku kahju, siis tuleb hageja nõue põhivõlga ületava viivise saamiseks ja edaspidise viivise väljamõistmiseks TsMS § 367 alusel protsendina põhivõlalt jätta rahuldamata ning nõutavat viivist vähendada ja piirata 799 999 krooniga. Seega kuulub hageja viivisenõue lepingu nr 16/2009 järgi osalisele rahuldamisele. Eeltoodu alusel rahuldas kohus hageja nõude lepingu nr 16/2009 alusel osaliselt. Kostjalt tuleb VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 6, § 113 lg-te 1 ja 8, § 162 ning § 619 järgi hageja kasuks välja mõista põhivõlg 799 999 kr (51 129,25 eurot) ja viivis 799 999 kr (51 129,25 eurot). Vaidlus puudus selles, et kostja sõlmis OÜ-ga Insidecom 26.05.2009 tähtajatu lepingu nr 17/2009 (I kd, lk 48). Hinnates eelviidatud lepingu sisu, mille järgi olid OÜ-le Insidecom

11(21)

Tsiviilasi nr: 2-10-64946 antud teatud ülesanded, milliste eest kostjal oli kohustus tasuda, leidis kohus, et vaadeldav leping on käsundusleping VÕS § 619 järgi. Pooled vaidlevad selle üle, kas leping on heade kommetega vastuolus või ei ning kas leppetrahv on ebamõistlikult suur. Kohtule esitatud lepingu nr 17/2009 26.02.2010.a lisakokkuleppe (I kd, lk 51) järgi peatati kohustuste täitmine 26.05.2009.a – 30.01.2011.a (p 2.1) ja selle eest pidi kostja maksma hüvitist 100 000 kr + käibemaks võrdsetes osades hiljemalt 30.09.2010.a (p 2.2). Viidatud maksekohustuse rikkumise eest pidi kostja maksma leppetrahvi 150 000 kr (p 2.3) ja viivist 0,2% tähtajaks tasumata summalt päevas. X. Xi ütlustest nähtuvalt olid poolte vahel läbirääkimised enne lepingu nr 17 sõlmimist ja läbirääkimised toimusid X. Xga kostja kontoris. Lepingu sõlmimise tingis asjaolu, et Viimsis oli liigselt suur reoveehulk, mida poleks tegelikult tohtinud olla ning AS-iga Tallinna Vesi käisid läbirääkimised sellest, kas pumplad töötavad õigesti. Jõuti järeldusele, et tuleb kontrollida elanike veekasutust. Tunnistaja ütluste kohaselt ei olnud kostjal nii suurt tööjõu hulka, et see kontroll läbi viia ja selleks sõlmitigi leping nr 17, et teine ettevõte kontrolliks need probleemid üle. Kostja tunnistaja X. Xi ütluste kohaselt teostab kostja ise neid töid, mis on märgitud lepingus nr 17. Ütluste kohaselt töötas kostja juures 2009.a mais vähemalt 2 erialast töötajat. Samas selgitas tunnistaja, et töö, mille käigus tehakse kindlaks see, kas sadevett suunatakse kanalisatsooni, on mahukas, tunnistaja hinnangul ei saa seda tööd valmis ühe tunniga. Tunnistaja ei osanud hinnata, mitu klienti kostjal oli. Hinnates X. Xi ütlusi ja kõrvutades neid X. Xi ütlustega, mille kohaselt ta ei teadnud kostja klientide hulka, kuid kinnitas, et töö on mahukas, leidis kohus, et tunnistaja X. Xi ütlustega on tõendatud lepingu nr 17 eesmärk ja selle vajadus ehk kontrollida kostja kõigi klientide reaalne veekasutus ja selle võimalik juhtumine kanalisatsiooni ning samuti kontrollida süsteemide nn tehniline seisund ja vastavus dokumentidele, mida kostja ei saanud ise teha tulenevalt sellest, et kostjal ei olnud piisavalt tööjõudu. Eeltoodu alusel on hageja ümber lükanud ka kostja väite, et kostjal puudus vajadus sellise lepingu sõlmimiseks põhjusel, et tal on olemas endal vastav ja piisav kaader. Tunnistaja ütluste kohaselt oli lepingu peatamise ajaks koostatud klientide andmebaas, kindlaks tehtud veemõõdu sõlmede asukohad, kontrollitud inimeste andmeid, koostatud tööplaanid sõltuvalt aastaajast, muretsetud tehniline baas ja seadmed, tehtud töötajate väljaõpe. Seega on viidatud tunnistaja ütlustega tõendatud, et OÜ Insidecom asus ka lepingut nr 17, mis sõlmiti 29.05.2009.a, täitma. X. Xi ütluste kohaselt sõlmiti lepingu lisakokkuleppe X. X initsiatiivil, kuna rajamisel oli veepuhastusjaam. Lisakokkuleppest nähtuvalt on see sõlmitud 26.02.2010.a, s.o 9 kuud pärast lepingu nr 17 sõlmist, selleks, et peatada lepingu nr 17 täitmine. Hinnates: 1) tunnistaja X. Xi ütlusi lepingu nr 17 eesmärgist ning selle täitmisest, ja et lepingu peatamise soov ehk lisakokkuleppe soov tuli kostjalt; 2) lisakokkuleppe sõlmimise aega; 3) et mõlemale lepingule on alla kirjutanud kostja nimel X. X; 4) et alles 9 kuud hiljem oli vaja lepingut peatada – leidis kohus, et hageja on tõendanud, et leping nr 17 ning selle lisakokkulepe on kostjaga läbi räägitud ja kaalutletud, et leping nr 17 oli kostjale vajalik ja hageja on ümber lükanud kostja väite sellest, et leping nr 17 ja lisakokkulepe on kostja poolt hooletusest ja teadmatusest ning ekslikult sõlmitud. Arvestades seda, et hageja on tõendanud tunnistaja ütlustega, et OÜ Insidecom asus ka lepingut nr 17 täitma ning lisakokkuleppe sõlmiti alles ca 9 kuud pärast lepingu enda sõlmist, siis on mõistetav ja arusaadav, et lisakokkuleppe p 2.2 järgi pidi kostja ka käsundisaajale midagi tasuma ehk maksma hüvitist. Lisakokkuleppe järgi on seega nn 9 kuu eest makstav hüvitis 100 000 kr ehk kuus 11 111 kr ehk näiteks 20 tööpäevase kuu puhul tööpäevas 555,55

12(21)

Tsiviilasi nr: 2-10-64946 kr ehk ei ületa lepingu nr 17 p-5.2 märgitud ühe objekti hinda (1000 kr + käibemaks). Kohtu arvates on seega kulude hüvitamine kooskõlas majanduskäibe tasulisuse ning VÕS §-st 619 ja § 628 lg-st 2 tulenevate tasu ja kulude hüvitamise põhimõttega. Kuna eelpool tuvastas kohus, et leping nr 17 oli läbi räägitud ja töö maht, mida kostja OÜ-lt Insidecom tellis, oli suur, ei ole seega lepingus nr 17 sätestatud tasu suurus tunnis samastatav siiski kostja poolt töötajaile makstava tasuga ja seda olukorras, kus sellise töö mahu jaoks kostjal töötajaid ei piisanud. Eeltoodu tõttu ei ole kohtu arvates lepingu nr 17 p-des 5.1 ja 5.2 kokku lepitud tasu suurus võrreldes OÜ Insidecom poolt osutatava teenuse mahu ja kostja poolt saadavaga (vt lepingu eesmärk), tasakaalust väljas. Arvestades: 1) lepingu nr 17 ja lisakokkuleppe sõlmimise asjaolusid (X. Xga läbi räägitud ja tema poolt ka alla kirjatud, lisakokkuleppe sõlmimise ettepanek X. X poolt); 2) et OÜ Insidecom asus lepingut nr 17 täitma; 3) et lepingu nr 17 p-des 5.1 – 5.2 märgitud tasu suurus ei ole võrreldes kohustuste ja saadu mahuga tasakaalust väljas; 4) et lisakokkuleppe järgi pidi kostja maksma ca 9 kuud kehtinud lepingu ja täidetud kohustuste eest OÜ-le Insidecom hüvitist 100 000 kr, mis on kooskõlas VÕS §-st 619 ja § 628 lg-st 2 tuleneva põhimõttega – leidis kohus, et leping nr 17 ja selle lisakokkulepe ei ole sõlmitud vastuolus avaliku korra ja heade kommetega, tehingus ei ole poolte õiguste ja kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas ning tehing ei ole tehtud kostja jaoks äärmiselt ebasoodsalt kostja sõltuvussuhet või varanduslikku olukorda ära kasutades. Kostja leidis, et lepingus märgitud kostja kohustus hüvitada OÜ-le Insidecom investeeringud 1 miljonit krooni p-i 7.4 järgi on samuti heade kommetega vastuolus. Viidatud p 7.4 on seotud OÜ Insidecom õigusega. Kohtu ette ei ole hageja toonud neid asjaolusid, millest saaks järeldada, et ta poleks seda lepingut sõlminud ilma p-s 7.4 sätestatud õiguseta. Eeltoodu alusel leidis kohus, et lepingu p-s 7.4 märgitud investeeringu tasumise kohustus lepingu lõppedes kostja poolt lepingu ülesütlemisel, ei tähenda TsÜS § 85 järgi kogu lepingu nr 17 tühisust vastuolu tõttu heade kommetega. Kõike ülaltoodut arvestades leidis kohus, et leping nr 17 ja lisakokkulepe ei ole TsÜS § 86 lg-te 1 ja 2 alusel tühine, on seega kehtiv ja täitmiseks pooltele kohustuslik VÕS § 76 lg 1 järgi. Lisakokkuleppest nähtuvalt on lepingu p-i 2.3 järgi leppetrahv 150 000 krooni lepingu p-s 2.2 sätestatud kohustuse rikkumise eest. Vaidlus puudus selles, et leppetrahv lepiti kokku kohustuse täitmise tagamiseks, seega võib hageja nõuda nii leppetrahvi kui ka kohustuse täitmist. Vaidlus puudus ka selles, et 04.10.2010.a nõudis hageja kostjalt leppetrahvi tasumist arvega nr 20101001, summas 150 000 kr, hiljemalt 16. oktoobriks 2010.a, seega viivitamata kohustuse rikkumisest (täitmise tähtaeg oli hiljemalt 30.09.2010.a), ning et see on tasumata. Samuti puudus vaidlus selles, et seni on tasumata ka lisakokkuleppe p 2.2 järgne kohustus. Seega rikub kostja lepingu p-dest 2.2 ja 2.3 tulenevat hüvitise ja leppetrahvi maksmise kohustust, olles seni viivituses VÕS §-i 100 järgi. Lisakokkuleppe p 2.4 järgi on võlausaldajal õigus nõuda viivist rahalise kohustuste täitmisega viivitamise eest 0,2% päevas võlalt. Eeltoodu alusel leidis kohus, et hagejal on õigus VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p-de 1 ja 6, § 113 lg 1, 108 lg 1 ja §-de 162 ja 619 alusel nõuda kostjalt kohustuse täitmist, viivist ja leppetrahvi. Kuna hageja põhinõue lepingu nr 17/2009 ja lisakokkuleppe järgi on tõendatud ja põhjendatud, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p-i 1 ja §-i 619 järgi lepingu nr 17 ja selle lisakokkuleppe p-i 2.2 järgi 100 000 kr (6391,17 eurot).

13(21)

Tsiviilasi nr: 2-10-64946

Hageja palus välja mõista viivise nii põhivõlalt kui leppetrahvilt – mõlemalt ühekordse summana otsuse tegemise päeva seisuga ja edaspidi palus viivise välja mõista nendelt võlgadelt protsendina kuni täitmiseni TsMS §-i 367 järgi. Kostja palus leppetrahvi vähendada, kuna see on ebamõistlikult suur. Vaidlus puudus selles, et viivis põhivõlalt hagi esitamise (20.12.2010.a) seisuga oli 16 200 kr ja leppetrahvilt vastavalt 24 300 kr. Edaspidise perioodi, s.o 21.12.2010.a – 30.11.2012.a (hagi esitamisele järgnevast päevast kuni otsuse tegemiseni) ehk 711 päeva eest oleks viivis põhivõlalt 142 200 kr (100 000 x 711 x 0,2%), s.t kokku oleks otsuse tegemise aja seisuga viivis põhivõlalt 158 400 kr (16 200 + 142 200). Leppetrahvi viivis oleks perioodi 21.12.2010.a – 30.11.2012.a ehk 711 päeva eest 213 300 kr (711 x 0,2% x 150 000), seega oleks leppetrahvi viivis otsuse tegemise päeva seisuga kokku 237 600 kr (24300 + 213300). Seega ületavad nii põhivõla viivis, leppetrahvi viivis kui ka leppetrahv ise eraldi võetuna ja ka kokku põhivõlga 100 000 kr. Seega on nii leppetrahv kui ka viivised ebamõistlikult suured. Kostja ei ole lepingut ja selle lisakokkulepet täitnud. Arvestades seda, et vaidluses ei ole tõusetunud küsimust sellest, et kostja oleks midagi lepingu nr 17 raames saanud, ning ka seda, et kõrvanõuete ja viiviste kaudu ei tohi toimuda ühe lepingupoole rikastumist teise arvel olukorras, kus teine pool ei olegi veel lepingujärgseid hüvesid saanud, esineb alus VÕS § 162 lg 1 järgi leppetrahvi vähendamiseks. Ülalpool märkis kohus, et kui hageja nõuab põhivõlast suuremat viivist, siis tuleb võlausaldajal põhjendada ja tõendada suurema kahju olemasolu. Hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud põhivõlast suurema viivisenõude vajadust ning hagejale tekkinud võimalikku kahju. Arvestades kohtupraktikat, lepingu täitmise ulatust, nõutavat viivist ja leppetrahvi, leidis kohus, et ka viivis kuulub VÕS § 113 lg 2 ja 162 lg 1 alusel vähendamisele. Eeltoodu alusel vähendas kohus leppetrahvi ja viivist põhivõlalt ning leppetrahvilt võrdselt selliselt (100 000 : 3), et viivisenõue kuulub osaliselt rahuldamisele ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 6, § 113 lg-te 1 ja 8 ning §-de 158, 162 ja 619 alusel viivis leppetrahvilt, viivis võlalt ja leppetrahv kokku 100 000 kr (6391,17 eurot). Eeltoodud põhjusel ei ole hageja edaspidise viivise nõue lepingu nr 17/2009 ja lisakokkuleppe järgi TsMS § 367 alusel protsendina põhivõlalt ja leppetrahvilt põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kostja apellatsioonkaebus

4.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja lepingu nr 16/2009 alusel põhivõla 51 129,25 eurot ja viivise 51 129,25 eurot, ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Kaebuse põhjenduste kohaselt rikkus maakohus oluliselt menetlusnorme, jättes tuvastamata, milliseid teenuseid OÜ Insidecom lepingu nr 16/2009 alusel osutas (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-80-08). Kostja jääb seisukohale, et viidatud lepingu alusel esitatud nõuetega seotud teenuseid osutas OÜ Insidecom juhatuse liige X. Xi tegelikult OÜ Kelmari Invest kaudu, kellega oli sõlmitud vastav leping nr 012/2008. Maakohus ei selgitanud välja kõiki olulisi asjaolusid, kui rahuldas hageja lepingu nr 16/2009 alusel esitatud nõude ilma, et oleks tuvastanud, milliseid teenuseid X. Xi selle lepingu alusel OÜ Insidecom kaudu üldse osutas. OÜ Kelmari Invest 20.05.2009.a arvest nr 2009-05-20 ja sellele lisatud tööde aruandest ning hagiavalduse lisadena (lk 21-33) esitatud kirjavahetusest tuleneb, et kogu trasside

14(21)

Tsiviilasi nr: 2-10-64946 müügilepinguga seotud töö kuni lepingu allkirjastamiseni 08.05.2009.a tehti X. Xi poolt ära OÜ Kelmari Invest esindajana lepingu nr 012/2008 raames. Lepingu nr 16/2009 järgi hagiavalduse lisadena nr 6, 7 ja 13 esitatud arvetes ei ole erinevalt OÜ Kelmari Invest arvetest märgitud ainsatki teenust, mida seoses trasside müügilepingu läbirääkimise ja sõlmisega kostjale osutati. Teiseks, kuivõrd vaidluse all ei ole, et kostjat nõustas trasside müügilepingu puhul reaalselt X. Xi, ei ole asjakohane kohtu väide, et kostjat võis lepinguliste läbirääkimiste puhul käsundisaajana nõustada ka mitu isikut (s.t nii OÜ Kelmari Invest kui ka OÜ Insidecom). Kostjale jääb arusaamatuks ka maakohtu otsuses rõhutatud lepingu nr 16/2009 ja OÜ-ga Kelmari Invest sõlmitud lepingu nr 012/2008 nn erinev prioriteet. Kõiki trasside müügilepinguga seotud teenuseid osutati OÜ Kelmari Invest kaudu. Maakohus hindas vääralt 24.08.2008.a trasside üleandmise-vastuvõtmise akti, leides, et akt seostub vaid tehtud tööde üleandmisega, ning tuvastas sellega seoses ebaõigesti, et trassid müüdi kostjale 08.05.2009.a lepinguga. Kostja oli trasside omanik juba 2008.a. VÕS § 636 lg 1 kohaselt on töövõtja kohustuseks ka omandi üleandmine, seega ei olnud maakohtul otseste vastupidiste tõendite puudumisel alust järeldada seda, et 24.04.2008.a üleandmisevastuvõtmisel akti koostamise läbi trasside omandit üle ei antud. Eeltooduga seoses ei saanud OÜ Insidecom täita lepingu nr 16/2009 alusel tasunõude tekkimise eelduseks olevat tingimust, s.t trasside müüki ja omandamist kostja poolt. Eelnevat ei väära see, et kostja juhatuse liige allkirjastas hiljem, s.o 08.05.2009.a trasside müügilepingu ja ka täitis osaliselt lepingut nr 16/2009 – kostja on korduvalt märkinud, et juhatuse liige käitus ekslikult ega analüüsinud trassidega seotud asjaolusid. Maakohus jättis lepingu nr 16/2009 järgi tasunõude rahuldamisel menetlusnorme oluliselt rikkudes tähelepanuta, et 08.05.2009.a trasside müügileping on tühine ka vorminõuete rikkumise tõttu. Seega oli lepingu nr 16/2009 edukas täitmine lepingu p 5.5 tähenduses võimatu. Tehingu tühisusega seotud vorminõuete kontroll on erandlikuks asjaoluks, mida kohus peab alati tegema, sõltumata sellele tähelepanu juhtimisest (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-32-06). Maakohus jättis tähelepanuta, et kirjeldatud trasside näol on tegemist veevärgi ja kanalisatsiooni tehnorajatistega. TsÜS § 54 lg-st 1 ja ehitusseaduse (EhS) § 2 lg-st 1 lähtuvalt on rajatised üldjuhul kinnisasja olulised osad. TsÜS § 53 lg 2 mõttest tuleneb, et kinnisasjad ja nendega seotud rajatised liiguvad käibes koos. Eelnev tähendab mh seda, et AÕS § 119 lg-s 1 sätestatud vorminõue tehingu notariaalse tõestamise kohta laieneb ka kinnisasja olulisteks osadeks olevatele rajatistele. TsÜS § 53 lg-te 1 ja 2 ning § 54 lg-te 1 ja 2 alusel ei saanuks AÕS § 119 lg-s 1 toodud vorminõue trassidele laieneda üksnes juhul, kui need olnuks ehitatud asjaõiguse alusel või neile laienenuks AÕS-st lähtuv talumiskohustus. Hagiavalduse lisana nr 23 esitatud X. Xi kirjast nähtub, et trassid ei olnud asjaõiguse alusel ehitatud. Kostja kinnitab, et ka täna ei ole trassidega seotud kinnistutele servituute ega muid piiratud asjaõiguseid seatud. Kui lähtuda hageja ja maakohtu seisukohast, et tehnorajatised müüdi kostjale alles 08.05.2009.a müügilepinguga, siis ei saanud trassid tol ajal veel kuidagi kostjale kuuluda, järelikult ei saanud nendele laieneda ka AÕS § 1581 järgne talumiskohustus. Trassidele ei saanud laieneda ka AÕS § 158 järgne talumiskohustus, kuna trassid polnud vajalikud ühegi teise kinnistu eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks, vaid iga konkreetse kinnistu ühendamiseks kostja ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga. Eelneva kohaselt olid vaidlusalused trassid 24.08.2008.a üleandmise-vastuvõtmise akti alusel kostja omandi tekkimise alusena mittetunnustamise korral kinnistute olulised osad ja nende müük kostjale sai AÕS § 119 lg 1 järgi olla 08.05.2009.a võimalik ainult koos trassidega seotud kinnistutega, milline tehing pidi olema notariaalselt tõestatud. Kohus on jätnud tähelepanuta, et 08.05.2009.a leping oli lihtkirjalik, seega seadusest lähtuva notariaalse tõestamise vorminõude rikkumise tõttu TsÜS § 83 lg 1 alusel tühine. Sellest tulenevalt polnud lepingu nr

15(21)

Tsiviilasi nr: 2-10-64946 16/2009 alusel ka selle täitmine edukas, millega seoses ei tekkinud kostja suhtes tasu maksmise nõuet. Kostja palub tuvastada 08.05.2009.a müügilepingu tühisus ringkonnakohtul ja jätta selle alusel hagi rahuldamata. Ka juhul, kui pidada lepingut nr 16/2009 kehtivaks ja lugeda, et kostjale osutati selle alusel trasside müügi nõustamise teenust, jättis maakohus selgitamiskohustust rikkudes kindlaks tegemata lepingu p 5.5 alusel tasunõude rahuldamiseks olulised asjaolud ja kohaldas nimetatud tingimust valesti. Maakohtu seisukoht, et vaidlus puudus selles, et lepingu nr 16/2009 p 5.5 järgi pidi kostja maksma OÜ-le Insidecom 1 000 000 krooni - 1 kroon ehk 999 999 krooni + käibemaks, on ekslik. Kostja oli kogu maakohtu menetluse kestel seisukohal, et vaidlusalune leping on tühine ega väljendanud kunagi seisukohta, nagu ta aktsepteeriks põhimõtet, mille kohaselt tuleb lepingu p 5.5 alusel tasu arvestamiseks lahutada p-s 3.1 fikseeritud ostuhinna ülempiirist 08.05.2009.a trasside müügilepingu p 3.2 kohane hind 1 kroon. Et maakohus saanuks sellisele seisukohale tugineda, tulnuks tal TsMS § 392 lg 1 p-des 1–4 sätestatud eelmenetluse ülesandeid täites selgitada välja kostja seisukoht lepingu p-de 3.1 ja 5.5 tõlgendamise kohta. Kostja ei pidanud oma tühisuse vastuväitele tuginedes tühiseks peetava lepingu suhtes omal algatusel tõlgenduslikke väiteid esitama. Maakohus selgitamiskohustust ei täitnud ega kostja arvamust ei küsinud, seega rikkus TsMS § 392 lg 1 p 1–4 ja § 351 lg 1–2. Kostja arvates on ilmne, et lepingu nr 16/2009 p-s 5.5 nimetatud kostja trasside omandamiseks planeeritav summa ja nn lubatud hind ei saa kuidagi võrduda p-s 3.1 nimetatud ostuhinna ülempiiriga. Kostja hinnangul tuleneb lepingu p-st 5.5 ja VÕS § 26 lg-te 1 ja 3 koostoimest, et planeeritav summa / lubatud hind, millest lahutatuna määratakse OÜ Insidecom tasu, määratakse hea usu ja mõistlikkuse põhimõtte alusel kostja poolt, võttes arvesse trasside tegelikku ostuhinda. Kui trasside hinnaks oli 08.05.2009.a müügilepingu p-i 3.2 alusel 1 kroon, siis võiks mõistlik müügilepingu sõlmimise nõustamise tasu jääda u 200300 või äärmisel juhul 2000-3000 krooni piiresse. Ilmselgelt ebamõistlik ja ebareaalne on seisukoht, et 1-kroonise ostuhinnaga trasside eest tasutakse tehingu nõustajale 999 999 krooni. See ja ka teised kostja poolt välja toodud aspektid lepingu nr 16/2009 kohta kinnitavad, et kõnealuse lepingu järgi esitatud nõuded on pahatahtlikud. Igal juhul palub kostja ringkonnakohtul mitte arvestada vaidlusaluse lepingu p-s 5.5 toodud planeeritava summa/ lubatud hinnana 1 000 000 krooni, kuivõrd see on ilmselgelt ebamõistlik ega saa olla lepingu tingimuste sisu ja konteksti lugedes selle olemusega kooskõlas. Vastustaja seisukoht

5.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Hageja vastuapellatsioonkaebus
6.Hageja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ulatuses, millega kohus jättis rahuldamata lepingust nr 17/2009 tuleneva viivisenõude 6391,17 eurot, leppetrahvinõude 9586,75 eurot ning leppetrahvilt arvestatud viivisenõude 9586,75 eurot. Hageja vaidlustab ka menetluskulude jaotuse, paludes jätta menetluskulud kostja kanda või alternatiivselt, juhul, kui maakohtu otsus jääb hagi rahuldamise ulatuse osas muutmata, teha asjas uus menetluskulude jaotus, millega jätta 84,3% hageja menetluskuludest kostja kanda ja 15,7% kostja menetluskuludest hageja kanda. Kaebuse põhjenduste kohaselt on kohus lepingu nr 17/2009 alusel esitatud kõrvalnõuded jätnud alusetult ja põhjendamatult suures osas rahuldamata. Otsus on kõrvalnõuete osas ebaselge, kohtu seisukoha kujunemine ei ole jälgitav ning iga konkreetse kõrvalnõude rahuldamise ulatus otsusest ei tulene. Ühtlasi on kohus oluliselt rikkunud nii materiaal- kui

16(21)

Tsiviilasi nr: 2-10-64946 menetlusõigust. Kohus ei ole põhjendanud, mille alusel ta seadis hageja õiguse nõuda viivist, leppetrahvi ja leppetrahvilt viivist sõltuvusse lepingu muude tingimustega, eelkõige sellega, millise soorituse kostja sai või pidi saama. VÕS §-d 113 ega 158 ei sätesta, et viivist ja leppetrahvi oleks kohustust rikkunud poolelt õigus nõuda tingimusel, et lepingut rikkunud pool on saanud lepingujärgse soorituse. Seega on kohtu poolt hageja kõrvalnõuete põhjendatuse hindamine kostja poolt lepingu järgi saadu kontekstis vastuolus materiaalõigusega. Leppetrahvi vähendamise osas ei ole kohus kõiki asjaolusid piisavalt kaalunud ja viivise vähendamiseks ei olnud kohtul õigust, kuivõrd kostja viivise vähendamist ei taotlenud. Seega puudus kohtul ka alus leppetrahvilt arvestamisele kuuluva viivise vähendamiseks alla väljamõistetava leppetrahvi. Lisaks on kohus jätnud täielikult tähelepanuta hageja kirjalikes teesides esitatud avalduse, mille kohaselt hageja ei nõua viiviseid põhinõudeid ületavas osas, mis on kaasa toonud ka väära kohtukulude jaotuse. Kohus ei lähtunud hageja poolt esitatust ning asus lahendama põhinõuet ületavat viivisenõuet. Jättes rahuldamata hageja põhinõuet ületava viivisenõude, on kohus eksinud ka TsMS § 439 vastu. Seega on väär otsuses toodud põhjendus, et lepingust nr 16/2009 tulenev hagis esitatud viivis osutub väljamõistetavat põhivõlga arvestades põhjendamatult suureks. Hageja viivisenõue (53 387,89 eurot) ületas põhinõuet (51 129,25 eurot) vaid 4,42% võrra, mida ei saa pidada põhjendamatult suureks. Menetlusökonoomiast lähtuvalt ei vaidlusta hageja otsust osas, milles kohus jättis rahuldamata eeltoodud viivisenõude summas 2258,64 eurot. TsMS § 367 alusel hageja nõude viivise protsendina väljamõistmiseks rahuldamata jätmine on aga vastuolus menetlusnormidega, sest niisugust nõuet ei ole esitatud. Eeltoodust tulenevalt vaidlustab hageja ka menetluskulude jaotuse. Maakohus on lähtunud sellest, et hageja soovis saada 2 618 938 krooni (167 380,64 eurot), mis sisaldab ka põhinõudeid ületavaid viiviseid otsuse tegemise aja seisuga. Nagu ülal selgitatud, ei nõudnud hageja viivist põhivõlga ületavas määras (v.a viivisenõue 2258,64 eurot), seega on hageja kogunõue 136 472,96 eurot (s.o lepingust nr 16/2009 tulenev põhivõlg 51 129,25 eurot, sama lepingu alusel 12 782,33 euro tasumisega viivitamise (hagi esitamise ajaks siiski tasutud) eest arvestatud viivis 2258,64 eurot, sama lepingu alusel 51 129,25 euro tasumisega viivitamise eest arvestatud viivis 51 129,25 eurot; lepingust nr 17/2009 tulenev põhivõlg 6391,17 eurot ja selle tasumisega viivitamise eest arvestatud viivis 6319,17 eurot, samast lepingust tulenev leppetrahvinõue 9586,75 eurot ning selle tasumisega viivitamise eest arvestatud viivis 9586,75 eurot). Kohus rahuldas hagi 115 040,82 ulatuses, mis moodustab hageja kogunõudest 84,3%. Seega oleks kohus pidanud menetluskulud jagama selliselt, et 84,3% hageja menetluskuludest jäävad kostja kanda ja 15,7% kostja menetluskuludest jäävad hageja kanda. Juhul, kui ringkonnakohus ei rahulda vastuapellatsioonkaebust lepingust nr 17/2009 tulenevate kõrvalnõuete osas ning jätab otsuse hagi rahuldamise ulatuses osas muutmata, palub hageja tühistada maakohtu menetluskulude jaotuse ning jagada menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele maakohtus. Juhul, kui ringkonnakohus muudab maakohtu otsust, palub hageja TsMS § 173 lg 3 alusel menetluskulude jaotuse muutmisel arvestada eelnevalt väljatoodud hageja nõude ulatusega (s.o 136 472,96 eurot). Vastustaja seisukoht

7.Vastustaja vaidles vastuapellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohtu seisukoht

8.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus rahuldas hagi kostjalt lepingu nr 16/2009 alusel põhivõla ja viivise väljamõistmise osas. Vastavas osas tuleb jätta 17(21)

Tsiviilasi nr: 2-10-64946 hagi rahuldamata. Muuta tuleb ka menetluskulude jaotust. Seega tuleb kostja apellatsioonkaebus rahuldada. Harju Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata osas, milles maakohus jättis osaliselt rahuldamata hagi lepingu nr 17/2009 ja selle lepingu lisakokkuleppe alusel. Hageja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

9.Lepingust nr 16/2009 tuleneva tasunõude esitamisel tugines hageja sellele, et kostja ja OÜ Harju Vesi vahel sõlmitud lepingu (t I kd lk 40 jj) p-i 5.5. kohaselt tekkis kostjal kohustus tasuda teenuse osutamise eest tasu 999 999 krooni (ilma käibemaksuta), põhjusel, et lepingus sätestatud tasu maksmise eeldused on täidetud. Hageja leidis, et vastava lepingupunkti alusel tasu maksmise kohustus tekkis põhjusel, et OÜ Insidecom tegevuse tagajärjel omandas kostja vaidlusalused vee- ja kanalisatsioonitrassid. Vastava eesmärgi saavutamist tõendas hageja 08.05.2009.a sõlmitud trasside omandamise lepinguga (t I kd lk 42 jj). Ringkonnakohus leiab, et lepingu nr 16/2009 p-s 5.5. nimetatud tasunõude eeldused ei ole täidetud. Ringkonnakohus leiab, et lepingu 16/2009 raames kokku lepitud kohustuseks, mida teenuse osutaja pidi saavutama, oli see, et kostja omandab vaidlusalused vee- ja kanalisatsioonitrassid. Kostja huvi oli saada vastavate tehnorajatiste omanikuks. Sellega seoses tellis kostja Insidecom OÜ-lt teenuse, millega pidi Insidecom OÜ organiseerima selliste lepingute sõlmimise, mis annavad kostjale õiguse saada vastavate trasside omanikuks ning lepingu, mille alusel kostjale vastavate trasside omandiõigus ka üle läheb. Lepingut nr 16/2009 tuleb mõista selliselt, et sõlmida tuli mitte ükskõik milline leping, vaid kehtiv tehnorajatiste müügileping, mis annab kehtiva õigusliku aluse vaidlusaluste tehnorajatiste omandamiseks ning organiseerida tuleb kehtiv tehnorajatiste omandiõiguse üleminek. Hageja poolt esitatud 08.05.2009.a müügilepingu (t I kd lk 42 jj) alusel vaidlusaluste tehnorajatiste omandiõigus kostjale üle minna ei saanud ning vastava lepingu alusel ei saanud tekkida kostjal ka õigust nõuda vastavate tehnorajatiste omandiõiguse ülekandmist. AÕS § 68 lg-st 3 tulenevalt saab omandiõigus tekkida ainult seaduses sätestatud alusel. Ringkonnakohus arutas põhjalikult vastavaid küsimusi pooltega 19.04.2013.a toimunud kohtuistungil, selgitas pooltele vastavaid küsimusi ning nendele antavat võimalikku hinnangut ning andis võimaluse pooltele esitada oma seisukohad vastavates küsimustes. Vaidlusaluste tehnorajatiste puhul on tegemist maa sisse paigaldatud vee- ja kanalisatsioonitorustikega. TsÜS § 54 lg 1 kohaselt tuleb maaga püsivalt ühendatud ehitisi lugeda reeglina kinnisasja olulisteks osadeks. Hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mille alusel saaks konkreetseid tehnorajatisi lugeda ajutisteks ehitisteks. Samuti ei ole vastavate tehnorajatiste talumiseks seatud mitte ühtegi piiratud asjaõigust. Hageja ei ole viidanud ka asjaoludele, mille alusel saaks järeldada, et vastavate tehnorajatiste suhtes kehtiks seaduse alusel tekkinud talumiskohustus. Vastavad trassid rajati peale 01.04.1999.a, sundvaldusi seatud ei ole. Seega puudub alus järeldada, et vaidlusalused tehnorajatised võiksid käibida maast lahus. Kinnisasju, tehnorajatiste kuuluvuse üleandmise eesmärgil ei ole kostjale üle antud, samuti ei ole sõlmitud ka mitte ühtegi kehtivat kinnisasja omandiõiguse ülekandmise nõudeõigust loovat lepingut. Lihtkirjaliku müügilepingu raames märgiti, et kostjal on õigus nõuda trasside omandiõiguse ülekandmist. Kuid lepingust ei nähtu, millises vormis tehnorajatiste omandiõigust üle anda soovitakse. Lepingus ei räägita nende kinnisasjade omandiõiguse ülekandmisest, mille sisse on torud paigutatud, lihtkirjalik leping ei näe ette torude talumiseks servituutide seadmist ning servituutide kostjale ülekandmist, leping ei reguleeri ka mitte ühtegi muud kehtivat alust, mille raames oleks õiguspäraselt võimalik tehnorajatisi kostjale üle kanda. Lihtkirjalikus lepingus on sätestatud, üldsõnaliselt, et tehnorajatised müüakse kostjale ning et nende omandiõigus läheb kostjale üle (t I kd lk 43 p-d 3.1 jj). Seega leiab Tallinna Ringkonnakohus, et käesoleva tsiviilasja raames kohtu ette toodud asjaolude alusel ei saa järeldada, et vaidlusalused trassid kuuluksid kostjale või et kostjal oleks tekkinud trasside omandiõiguse ülekandmise nõude õigust. Sellest järeldab

18(21)

Tsiviilasi nr: 2-10-64946 Tallinna Ringkonnakohus, et hageja eriõiguseellane ei ole täitnud kohustusi, mis olid lepingu nr 16/2009 alusel vaidlusaluse tasu maksmise kohustuse tekkimise eelduseks.

10.Üldistatult kokkuvõttes võib järeldada, et kostja sõlmis lepingu, millega kostja tellis hageja eriõiguseellaselt teenuseid, mille sisuks oli see, et hageja eriõiguseellase tegevuse tagajärjel pidi kostja saama vaidlusaluste tehnorajatiste omandi saamiseks õigusliku aluse ning saama ka vaidlusaluste tehnorajatiste omanikuks. Kumbagi tagajärge saabunud ei ole ning sellist teenust kostjale osutatud ei ole. Küsimusele, et kas hageja eriõiguseellasel on õigus saada tasu sellise teenuse eest, mille alusel kostjal tehnovõrkude omandamise õigust ega omandit ei tekkinud, st tasu sellise teenuse eest, mille tagajärjel sõlmiti vorminõude tõttu tühine, kehtiva õigusega vastuolus ning omandit mitteüleandev leping, tuleb vastata eitavalt. Juhul, kui näiteks advokaat annaks kliendile õigusnõu ning väidaks, et vaidlusaluseid tehnorajatisi on võimalik omandada lihtkirjaliku lepingu alusel, tuleks asuda seisukohale, et selline õigusteenus ei vasta nõuetele. Seega ei ole hageja eriõiguseellane teinud midagi selle eesmärgi saavutamiseks, milleks leping nr 16/2009 sõlmiti. Lihtkirjalik tehnorajatiste müügileping ei viinud kostjat tehnorajatiste omandamisele lähemale. Vastupidi, hageja eriõiguseellase tegevusel olid kostja jaoks mitmed negatiivsed tagajärjed. Hageja eriõiguseellane lõi kostjale eksliku mulje, et trassid kuuluvad peale lepingu sõlmimist kostjale ning kostja, selle asemel, et trasside omandamiseks adekvaatseid ja õiguspäraseid samme astuda, tugines hageja eriõiguseellase poolt loodud õigusvastasele näivusele. Sellise soorituse eest teenustasu väljamõistmine oleks ka nimetatud põhjustel ebaõiglane ja põhjendamatu.
11.Hageja ei ole kohtu ette toonud selliseid asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja on teinud mingeid selliseid tahteavaldusi, mida saaks pidada võla tunnistamiseks või selliseid tahteavaldusi, mis oleksid mingil muul alusel loonud kostjale kohustuse vaidlusaluse tasunõude eest vastutada. Samuti ei saa järeldada, et kostja oleks hageja eriõiguseellase soorituse kuidagi heaks kiitnud. Hageja eriõiguseellane lõi kostja jaoks eksliku mulje, et kostja omandas trassid ning hageja eriõiguseellase väidete pinnalt tasus kostja osa teenustasust. See asjaolu, et kostja osa teenustasust maksis, ei tähenda, et kostja oleks väljendanud tahet võtta vastu või heaks kiita hageja eriõiguseellase poolt osutatud teenust, mille alusel lepingu eesmärke ei saavutatud. Puuduvad tõendid, mis viitaksid sellele, et kostja raha maksmisel ja raha maksmist lubavaid e- kirju saates oleks teadvustanud tegelikku olukorda, mis valitses. Hagi rahuldamist ei võimalda ka t I kd lk 70-71 olevad tõendid. Ka nende tõendite alusel ei saa järeldada, et kostja oleks vaidlusalust võlga tunnistanud. Vastavates kirjades annab kostja juhatuse liige teada seda, et ta kavatseb esitatud arved tasuda ning prognoosib seda, millal võiksid selleks võimalused tekkida, kuid neid e- kirju ei saa käsitleda selliste tehingutena, mis oleksid suunatud mingi kohustuse õiguslikule tunnistamisele kui sellisele. Ei nähtu, et kostja juhatuse liikme tahe oleks olnud suunatud just nende e- kirjadega võla tunnistamisele selliselt, et rahalise kohustuse tekkimise aluseks võiks olla vastav e- kiri, seda isegi siis, kui võlg muul õiguslikul alusel ei tekkinud. Kostja juhatuse liige lähtus vastavaid e- kirju koostades sellest arusaamast, et raha maksmise kohustus tekkis varem sõlmitud lepingu alusel (leping 16/2009). Nagu hiljem selgus, osutus selline ettekujutus ekslikuks. Eraldi muude tahteavaldustega nõude tunnistamise soovi esitatud tõendite alusel tuvastada ei saa.
12.Ringkonnakohtu istungil hageja väitis, et see asjaolu, kas kostja tehnorajatiste omandamiseks kehtivalt nõudeõiguse sai ja see, kas kostja tehnorajatised omandas, ei saa mõjutada hagi rahuldamist, sest kostja maakohtus 08.05.2009.a müügilepingu tühisusele ei tuginenud. Ringkonnakohus hagejaga ei nõustu. Kostja vaidles maakohtus hagile vastu. Järelikult tuli kohtul kontrollida hagi rahuldamise eeldusi. Lepingu nr 16/2009 p-st 5.5.

19(21)

Tsiviilasi nr: 2-10-64946 tuleneva nõude rahuldamise eelduseks on kehtiva müügilepingu sõlmimine ning tehnorajatiste kehtiv omandamine kostja poolt. Seda toimunud ei ole. Hagi rahuldamise eeldusi tuleb kontrollida alati, kui kostja hagi õigeks ei võta.

13.Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata osas, milles maakohus jättis lepingust nr 17/2009 ja selle lepingu lisakokkuleppest (t I kd lk 48 jj) tulenevad nõuded osaliselt rahuldamata. Lisakokkuleppe p-st 2.2. (t lk 52) tulenevalt kohustus kostja tasuma hageja eriõiguseellasele 100 000 krooni. Vastava rahasumma on maakohus hageja kasuks käesolevas tsiviilasjas tehtud kohtuotsusega ka välja mõistnud. Sellele lisaks nõudis hageja ka sama kokkuleppe p-st
2.3.tulenevalt leppetrahvi tasumist ning viivist (lepingu p 2.4.). Kuivõrd lepingu p 2.2. nägi ette rahalise kohustuse ja p-des 2.3. ning 2.4. olid ette nähtud sanktsioonid, mis kehtestati p-s
2.2.sätestatud rahalise kohustuse rikkumise puhuks (kohustus maksta leppetrahvi selle eest, kui kostja viivitab p-s 2.2. nimetatud rahalise kohustuse täitmisega ja kohustus maksta viivist kõikide kokkuleppest tulenevate rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral), tuleb p-s
2.2.nimetatud rahalise kohustuse maksmisega viivitamise puhuks kokku lepitud sanktsioone käsitleda koos ja kogumis. See, kui rahalise kohustuse täitmisega viivitamise puhuks kokku lepitud sanktsiooni nimetatakse leppetrahviks ning kui sellele lisaks soovitakse veel nõuda ka viivist, ei tähenda, et hageja peaks saama sellise nõuete rüütamise läbi kõrvale hiilida kohtupraktikas liiga suurte viiviste nõudmise vältimiseks kehtestatud piirangutest. Nii on kohtupraktikas leitud, et viivisenõudele vastuvaidlemise korral tuleb viivisenõude esitajal tõendada, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tekkinud kahju ületas põhivõlga, juhul, kui viivise nõudja nõuab viivist põhivõlga ületavas osas. Seda seisukohta tuleb kohaldada ka juhul, kui pooled sõlmisid sellise lepingu, mille puhul nähti rahalise kohustuse täitmisega viivitamise puhuks lisaks viivisele ette ka leppetrahvi maksmise kohustus. Hageja ei ole tõendanud, et p-s 2.2. sätestatud rahalise kohustuse täitmisega viivitamisest tekkis hagejal või hageja eriõiguseellasel kahju, mis ületas p-s 2.2. nimetatud rahalist kohustust. Kuivõrd kostja vaidles hagile ja sealhulgas ka viivisenõudele vastu, tulnuks hagejal seda tõendada. Seetõttu toimis maakohus õiguspäraselt, kui rahuldas lepingu 17/2009 pinnalt esitatud hagi kõrvalnõuete osas, kuid mitte suuremas ulatuses, kui põhinõue.
14.Kostja taotles apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu osalist tagastamist. Kostja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 1500 eurot. Selline riigilõiv tulnuks maksta kostjal, kui kostja apellatsioonkaebuse hind oleks jäänud 100 000 ja 150 000 euro vahele. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles maakohus rahuldas hagi 51129,25 eurose põhinõude ja sellelt põhinõudelt arvestatud viiviste osas. Apellatsioonkaebuse hind on sama, mis hagihind, arvestades kaebuse ulatust. Hagihind määratakse kindlaks hagi esitamise aja seisuga. Hagi esitamise ajal kõrvalnõudeid hagihinna määramisel arvesse ei võetud ja TsMS § 137 lg 4 oli apellatsioonkaebuse esitamise ajaks kehtetuks tunnistatud. Sellest tulenevalt tuleb määrata kostja apellatsioonkaebuse hind vaidlustatud põhivõlanõude järgi summalt 51129,25 eurot ning riigilõiv tuleb tasuda sellelt summalt. Vastavalt hinnalt tuleb tasuda lõivu 1100 eurot. Seega on kostja tasunud lõivu 400 eurot ettenähtust rohkem ning 400 eurot tuleb kostjale tagastada. Menetluskulude jaotus
15.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes TsMS § 163 lg-st 2 jätab ringkonnakohus maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda.19.04.2013.a toimunud kohtuistungil tegi kostja hagejale kompromissiettepaneku, mis oli hagejale oluliselt soodsam, kui see, kuidas ringkonnakohus asja otsusega lahendab. Veelgi enam, ringkonnakohus selgitas pooltele kohtuistungil põhjalikult vaidluse lahendamise väljavaateid ning andis

20(21)

Tsiviilasi nr: 2-10-64946 vaidluse lahenduse väljavaadete osas indikatsioone määral, mida kohus vastavas menetlusetapis sai. Sellest hoolimata hageja kompromissiga ei nõustunud. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Reet Allikvere

Ülle Jänes

Kaupo Paal

21(21)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja