2.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista välja Swedbank Liising AS-ilt ja XXXOÜ-lt solidaarselt XXX kasuks menetluskulud summas 319,56 eurot ja XXX kasuks summas 319,56 eurot.
3.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista välja XXXOÜ-lt XXX kasuks heliisolatsiooni vaidluse menetluskulud summas 319,56 eurot ja XXX kasuks summas 319,56 eurot.
4.Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb XXXOÜ-l tasuda XXX ja XXX hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Jätta rahuldamata XXX ja XXX avaldus menetluskulude väljamõistmiseks 4 296,74 euro ulatuses. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Menetluskulude kindlaksmääramise asjaolud
1.Harju maakohus jättis 31.03.2009.a otsusega AS Hansa Liising Eesti (praegune Swedbank Liising AS) ja OÜ XXX(praegune XXXOÜ) hagi XXXja XXXvastu kohtuotsusest tuleneva kohustuse täidetuks tuvastamiseks ja täitedokumendi selgitamiseks rahuldamata ning menetluskulud hagejate kanda. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 03.12.2009.a otsusega apellatsioonkaebuse ja tühistas Harju Maakohtu 31.03.2009.a otsuse ning saatis tsiviilasja uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Riigikohus rahuldas 28.04.2010.a otsusega kassatsioonkaebuse osaliselt ja tühistas Tallinna Ringkonnakohtu 03.12.2009.a otsuse osaliselt, jättis sadevee läbijooksu probleemi kõrvaldamise nõudes hagi läbi vaatamata ning jättis läbivaatamata jäetud nõude osas kõigi kohtuastmete menetluskulud solidaarselt Swedbank Liising AS ja Osaühingu XXX kanda (sadevee läbijooksu vaidlus). Riigikohtu otsus jõustus 28.04.2010.a. Kostjate esindaja esitas 05.05.2010.a avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks koos lisadega.
2.Harju Maakohus rahuldas 08.05.2012.a otsusega Swedbank Liising AS-i hagi XXX vastu täitedokumendi selgitamiseks, jättis rahuldamata Swedbank Liising AS-i hagi XXX vastu täitedokumendi selgitamiseks ning jättis XXXOÜ hagi XXX ja XXX vastu täitedokumendi selgitamiseks läbivaatamata. XXX menetluskulud jättis kohus võrdsetes osades Swedbank Liising AS-i ja XXXOÜ kanda, XXXOÜ menetluskulud tema enda kanda ning XXX kuni 13.10.2010.a tekkinud menetluskulud võrdsetes osades Swedbank Liising AS-i ja XXXOÜ kanda ning alates 14.10.2010.a tekkinud menetluskulud XXX ja Swedbank Liising AS-i enda kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 31.10.2012.a otsusega Harju Maakohtu 08.05.2012.a otsuse muutmata, Swedbank Liising AS-i apellatsioonkaebuse rahuldamata ning apellatsioonimenetluse kulud apellandi Swedbank Liising AS-i kanda. Riigikohus jättis 21.01.2013.a määrusega hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud Swedbank Liising AS-i kanda (edaspidi: heliisolatsiooni vaidlus).
3.Harju Maakohtu otsus jõustus 21.01.2013.a. Kostjate esindaja esitas 09.07.2012.a avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks koos lisadega. Kostjad märgivad, et antud avaldus sisaldab ka varasemalt (05.05.2010.a) esitatud avalduses märgitut ning paluvad sellega arvestada. Kostjad märgivad ühtlasi, et kõik avalduses toodud kulud on kostjad kandnud ühiselt. Avaldusest nähtub, et kostjatele on õigusabi osutatud tunnihinnaga 1 200 krooni või 76,69 eurot ning 90 eurot (käibemaksuta). Menetluskulud on kokku 10 631,64 eurot (käibemaksuga), millest 5 757,74 eurot on tekkinud menetluse esimeses osas ja 4 873,90 eurot menetluse teises osas. Kostjad paluvad tulenevalt Riigikohtu määratud menetluskulude jaotusest hagejatelt solidaarselt välja mõista sadevee läbijooksu vaidluse menetluskulud summas 2 878,87 eurot. Lisaks paluvad kostjad hagejalt II kostja I kasuks välja mõista heliisolatsiooni vaidluse menetluskulud 1 938,20 eurot ning kostja II kasuks 757,91 eurot. Kostjad paluvad lahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avalduses sisaldub
kinnitus, et kõik märgitud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega ning et kostjad ei ole käibemaksukohustuslased. Hageja I seisukoht
4.Hageja I palub jätta kostjate avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja hagejatelt välja mõistmiseks hageja I osas rahuldamata. Seda põhjusel, et hageja I ja kostjad sõlmisid 08.02.2013. a. kohtuvälise kompromissi, mille alusel tasus hageja I vaidluste ja kostjate nõuete lõpetamiseks 90 000 eurot. Sõlmitud kompromissi p 2.4.1 kohaselt loeti kostjad eelnimetatud raha tasumisest kõigist nõuetest hageja I vastu loobunuks. Punktiga 2.5 täpsustati, et kostjatel ei ole muuhulgas nõudeid menetluskulude hüvitamiseks, samuti nõudeid juba jõustunud kohtulahenditest tulenevalt. Raha tasuti 12.08.2013.a. Kostjate seisukoht hageja seisukoha osas
5.Kostjad kinnitavad, et hageja I poolt 26. märtsi k.a. esitatud kirjalikes seisukohtades toodu vastab tõele – hageja I ja kostjate vahel on tõepoolest sõlmitud kompromiss ning see ka kohaselt täidetud. Seeläbi ei ole kostjatel hageja I vastu mingeid nõudeid, k.a. ei ole menetluskulude nõudeid. Kohtu põhjendused
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Riigikohtu otsus jõustus 28.04.2010.a. Kostjate esindaja esitas 05.05.2010.a avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks, seega on avaldus tähtaegne. Harju Maakohtu 08.05.2012.a otsus jõustus 21.01.2013.a. Kostjate esindaja esitas 09.07.2012.a avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks koos lisadega, seega on avaldus tähtaegne. Samuti vastavad avaldused TsMS § 174 lg 3 ja 6 nõuetele.
7.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muuhulgas riigilõiv. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
8.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. Sadevee läbijooksu vaidluse menetluskulud
9.Riigikohus jättis 28.04.2010.a otsusega kõigi kohtuastmete menetluskulud solidaarselt
Swedbank Liising AS ja Osaühingu XXX kanda. Menetluse esimeses etapis on kostjatel tekkinud menetluskulud summas 5 757,74 eurot. Kostjad taotlevad tulenevalt Riigikohtu otsuse p-st 34 menetluskulude hüvitamist 1/2 ulatuses, s.t summas 2 878,87 eurot sadevee läbijooksu vaidluse eest.
10.Esmalt analüüsib kohus kostjate kohtukulusid. Avaldusele lisatud arvetelt nähtub, et kostjate menetluskuluks on riigilõiv määruskaebuselt 200 krooni ja kassatsioonikautsjon 400 krooni. Kautsjoni hüvitamist kostjad ei nõua, kuna Riigikohtu otsusega tagastati see neile. Kohtutoimikust nähtub, et kostjad on määruskaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 200 krooni e 12,78 eurot (I kd, tlk 115, maksekorraldus). Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga.
11.Alljärgnevalt kontrollib kohus kostjate lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kostjate menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud arvelt nr 26616 nähtub, et kostjate esindajal on hagejate seisukohtadele ja taotlusel vastuse koostamiseks ja kohtuistungiks valmistumiseks kulunud kokku 8h. Kohus leiab, et märgitud ajakulu on ülemäärane. Kuivõrd teiste antud arvel kajastatud kirjete kohaselt on kostjate esindaja istungiks valmistunud juba piisaval määral, hindab kohus vaid vastuse koostamise ajakulu põhjendatust. Arvestades kõnealuse vastuse sisu ja mahtu, hindab kohus selle koostamise põhjendatud ajakuluks 3h, vähendades antud toimingute märgitud aega 5h (452,49 euro) võrra.
12.Kostjate menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud arvelt nr 27172 nähtub, et kostjate esindajal on 27.03.2009.a istungil osalemiseks kulunud kokku 0,5h. Kohus leiab, et märgitud ajakulu on ülemäärane. Protokolli kohaselt kestis istung 10min. Kohus vähendab antud toimingu märgitud aega 20min (30,17 euro) võrra.
13.Kostjate menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud arvelt nr 28137 nähtub, et kostjate esindajal on menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamiseks kulunud 0,5h. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramise menetlusega seonduvad lepingulise esindaja kulud ei kuulu vastaspoolelt väljamõistmisele. Menetluskulud jaotatakse asjas menetlust lõpetava lahendiga (TsMS § 173 lg 1). Eeltoodust tulenevalt saab asja menetlust lõpetava lahendiga määrata kohus üksnes nimetatud lahendini kantud menetluskulude jaotuse, mitte aga otsustada tulevikus tekkivate või tekkida võivate menetluskulude üle. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Menetluskulude kindlaksmääramise käigus menetlusdokumentide koostamist lahendis märgitav kulude jaotus ei sisalda, kuivõrd need esitatakse alles pärast lahendi jõustumist. Seepärast on kohtu hinnangul tegemist mittevajaliku kuluga ning nimetatud toiminguga seotud esindaja kulu 0,5h (46,02 euro) ulatuses hüvitamisele ei kuulu. Ülejäänud menetluse esimeses etapis tekkinud kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks teinud tarbetuid kulutusi või kulutanud aega põhjendamatult.
14.Kokku loeb kohus kostjate menetluskulusid seoses menetluse esimese etapiga põhjendatuks mahus 5 229,07 eurot (menetluskulude kogusumma 5 757,74 eurot - rahuldamata summad 528,68 eurot). Tulenevalt Riigikohtu 28.04.2010.a otsuse p-st 34 saavad kostjad menetluse esimeses etapis tekkinud menetluskulude hüvitamist nõuda 1⁄2 (sadevee läbijooksu vaidluse) ulatuses, kuna teise nõude (heliisolatsiooni vaidluse) osas menetlus jätkus. Eelnimetatud otsuse kohaselt jäid kulud solidaarselt hagejate kanda.
15.Vaatamata sellele, et hagejaga I on kostjatel sõlmitud kompromiss, rahuldab kohus kostjate
avalduse ka hagejalt I nõutavate põhjendatud ja vajalike menetluskulude osas. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 lg 1 järgi kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kohus selgitab siinkohal, et ei saa muuta Riigikohtu 28.04.2010.a otsuse menetluskulude jaotust, mille kohaselt jäid kulud solidaarselt hagejate kanda. Kui kohus rahuldaks kostjate avalduse ainult hageja II osas, muudaks ta sellega ka menetluskulude jaotust. Kompromissist tulenevalt avalduse rahuldamata jätmine hageja I suhtes oleks võimalik, kui menetluskulud oleks jäetud hagejate kanda võrdsetes osades. Vaatamata kohtu ettepanekule ei soovinud kostjad oma menetluskulude avaldust selles osas täpsustada, vältides sellega täiendavate lepingulise esindaja kulude teket. Ka ei täpsustanud kostjad summat, millises osas on hageja I täitnud sadevee läbijooksu vaidluse menetluskulude tasumise kohustuse ega toonud ka esile, et sadevee läbijooksu vaidluse menetluskulude tasumise kohustus on hageja I poolt täidetud. Samuti ei ole kostjad tulenevalt sõlmitud kompromissist loobunud oma menetluskulude kindlaksmääramise avalduses sisalduvast nõudest hageja I suhtes. Hagejalt I ja hagejalt II tuleb solidaarselt kostjate kasuks välja mõista sadevee läbijooksu vaidluse menetluskulud summas 2 614,54 eurot (5 229,07 / 2). Kuna mõlemad kostjad kandsid menetluskulud ühiselt (s.t võrdsetes osades), kuulub hagejatelt solidaarselt kostja I kasuks väljamõistmisele 1307,27 eurot ja kostja II kasuks väljamõistmisele samuti 1307,27 eurot.
16.Kohus selgitab täiendavalt, et kui kostjad otsustavad hageja I suhtes alustada menetluskulude hüvitise sissenõudmiseks täitemenetlust, on hagejal I võimalus tulenevalt sõlmitud kompromissist esitada vastuväide täitemenetluses ja vajadusel esitada kostjate vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Antud õigus tuleneb TMS § 221 lg-st 1, mis sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Samuti selgitab kohus, et kuivõrd solidaarse kohustuse täitmist saab nõuda üksnes „ühe korra“ (VÕS § 65 lg 2), vabastab hageja I poolt sadevee läbijooksu vaidluse menetluskulude tasumise kohustuse osaline või täielik täitmine vastavas ulatuses sadevee läbijooksu vaidluse menetluskulude tasumise kohustusest ka hageja II. Heliisolatsiooni vaidluse menetluskulud
17.Harju Maakohus jättis 08.05.2012.a otsusega XXX menetluskulud võrdsetes osades Swedbank Liising AS-i ja XXXOÜ kanda, XXXOÜ menetluskulud tema enda kanda ning XXX kuni 13.10.2010.a tekkinud menetluskulud võrdsetes osades Swedbank Liising AS-i ja XXXOÜ kanda ning alates 14.10.2010.a tekkinud menetluskulud XXX ja Swedbank Liising AS-i enda kanda. Apellatsioonimenetluse ja kassatsiooniastme kulud jäid Swedbank Liising AS-i kanda. Heliisolatsiooni vaidluses on kostjatel tekkinud menetluskulud summas 7 752,77 eurot. Kostjad paluvad tulenevalt Harju Maakohtu 08.05.2012.a otsuse menetluskulude jaotusest hagejalt II kostja I kasuks välja mõista heliisolatsiooni vaidluse menetluskulud 1 938,20 eurot ning kostja II kasuks 757,91 eurot.
18.Esmalt analüüsib kohus, millises ulatuses kuuluvad menetluskulud hüvitamisele kostjale I. XXX kuni 13.10.2010.a tekkinud menetluskulud jäid võrdsetes osades Swedbank Liising ASi ja XXXOÜ kanda. Kuivõrd hagejate kanda jäid kostja I menetluskulud, mis olid tekkinud enne 13.10.2010.a, siis tuleb arvestada ka käesoleva määruse eelmises peatükis menetluskulude kohta kirjutatut. Analüüsimata on veel arvel nr 28443 märgitud 4 esimest kirjet. Arvelt nähtub, et taandamisavalduse koostamiseks on esindajal kulunud 1h. Kostjate avaldus jäi rahuldamata, mistõttu ei ole õige, et hagejad peavad antud kulu hüvitama. Tegemist on mittevajaliku õigusabikuluga. Telefonikõnedeks Harju Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu kantseleisse on esindajal kulunud 10min. Kohus leiab, et tegemist on samuti mittevajaliku kuluga. Lisaks märgib kohus, et antud kulude põhjendatust ja vajalikkust ei ole
võimalik kontrollida ning sisult ei ole tegemist õigusabiga. Arvelt nähtub, et esindajal on „LasComp“ kohtuotsusega tutvumiseks kulunud 0,5h. Kohus leiab, et tegemist on mittevajaliku ja põhjendamatu kuluga. Jääb selgusetuks, milline on antud otsuse seos käesoleva tsiviilasjaga. Kokku jääb antud arve rahuldamata 1h 40min (152,37 euro) ulatuses. Seega kuuluks hagejate poolt võrdsetes osades kostjale I seoses heliisolatsiooni vaidlusega hüvitamisele eurot 1 307,27 eurot (5 229,07 / 4 ), s.t pool heliisolatsiooni vaidlusega seonduvatest menetluskuludest, mis olid tekkinud menetluse algusest kuni kuupäevani 13.10.2010.a. Kuivõrd hagejaga I on kostjatel sõlmitud kompromiss, siis jätab kohus kostjate avalduse hagejalt I nõutavate menetluskulude osas rahuldamata ning märgib, et hageja II on kohustatud kostjale I hüvitama heliisolatsiooni nõudega seonduva menetluskulu summas eurot 653,64 eurot (1 307,27 eurot / 2).
19.Järgnevalt analüüsib kohus kostjale II hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid. Kostjate menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud arvelt nr 28566 nähtub, et kostjate esindajal on Harju Maakohtu 09.12.2010.a kohtuistungiks valmistumiseks ja seal osalemiseks kulunud kokku 3h 20min. Kohus leiab, et märgitud ajakulu on ülemäärane. Protokolli kohaselt kestis istung 1h 10min. Arvestades kõnealuse istungi kulgu ja kestvust, hindab kohus antud toimingute põhjendatud ajakuluks kokku 2h, vähendades antud toimingute märgitud aega 1h 20min (122,20 euro) võrra.
20.Kostjate menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud arvelt nr 20110590 nähtub, et kostjate esindajal on Harju Maakohtu 27.09.2011.a kohtuistungi osalemiseks kulunud kokku 1,5h. Kohus leiab, et märgitud ajakulu on ülemäärane. Protokolli kohaselt kestis istung 50min. Kohus vähendab antud toimingu märgitud aega 40min (60,34 euro) võrra.
21.Arvel nr 20120384 kajastatud apellatsioonkaebuse ettevalmistamine ajakuluga 1h 10min hüvitamisele ei kuulu, kuivõrd apellatsiooniastme kulud jäid hageja I kanda, kellega on kostjatel sõlmitud kompromiss. Kohus loeb antud õigusabikulu 1h 10min (107,12 euro) ulatuses mittehüvitatavaks.
22.Kokku loeb kohus kostjate menetluskulusid seoses heliisolatsiooni vaidlusega põhjendatuks mahus 7 046,40 eurot (teise etapi menetluskulude kogusumma 4 873,90 eurot + esimese etapi heliisolatsiooni vaidluse kulud 2614,53 eurot – rahuldamata summad 442,03 eurot). Antud kulud kandsid kostjad ühiselt, mistõttu peaks hagejad võrdsetes osades kostjale II hüvitama antud summast 1/2 e 3 523,20 eurot. Kuivõrd hagejaga I on kostjatel sõlmitud kompromiss ning kostjad on kinnitanud, et neil puudub nõue hageja I vastu, siis jätab kohus kostjate avalduse hagejalt I nõutavate menetluskulude osas rahuldamata. Hagejalt II tuleks kostja II kasuks välja mõista heliisolatsiooni vaidluse menetluskulud summas 1 761,60 eurot (3 523,20 / 2).
23.Riigikohus on oma lahendi nr 3-2-1-137-13 p-is 10 märkinud, et kuna menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada sellega, milliseid kulutusi sai menetlusosaline ette näha, lähtutakse lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel hagi esitamise ajal kehtinud esindajakulu piirmäärast. Samuti on Riigikohus märkinud, et iga kostja võib nõuda oma menetluskulude hüvitamist piirmäära ulatuses. Riigikohus on oma lahendi nr 3-2-1-13-13 p-is 20 märkinud, et „ei saa menetlusosalistele hüvitatavate lepingulise esindaja kulude piirmäära määrata kindlaks haginõuete liitmise teel määratud ühtse tsiviilasja hinna järgi olukorras, kus mitu hagejat on ühes hagiavalduses esitanud erineva suurusega nõuded mitme erineva kostja vastu. Samas oleks saanud kõik need nõuded esitada ka eraldi hagiavaldustes. Kui hagejatel tuleb sellises asjas hüvitada kostjate kantud lepingulise esindaja kulud, tuleb kolleegiumi arvates määrata kostjatele hüvitatavate lepingulise esindaja kulude piirmäärad iga kostja kohta tema vastu esitatud nõude suuruse järgi. Selline tõlgendus tagab, et iga kostja saab lepingulisele esindajale tehtud kulud igal
juhul hüvitatud piirmäära ulatuses, mis vastab tema vastu esitatud nõude suurusele.“ Antud põhimõtet tuleb kohaldada ka käesolevas asjas. Käesoleva tsiviilasja hind on 15 000 krooni. Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a määruse nr 306 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 1 lg 2 kohaselt on tsiviilasjas, mille hind on kuni 15 000 krooni, maksimaalselt sissenõutav lepingulise esindaja kulu 5 000 krooni. Kuivõrd hagejad esitasid nõuded kahe kostja vastu, pidid hagejad arvestama sellega, et mõlemal kostjal võivad tekkida oma kulud, s.t antud piirmäär kuulub kohaldamisele mõlema kostja suhtes eraldi (kummalgi kostjal piirmäär 5 000 krooni, s.t kokku 10 000 krooni). Kuivõrd hagejad esitasid kostjate vastu kaks erinevat mittevaralist nõuet (mõlema puhul hinnaks 15 000 krooni), kuuluvad antud piirmäärad kohaldamisele iga nõude osas eraldi (sadevee läbijooksu vaidluses 10 000 krooni e 639,12 eurot ja heliisolatsiooni vaidluses samuti 10 000 krooni e 639,12 eurot).
24.Sadevee läbijooksu vaidluse menetluskuludena mõistis kohus hagejatelt solidaarselt kostja I kasuks 1307,27 eurot ja kostja II kasuks samuti 1307,27 eurot. Sadevee läbijooksu vaidluse lepingulise esindaja vastaspoolelt väljamõistmise piirmäär on kummagi kostja suhtes 5 000 krooni e 319,56 eurot. Seega ületavad kostjate põhjendatud ja vajalike sadevee läbijooksu vaidluse lepingulise esindaja kulude summad kehtestatud piirmäära, millest tulenevalt viib kohus antud hüvitise kehtestatud piirmääraga kooskõlla, vähendades lepingulise esindaja kulude summasid selliselt, et hagejatelt kuulub solidaarselt kostja I kasuks väljamõistmisele 319,56 eurot ja kostja II kasuks samuti 319,56 eurot.
25.Heliisolatsiooni vaidluse menetluskuludena mõistis kohus hagejalt II kostja I kasuks 653,64 eurot ja kostja II kasuks 1 761,60 eurot. Sadevee läbijooksu vaidluse lepingulise esindaja vastaspoolelt väljamõistmise piirmäär on kummagi kostja suhtes 5 000 krooni e 319,56 eurot. Seega ületavad kostjate põhjendatud ja vajalike heliisolatsiooni vaidluse lepingulise esindaja kulude summad kehtestatud piirmäära, millest tulenevalt viib kohus antud hüvitise kehtestatud piirmääraga kooskõlla, vähendades lepingulise esindaja kulude summasid selliselt, et hagejalt II kuulub kostja I kasuks väljamõistmisele 319,56 eurot ja kostja II kasuks samuti 319,56 eurot.
26.Kostjate menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 4 296,74 eurot (taotletud summad kokku 5 574,98 eurot – taotluse rahuldatud osad kokku 1 278,24 eurot).
27.TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on kostjad vastava taotluse esitanud. Kohus rahuldab kostjate viivisetaotluse ainult hageja II poolt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude osas, kuivõrd hageja I on kostjatega sõlminud kompromissi, millest tulenevalt ei ole kostjate viivisetaotlus hageja I suhtes enam asjakohane. Eeltoodust tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal II tasuda kostjatele hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
28.Seoses kostjate taotlusega kanda menetluskulude hüvitis Advokaadibüroo Concordia OÜ arveldusarvele, ei pea kohus antud juhul õigeks sekkuda kohtulahendi seaduses ettenähtud täitmise korda ja piirata kohtuotsuse täitmist pangaülekandega konkreetsele arveldusarvele.
29.TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind