Muud › Muud hagiasjad

Kostja andis tähtajad, millisteks kuupäevaks peab kohtuotsus olema täidetud. Pärast hageja ettepanekute saamist algas otsene kohtuotsuse täitmise takistamine. Tallinna Ringkonnakohtu 24.11.2006. a. otsuse resolutsiooni p 2 on otsuse muu tekstita arusaamatu sadevete läbijooksu probleemi kõrvaldamise kohustuse osas. Seetõttu on hageja esitanudki hagi nimetatud resolutsiooni p 2 selgitamiseks TsMS § 368 lg 2 alusel sadevete läbijooksu probleemi kõrvaldamise kohustuse osas täitedokumendi selgitamiseks, viisi tuvastamiseks. Hageja sai 17.05.2010. a. kohtutäituri teate eelnimetatud täitemenetluse uuendamise kohta sadevete läbijooksu probleemi kõrvaldamise nõude osas (tõend: täituri teade menetluse uuendamise kohta, lisa nr. 2). Kostja avalduse alusel tuleb selle nõude rahuldamiseks teha 26 erinevat tööd (OÜ SE05.05.2010 pakkumine, hagi lisa nr 3). Sellised tööd on üldiselt suunatud mööbli ja ehitusprahi teisaldamisele, tapeetide vahetamisele ja värvimistöödele, lae konstruktsioonide ehitamisele, parketi hooldusele ja teistele töödele, mis on sisuliselt nn siseviimistlustööd. Sellised tööd on olemuslikult suunatud võimalike veekahjustuste kõrvaldamisele, mitte väidetavalt jätkuva sadevete läbijooksu probleemi kõrvaldamisele. Tapeedi vahetamisel ei ole seost sadevete läbijooksu probleemi kõrvaldamisega ja selle saavutamiseks on kohane kahju hüvitamise nõue, mille kostja ka esitas ja mis tsiviilasjas nr. 205-129 rahuldati ja milline nõue täideti. Veekahjustustega põhjustatud kulutuste hüvitamise nõude (ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni punkt 3) või endise olukorra taastamise nõude suhtes ei ole täitemenetlust algatatud. Seega ei ole hagejal kohustus teha töid, mille eesmärk on muu kui sadevete probleemi kõrvaldamine. Kõikidest kostja loetletud töödest saaks nimetuse poolest olla asjakohased ehk sadevete probleemi lahendamisele suunatud töödeks „sadevete äravoolutorude ja küttekaablite paigaldamine koos toitekaabliga“ (tõend: OÜ SE 05.05.2010 pakkumine, lisa nr 3). Samas on vastavad tehnoloogiad hoones olemas. Seetõttu võivad olla kõik kostja poolt soovitud tööd ringkonnakohtu otsuse täitmiseks mittevajalikud. Tsiviilasjas nr. 2-05-129 tuvastati sadevete läbijooksu probleemi jätkuvus. Samuti tuvastati, et poolte vahel puudub vaidlus sadevete läbijooksu tekkimisest enne 12.08.2004. a. sama hoone korteri nr. 15 kaminakorstna toru sulgemata jätmise tõttu. Eelviidatud tsiviilasjas tuvastati, et sadevete probleem jätkus ka pärast kaminakorstna toru sulgemist 14.08.2004. a. Seega jäi tsiviilasjas nr. 2-05-129 tuvastamata põhjus, miks jätkus sadevete läbijooks ka pärast kaminakorstna toru sulgemist. Hageja hinnangul võis sadevete läbijooks jätkuda põhjusel, et hoone IV korrusel (kostjate korterist korrus kõrgemal) asuvate korterite nr. 14 ja nr. 15 ühise rõdu sadevete äravoolu trapp ja toru ummistusid. Seeläbi sai vesi rõdukausi täitumisel imbuda läbi välisseina, rõdu ukse lävepaku alt, hoonesse selle kolmanda ja neljanda korruse vahelae konstruktsiooni ehk kostja korteri nr. 10 lae kohale. Ummistus omakorda tekkis hooldustööde teostamata jätmise tõttu. Hageja hinnangul ongi sadevete läbijooksu probleemi lahendamiseks piisavad regulaarsed hooldustööd lodža äravoolu trapi ja renni ummistuse vältimiseks. Hagejale teadaolevalt on elamut haldava ettevõtte või kellegi muu poolt nimetatud tööd teostamata vähemalt kolmel esimesel aastal elanike sissekolimise ajast ehk siis vähemalt kuni 2007. a. Pärast hooldustööde teostamist lakkas ka sadevete läbijooks. Hageja palub esialgses hagis kohtul tuvastada, et Tallinna Ringkonnakohtu 24.11.2006. a. otsuse tsiviilasjas nr. 2-05-129 resolutsiooni punkti nr 2 saab sadevete läbijooksu probleemi 2 (7)

kõrvaldamise kohustuse osas lugeda täidetuks Tallinnas aadressil XXX asuva elamu korterite nr. 14 ja nr. 15 ühise rõdu sadevete äravoolu trapi ja renni ummistusest puhastamisega. Menetluse käigus (06.02.2012) täpsustas nõuet ja palus tuvastada, et sadevete läbijooksu probleemi kõrvaldamise kohustus tuleb lugeda täidetuks XXX asuva elamu korterite nr 14 ja nr 15 ühise rõdu ning korteri nr 16 rõdu sadevete süsteemi puhastamisega ja samade korterite rõdude nõuetele vastava sadevetesüsteemi projekteerimisega ja projektile vastavate trappide ja torude asendamisega ning olemasoleva süsteemi sulgemisega. Menetluskulud palub jätta kostja kanda. Lisaks ülalviidatud tõenditele tugines hageja kohtulikule ekspertiisiaktile ja eksperdi istungil antud arvamusele. Kostja vastuväited Kostja palus jätta hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda. Hageja väited on tõendamata. Kostja arvates ei ole võimalik sadevete läbijooksu probleemi lahendada ummistuse kõrvaldamisega. Ei ole õige justkui oleks kostja pärast hagejate ettepanekute saamist takistanud kohtuotsuse täitmist eesmärgiga algatada täitemenetlus ja selle varjus sundtäita mitte tööde teostamise kohustus, vaid juba eelnevalt rahuldatud kahjunõue. Selline väide on alusetu ja tõendamata, kostja ei ole takistanud kohtuotsuse täitmist. Sadevete läbijooksu probleem on tingitud ehitise konstruktsioonis olevatest puudustest, mis nõuab suuremahulisemaid remonttöid, sh ettevalmistustöid, milliste tulemusena oleks tagatud juurdepääs puudustega konstruktsioonidele, ning tööde lõpetamise järgselt ka endise olukorra taastamise töid. Hagiavaldusele lisatud hinnapakkumisest tuleneb, et kostja ei soovi hageja kulul mitte veekahjustuse kõrvaldamist, vaid kõik hinnapakkumises loetletud tööd on vajalikud ehitise konstruktsioonides olevate puuduste kõrvaldamiseks. Konstruktsioonidele ei ole võimalik ligi pääseda ilma, et ruumidest ei oleks vaja eemaldada mööblit, kaitsta põrandat, lammutada lagesid jne. Samuti ei ole mõeldav, et peale konstruktsioonides esinevate puuduste kõrvaldamist jääks kostja perekonna koduks olev korter ehitusplatsi-taolisesse seisukorda. Teisisõnu on peale otseste remonttööde teostamist tarvilik korteri endise olukorra taastamine – korter peab olema taas elamiskõlbulik, ilma ehitusprahita ja samaväärse siseviimistlusega nagu enne remonttööde teostamist. Eeltoodust tulenevalt on kõik kõnealuses hinnapakkumises loetletud tööd otseselt seotud sadevete läbijooksu probleemi kõrvaldamisega ega kujuta endast veekahjustustega põhjustatud kulutuse hüvitamise või endise olukorra taastamise nõuet. Sadevete läbijooksu probleem on jätkuv ega ole käesoleva ajani kõrvaldatud. Sadevete läbijooksu probleemi olemasolu on tuvastatud Tallinna Ringkonnakohtu 24.11.2006.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-05-129. Kohus leidis, et sadevete läbijooks vaidlusaluses korteris on olnud pidev ja see ei ole Swedbank Liisingu AS poolt kõrvaldatud. Kohtuotsus on jõustunud. Läbijooksud on jätkunud ka pärast täidedokumendiks oleva kohtuotsuse jõustumist. 02.08.2007.a kontrollaktiga nr 01/07 (tõend: akt, lisa 6) on tuvastatud, et Vanalinna poolse suure toa laes on näha vee läbijooksu jälgi, lagi on niiske ning laepaneelide vahel on vesi. Tehnika tn poolse suure toa laes on vee läbijooksu jäljed nähtavad, vesi on tunginud laepaneelide vahele, laes on praod, akna liistu ümbrus on niiske, liist on seinast lahti pundunud. Mõlemas toas on lae viimistlus pundunud. 31.03.2008.a aktiga (tõend: akt, lisa 7) on tuvastatud, 3 (7)

et kostja korterites on toimunud vee läbijooks märtsis 2008. a. Kahjustada oli saanud nii Tehnika tn poolse elutoa kui ka Kesklinna poolse elutoa lagi, laes olid nähtavad värsked veekogunemise jäljed, laeviimistlus oli pragunenud ja pundunud, värvkate rikutud. 29.08.2008.a aktiga (tõend: akt, lisa 8) on tuvastatud, et vaidlusalustes korterites toimus 28.08.2008.a õhtul vihmasaju ajal sadevete läbijooks Tehnika tn poolse elutoa laest asukohaga ülemise korruse korteri rõdu alt. Vesi on tilkunud läbijooksu alla paigutatud kaussi ja osaliselt ka põrandale. Laeviimistlus on pragunenud, pahteldus ja värv maha koorunud. Hageja arvates on sadevete läbijooksu probleem kõrvaldatav vaid ummistuste kõrvaldamise ja sadevete süsteemi puhastamisega (nö piisavad regulaarsed hooldustööd lodža äravoolu trapi ja renni ummistuse vältimiseks). Olemuslikult on hagi suunatud sellise olukorra loomisele, et kui ülemised naabrid oma rõdu äravoolu ummistusest regulaarselt puhastavad, siis ei tohiks esineda läbijooksu probleemi kostjatel, kui aga ei puhasta, siis ei saa hageja olukorra lahendamiseks midagi teha. Kostja sellega ei nõustu. Poolte vahel eelnimetatud otsus ei ole ülemise korruse korteri omanikele siduv, kuivõrd nemad ei ole kohtumenetluses osalenud. Olukorras, kus hagejale on jõustunud kohtuotsusega pandud kohustus kõrvaldada sadevete läbijooksu probleem, ei saa pidada vastuvõetavaks olukorda, kus hageja vabaneb vastusest ja kohustusest selle kaudu, et tuvastatakse ülemise korteri omanike kohustus tagada, et rõdu äravool ei ummistuks. Olukorras, kus hageja leiab, et sadevete läbijooksu probleem on kõrvaldatav niivõrd lihtsa tegevusega, nagu äravoolu trapi ja renni ummistusest puhastamine, on kostjale arusaamatu, miks ei ole hageja seda enam kui kolme aasta jooksul suutnud teha, vaid on hoopis esitanud juba teise hagiavalduse kostja vastu. Veel enam, juhul, kui sadevete läbijooksu probleemi lahendamine sõltub ülemiste korterite rõdu äravoolu trapi puhastamisest, ei ole hagejal vajalik oma kohustuste täitmiseks omada juurdepääsu kostja korteritele ega ole nõutav ka kostja kohalolek tööde teostamise võimaldamiseks. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et teda oleks takistatud korterite 14 ja 15 rõdule sisenemast, mistõttu ei olnud hagejal võimalik ummistust kõrvaldada. Kui hageja poolt pakutav viis lahendaks probleemi, siis võinuks hageja selle suvalisel ajal ära korraldada, kuid seni on see tegemata ja seega on sadevete läbijooksu probleem kestev, see on tingitud elamu konstruktsioonis esinevast puudusest ning hageja ei ole seda kõrvaldanud. Ka OÜ LKB aktist nähtub, et läbijooksude põhjuseks on ebaõnnestunud ja halvasti teostatud konstruktsiooniline lahendus, mis eelkõige seisneb äravoolutorustiku liiga väikeses läbimõõdus, vales trapis ning halvas ehitustöö kvaliteedis (tõend: LKBOÜ akt). Läbijooks jätkub kohtumenetluse ajal (tõendiks: OÜ A aktid). Lisaks eelnimetatud tõenditele esitas veel järgmised tõendid: Ehitusmaakleri OÜ kiri EK AS-le (lk 165, I kd), OÜ A kiri kostjale (lk 166, I kd), väljavõte hagiavaldusest asjas 2-07-20938 (lk 168 I kd), hageja esindaja kiri täiturile 01.06.07 (lk 169 I kd), istungi protokoll 2-07-20938 (lk 172 I kd), väljavõtte apellatsioonkaebusest (lk 174 I kd), fotod (lk 220jj I kd, lk 259, 326 jj), Ehituse ekspertiisi akt (lk 281, I kd). Kohtu põhjendused Hageja esitas kohtule hagi TsMS § 368 lg 2 alusel. Tegemist on tuvastushagiga, mille võib esitada täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle tekkinud vaidluse korral. Sellise hagi võib esitada sissenõudja või võlgnik. Hageja esitas hagi täitemenetluse võlgnikuna. Hagi võib esitada nõudega tuvastada, kas täitedokumendist tuleneb hagejale mingi konkreetne õigus või kohustus. TsMS § 368 lg 2 teise lause kohaselt võib sellise nõudega tuvastushagi esitada täitedokumendi selgitamiseks ka muul juhul, kui täitedokumendi täitmise või toime üle on menetlusosaliste vahel tekkinud vaidlus. Hagejal on Tallinna Ringkonnakohtu otsuse nr 2-05-129 24.11.2006 (lk 10jj, II kd) p 2 järgi 4 (7)

kohustus kõrvaldada T. T ees XXX asuva elamu korteriomandites nr 10, 11 sadevete läbijooksu probleem ja otsusest ei nähtu, kuidas märgitu tuleb täita. Kostja on leidnud, et sadevete läbijooksu probleemi ei ole võimalik kõrvaldada hageja pakutud viisiga ehk sadevete süsteemi hooldamisega ja selle süsteemi puhastamisega, vaid on leidnud, et selleks tuleb teha ehitustöid, kuivõrd süsteem ei ole ehitatud korrektselt. Hageja on leidnud, et selleks piisab vaid süsteemi korrektsest hooldamisest. Seega vaidlevad pooled selle üle, kuidas täita eelviidatud ringkonnakohtu lahendit. Kostja vastuhagi (enda pakutud viisi) ei ole vaidluses esitanud. Seda, et pooled oleksid saavutanud täitemenetluses kokkuleppe, kuidas viidatud ringkonnakohtu lahendit täita, ei ole kumbki pool väitnud ega tõendanud ning seda ei nähtu hageja esitatud täitur M. Laanemetsa täimenetluse uuendamise otsusest 014/2007/290 (lk 21, I kd), teatest täitemenetluse kohta 12.05.2010 samas asjas (I kd lk 23-24). Kuna ringkonnakohus ei kirjutanud, kuidas mõista ja mis moodi tuleb läbijooks kõrvalda, ja pooled ei ole ühel meelel, kuidas läbijooks kõrvaldada selleks, et kohtuotsus täita, siis on hagejal TsMS § 368 lõikes 2 sätestatud tuvastushuvi olemas ja õigus paluda tuvastada viis, kuidas kohtulahend täita. Kuna pooled ei ole saavutanud täitemenetluses kokkulepet, kuidas otsust täita, siis puudub vajadus anda hinnang hageja esitatud täitemenetluse muudele dokumentidele täiteasjas nr 014/2007/290 (II kd lk 175jj), sest neist ei nähtu sellise kokkuleppe olemasolu või seda, et kostja oleks kinnitanud, et täitedokument oleks täidetud. Kohus määras asjas hageja taotluse alusel kohtuliku ekspertiisi (akt nr TR 1604/2011 30.12.2011, II kd lk 2jj) ja kuulas üle istungil ekspert T. R , kelle arvamuse kohaselt ei ole võimalik sadevete läbijooksu probleemi XXX elamu korteritesse nr 10, 11 kõrvaldada sadevete äravoolu trapi ja renni ummistuste puhastamisega, kuna sadevetesüsteem ei vasta ehitusprojektile, selle ehitamisel on kasutatud ebaõnnestunud lahendust ja välistingimustele mittevastavaid ehitustooteid (akti IV osa p 1, Lk 13, II kd; eksperdi arvamus istungil, vt protokoll 21.05.2012, II kd 233-234). Elamu korterite nr 14, 15 rõdudelt äravoolu tagamiseks tuleb eksperdi arvamuse kohaselt projekteerida nõuetele vastav sadevetesüsteem, olemasolev süsteem lammutada ja asendada vastavalt projektile nõuetekohaste trappide ja torudega, lisaks tuleks kontrollida rõdude katteid ja vajadusel neid tihendada. Seega on asjas tõendatud hageja esitatud ekspertiisiakti ja eksperdi arvamusega asjaolu, et sadevete äravoolu tagamiseks ei piisa süsteemi hooldamisest ja puhastamisest. Hageja on esitanud kohtule ka ekspertarvamuse nr 1605/2011 30.12.2011 asjas nr 2-07-20938 (II kd lk 127 jj), mis puudutab heliisolatsiooniga seotud töid, kuid sellele ei pea kohus andma hinnangut, kuivõrd käesoleva vaidluse objektiks ei ole elamu XXX korterite nr 10 ja 11 heliisolatsiooni vastavusse viimine lepinguga. Viimase kohta on poolte vahel vaidlus teises asjas nr 2-07-20938, milles kohus on teinud lahendi 08.05.2012 (vt kohtuinfosüsteem). Kostja esitatud aktidest, milles koostamisel osales ka OÜ A esindaja (lk 86, 89, 126, 134, 272, I kd, II kd lk 74), ja fotodest nähtuvalt toimub elamus XXX korteritesse nr 10, 11 pidev sadevete läbijooks, küll aga ei ole nendel tõenditel asja lahendamisel olulist tähtust, sest need ei tõenda läbijooksu põhjust ning nende kõrvaldamise viisi, mistõttu ei pea kohus vajalikuks täiendavat hinnangut neile anda. Kostja esitas kohtule LKB(lk 115.6-115.11, I kd) ekspertiisiakti nr 077.06G 2006.a., mille kohaselt on vaidlusaluse elamu sadevete süsteemil ehituslikud vead ja need põhjustavad sadevete läbijooksu korteritesse nr 10, 11. Kostja esindaja selgituste kohaselt (vt protokoll 21.05.12, II kd lk 232jj)) on aktis maja numbri trükkimisel tekkinud viga, st nr 36a asemel on ekslikult nr 37a. Aktist nähtuvalt puudutab see kostja korteriomandeid ning mingeid tõendeid, et kostjale kuuluksid omandid ka Wismari 37a elamus (nr 10 ja nr 11), ei ole esitatud ning kohus nõustub siinkohal kostjaga, et tegemist võib olla eksitusega. Seega kinnitab viidatud akt kostja väiteid, et sadevetesüsteem on ehitatud ebaõigesti, mistõttu nende puhastamisega ei saa 5 (7)

tegelikult kõrvaldada sadevete läbijooksu probleemi ehk täita kohaselt Tallinna Ringkonnakohtu otsuse 2-05-129 24.11.2006 p 2 osas, mis puudutab sademete äravoolu jooksu probleemi kõrvaldamist ehk otsuses märgitud kostja ostetud asjade puuduste kõrvaldamist VÕS § 222 tähenduses. Hageja muutis (laiendas) oma nõuet alles kohtumenetluse käigus 06.02.2012 (II kd lk 121jj) pärast eksperdi arvamuse saamist. 06.02.12 avalduse kohaselt tuleb tuvastada, et sadevete läbijooksu probleemi kõrvaldamise kohustus tuleb lugeda täidetuks XXX asuva elamu korterite nr 14, nr 15 ühise rõdu ning korteri nr 16 rõdu sadevete süsteemi puhastamisega ja samade korterite rõdude nõuetele vastava sadevetesüsteemi projekteerimisega ja projektile vastavate trappide ja torude asendamisega ning olemasoleva süsteemi sulgemisega. Hageja on leidnud, et sadevete ärajooksu probleemi saab kõrvaldada teiste korterite, so nr 14, 15, 16 rõdude kaudu, küll aga ei saa kohus panna kohustusi otsusega isikutele, kes pole asjas kostjaks ega vaidlusaluse täitedokumendi (eelviidatud Tallinna ringkonnakohtu otsus) sissenõudjad ja võlgnikud. Kuivõrd menetluse käigus leidis kohtuliku ekspertiisi ja istungil ekspert T. R arvamusega ja kostja esitatud LKB aktiga tõendamist, et sadevete süsteem on ehitatud mittenõuetekohaselt ning läbijooksu kõrvaldamiseks tuleb projekteerida uus nõuetekohane süsteem ja uus ehitada, sh vana lammutuda, ja et süsteemi puhastamine seda läbijooksu ei kõrvalda, siis leiab kohus, et hageja nõue kuulub vaid osalisele rahuldamisele. Eeltoodu alusel tuleb tuvastada, et Tallinna Ringkonnakohtu 24.11.2006.a. otsuse resolutsiooni p 2 nimetatud sadevete läbijooksu probleemi kõrvaldamise kohustuse saab lugeda täidetuks Tallinnas XXX asuva elamu nõuetele vastava sadevetesüsteemi projekteerimisega, olemasoleva süsteemi (koos trappide, äravoolutorustiku) lammutamisega ja vastavalt projektile nõuetekohaste trappide ja torude asendamisega. Kohtul puudub vajadus anda hinnangut kostja esitatud Ehitusmaakleri OÜ kirjale EK AS (lk 165, I kd ), OÜ A kirjale kostjale (lk 166, I kd), hageja esindaja kirjale täiturile 01.06.07 (lk 169, I kd), kuna varemtoodud tõenditega on kohus tuvastanud, kuidas on sadevete ärajooksu probleem kõrvaldatav ja täidedokument täidetav, mistõttu ei ole viidatud tõenditel tähtsust. Ka ei anna kohus hinnangut kostja esitatud väljavõttele hagiavaldusest asjas 2-07-20938 (lk 168, I kd), istungi protokollile asjas 2-07-20938 (lk 172, I kd), väljavõttele apellatsioonkaebusest (lk 174, II kd), kuna need ei ole tõendiks TsMS § 229 tähenduses ning protokollist 25.08.2008 nr 2-0720938 (lk 172, II kd) ei nähtu tunnistaja ütlust TsMS § 229 lg 2, § 251 lg 2 järgi. Hageja esitas kohtule tõendina SEOÜ hinnapakkumise (lk 22 I kd) sadevete läbijooksu tagajärgede likvideerimiseks, mille kostja oli esitanud täitemenetluse käigus ning hageja leidis, et kostja on soovinud kahju hüvitamist, mis on hageja arvates tegelikult täidetud. Kohus leiab, et viidatud tõendil ei ole asjas tähtsust, sest vaidluses leidis kohtu poolt märgitud tõenditega tuvastamist, mil viisil on täidedokument täidetav ja seega ei ole vaja tõendile anda hinnangut. Menetluskulude jaotus, hind Pooled ei saavutanud kokkulepet täitedokumendi (otsuse) täitmise viisi osas, seega oli hageja õigustatud esitama käesolevat hagi. Kuna nõue kuulus rahuldamisele vaid ühe viisi osas (vana süsteemi lammutamine ja uue nõuetekohase projekti tegemine ja sellekohase süsteemi ehitamine), mida ei ole eitanud ka kostja, ja ühe viisi osas mitte (süsteemi puhastamine), millele on omakorda viidanud ka kostja, siis on põhjendatud jätta kummagi poole menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. 6 (7)

Asja hind on hagi esitamise ajal kehtinud määra järgi 1597,79 eurot. Protokolli parandamise taotlus Asjas toimus 27.02.2012 korraldav istung (II kd lk 181jj), mille kohta on koostatud protokoll. Kostja taotles 28.02.2012 protokolli parandamist (II kd lk 185jj), mida hageja ei toetanud (II kd lk 189jj). Kohus leiab, et viidatud parandustega soovib kostja parandada hageja esindaja sõnavõttu seonduvalt eksperdi ülekuulamise taotlusega ja kostja esindaja sõnavõttu osas, mis puudutab vestlust hageja seadusliku esindajaga kohtuväliselt. Viidatud taotlusest ei nähtu poolte ühegi asjaolu omaksvõttu, taotlust, avaldust, hagi tunnistamist, loobumist, tagasivõttu, saavutatud kompromissi, millel oleks menetluslik tähendus TsMS § 50 järgi, mistõttu jätab kohus kostja taotluse protokolli parandamiseks TsMS § 53 lg 4 alusel rahuldamata ja need väited tuleb lisada protokollile.

Kohtunik

7 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.