Ühinguõigus › Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine

1 (5)

XXXOÜ

(kustutatud, puudutatud isik) täiendava likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks. 12.02.2013 esitas avaldaja Harju Maakohtule avalduse täpsustuse. Avalduse kohaselt alustati puudutatud isiku likvideerimismenetlust 08.12.2011 osaniku otsuse alusel. Likvideerijaks nimetati XXX. Võimalike nõuete esitamise tähtajaks oli 4 kuud. 08.05.2012 kuulutas Harju Maakohus välja XXXOÜ pankroti ja nimetas halduriks Oliver Ennoki. Likvideerimismenetluses nõuete esitamise tähtaeg oli selleks ajaks ületatud juba ühe kuu võrra, mistõttu likvideerimismenetluses XXXOÜ (pankrotis) nõuet ei rahuldatud. Puudutatud isik kustutati registrist 03.08.2012. Avaldaja on avalduses osundanud, et XXXOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses leidis tuvastamist, et XXXOÜ (pankrotis) on võõrandanud põhivara ja mitmed liisingus olnud varad oma emaettevõttele XXXOÜ-le (kustutatud), mis on küll edasi võõrandatud, kuid vastavatest tehingutest peab olema laekunud raha ning esineb tagasivõitmise võimalus pankrotiseaduse § 110 lg 1 punkti 2 alusel. Samuti on avaldaja märkinud, et XXXOÜ (pankrotis) konto väljavõtte kohaselt on XXXOÜ (pankrotis) andnud või tagastanud puudutatud isikule laenu kokku summas 369174,22 eurot. Seejuures on avaldaja hinnangul oluline märkida, et XXXOÜ (kustutatud) ja XXXOÜ (pankrotis) likvideerijaks oli sama isik – XXX – kes oli või pidi olema teadlik Võlgniku ja XXXOÜ (kustutatud) vahel sõlmitud tehingute tagasivõitmise võimalustest, kuid ei esitanud ajutisele pankrotihaldurile õigeaegselt piisavalt teavet tehtud tehingute kohta ega korraldanud piisava hoolsusega teabe õigeaegset laekumist pankrotihaldurile, mistõttu pankroti väljakuulutamine venis. 19.04.2013 määrusega keeldus Harju Maakohus avalduse menetlusse võtmisest, kuivõrd täiendava likvideerimismenetluse läbiviimiseks oli TsMS § 67 lg-s 2 märgitud kuuekuuline tähtaeg möödunud, avaldaja ei selgitanud kohtule veenvalt, et puudutatud isikul on jaotamata vara ning puuduvad mõjuvad põhjused, miks avaldaja ei saanud oma nõuet esitada õigeaegselt likvideerimismenetluses. 03.05.2013 esitas avaldaja Harju Maakohtu 19.04.2013 määruse peale määruskaebuse. 05.07.2013 määrusega tühistas Tallinna ringkonnakohus Harju Maakohtu 19.04.2013 määruse ning saatis tsiviilasja tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on avaldaja vajaliku veenvusega põhistanud asjaolud, mis annavad äriseadustiku (ÄS) § 218 lg-st 3 tulenevalt avaldajale aluse taotleda XXXOÜ (kustutatud) täiendava likvideerimismenetluse algatamist. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb esitatud tõenditest järeldada, et eelduslikult oli avaldajal põhivara müügilepingust ja sõidukite võõrandamislepingust tulenevad nõuded XXXOÜ (kustutatud) vastu (vastavate tehingute toimumine on tõendatud, kuid tehingutest saadava raha laekumist kontole ei nähtu), kuid 2 (5)

likvideerija neid seaduses sätestatud tähtaja jooksul ei esitanud ja pankrotihalduril oli volituste tekkimise ajaks nõuete esitamise tähtaeg möödas. Lisaks on märkimisväärne ka asjaolu, et konto väljavõttelt nähtub XXXOÜ (pankrotis) poolt laenu andmine või tagastamine XXXOÜ-le (kustatud). Ringkonnakohtu määruse kohaselt ei saa välistada ka võimalust, et kustutatud äriühingul on omakorda varalisi õigusi kolmandate isikute vastu, mida likvideerija saab realiseerida ja mille läbi saab avaldaja rahuldada ka pankrotivõlgniku nõudeid. Lisaks osundas ringkonnakohus, et asjas omab ka tähtsust asjaolu, et enne XXXOÜ (pankrotis) pankroti väljakuulutamist oli XXXOÜ (pankrotis) ja XXXOÜ (kustutatud) likvideerijaks üks ja sama isik, kes pidi teadma kõiki äriühingute vahelisi tehinguid, kuid nõudeid likvideerimismenetluses ei esitanud. Ringkonnakohus leiab, et ilma täiendava likvideerimismenetluseta ei ole XXXOÜ (pankrotis) pankrotihalduril võimalik pankrotiseaduse § 55 lg-s 1 sätestatud ülesannet täita. 14.10.2013 määrusega võttis Harju Maakohus XXXOÜ (pankrotis) avalduse menetlusse ning kohustas asjast puudutatud isikut, OÜ–t Kohila Kaubandus, esitama oma seisukoht avalduse suhtes hiljemalt 15. päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. XXXOÜ (kustutatud) viimane seaduslik esindaja (endine likvideerija) ning lepinguline esindaja XXXon kohtumääruse kätte saanud 14.10.2013, kuid seisukohta likvideerimismenetluse avaldusele esitatud ei ole. 29.10.2013 esitas kirjaliku seisukoha kohtule XXXOÜ (kustutatud) dokumentide hoidja XXX. XXXei nõustu täiendava likvideerimismenetluse läbiviimisega, kuna avaldaja ei ole välja toonud ÄS § 218 lg-s 3 sätestatud aluseid.

3 (5)

ÄS § 218 lg 1 sätestab, et pärast likvideerimise lõpetamist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel osaühingu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kolme kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani osanikele tutvumiseks esitamisest osanikele teatamisest ja tingimusel, et osaühing ei osale Eestis poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses, esitavad likvideerijad avalduse osaühingu kustutamiseks äriregistrist. Avaldusele lisatakse lõppbilanss ja vara jaotusplaan. Avalduses peavad kõik likvideerijad kinnitama, et lõppbilanssi ega vara jaotusplaani ei ole kohtus vaidlustatud või on hagi läbi vaatamata või rahuldamata jäetud või on menetlus asjas lõpetatud ning et osaühingu võlausaldajate nõuded on rahuldatud või selleks vajalik vara on hoiustatud, samuti et osaühing ei osale poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses. ÄS § 218 lg 2 kohaselt, kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad. Äriseadustiku § 218 lg 3 kohaselt võib osaühingu võlausaldaja nõudel likvideerimise pärast osaühingu registrist kustutamist läbi viia üksnes juhul, kui võlausaldaja põhistab, et tema nõue osaühingu vastu jäi likvideerimismenetluses rahuldamata, tal ei ole võimalik nõuet muul viisil rahuldada ja likvideerimise ennistamise korral on võimalik tema nõue rahuldada, või kui osaühingut ei oleks võinud vaidluse tõttu nõude üle registrist kustutada. Võlausaldaja taotlust täiendavaks likvideerimiseks ei rahuldata muu hulgas siis, kui ta mõjuva põhjuseta jättis oma nõude likvideerijatele õigeaegselt esitamata. Avaldaja on antud juhul esitanud avalduse likvideerimismenetluse algatamiseks peale ÄS § 60 lg-s 4 nimetatud tähtaja möödumist. Harju Maakohtu registriosakonna registriandmete väljatrüki kohaselt on XXXOÜ (kustutatud) äriregistrisse kantud 15.08.2008 ning registrist kustutatud 03.08.2012. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et XXXOÜ (pankrotis) on võõrandanud XXXOÜ-le (kustutatud) põhivara (arve nr RP1104 09.06.2011 ja selle lisa), mille eest pidi viimane tasuma 41674,68 eurot, kuid mille laekumist XXXOÜ (pankrotis) arvelduskontole ei nähtu. Samuti nähtub XXXOÜ (pankrotis) arvelduskonto väljavõttelt laenu andmine või tagastamine XXXOÜ-le (kustutatud) summas 171000 ja 198174,22 eurot. Sellest tulenevalt tuleb eeldada, et avaldajal on puudutatud isiku vastu nõudeid, mida saab likvideerimismenetluses maksma panna. Seejuures ei esitanud XXX vastavaid nõudeid likvideerimismenetluses ega teavitanud pankrotihaldurit vastavatest nõuetest, kuigi oli enne pankroti väljakuulutamist mõlema äriühingu likvideerijaks. Samas oli nõude esitamise õiguse tekkimise ajal nõude esitamise tähtaeg möödas ning likvideerimismenetluses pankrotihalduri esitatud nõuet ei rahuldatud. Seega on täiendava likvideerimise läbiviimine antud juhul põhjendatud. TsMS § 602 alusel määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Likvideerija võib kohus määrata ka omal algatusel, muu hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise korral. TsMS § 603 lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. ÄS § 206 lg 1 järgi on osaühingu likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike otsusega või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. ÄS § 206 lg 2 tulenevalt peab vähemalt üks likvideerija peab olema isik, kelle elukoht on Eestis. Avaldaja palub määrata likvideerijaks vandeadvokaadi Martin Pärna, kes on andnud ka kirjaliku nõusoleku enda likvideerijaks määramiseks. Kohtu hinnangul on vandeadvokaat Martin Pärn võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama ning ta vastab ÄS § 206 lg 4 (5)

1 tingimustele. Arvestades asjaolu, et endine likvideerija XXX ei ole varasemalt likvideerimismenetlust viinud läbi piisava hoolsusega, jätab kohus tähelepanuta XXXväite, et likvideerimismenetlust peaks avalduse rahuldamise korral viima läbi XXX. Kohus määrab XXXOÜ (kustutatud) likvideerijaks selleks nõusoleku andnud vandeadvokaadi Martin Pärna. Likvideerija õigused ja kohustused on sätestatud ÄS §-s 209 ning likvideerija tegevust reguleerivad ÄS §-d 210-220. TsMS § 478 lg 3 sätestab, et määrus jõustub vastavalt käesoleva seadustiku § 466 lõikes 3 sätestatule. TsMS § 478 lg 4 tuleneb, et määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 606 lg 1 kohaselt, käesolevas peatükis nimetatud määrused kehtivad ja kuuluvad täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule. ÄS § 208 lg 2 alusel tuleb määrus saata äriregistrile kande tegemiseks. TsMS § 172 lg 6 kohaselt juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus võib kulud jätta täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohus jätab avaldaja menetluskulud XXXOÜ (kustutatud) kanda. Kuivõrd dokumentide hoidja XXXon asjas esitanud esindaja vahendusel kirjaliku seisukoha, võib tõusetuda küsimus ka tema menetluskulude hüvitamise osas. Kohtu hinnangul ei ole XXXmenetluskulude XXXOÜ (kustutatud) kanda jätmine õiglane, kuivõrd kohus rahuldab täiendava likvideerimismenetluse läbiviimise avalduse. Äriühingu dokumentide hoidja XXXvastuväited avaldusele ei ole seega põhjendatud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.