Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ülle Jänes ja Mare Merimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
05.07.2013, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-1285
Tsiviilasi
OÜ Oslo Eesti pankrotihalduri Oliver Ennoki avaldus Kohila Kaubandus OÜ (kustutatud) täiendava likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.04.2013 määrus avalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Avaldaja määruskaebus
Menetlusosaline ja tema esindaja
Avaldaja Oslo Eesti OÜ (pankrotis, 10642857), pankrotihaldur Oliver Ennok
registrikood
Puudutatud isik Kohila Kaubandus OÜ (kustutatud, registrikood 11529423), viimane seadusjärgne esindaja (likvideerija) Kaupo Meier Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 19.04.2013 määrus tühistada. Saata tsiviilasi tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata ei saa. Asjaolud ja maakohtu määrus
10.01.2013 esitas Oslo Eesti OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Oliver Ennok (avaldaja) Harju Maakohtule avalduse Kohila Kaubandus OÜ (kustutatud, puudutatud isik) täiendava likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks.
2.Puudutatud isiku likvideerimismenetlust alustati 08.12.2011 osaniku otsuse alusel. Likvideerijaks nimetati Kaupo Meier. Võimalike nõuete esitamise tähtajaks oli 4
kuud. 08.05.2012 kuulutas Harju Maakohus välja Oslo Eesti OÜ pankroti ja nimetas halduriks Oliver Ennok. Likvideerimismenetluses nõuete esitamise tähtaeg oli selleks ajaks ületatud juba ühe kuu võrra, mistõttu likvideerimismenetluses Oslo Eesti OÜ (pankrotis) nõuet ei rahuldatud. Puudutatud isik kustutati registrist 03.08.2012. Maakohus keeldus 19.04.2013 määrusega avalduse menetlusse võtmisest. Äriseadustiku (ÄS) § 218 lõike 3 kohaselt võib osaühingu võlausaldaja nõudel likvideerimise pärast osaühingu registrist kustutamist läbi viia üksnes juhul, kui võlausaldaja põhistab, et tema nõue osaühingu vastu jäi likvideerimismenetluses rahuldamata, tal ei ole võimalik nõuet muul viisil rahuldada ja likvideerimise ennistamise korral on võimalik tema nõue rahuldada, või kui osaühingut ei oleks võinud vaidluse tõttu nõude üle registrist kustutada. Võlausaldaja taotlust täiendavaks likvideerimiseks ei rahuldata muu hulgas siis, kui ta mõjuva põhjuseta jättis oma nõude likvideerijatele õigeaegselt esitamata. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis nr 3-2-1-29-05 jõudnud seisukohale, et võlausaldaja nõudel saab likvideerimise pärast äriühingu äriregistrist kustutamist ennistada muuhulgas arvestades TsMS-i protsessitähtaja ennistamise kohta sätestatut. 08.12.2011 avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded teade selle kohta, et puudutatud isik alustas likvideerimismenetlust, võimalike nõuete esitamise tähtajaks oli 4 kuud. Asja materjalidest ei nähtu, et selle tähtaja jooksul esitas avaldaja oma nõude. Asjas ei nähtu ka see, et avaldaja oleks esitanud nõude peale neljakuulise nõuete tähtaja möödumist, kuid enne puudutatud isiku äriregistrist kustutamist. Avaldaja poolt puudutatud isiku täiendava likvideerimismenetluse läbiviimiseks avalduse esitamisel oli TsMS § 67 lõikes 2 märgitud kuuekuuline tähtaeg möödunud. Seega ei ole juba tähtaja möödumise tõttu võimalik avaldust menetlusse võtta. ÄS § 218 lõikest 3 tuleneb, et võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast osaühingu registrist kustutamist läbi viia üksnes juhul, kui likvideerimise ennistamise korral on võimalik tema nõue rahuldada. Kohtu arvates ei ole avaldaja veenvalt selgitanud, millest võib järeldada, et kustutatud äriühingul on vara. Avaldaja on esile toonud, et tema arvates saaks avaldaja puudutatud isikult tagasi võita tehingud. Täiendava likvideerimismenetluse läbiviimise avalduse läbivaatamisel ei tuvastata võlausaldaja nõude olemasolu või selle puudumist. Samas peab avaldaja kohtu arvates suutma veenvalt selgitada, et juhul, kui tehing tagasi võidetakse, siis on võimalik kustutatud äriühingult tehingu alusel saadu tagasi saada. Avaldaja on esile toonud, et 09.06.2011 müüs OÜ Oslo Eesti (pankrotis) puudutatud isikule põhivara kogusummas 41 674.68 eurot ning 13.05.2011 sõidukid MercedesBenz G 55 AMG Kompressor ja Mercedes-Benz C 220 CDI, mis on küll omakorda edasi võõrandatud, kuid millistest tehingutest peab olema laekunud raha. Lisaks on OÜ Oslo Eesti (pankrotis) AS-is Swedbank asuva arveldusarve nr 221013847356 väljavõttest nähtuvate andmete kohaselt andnud või tagastanud 07.02.2011 puudutatud isikule laenu kokku 369 174.22 eurot selgitusega „laenuleping“. ÄS § 218 lõike 1 järgi, pärast likvideerimise lõpetamist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel osaühingu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kolme kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani osanikele tutvumiseks esitamisest osanikele teatamisest ja tingimusel, et osaühing ei osale Eestis poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses, esitavad likvideerijad avalduse osaühingu kustutamiseks äriregistrist. Avaldusele lisatakse lõppbilanss ja vara jaotusplaan. Avalduses peavad kõik likvideerijad kinnitama, et lõppbilanssi ega vara jaotusplaani ei ole kohtus vaidlustatud või on hagi läbi vaatamata või rahuldamata
jäetud või on menetlus asjas lõpetatud ning et osaühingu võlausaldajate nõuded on rahuldatud või selleks vajalik vara on hoiustatud, samuti et osaühing ei osale poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses. Kuna puudutatud isik on kustutatud, siis on likvideerija eelnimetatud lõppbilansi ja vara jaotusplaani äriregistrile esitanud. Kohtu arvates tuleb seega eeldada, et kustutatud äriühingu vara on jaotatud. Kuna vara puudub, siis ei oleks likvideerimise ennistamise korral võimalik avaldaja nõuet rahuldada.
10.Samuti peab ÄS § 218 lõike 3 kohaselt võlausaldajal esinema mõjuv põhjus, miks ta jättis oma nõude likvideerijatele õigeaegselt esitamata. Avalduses on märgitud, et võlgniku pankrotiavalduse läbivaatamise menetluse kestel, see tähendab ajutise pankrotihalduri nimetamisest 23.01.2012 kuni võlgniku pankroti väljakuulutamiseni 08.05.2012, viivitati ajutise pankrotihalduri teabenõudele vastamise ning võlgniku majandustegevusega seotud dokumentide ja teabe esitamisega, mistõttu kuulutati võlgniku pankrot välja alles peale puudutatud isiku likvideerimismenetluses antud 4kuulise nõuete esitamise tähtaja möödumist. 08.12.2011 on Ametlikes Teadaannetes avaldatud puudutatud isiku likvideerimismenetluse teadaanne. Sisuliselt tugineb avaldaja sellele, et halduril esines mõjuv põhjus, miks ta ei saanud seadusliku esindajana nõuet puudutatud isiku likvideerimismenetluses esitada. Kohtu arvates ei oma ÄS § 218 lõike 3 järgse mõjuva põhjuse väljaselgitamisel tähtsust, kes oli OÜ Oslo Eesti (pankrotis) seaduslik esindaja ajal, kui kulges tähtaeg nõuete esitamiseks puudutatud isiku likvideerimismenetluses. Kohtu arvates oli võlausaldajal piisavalt aega ja võimalusi, et välja selgitada võlausaldaja võimalikud nõuded võlgniku vastu ja need likvideerijale esitada. Kui äriühingu seaduslik esindaja jättis oma kohustused täitmata, siis vastutab ta oma kohustuste täitmata jätmise eest. Kohus on seisukohal, et avalduses ei ole esitatud ühtegi mõjuvat põhjust, miks võlausaldaja on oma nõude jätnud likvideerijale õigeaegselt esitamata. Määruskaebus
11.03.05.2013 esitatud määruskaebuses palus avaldaja tühistada maakohtu määruse, algatada puudutatud isiku likvideerimismenetlus ja määrata uueks likvideerijaks vandeadvokaat Martin Pärn. Alternatiivselt palus avaldaja ennistada puudutatud isiku täiendava likvideerimismenetluse avalduse esitamise tähtaeg.
12.Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kohtu poolt viidatud Riigikohtu lahend nr 3-2-1-2905 antud juhul otse kohaldatav. Viidatud lahend käsitleb äriühingu ÄS § 513 alusel sundlõpetamisega seonduvat, mitte ÄS §-s 218 likvideerimisemenetlusega sätestatud olukorda. Samuti ei reguleerinud viidatud lahendi tegemise hetkel kehtinud TsMS § 45 kohtu poolt osutatud 6 kuu piirangut. ÄS § 218 lõigete 2 ja 3 alusel võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja määrata uue likvideerija. ÄS § 218 lõikes 3 ei ole reguleeritud tähtaega antud nõude esitamiseks, samuti vajadust tähtaja ennistamiseks. Avalduse rahuldamiseks peab see olema piisavalt põhjendatud, mida avaldaja 10.01.2013 esitatud avaldus ka on.
13.Avaldaja ei nõustunud kohtu järeldusega, nagu oleks tuvastatud, et kustutatud äriühingul puudub vara ja likvideerimise ennistamise korral ei ole avaldaja nõuet võimalik rahuldada. Avaldaja on piisava põhjalikkusega viidanud, milline vara on ainuüksi OÜ-st Oslo Eesti (pankrotis) liikunud kustutatud äriühingusse, mille täiendava likvideerimismenetluse läbiviimist avaldaja taotleb. Avaldaja möönis, et tõenäoliselt on põhjendatud kohtu eeldus selle kohta, et likvideeritud ja kustutatud äriühingu vara on käesolevaks hetkeks juba jagatud, kuid kohus ei saa täiendava likvideerimismenetluse avaldust läbi vaadates eeldada, et avaldajale on teada, kuidas ja kuhu on vara kustutatud
äriühingust edasi liikunud, kas kõik varaga tehtud tehingud on olnud õiguspärased ning kas ja kuidas jagati ühingu vara. Avaldajal selline teave puudub. Äriühingu varana on käsitletavad ka nõudeõigused, milliste olemasolu kohta avalikest registritest teavet ei saa, kuid avaldaja hinnangul on tõenäoline, et sellised nõudeõigused, mille alusel võib olla võimalik rahuldada avaldaja nõuet, võivad olla kustutatud äriühingu varaks. Täiendava likvideerimismenetluse läbiviimise avalduse rahuldamata jätmisega rikutakse ulatuslikult pankrotimenetluse põhimõtteid ning kahjustatakse võlausaldajate huve, kuivõrd eriõigusjärglase vastu ei ole võimalik esitada tagasivõitmise hagi, kuna äriühing, mille raamatupidamisest vajalikke andmeid oleks võimalik saada, on vahepealsel ajal likvideeritud ja äriregistrist kustutatud. Sellisel moel OÜ Oslo Eesti (pankrotis) ja võlausaldajate huvide kahjustamine ei saa kindlasti olla seadusandja eesmärgiks ÄS § 218 regulatsiooni kehtestamisel ning selle tõttu ei ole nimetatud sättes piiratud ka täiendava likvideerimismenetluse läbiviimise aega.
14.Avaldaja ei nõustunud ka kohtu seisukohaga, mille kohaselt ei oma ÄS § 218 lõike 3 järgse mõjuva põhjuse väljaselgitamisel tähtsust, kes oli OÜ Oslo Eesti (pankrotis) seaduslik esindaja ajal, kui kulges tähtaeg nõuete esitamiseks puudutatud isiku likvideerimismenetluses. Avaldaja ei nõustunud kohtu seisukohaga, et avalduses ei ole esitatud ühtegi mõjuvat põhjust, miks võlausaldaja on oma nõude jätnud likvideerijale õigeaegselt esitamata. Avaldaja juhib kohtu tähelepanu veelkord asjaolule, et puudutatud isiku likvideerijaks ja OÜ Oslo Eesti (pankrotis) likvideerijaks oli sama isik, kellel oli ülevaade mõlema äriühingu varadest ja kohustustest, kuivõrd likvideerija täitis OÜ Oslo Eesti (pankrotis) likvideerija kohustusi alates 21.06.2011 ja puudutatud isiku likvideerija kohustusi alates 29.11.2011. Seega oli likvideerijal, kellel pidi olema täielik ülevaade mõlema äriühingu varadest ja kohustustest, aega ligikaudu 2 kuud (OÜ-le Oslo Eesti nimetati ajutine haldur 23.01.2012) enne ajutise halduri nimetamist esitamaks OÜ Oslo Eesti (pankrotis) nõue puudutatud isiku vastu ning ajutise halduri nimetamisest veel ligikaudu 2 kuud, et anda ajutisele haldurile teavet OÜ Oslo Eesti (pankrotis) nõude ja selle esitamise tähtaja osas, kuid seda teavet ajutisele haldurile tähtaegselt ei laekunud. Avaldaja hinnangul on tegemist selge äriühingute likvideerijapoolse pahatahtlikkusega ning seeläbi mõjuva põhjusega avaldaja jaoks ÄS § 218 lõike 3 mõttes. Kui likvideerija oleks esitanud tähtaegselt OÜ Oslo Eesti (pankrotis) esindajana kas nõude puudutatud isiku likvideerimismenetluses või andnud koheselt ja õigeaegselt vastavat teavet OÜ Oslo Eesti (pankrotis) ajutisele haldurile, oleks nõue esitatud õigeaegselt. Seega on täiendava likvideerimismenetluse läbiviimise avalduse menetlemine käesoleval juhul põhjendatud ja vajalik. Vastustaja seisukoht
15.Puudutatud isik vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluse edasine käik
16.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
17.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 19.04.2013 määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu. Tsiviilasi tuleb saata tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
18.Kolleegium nõustub kaebuse esitajaga selles, et viimane on vajaliku veenvusega põhistanud asjaolusid, millised annavad ÄS § 218 lõikest 3 tulenevalt Oslo Eesti OÜ pankrotihaldurile aluse taotleda Kohila Kaubandus OÜ täiendava likvideerimismenetluse algatamist. Arvega nr RP1104 09.06.2011 ja selle lisaga 1 on tõendatud, et hilisem pankrotivõlgnik müüs hilisemalt kustutatud äriühingule põhivara, mille eest pidi viimane tasuma hiljemalt 16.06.2011 41 674.68 eurot. Pankrotivõlgniku arveldusarve nr 221013847356 väljavõttest sellise rahasumma laekumist ei nähtu. Maanteeameti teatisega on tõendatud, et 13.05.2011 vahetas omanikku pankrotivõlgnikule kuulunud 2 sõiduautot ning uueks omanikuks sai Kohila Kaubanduse OÜ. Võõrandamise eest rahasummade laekumisi arveldusarve väljavõttelt ei nähtu. Küll aga nähtub nimetatud väljavõttelt, et 07.02.2011 kas tagastas või andis hilisem pankrotivõlgnik Kohila Kaubandus OÜ-le laenu 171 000 + 198 174.22 eurot.
19.Seega eelduslikult oli Oslo Eesti OÜ-l põhivara müügilepingust ja sõidukite võõrandamislepingutest tulenevad nõuded Kohila Kaubanduse OÜ vastu, kuid likvideerija neid seaduses ettenähtud tähtaja jooksul ei esitanud ja pankrotihalduril volituste tekkimise ajaks oli nende esitamise tähtaeg juba möödas. Samuti tuleb nõustuda avaldajaga, et nende kahe äriühingu vahel tehtud tehingute puhul võivad olla tuvastatavad alused tagasivõitmiseks PankrS-st tulenevatel alustel. Ka ei saa välistada olukorda, et kustutatud äriühingul on omakorda varalisi õigusi kolmandate isikute suhtes, mida likvideerija saab realiseerida ja läbi mille saab avaldaja ka rahuldust pankrotivõlgniku nõuete rahuldamiseks.
20.Kolleegium ei saa nõustuda maakohtuga selles, nagu ei omaks käesolevas asjas ÄS § 218 lõike 3 viimase lause mõttes mõjuva põhjuse tuvastamisel tähtsust asjaolu, et enne pankroti väljakuulutamist oli nii võlgniku kui võlausaldaja likvideerijaks sama isik. K.Meier pidi teadma kõigist äriühingute vahelistest tehingutest ja seega siis ka Oslo Eesti OÜ võimalikest eelpool väljatoodud nõuetest Kohila Kaubanduse OÜ vastu. Sellele vaatamata nõudeid likvideerimismenetluses ei esitatud. Haldur tõi esile, et likvideerija ei teatanud ka haldurile võimalikest nõuetest. Ka käesolevas menetluses ei toonud endine likvideerija esile asjaolusid, millede alusel saaks asuda seisukohale, et Oslo Eesti OÜ-l eelpool väljatoodud nõudeid Kohila Kaubanduse OÜ vastu olla ei saa. PankrS § 55 lõike 1 kohaselt kaitseb haldur kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve. Ilma Kohila Kaubanduse OÜ täiendava likvideerimismenetluseta ei ole Oslo Eesti OÜ pankrotihalduril võimalik viidatud ülesannet täita.
Ülle Jänes
Mare Merimaa
Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.