08.mai 2012 kell 14.00, Tallinnas, Kentmanni Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-20938
Tsiviilasi
Swedbank Liising AS-i ja FTOÜ hagi TT ja ET vastu täitedokumendi selgitamiseks
Tsiviilasja hind
958,67 eurot (15 000 krooni)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I: Swedbank Liising AS (endine ärinimi AS Hansa Liising Eesti; registrikood 10434248, Liivalaia 8, Tallinn) Hageja I esindaja: vandeadvokaat Rando Maisvee (Advokaadibüroo Eversheds Ots ja Co, Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn; [email protected]) Hageja II: FTOÜ (endine ärinimi registrikood XXX, XXX) Hageja II seaduslik esindaja (SM, XXX) Kostja I: TT(isikukood XXX, elukoht XXX)
WOÜ;
Kostja II: ET(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostjate esindaja: vandeadvokaat Ott Saame (Advokaadibüroo Concordia, Lennuki 22, 10145 Tasllinn; [email protected]) Asja läbivaatamine
27.03.2012 avalikul kohtuistungil
Istungil osalenud isikud
Hageja I esindaja vandeadvokaat Rando Maisvee ning kostjate esindaja vandeadvokaat Ott Saame
Juures viibis
Sekretär Teele Roosimägi
Resolutsioon
1.Rahuldada Swedbank Liising AS-i hagi TT vastu täitedokumendi selgitamiseks.
2.Lugeda tuvastatuks, et Tallinna Ringkonnakohtu 24.11.2006 otsuse tsiviilasjas nr 2-05-129 resolutsiooni punkti nr 2 saab XXX korteriomandite nr 10 ja nr 11 lagede heliisolatsiooni lepinguga vastavusse viimise kohustuse osas lugeda täidetuks tööde teostamisega vastavalt IAOY Eesti filiaali 31.05.2007 dokumendis „W Tallinn. Vahelae piirdetarindi heliisolatsiooni tõstmine“ toodud juhisele ja joonisele D2, D3 või D4 selliselt, et korterites nr 10 ja nr 11 oleks vahelagede heliisolatsioon tasemel L’nw = 53 dB kas:
2-07-20938 1) korterite nr 10 ja nr 11 kohal asuvates korterites nr 15 ja nr 16 olemasoleva põrandakatte eemaldamisega kipsplaadini, millele paigaldatakse 30 mm jäik põranda villaplaat või kummiplaat ja sellele kaks kihti põranda- või erikõva kipsplaati, millele paigaldatakse parkett; 2) korterite nr 10 ja nr 11 kohal asuvates korterites nr 15 ja nr 16 olemasoleva põrandakatte eemaldamisega, aluspõrandale elastse korgi-kummiplaadi paigaldamisega paksusega 5-6 mm ning sellele parketi paigaldamisega; 3) korterite nr 10 ja nr 11 laeviimistluse eemaldamisega kuni vahelae C-talani, C-talal asuva profiilpleki külge elastse ripplaekarkassi süsteemi kinnitamisega, kas Knaufi vibreerimist summutava riputiga CD60/27 või Gyproci elastse karkassiga AP-25, karkassile 100 mm kivivilla paigaldamisega ning ülekattega kolme kihi kipsplaadi paigaldamisega ning vuukide täitmisega, samuti kipsplaatide liitumistega piirnevate tarindite tihendamisega elastse tihendusmastiksiga. 3.Jätta Swedbank Liising AS-i hagi ET vastu täitedokumendi selgitamiseks rahuldamata.
4.Jätta läbi vaatamata FTOÜ hagi TT ja ET vastu täitedokumendi selgitamiseks.
5.Määrata kindlaks käesoleva kohtuotsuse täitmise kord ja tähtaeg alljärgnevalt:
5.1.Swedbank Liising AS on kohustatud käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni p-s 2 märgitud vajalikud ehitustööd teostama 12. nädala jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest tsiviilasjas nr 2-07-20938;
5.2.TT on kohustatud tagama 12 nädala jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest tsiviilasjas nr 2-07-20938 tööde teostamiseks ligipääsu Tallinnas W asuva elamu korteritesse nr 10 ja nr 11 juhul, kui Swedbank Liising AS teostab tööd korterite nr 10 ja 11 lagede kaudu;
5.3.heliisolatsiooni kontrollmõõtmised teostab Tervisekaitseamet teisel või neljandal tööpäeval pärast 12-nädalase tööde teostamise tähtaja möödumist.
6.Jätta ET menetluskulud võrdsetes osades Swedbank Liising AS-i ja FTOÜ kanda.
7.Jätta FTOÜ menetluskulud tema enda kanda.
8.Jätta TT kuni 13.10.2010 tekkinud menetluskulud võrdsetes osades Swedbank Liising AS-i ja FTOÜ kanda ning alates 14.10.201o tekkinud menetluskulud TT ja Swedbank Liising AS-i enda kanda.
9.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Varasem menetlus
1.Kohtule 01.06.2007 esitatud hagiavalduses taotlesid hagejad tuvastada: 1) et nad on täitnud Tallinna Ringkonnakohtu 24.11.2006 otsuse tsiviilasjas nr 2-05-129 kohustuse osas kõrvaldada W elamu korterites 10 ja 11 sadevete läbijooksu probleem ning 2) millistes W asuvate korterite 10 ja 11 ruumides tuleb lagede heliisolatsioon lepinguga vastavusse viia ning milliseid töid tuleb heliisolatsiooni lepinguga vastavusse viimiseks teostada (I kd lk 10). Hagejad esitasid hagi TT ja ET vastu.
2.Viidatud Tallinna Ringkonnakohtu otsusega (I kd lk 26-37) kohustati hagejaid kõrvaldama elamu W asuvates korteriomandites nr 10 ja 11 sadevete läbijooksu probleem ja viima lepinguga vastavusse korteriomandite nr 10 ja 11 lagede heliisolatsioon. Nimetatud tsiviilasja hageja TT esitas kohtuotsuse täitmiseks kohtutäitur Marek Laanemetsale täitmisavalduse 27.03.2007 (I kd lk 38) märkides võlgnikuks Hansa Liising Eesti AS-i (käesoleval ajal ärinimega Swedbank Liising AS).
2-07-20938
3.Kohus võttis hagi menetlusse. Kostjad hagi ei tunnistanud leides, et: 1) hagi tuleks TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata, kuna hagi ei ole esitatud seadusega kaitstud õiguste ega huvide kaitseks ega eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset; 2) täitedokument on selge, hagejate nõuded ei vasta TsMS § 368 lg 2-le; ei kuulu kohtu pädevusse otsustada, milliseid töid tuleb teha heliisolatsiooni vastavusse viimiseks (I kd lk 81-87).
4.Harju Maakohus jättis hagi 31.10.2009 otsusega rahuldamata (II kd lk 125-128). Tallinna Ringkonnakohus tühistas oma 03.12.2009 otsusega maakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks maakohtule (II kd lk 164-170). Riigikohus tühistas 28.04.2010 otsusega (II kd lk 208-218) ringkonnakohtu otsuse osas, mis puudutas sadevete läbijooksu probleemi ning jättis selle haginõude läbi vaatamata, muus osas jättis Riigikohus ringkonnakohtu otsuse muutmata, kuid muutis ringkonnakohtu otsuse põhjendusi.
5.W asuvate korteriomandite nr 10 ja 11 omanik on ET(I kd lk 141-144), kes ei ole menetlusosaline täitemenetluses. Täitemenetluse menetlusosaline ei ole ka hagejana hagi esitanud FTOÜ. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagejate nõue
6.AS Hansa Liising Eesti (praegune ärinimi Swedbank Liising AS) ja OÜ W(praeguse ärinimega FTOÜ) esitasid 01.06.2007 Harju Maakohtule hagi TT ja ET vastu kohtuotsusest tuleneva kohustuse täidetuks tunnistamiseks ja täitedokumendi selgitamiseks.
7.Tulenevalt Riigikohtu otsusest ei käsitle kohus edaspidi hageja esimest nõuet – kohustuse täitetuks tunnistamine – kuna selle nõude jättis Riigikohus 28.04.2010 otsusega läbi vaatamata.
8.TT hagi alusel on Tallinna Ringkonnakohtu 24.11.2006 otsusega tsiviilasjas 2-05-129 kohustatud AS Hansa Liising Eesti ja WOÜ muuhulgas viima lepingutega vastavusse korteriomandite 10 ja 11 heliisolatsioon. Nimetatud otsus kehtib ka ET kui kõnealuste korterite omaniku ja TT õigusjärglase suhtes.
9.Kostja I avalduse alusel on kohtutäitur Marek Laanemets algatanud täitemenetluse nr 014/2007/290. Kostja I poolt esitatud hagiavalduses nimetatud ja kohtuotsusega tuvastatud asjaolud nimetatud korterites esinevate puuduste – heliisolatsiooni puudulikkus – kohta on täitemenetluse ajaks osaliselt kõrvaldatud. Sellele vaatamata ei ole täitemenetlust lõpetatud, vaid on antud hagejatele täiendav tähtaeg kohtuotsuse täitmiseks. Sissenõudja leiab, et ringkonnakohtu otsus ei ole täidetud. Hagejatele teadaolevalt on kostjatel kavatsus täita kohtuotsus ise, hagejate arvel, ja sellise tegevuse lubamise võimalikkusele on kohtutäitur tähelepanu ka juhtinud. Nii on kostjad esitanud kohtutäiturile SHOÜ U hotelli ZEN sviidi ja hotelli L`E toa pikaajalise majutuse pakkumise, mille kohaselt sisaldab majutus hommikusööki, parkimist, kusjuures ööbimise hind on kuni 1250 krooni ühe öö kohta. Kostja on esitanud kohtutäiturile OÜ SE hinnapakkumise erinevate tööde tegemiseks kogusummas 835 183, 90 krooni.
10.Ringkonnakohtu otsuse kohaselt peab vaidlusaluste korterite vahelagede helikindlus olema vastavalt korterite müügilepingule 53 dB. Kohtuotsusega kohustati hagejaid nimetatud lepingust tuleneva nõudega korterid vastavusse viima. Kuna kõnealuste korterite vahelagede heliisolatsioon sõltub muuhulgas ka kõrgemal korrusel asuvates korterites juba osaliselt tehtud või tulevikus tehtavatest põrandatöödest (näiteks parketi ja selle aluskihtide paigaldamine), siis lepiti kohtuotsuse täitmise kontrollimisel 23.04.2007 kokku, et kahe nädala jooksul teostatakse heliisolatsiooni kahepoolsed mõõtmised. Kokkulepitud päeval lubas kostja vaidlusalusesse
2-07-20938 korterisse küll hagejate poolt valitud mõõtmistööde tegijad, kuid ei lubanud spetsialistidel mõõdistustöid teostada. Seega on kostja sisuliselt takistanud hagejatel kohtuotsust täita. Jätkuvalt on ebaselge, millistes ruumides konkreetselt ei vasta heliisolatsioon jätkuvalt lepingule ja millised töid tuleb korterite lepingule vastavusse viimiseks teostada.
11.Kostja plaanib lisaks heliisolatsiooni parandamisele suunatud töödele teha hagejate arvel ka korterites toreduslikke parendusi, mis ei ole kohtuotsuse täitmiseks vajalikud. Lisaks on kostja I poolt plaanitavad tööd ebaproportsionaalselt ja põhjendamatult kõrgete hindadega. Täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest tulenevalt ei ole kohtutäitur pädev lahendama küsimusi tehtavate tööde mahu ja kulu osas, mistõttu paluvad hagejad tuvastada, kuidas tuleb ringkonnakohtu otsust täita.
12.Pärast asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmist täpsustasid hagejad nõuet 13.10.2010 (II kd lk 266-269) vastavalt kohtu 15.09.2010 kirjale (II kd lk 251) ning tulenevalt Riigikohtu 28.04.2010 otsusest.
13.Ringkonnakohtu 24.11.2006 otsuse saab täita ehk vahelae heliisolatsiooni saab nõutud tasemeni (L’nw = 53 dB) viia IAOY Eesti filiaali 31.05.2007 dokumendi „W Tallinn. Vahelae piirdetarindi heliisolatsiooni tõstmine“ kohaselt kolmel alternatiivsel viisil, vastavalt juhistele ja joonistele D2, D3 ja D4 (I kd tl 191-198). Tööde teostamiseks kulub hinnanguliselt kuus nädalat. Sama pikk aeg võib olla vajalik materjalide tarnimiseks. Kas kohtuotsus on täidetud, saab kontrollida pärast ehitustööde lõpetamist heliisolatsiooni mõõtmisega. Arvestades tööde teostamise ja materjalide tarnimise tõenäolist aega (kokku 12 nädalat), saaks vastavad mõõtmised teha teisel tööpäeval pärast eelnimetatud aja möödumist. Juhuks, mil teisel tööpäeval on ettenägematutel põhjustel mõõtmised välistatud, oleks mõistlik vastavad toimingud teha neljandal tööpäeval. Seetõttu võib olla vajalik ka kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramine.
14.TsMS § 368 lg 2 II lause järgi võib esitada nõude tuvastamaks, kas täitedokumendist tuleb mingisugune õigus või kohustus ka juhul, kui täitemenetlust ei toimu, kuid täitedokumendi täitmise või toime üle on menetlusosalistel siiski tekkinud vaidlus. Käesoleval juhul ei osale täitemenetluses kostja II. Samas on täitedokumendis väljendatud kostja I isiklik nõue suunatud tööde tegemisele kostja II korterites. Ilmselt on selleks vajalik siseneda ka kostja II korteritesse. See on aga võimalik vaid kostja II nõusolekul. Täitedokumendi täitmise toimel peaks paranema heliisolatsioon kostja II korterites. Selle teostamises on aga poolte nägemuses erinev. Eeltoodud asjaoludel – kuigi kostja II on täitemenetluse väline isik, on vaidlus täitedokumendi ja selle toime üle kõigi menetlusosaliste vahel ehk nii hagejate kui kostja I kui ka hagejate ja kostja II vahel. Ilmselgelt oleks võimatu kohtuotsuse täitmine olukorras, kus kostja II keeldub hagejaid tööde teostamiseks oma korteritesse lubamast. Ilmselgelt mõjub täitedokument kostja II õigustesse. Seetõttu on hagi esitamine kostja II vastu põhjendatud TsMS § 368 lg 2 II lause järgi.
15.Juhindudes TsMS 368 lg 2, § 374, § 376 lg 4 p 2, § 445 lg 1 taotleb hageja, et kohus tuvastaks, et Tallinna Ringkonnakohtu 24.11.2006 otsuse tsiviilasjas nr 2-05-129 resolutsiooni punkti nr 2 saab XXX korteriomandite nr 10 ja nr 11 lagede heliisolatsiooni lepinguga vastavusse viimise kohustuse osas lugeda täidetuks, kas: 1) tööde teostamisega vastavalt IAOY Eesti filiaali 31.05.2007 dokumendis „W Tallinn. Vahelae piirdetarindi heliisolatsiooni tõstmine“ toodud juhistele ja joonistele D2, D3 või D4, ja selliselt, et korterites nr 10 ja nr 11 oleks vahelagede heliisolatsioon tasemel L’nw = 53 dB või alternatiivselt 2) Tallinnas aadressil W asuva elamu korterite nr 10 ja nr 11 kohal asuvates korterites nr 15 ja nr 16 olemasoleva põrandakatte eemaldamisega kipsplaadini, millele paigaldatakse 30 mm jäik põranda villaplaat või kummiplaat ja sellele kaks kihti põranda- või erikõva kipsplaati, millele
2-07-20938 paigaldatakse parkett, ja selliselt, et korterites nr 10 ja nr 11 oleks vahelagede heliisolatsioon tasemel L’nw = 53 dB või alternatiivselt 3)Tallinnas aadressil W asuva elamu korterite nr 10 ja nr 11 kohal asuvates korterites nr 15 ja nr 16 olemasoleva põrandakatte eemaldamisega, aluspõrandale elastse korgi-kummiplaadi paigaldamisega paksusega 5-6 mm ning sellele parketi paigaldamisega selliselt, et korterites nr. 10 ja nr. 11 oleks vahelagede heliisolatsioon tasemel L’nw = 53 dB või alternatiivselt 4)Tallinnas aadressil W asuva elamu korterite nr 10 ja nr 11 laeviimistluse eemaldamisega kuni vahelae C-talani, C-talal asuva profiilpleki külge elastse ripplaekarkassi süsteemi kinnitamisega, kas Knaufi vibreerimist summutava riputiga CD60/27 või Gyproci elastse karkassiga AP-25, karkassile 100 mm kivivilla paigaldamisega ning ülekattega kolme kihi kipsplaadi paigaldamisega ning vuukide täitmisega, samuti kipsplaatide liitumistega piirnevate tarindite tihendamisega elastse tihendusmastiksiga selliselt, et korterites nr 10 ja nr 11 oleks vahelagede heliisolatsioon tasemel L’nw = 53 dB.
16.Hagejad taotlevad ka kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja määramist järgmiselt: Tallinna Ringkonnakohtu 24.11.2006 otsuse tsiviilasjas nr 2-05-129 resolutsiooni punktist nr 2 tuleneva XXX korteriomandite nr 10 ja nr 11 lagede heliisolatsiooni lepinguga vastavusse viimise kohustuse täitmiseks vajalike ehitustööde teostamine 12. nädala jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest tsiviilasjas nr 2-07-20938; kostjate kohustus tagada 12. nädala jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest tsiviilasjas nr 2-0720938 igapäevaselt kl 9.00 kuni 18.00 tööde teostamiseks ligipääs Tallinnas W asuva elamu korteritesse nr 10 ja nr 11; heliisolatsiooni kontrollmõõtmiste teostamine IAOY Eesti filiaali poolt teisel või neljandal tööpäeval pärast 12-nädalase tööde teostamise tähtaja möödumist; kostjate kohustus tagada teisel või neljandal tööpäeval pärast 12-nädalase tööde teostamise tähtaja möödumist IAOY Eesti filiaali ligipääs Tallinnas aadressil W asuva elamu korteritesse nr 10 ja nr 11.
17.Kohtuistungil taotles hageja I hagi rahuldamist ning menetluskulude jätmist kostjate kanda. Kostjate vastuväited
18.Kostjad leidsid, et hagejate esitatud nõuded on õiguslikult võimatud ning hagejad püüavad vaidlustada jõustunud kohtulahendit. Hagejate nõue tuvastada, millistes ruumides tuleb heliisolatsiooni lepinguga vastavusse viia ning milliseid töid tuleb selleks teha, ei põhine seadusel. Hagejate viidatud TsMS § 368 lg 2 ei ole antud asjaoludele kohaldatav. Hagejate väide, justkui oleks poolte vahel vaidlus, milliseid töid ja kus peavad hagejad tegema, ei vasta tõele. Sissenõudja ei kirjuta hagejatele ette, milliseid töid ja kus nad peaksid tegema. Kuna nii sissenõudjal kui võlgnikel puudub ehitusalane pädevus, siis ilmselgelt peaks need küsimused otsustama vastavateks töödeks palgatud ehitaja. Täitedokument on selge, küsimus sellest, kus ja milliseid töid selleks peab tegema, ei kuulu kohtu pädevusse ning niisuguse kujuteldava tööde nimekirja koostamine ei kvalifitseeru „täitmiseks vajaliku asjaoluna“, mille tuvastamist oleks võimalik hageda.
19.Pärast asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmist esitasid kostjad alljärgnevad seisukohad ja vastuväited 08.11.2010 (II kd lk 274-279) vastavalt kohtu 15.09.2010 kirjale (II kd lk 251).
20.TsMS § 368 lg 2 esimene lause sätestab ühemõtteliselt, kes saavad olla nimetatud sätte alusel läbiviidavas kohtumenetluses menetlusosalisteks. Nendeks on täitemenetluse võlgnik ja sissenõudja. Kostja II ei ole täitemenetluses kummaski rollis, mistõttu ta ei ole õige kostja. Hagejate põhjendused viitavad nende soovile nõuda kostjalt II juurdepääsu kinnisasjale, samas ei ole hagejad niisuguse nõude alust märkinud. Hagejad ei ole õiguslikult põhjendanud kostja II kaasamist ning tulenevalt Riigikohtu otsuse
2-07-20938 punktis 33 antud juhisest tuleb hagi tema suhtes jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 ja p 2 alusel või rahuldamata.
21.Hagejate kordategemise viisi kindlaksmääramise nõude osas puudub poolte vahel vaidlus. Kohtuotsusega on hagejaid kohustatud heliisolatsiooni kordategemiseks ning kostjatel on jätkuvalt ükskõik, millisel viisil hagejad seda teevad – keda palkavad, milliseid meetodeid kasutavad, kuidas seejuures prügi välja viivad, kas lähenevad probleemile alt või ülevalt, jne. Kostjate huviks on, et hagejad täidaksid kohtuotsuse, s.t viiksid heliisolatsiooni vastavusse lepingus kokkulepituga. Kohtuotsus on täidetud siis, kui heliisolatsioon on vastavusse viidud. Kostja I on jõustunud kohtuotsuse alusel vastava nõudega pöördunud hageja I poole, kuid täitmisele asumise asemel on hagejad eelistanud vaidlemisele asumist.
22.Iseenesestmõistetavalt on kostjatel täitmise juures olnud ja on jätkuvalt oma tingimused, kuid üksnes niisugused, mida ilmselgelt tuleks lugeda mõistlikeks ja kohasteks. Kostjad on eeldanud, et nendele esitatakse tutvumiseks kavandatud tööde plaan ning tööd (k.a. töödele eelnevad ettevalmistused) toimuksid nendega kooskõlastatud aegadel, mis arvestades seda, et kortereid, kus töid hakatakse teostama, on kostjate perekonna kodu, on igati mõistlik. Kostjad on eeldanud, et heliisolatsiooni mõõtmisi teostab isik, kellel on mõlema poole usaldus, et vältida võimalikke probleeme mõõtetulemuste aktsepteerimises või tõlgendamises (et kummalgi poolel ei oleks alust kahtlustada, et teine pool lihtsalt „mõõtis talle ära”). Niisuguseks isikuks oli Tervisekaitseinspektsioon – ka hagejad nõustusid, et heliisolatsiooni mõõtmised teostab Tervisekaitseinspektsioon. Kostjad ei ole kunagi ette kirjutanud, kes võiks või peaks teostama muid mõõtmisi või isegi kes peaks ehitustööd tegelikult teostama (tegeliku ehitustööde teostamiseni ei jõutudki, kuid ka siin oleks normaalne eeldada, et tegemist oleks vastavaid lube ja registreeringuid omava usaldusväärse ettevõtjaga). Kostjate jaoks on oluline kohtuotsuse täitmise lõpptulemus ehk lepingule vastav heliisolatsioon, mis on loomulikult saavutatud nõuetekohaste ning kvaliteetsete remonttööde tulemusena. Kostjad ei ole teinud hagejatele nende kohustuste täitmisel mingisuguseid takistusi.
23.Vaidlust selle üle, kuidas kohtuotsust täita, tegelikult poolte vahel ei ole. Niisugune vaidlus eeldaks vältimatult olukorda, kus võlgnik pakuks välja, et teeb tööd ühel viisil, sissenõudja aga arvab, et tööd peaks tegema mingil teisel viisil. Kogu küsimus on üksnes selles, et hagejad kui solidaarvõlgnikud ei ole kohtuotsust mingilgi viisil täitma asunud ning kostja sissenõudjana pidi seda ise tegema hakkama. Alles siis hagejad „ärkasid“ ning hakkasid rääkima mingist vaidlusest täitedokumendi üle. Hagiavalduse esitamise ainsaks eesmärgiks on olnud täitemenetluse võimalikult pikemaks venitamine ja kogu protsessi kostja jaoks võimalikult kulukaks muutmine. On ilmne, et kui hagejatel oleks olemas tegelik soov kohtuotsus täita, siis oleks nad pöördunud mingi enamvähem konkreetse täitmisplaaniga kõigepealt kostja poole, et arutada täitmise korraldust ja selles kokku leppida. Midagi niisugust ei toimunud. Samuti, kuna hagejad väidavad, et kohtuotsust on võimalik täita ka üksnes ülalasuvate korterite kaudu kostjate kortereid kasutamata, oleks hagejad võinud vastava soovi korral vajalikud tööd juba ära teha ja paluda kostjalt üksnes heliisolatsiooni mõõtmist, et tuvastada kohtuotsuse täidetus. Selleks ei ole olnud mingit takistust ka ajal, mil toimus täitemenetlus. Kummatigi ei ole hagejad ka seda teinud.
24.Kohtusse pöördumine TsMS § 368 lg 2 alusel eeldab, nagu öeldud, tegelikku vaidlust täitemenetluse poolte vahel. Praegu on hagejad aga kohtusse pöördunud olukorras, kus nad ei ole isegi püüdnud otsust täita ning püüavad ilma niisuguse tegeliku vaidluseta panna kostjat olukorda, kus kostja oleks edaspidises täitmises täitmisviiside valikus piiratud. Niisugune õigus ei ole „seadusega tagatud õiguseks“ TsMS § 423 lg 2 p 2 mõttes, seega tuleks hagi jätta läbi vaatamata.
25.Hagejate poolt pakutud täitmisviisid vastavalt A OY Eesti filiaali 31.05.2007 dokumendis
2-07-20938 väljapakutule ei ole vastuvõetavad. Kolmest pakutud variandist kaks eeldavad tööde teostamist ülevalt, st tööde teostamine eeldab ligipääsu korteritesse, millised ei kuulu ei kostjatele ega hagejatele. Kostjad on varasemalt korduvalt rõhutanud, et kostjatel puudub juurdepääs ülalasuvatesse korteritesse. Juhul, kui kohtuotsusega tõepoolest määrataks täitmisviis(id) kindlaks selliselt, et täitmiseks oleks nõutav juurdepääs ülalasuvatesse korterisse ning remondi teostamine ülevalt, asetaks see kostjad (täitemenetluse mõttes kostja I ehk sissenõudja) põhjendamatult äärmiselt ebasoodsasse olukorda. Juhul, kui hagejad ei täida niisugusel juhul kohtuotsust vabatahtlikult, sõltuksid kostjad kohtuotsuse TMS § 182 alusel täitmise korral otseselt ülalasuvate korterite omanikest, kes võivad, aga võivad ka mitte lubada remonttööde teostamist läbi nende omandis olevate korterite. Seega ei oleks kostjatel vähimatki tegelikku garantiid, et kohtuotsuse täitmine üldse kunagi toimuma saab. Kostjate hinnangul on ilmne, et hagejad soovivadki eelkõige saada lahendit, mille puhul kohus kirjutaks ette, et otsus tuleb täita ülemiste korterite kaudu. Kui niisugune lahend oleks olemas, saavad hagejad väita, et ülemiste korterite omanikud ei võimalda neil kohtuotsust täita, samuti ei saa seda faktiliselt teha kostja nende arvel. Seega olekski niisugune kohtuotsus hagejate eesmärgile vastav – saavutada olukord, kus jõustunud kohtuotsust tegelikkuses täitma ei peaks.
26.Kolmanda täitmisviisina (hagejate taotluse p 1.4.) pakuvad hagejad vahelae ehitamise altpoolt, s.t kostjate korterite kaudu. Nagu nähtub hagejate poolt viidatud dokumendist (IAOY Eesti filiaali 31/05/07 dokument, punkt 5.3 kolmas lõik), on selle variandi väljatöötaja ise märkinud, et seda lahendust ei saa pidada piisavaks lahenduseks löögimüra isoleerimiseks. Seega on üldse üllatav, et hagejad on pakkunud kohtuotsuse täitmiseks viisi, mille kohta selle väljatöötaja ise ütleb selgesõnaliselt, et kohtuotsus selle tulemusena täidetud ei saa. Loomulikult ei ole kostjatele vastuvõetav, et kohus määraks otsuse täimiseks niisuguse viisi.
27.Neljanda täitmisviisina (hagejate taotluse p 1.1.) näevad hagejad kolme eelkirjeldatud variandi alternatiivset kohaldamist. Kuna ükski eelkirjeldatud variantidest ei ole vastuvõetav, ei ole loomulikult vastuvõetav ka nende variantide „segu“.
28.TsMS § 368 lg 2 mõtteks ei saa olla kohtuotsuse täitmisviiside kindlaksmääramine numerus clausus. Sätte sõnastusest ilmneb, et hagejate nõue peab olema suunatud selle tuvastamisele, kas juhul kui hagejad teevad konkreetse toimingu, saab lugeda nende kohustuse täidetuks ehk teisisõnu, kas hagejatel on õigus täita kohtuotsust viisil x. TsMS § 368 lg 2 alusel esitatava tuvastushagi mõte on tagada hagejatele kindlus, et juhul kui nad täidavad kohtuotsusest tuleneva kohustuse tuvastushagi menetluse raames aktsepteeritud viisil, siis loetakse nende kohustus täidetuks ja lõppenuks. TsMS § 368 lg 2 alusel esitatava hagi mõtteks ei ole aga oluliselt piirata kohtuotsuse täitmise viise kinnise loeteluga.
29.Hagejate taotlus kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaks määramiseks ei vasta TsMS § 445 lõikele 1. TsMS § 445 reguleerib samas tsiviilasjas tehtava otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramist, s.t olukorda, kus kohus, lahendades tsiviilasja, määrab kindlaks samas tsiviilasjas tehtava otsuse täitmise korra ja/või tähtaja. Kõnealune norm ei anna alust määrata kindlaks, kuidas peaks toimuma teises tsiviilasjas tehtud otsuse täitmine. Seda seisukohta kinnitab sõnaselgelt ka Riigikohus oma otsuses käesolevas asjas (p 15). Käesolevas asjas saab kohus teha otsuse üksnes selle kohta, millisel viisil peaks või võiks toimuda täidetava kohtuotsuse täitmine. Tegemist on tuvastushagiga, mis selle edukuse korral võiks saavutada näiteks mingi konkreetse täitmisviisi kindlaksmääramise. Seega TsMS § 445 alusel saaks kohus põhimõtteliselt kindlaks määrata üksnes selle, millisel viisil ja korras ja/või ajal täidetakse käesolevas asjas tehtav otsus. Kuna käesolevas asjas tehakse hagi edukuse korral otsus, millega tuvastatakse mingi täitmisviis, oleks niisugune otsus (s.t täitmisviisi kindlaksmääramine) täidetud selle jõustumisega. Hagejate taotlus kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramiseks on seega esitatud teise kohtuotsuse suhtes, sellisena ei ole taotlusel aga seaduslikku alust ning see tuleb jätta rahuldamata.
2-07-20938
30.Kostjad taotlevad hagi läbivaatamata jätmist ning asjas menetluse lõpetamist; menetluse jätkamisel hagi rahuldamata jätmist ning kuni 13.10.2010 kantud menetluskulude jätmist hageja I kanda ja alates 14.10.2010 kantud menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kostja II menetluskulud tuleks jätta solidaarselt hagejate kanda. Hageja II hagi tuleks jätta läbi vaatamata ning hagi kostja II vastu tuleks jätta läbi vaatamata, kuna kumbki ei ole täitemenetluse osaline. TsMS § 368 lg 2 alusel esitatava tuvastushagi poolteks saavad olla täitemenetluse sissenõudja ja võlgnik. Kohtuotsuse põhjendused
31.Kohus, tutvunud hagejate poolt esitatud avalduste ja kostjate vastustega, poolte poolt esitatud tõenditega ning ärakuulanud pooled kohtuistungil, leiab, et hageja I hagi tuleb kostja I suhtes rahuldada ja kostja II suhtes jätta rahuldamata ning hageja II hagi jätta läbi vaatamata. Kohtuistungil osalenud poolte taotlusel arutas kohus asja hageja II kohalolekuta.
32.Hagejad esitasid kohtule hagi TsMS § 368 lg 2 alusel. Tegemist on tuvastushagiga, mille võib esitada täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle tekkinud vaidluse korral. Sellise hagi võib esitada sissenõudja või võlgnik. Hagejad esitasid hagi täitemenetluse võlgnikena. Hagi võib esitada nõudega tuvastada, kas täitedokumendist tuleneb hagejale mingi konkreetne õigus või kohustus. TsMS § 368 lg 2 teise lause kohaselt võib sellise nõudega tuvastushagi esitada täitedokumendi selgitamiseks ka muul juhul, kui täitedokumendi täitmise või toime üle on menetlusosaliste vahel tekkinud vaidlus. Hagejate tuvastushuvi tuleneb sellest, et nad on kohustatud täitma Tallinna Ringkonnakohtu 24.11.2006 otsusega neile pandud kohustust viia lepinguga vastavusse (53 dB) Welamus asuvate korteriomandite 10 ja 11 heliisolatsioon. Riigikohtu 28.04.2010 otsusega käesolevas asjas on tuvastatud, et kuna ringkonnakohus ei kirjutanud lahti, mida ta mõistab „lepinguga vastavusse viimisena“, on hagejatel TsMS § 368 lõikes 2 sätestatud tuvastushuvi olemas (otsuse p. 26).
33.Hageja II hagi tuleb jätta läbi vaatamata juhindudes TsMS § 423 lg 2 p 2. Kohtu hinnangul ei ole hagi esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. Nimetatu on isiku kohtusse pöördumise eelduseks vastavalt TsMS § 3 lõikele 1, mille järgi kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Hagejad esitasid kohtule TsMS § 368 lg 2 alusel tuvastushagi, kuna täitemenetluses tekkis vaidlus täitedokumendi tõlgendamise üle. Täitemenetluses on sissenõudjaks täitmisavalduse ja täitedokumendi esitanud kostja I ning võlgnikuks hageja I, kelle suhtes kostja I täitmisavalduse ja täitedokumendi täitmiseks esitas. TsMS § 368 lg 2 kohaselt võib sellise hagi esitada kas sissenõudja või võlgnik. Hageja II ei ole täitemenetluses ei sissenõudja ega võlgnik. Järelikult puudub tal õigus esitada TsMS § 368 lõikes 2 nimetatud tuvastushagi täitedokumendi selgitamiseks. Hageja II poolt esitatud hagi tuleb jätta ülalmärgitud põhjendustel läbi vaatamata.
34.Kostja I võttis hagi osaliselt õigeks 16.12.2010 menetlusdokumendis (III kd lk 40-50), mille kohaselt ei ole kostjatel vastuväiteid sellele, et vaidlusaluse täitedokumendi saab lugeda täidetuks, kui seda täidetakse hagejate 13.10.2010 menetlusdokumendi resolutsiooni p-des 1.2 või 1.3 kirjeldatud viisil ehk kui heliisolatsiooni lepinguga vastavusse viimiseks teostatakse töid läbi ülemiste korterite. Kostja I on nõustunud ka hageja I sooviga, et kohus määraks kindlaks kohtuotsuse täitmise korra (viidatud 16.12.2010 menetlusdokumendi p 12) – tööd teostatakse 12 nädala jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Tööde teostamise tõttu ülemiste korterite kaudu puudub vajadus ligipääsu omamiseks korteritesse 10 ja 11. Kostja I ei nõustu aga sellega, et kostjaid kohustataks tagama igapäevane juurdepääs korteritesse 10 ja 11 ja et heliisolatsiooni kontrollmõõtmised teostab IAOY Eesti filiaal. Mõõtmistulemuste erapooletuse tagamiseks peab vastavad mõõtmised teostama Tervisekaitseinspektsioon.
2-07-20938
35.Juhindudes Riigikohtu otsuse p-st 27 määratlesid hagejad hagi eseme ning taotlevad et kohus tuvastaks, et Tallinna Ringkonnakohtu 24.11.2006 otsuse tsiviilasjas nr 2-05-129 resolutsiooni punkti nr 2 saab XXX korteriomandite nr 10 ja nr 11 lagede heliisolatsiooni lepinguga vastavusse viimise kohustuse osas lugeda täidetuks, kas tööde teostamisega vastavalt IAOY Eesti filiaali 31.05.2007 dokumendis „W Tallinn. Vahelae piirdetarindi heliisolatsiooni tõstmine“ toodud juhistele ja joonistele D2, D3 või D4, ja selliselt, et korterites nr 10 ja nr 11 oleks vahelagede heliisolatsioon tasemel L’nw = 53 dB või alternatiivselt tööde teostamisega vastavalt juhistele ja joonisele D2 või alternatiivselt tööde teostamisega vastavalt juhistele ja joonisele D3 või alternatiivselt tööde teostamisega vastavalt juhistele ja joonisele D4.
36.Ka taotlevad hagejad kohtuotsuse täitmise korra ja viisi kindlaksmääramist. Kostjad vastuhagi ei esitanud omapoolse täitmise viisi kindlaksmääramiseks (Riigikohtu otsuse p 28), kuid esitas oma seisukohad.
37.Riigikohtu otsuse p-s 29 märgitu alusel peab kohus lähtuma põhimõtetest, millest lähtudes varasem hagi rahuldati, seega Tallinn Ringkonnakohtu 24.11.2006 otsuses märgitud põhimõtetest. Viidatud otsuse põhjenduste kohaselt leppisid pooled (käesoleva asja hagejad ja kostja I) korteriomandite müügilepingu ja asjaõiguslepingu lisa p-s 3 kokku vahelagede helikindluse 53 dB, mis on kooskõlas standardiga EVS 824:2003. Ringkonnakohtu otsuse järgi tuleb kostjaid (käesolevas asjas hagejad) kohustada tagama korterite heliisolatsiooni vastavusse viimine lepinguga (VÕS § 108 lg 6, § 222 lg 1, § 27 lg 2, § 77 lg 1).
38.Hageja I taotlusel määras kohus 27.09.2011 määrusega (III kd lk 106-108) ehitus-tehnilise ekspertiisi. Eksperdil tuli hinnata IAOY Eesti Filiaali 31.05.2007 dokumendis „WTallinn. Vahelae piirdetarindi heliisolatsiooni tõstmine“ (I kd lk 191-198) esitatud ehitustehnilisi lahendusi. 30.12.2011 ekspertarvamuses (III kd lk 132-155) leiab ekspert, et vähemalt üks IAOY Eesti Filiaali 31.05.2007 ekspertarvamuses pakutud lahendustest peaks tagama heliisolatsiooni viimise vastavusse standardis EVS 842:2003 esitatud nõuetega. Kõige väiksemat ehitustööde mahtu eeldab joonisel D4 esitatu (I kd lk 198), mille kohaselt tuleb olemasolev põrandakate eemaldada, aluspõrandale paigaldada elastne korgikummiplaat paksusega 5-6 mm (nt Kraiburg Relastec DamTec Standard), sellele paigaldada parkett (I kd lk 194). Nimetatud viis eeldab heliisolatsiooni lepinguga vastavusse viimist ülemise korteri kaudu. Dokument, mida ekspert ekspertiisi tegemiseks hindas, sisaldab ühe variandina heliisolatsiooni lepinguga vastavusse viimiseks tööde teostamist korterite 10 ja 11 lagedele kaudu - Knaufi vibreerimist summutava riputi CD60/27 või muu sarnase süsteemi profiilidele paigaldamine (I kd lk 194, 196).
39.Hageja poolt esimesena esitatud nõue sisaldab kõiki järgnevaid alternatiivseid nõudeid. Kohus asub seisukohale, et ei ole vajalik ja otstarbekohane määrata kindlaks konkreetset tööde teostamise viisi - IAOY Eesti Filiaali 31.05.2007 ekspertarvamuse osas „Juhised“ märgitud p-d 5.1, 5.2, 5.3 (I kd lk 194), mille kirjeldus vastab joonistele D3, D4, D2 (I kd lk 197, 198, 196) ning rahuldab hageja poolt esitatud esimese nõude – Tallinna Ringkonnakohtu 24.11.2006 otsuse tsiviilasjas nr 2-05-129 resolutsiooni p 2 märgitud kohustuse, viia lepinguga vastavusse korteriomandite nr 10 ja nr 11 lagede heliisolatsioon, täitmiseks on hagejad kohustatud teostama tööd vastavalt IAOY Eesti filiaali 31.05.2007 dokumendis „W Tallinn. Vahelae piirdetarindi heliisolatsiooni tõstmine“ toodud juhistele ja joonistele D2, D3 või D4, ja selliselt, et korterites nr 10 ja nr 11 oleks vahelagede heliisolatsioon tasemel L’nw = 53 dB. Kohus ei pea võimalikuks valida konkreetset tööde teostamise viisi ja seda hagejatele kohustuslikuks teha, kuna väljapakutud tööde teostamise viisidest 2 eeldavad tööde tegemist korteriomandite 10 ja 11 peal asuvate korteriomandite kaudu. Kuna nimetatud korteriomandite omanikud ei ole käesoleva menetluse osalised, ei saa kohus neile käesolevas asjas tehtava kohtuotsusega kohustusi panna.
2-07-20938 Küll aga saavad hagejad nendega ise kokku leppida tööde tegemises nende korteriomandite kaudu, juhul kui see on vajalik. 09.12.2010 kohtuistungil (III kd lk 35 pöördel) leidis ka hageja I, et kohus võib määrata alternatiivselt kõik hageja poolt taotletud tööde teostamise viisid, millest täitmiseks valivad hagejad ühe. Samal kohtuistungil olid kostjad seisukohal, et hagejad võivad ise valida, mis viisil nad kohtuotsust täidavad (III kd lk 35 pöördel), kostjatel on ükskõik, mis viisi hagejad valivad. Sellisele seisukohale asumisel arvestab kohus ka Riigikohtu seisukohaga (otsuse p 13), mille järgi tuleb kohtul asja lahendamisel (hagi rahuldamise korral) otsustada, milleks on kummalgi hagejal otsuse järgi õigus või kostjal kohustus ning kohtuotsuse resolutsioonist peavad nähtuma selle täitmise üldised parameetrid (lahendi detailsus peab jääma mõistlikesse piiridesse.
40.Tulenevalt Riigikohtu otsuse p-st 33 põhjendas hageja I kostja II kaasamist. Kuigi kostja II on täitemenetluse väline isik, on täitedokumendis väljendatud kostja I isiklik nõue suunatud tööde tegemisele kostja II korterites. Kohtule esitatud tõenditest – täitmisavaldus, täitmisteade, teade täitemenetluse kohta (I kd lk 38, 39-40, 41) – nähtuvalt toimub kostja I avalduse alusel täitemenetlus hageja I suhtes. Hageja II täitemenetluses ei osale. Kuna TsMS § 368 lg 2 järgi võib hagi esitada täitemenetluses tekkinud vaidluse korral täitedokumendi tõlgendamise üle sissenõudja või võlgnik, tuleb hageja II hagi jätta läbi vaatamata. Hageja II täitemenetluses ei osale, seega puudub tal hagi esitamise õigus. Samal põhjusel ei ole kostja II vastu hagi esitamine lubatav. Kostja II ei ole täitemenetluse osaline ning hagi tema vastu tuleb jätta läbi vaatamata.
41.Juhindudes TsMS § 445 tuleb hageja I taotlusel kindlaks määrata kohtuotsuse täitmise kord ja tähtaeg. Käesoleva kohtuotsuse ja Tallinna Ringkonnakohtu 24.11.2006 otsuse tsiviilasjas nr 2-05-129 resolutsiooni punktist nr 2 tuleneva XXX korteriomandite nr 10 ja nr 11 lagede heliisolatsiooni lepinguga vastavusse viimise kohustuse täitmiseks peab: 1) hageja I vajalikud ehitustööd teostama 12. nädala jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest tsiviilasjas nr 2-07-20938; 2) kostjal I on kohustus tagada 12 nädala jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest tsiviilasjas nr 2-07-20938 tööde teostamiseks ligipääs Tallinnas W asuva elamu korteritesse nr 10 ja nr 11 juhul, kui hageja I teostab tööd korterite nr 10 ja 11 lagede kaudu; 3) heliisolatsiooni kontrollmõõtmised teostab Tervisekaitseamet teisel või neljandal tööpäeval pärast 12-nädalase tööde teostamise tähtaja möödumist.
42.Hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 132 lg 1 alusel on hagihind 958,67 eurot (15 000 krooni).
43.Hageja I taotles kohtuistungil menetluskulude jätmist kostjate kanda. Menetluskulude määramisel on kostjad palunud arvestada, et nemad ei ole kohtusse pöördumist põhjustanud (09.12.2010 kohtuistungi protokoll) ning 16.12.2010 menetlusdokumendis leidis kostja I, et kuni 13.10.2010 kantud menetluskulud tuleks jätta hageja I kanda ja alates 14.10.2010 kantud menetluskulud jätta poolte endi kanda arvestades, et kuni haginõude täpsustamiseni 13.10.2010 tekkisid menetluskulud menetluses, mille aluseks oli võimatu nõue. Kostja I taotleb menetluskulude määramisel lähtuda TsMS § 168 lg 2 ja § 162 lg 1. Arvestades, et kohus jättis hagi kostja II vastu rahuldamata, tuleb kostja II menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta võrdsetes osades hagejate kanda. Juhindudes TsMS § 168 lg 2 tuleb hageja II menetluskulud jätta tema enda kanda seoses tema poolt esitatud hagi läbi vaatamata jätmisega. Kohus nõustub kostja seisukohaga ning jätab kuni 13.10.2010 tekkinud kostja I menetluskulud hagejate kanda võrdsetes osades kuna tulenevalt Riigikohtu 28.04.2010 otsusest (p 27) kuni selle ajani ei olnud hagejad esitanud seadusele vastavat nõuet, mida kohus pidanuks lahendama. Alates 14.10.2010 tekkinud kostja I menetluskulud ja hageja I menetluskulud jätta kummagi
2-07-20938 poole enda kanda TsMS § 162 lg 4.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.