Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

Asjaolud ja hagejate nõue AS Hansa Liising Eesti ja OÜ Wismari 32a esitasid 01.06.2007 Harju Maakohtule hagi Toomas Tsoppi ja Eve Tsoppi vastu kohtuotsusest tuleneva kohustuse täidetuks tunnistamiseks ja täitedokumendi selgitamiseks. Toomas Tsoppi hagi alusel on Tallinna Ringkonnakohtu 24.11.2006 otsusega tsiviilasjas 2-05-129 kohustatud AS Hansa Liising Eesti ja Wismari 32 OÜ tasuma 12 787 krooni, kõrvaldama Tallinnas Wismari 32a elamus asuvates korterites xx ja xx sadevete läbijooksu probleem ja viima lepingutega vastavusse korteriomandite xx ja xx heliisolatsioon ning tasuma kohtukulud 32 120 krooni. Nimetatud otsus kehtib ka Eve Tsoppi kui kõnealuste korterite omaniku ja Toomas Tsoppi õigusjärglase suhtes. Kostja avalduse alusel on kohtutäitur Marek Laanemets algatanud täitemenetluse nr 014/2007/290. Kostja poolt esitatud hagiavalduses nimetatud ja kohtuotsusega tuvastatud asjaolud nimetatud korterites esinevate puuduste – sadevete läbijooksu probleem ja heliisolatsiooni puudulikkus – kohta on täitemenetluse ajaks osaliselt kõrvaldatud. Sellele vaatamata ei ole täitemenetlust lõpetatud vaid antud hagejatele täiendav tähtaeg kohtuotsuse täitmiseks. Sissenõudja leiab, et ringkonnakohtu otsus ei ole täidetud. Hagejatele teadaolevalt on kostjatel kavatsus täita kohtuotsus ise, hagejate arvel, ja sellise tegevuse lubamise võimalikkusele on kohtutäitur tähelepanu ka juhtinud. Nii on kostjad esitanud kohtutäiturile Sunny Holidays OÜ Uniguestay hotelli ZEN sviidi ja hotelli L`Ermitage toa pikaajalise majutuse pakkumise, mille kohaselt sisaldab majutus hommikusööki, parkimist, kusjuures ööbimise hind on kuni 1250 krooni ühe öö kohta. Kostja on esitanud kohtutäiturile OÜ Siim Ehitus hinnapakkumise erinevate tööde tegemiseks kogusummas 835 183, 90 krooni. Täitemenetluse alguses ei võimaldatud hageja esindajal siseneda kohtuotsuse täitmiseks kõnealustesse ruumidesse. Kohtutäitur Marek Laanemetsa koostatud akti kohaselt toimus 23.04.2007 kohtuotsuse vabatahtliku täitmise kontroll, mille juures viibisid nii hageja kui kostja. Vaatamata hageja taotlusele ei osanud ei kostja ega kohtutäitur anda selgitusi sadevete läbijooksu kohta ega näidata vastavaid kahjustusi. Hagejad on seisukohal, et ringkonnakohtu otsus on täidetud kohustuse osas kõrvaldada sadevete läbijooksu probleem. Kuigi sisuliselt on kohtuotsus selles osas täidetud, võib sellele vaatamata sissenõudja ja kohtutäituri tegevusega kaasneda hagejate kohustus hüvitada täitemenetluse kulud, mis ületavad 835 183, 90 krooni, siis on hagejatel õigustatud huvi tuvastamaks, et hagejatel puudub kohustus sadevete läbijooksu probleem lahendada. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt peab vaidlusaluste korterite vahelagede helikindlus olema vastavalt korterite müügilepingule 53 dB. Kohtuotsusega kohustati hagejaid nimetatud lepingust tuleneva nõudega korterid vastavusse viima. Kuna kõnealuste korterite vahelagede heliisolatsioon sõltub muuhulgas ka kõrgemal korrusel asuvates korterites juba osaliselt tehtud või tulevikus tehtavatest põrandatöödest (näiteks parketi ja selle aluskihtide paigaldamine), siis lepiti kohtuotsuse täitmise kontrollimisel 23.04.2007 kokku, et kahe nädala jooksul teostatakse heliisolatsiooni kahepoolsed mõõtmised. Kokkulepitud päeval lubas kostja vaidlusalusesse korterisse küll hagejate poolt valitud mõõtmistööde tegijad, kuid ei lubanud spetsialistidel mõõdistustöid teostada. Seega on kostja sisuliselt takistanud hagejatel kohtuotsust täita. Jätkuvalt on ebaselge, millistes ruumides konkreetselt ei vasta heliisolatsioon jätkuvalt lepingule ja millised töid tuleb korterite lepingule vastavusse viimiseks teostada. Kostja plaanib lisaks heliisolatsiooni parandamisele suunatud töödele teha hagejate arvel ka korterites toreduslikke parendusi, mis ei ole kohtuotsuse täitmiseks vajalikud. Lisaks on Toomas Tsoppi poolt plaanitavad tööd ebaproportsionaalselt ja põhjendamatult kõrgete hindadega.

Täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest tulenevalt ei ole kohtutäitur pädev lahendama küsimusi tehtavate tööde mahu ja kulu osas, mistõttu paluvad hagejad tuvastada, kuidas tuleb ringkonnakohtu otsust täita. Kostjate vastus Kostjad leidsid, et kohus peaks jätma hagiavalduse TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, kuna hagi ei ole esitatud seadusega kaitstud õiguste ega huvide kaitseks ega eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Hagejate esitatud nõuded on õiguslikult võimatud ning hagejad püüavad vaidlustada jõustunud kohtulahendit. Hagejad soovivad, et kohus tuvastaks, et sadevete läbijooksu probleemi kõrvaldamise osas on hagejad oma kohustuse juba täitnud. Konkreetset küsimust reguleerib erinormina TMS § 221 ning TsMS § 368 lg 1 ei kuulu seetõttu kohaldamisele. Hagejad saaksid TMS § 221 lg 1 alusel hagi esitada, kui peale kohtuotsuse jõustumist oleks tekkinud mingi vastav alus. Kuna hagejad ei ole probleemi kõrvaldanud, siis TMS § 221 lg 2 kohaselt ei ole hagejatel võimalik esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Hagejate nõue tuvastada, millistes ruumides tuleb heliisolatsiooni lepinguga vastavusse viia ning milliseid töid tuleb selleks teha, ei põhine seadusel. Hagejate viidatud TsMS § 368 lg 2 ei ole antud asjaoludele kohaldatav. Hagejate väide, justkui oleks poolte vahel vaidlus, milliseid töid ja kus peavad hagejad tegema, ei vasta tõele. Sissenõudja ei kirjuta hagejatele ette, milliseid töid ja kus nad peaksid tegema. Kuna nii sissenõudjal kui võlgnikel puudub ehitusalane pädevus, siis ilmselgelt peaks need küsimused otsustama vastavateks töödeks palgatud ehitaja. Täitedokument on selge, küsimus sellest, kus ja milliseid töid selleks peab tegema, ei kuulu kohtu pädevusse ning niisuguse kujuteldava tööde nimekirja koostamine ei kvalifitseeru „täitmiseks vajaliku asjaoluna“, mille tuvastamist oleks võimalik hageda. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Hagejate väited on paljasõnalised ja tõendamata. Hagejad ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit ega ole ka suuliselt selgitanud, millises osas on sademete läbijooksu probleem lahendatud. Hageja on esitanud sademete läbijooksu probleemi lahendamisena kohtutäitur Marek Laanemetsa poolt 23.04.2007 koostatud akti. Hagejad väidavad, et 23.04.2007 on tuvastatud, et probleem, mille ringkonnakohus on tuvastanud, tegelikkuses ei ole. Samas ei ole hagejad peale kohtuotsuse jõustumist teinud midagi probleemi lahendamiseks. Ka kostjad ega keegi kolmas isik ei ole sadevete läbijooksu probleemi hagejate eest kõrvaldanud ja hagejatel lasub jätkuvalt kohustus vastav probleem kõrvaldada. Maakohus asus seisukohale, et hagejad soovivad Tallinna Ringkonnakohtu lahendi tõlgendamise varjus Harju Maakohtult sisuliselt uut lahendit. TsMS § 456 lg 1 kohaselt jõustunud kohtuotsust ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. Tallinna Ringkonnakohtu 24.11.2006 otsus on piisavalt selge. Ringkonnakohtu jõustunud otsusega on hagejatel kohustus viia korterite lagede heliisolatsioon vastavusse poolte vahel sõlmitud 16.02.2004 lepinguga, mille lisa p-s 3 on pooled kokku leppinud vahelagede helikindluse 53 dB, mis on kooskõlas standardiga EVS 824:2003. Kohtul puudub ehitusalane pädevus, kus ja milliseid töid peab tegema, et heliisolatsioon oleks lepingule vastav. Kohtuotsus on täidetud siis, kui heliisolatsioon on viidud vastavusse poolte vahel sõlmitud lepinguga. Poolte vahel puudub vaidlus, milliseid töid ja kus peavad hagejad tegema. Hagejad leiavad, et heliisolatsiooni on võimalik korterites viia lepinguga vastavusse kõrgemal korrusel asuvates

korterites parketi ja selle aluskihtide paigaldamisega. Kuna kostjad sellele vastu ei vaidle, siis vaidlus puudub. Hagejad ei ole tõendanud, et kostjad oleksid takistanud neil Tallinna Ringkonnakohtu otsust täitmast. Kostjad ei saakski takistada hagejaid kõrgemal korrusel asuvates korterites tööde tegemist. Võlgniku esindaja on küll helistanud kostjatele ja teatanud, et kõigepealt oleks vajalik teostada mõõtmisi ja kostja on vastanud, et kui mõõtmised on vajalikud, peab mõõtjal olema mõlema poole usaldus. Vajalikud mõõtmised on teostatud tsiviilasjas 2-05-129. Jõustunud kohtulahendit ei saa käesolevas menetluses vaidlustada, seega enne kohtuotsuse täitmisi ei ole mõõtmised vajalikud. Mõõtmised on vajalikud pärast Tallinna Ringkonnakohtu 24.11.2006 tehtud kohtuotsuse täitmist. TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. TMS § 221 lg 2 kohaselt nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul on lubatud üksnes juhul, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Seda alust käesoleval juhul ei ole. Apellatsioonkaebus Hagejad paluvad apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada või saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud jätta kostjate kanda. Maakohus hindas ebaõigesti tõendeid ning jättis eelmenetluses ja ka otsuse resolutsioonis lahendamata hagejate tõendite kogumise taotlused. Kohus jättis rahuldamata hagejate nõude tuvastada, millistes Wismari 32a asuvate korterite xx ja xx ruumides tuleb viia lagede heliisolatsioon lepinguga vastavusse (L’nw = 53 dB) ning milliseid töid tuleb heliisolatsiooni lepinguga vastavusse viimiseks teostada. Kohus saanuks vastava nõude alusel otsuse resolutsioonis anda pooltele ja ka kohtutäiturile selge juhise, mida tuleb ringkonnakohtu otsuse vastavas osas täitmiseks teha. Sellisel juhul oleks ka selge, kas hagejad peavad ringkonnakohtu otsuse alusel kostjaid näiteks toitlustama. Ringkonnakohtu otsus on ebaselge, sest see võimaldab kostjatel rikastuda hagejate arvel kulutuste tõttu, mille kandmist kostjad eelnevas menetluses ei nõudnud. Täitedokumendi tõlgendamisele suunatud hagi tuleb kohtul igal juhul rahuldada, välistamaks pooltevahelised edaspidised vaidlused selle üle, kuidas jõustunud kohtuotsust tuleks täita. Kostjad soovivad ringkonnakohtu otsuse täitmist enda poolt valitud viisil ja hagejate arvel ning takistavad otsuse täitmist hagejate poolt. Samas on ringkonnakohtu otsus ebaselge osas, milliseid töid tuleb heliisolatsiooni lepinguga vastavusse viimiseks teha. Selgus selles, kus ja milliseid töid tuleb ringkonnakohtu otsuse täitmiseks teha, on oluline välistamaks alusetut hagejate arvel rikastumist. Nimelt täitemenetluse raames soovib Toomas Tsopp nõuda Swedbank Liising AS-lt 911 493, 90 krooni, samas kui korterite eest tasuti 2 700 000 krooni. Selgus ringkonnakohtu otsuse osas on vajalik ka seepärast, et korterite ehitustehniline seisukord on muutunud pärast tsiviilasjas 2-05-129 heliisolatsiooniga seotud asjaolude tuvastamist (30.09.2004) ja pärast korterite kostjatele võõrandamist vastavalt 16.02.2004 ja 07.02.2005 lepingute alusel. Kui ehitustehniline olukord oleks muutumatu, puudunuks kostjatel vajadus pärast ringkonnakohtu otsuse jõustumist veelkord korterites mõõtmisi teostada. Vastavaid mõõtmisi aga teostati. Kindlasti puudub ringkonnakohtu otsuse alusel kohustus hüvitada kostjatele viimaste toitlustamine, hotellis elamine jne. Asjaolu, et hagejad esitasid menetluse käigus oma nägemuse, kuidas kõnealune kohtuotsusega tuvastatud kohustus täita, ja kostjad sellele vastu ei vaielnud, toob jätkuvalt kaasa kohtuotsuse ebaselguse, sest poolte kokkuleppelisel viisil otsuse täitmine on välistatud ainuüksi kostjate soovimatuse tõttu lubada korteritesse hagejate poolt nimetatud spetsialiste. Samas saab täitur juhinduda täitemenetluses vaid otsuse resolutsioonist. Resolutsioonist jääb aga ebaselgeks, kas

hagejad peavad heliisolatsiooni lepinguga vastavusse viimiseks hüvitama kostjate toitlustamise jms kulud ning kus ja milliseid töid tuleb teha. Tulenevalt täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest puudub täituril pädevus hindamaks, kas TMS § 182 alusel täitmise lubamisel hageja arvel kantavad kulutused on kooskõlas täidetava ringkonnakohtu otsuse resolutsiooniga. Oluline on siinkohal, et kostjad soovivad jätkuvalt ringkonnakohtu otsuse täitmise nimel just toitlustamise, hotellis majutamise, parkimise ja ebamõistlike ehitustööde kulutuste hagejate arvel kandmist. Hotellis elamise kulude hüvitamise osas on tähelepanuväärne, et Toomas Tsopp elab Lätis, kus talle on käesolevas asjas ka menetlusdokumente kätte toimetatud. Hagi kuulunuks rahuldamisele, sest kostjad ei vaielnud vastu hagejate poolt pakutud viisile, kuidas ringkonnakohtu otsust täita. Kohus, arvestades kostjate vastava avaldusega, saanuks tuvastada, et ringkonnakohtu otsus tuleb täita Insinööritoimisto Akukon OY Eesti filiaali 31.05.2007 ekspertarvamuses loetletud alternatiivsetel viisidel või alternatiividest esimesel viisil. Vastava otsusega langenuks ära küsimused, kas ringkonnakohtu otsuse täitmine näeb ette näiteks kostjate toitlustamise, prahi käsitsi tassimise, kostjate hotellis majutamise jne. Maakohus jättis täitmata eelmenetluse ülesanded. Õigusriigi põhimõtetega vastuolus on kohtu poolt hagi rahuldamata jätmine ainuüksi seetõttu, et kohtul puuduvad mingisuguses valdkonnas spetsiifilised eriteadmised. Kohus saanuks tugineda tuvastusnõude lahendamisel vastavat ehitusalast pädevust omava riiklikult tunnustatud eksperdi arvamusele. Hagejad esitasid taotluse ekspertiisi määramiseks 05.09.2008 ja kordasid taotluse juurde jäämist ka veel 27.03.2009. Maakohus jättis vastava hagejate taotluse lahendamata. Samuti jättis maakohus lahendamata hagejate 15.08.2008 taotlused tunnistajate ülekuulamiseks. Eelnimetatud taotluste lahendamata jätmise tõttu on jätkuvalt selgusetu, kas ringkonnakohtu otsuse täitmiseks tuleb kostjaid toitlustada ja majutada, kas kostjate poolt esitatud OÜ Siim Ehituse pakkumises loetletud töödega on võimalik korterite heliisolatsiooni parandada, kas Insinööritoimisto Akukon Oy Eesti filiaali ekspertarvamuses nimetatud viisidel on võimalik heliisolatsiooni parandada, milliseid töid ja kus on otstarbekas heliisolatsiooni parandamiseks teha. Hagejad on tõendanud ja põhistanud sadevete läbijooksu probleemi lahenemist. Sadevete läbijooksu probleemi lakkamist kajastav tõend sisaldub toimiku I köite lk 46 ja ka lk 188-190. Hagejate seletus sadevete läbijooksu probleemi lahendamise kohta sisaldub toimiku I köite lk 7, samuti lk 163–173. Samuti põhistasid hagejad sadevete läbijooksu probleemi likvideerimist hoone IV korrusel (kostjate korterist korrus kõrgemal) asuvate korterite xx ja xx ühise rõdu sadevete äravoolu trapi ja toru ummistuste puhastamisega. Vastava toru puhastamise osas vaidlus puudub. Sadevete läbijooksu probleem ei ole hiljem kordunud ka vihmaperioodidel. Sellele vaatamata kostjad väidavad, et sadevete läbijooksu probleem eksisteerib jätkuvalt ja 23.04.2007 kohtuotsuse vabatahtliku täitmise kontrolli käigus tehti veekahjustusest ka fotod. Kostja on jätnud vastavad fotod esitamata ning neid ei sisaldu ka täitetoimikus. Kostjate esitatud 02.09.2008 ja 04.04.2008 aktid on aga koostatud vaid kostjate endi taotlusel, hagejaid vastavate aktide koostamisse kaasamata. Maakohus ei ole vastavatele aktidele oma põhjendustes ka tuginenud. Seega on kostjate väited sadevete läbijooksu probleemi jätkuva olemasolu kohta paljasõnelised ja tõendamata. Sadevete läbijooksu probleem on lahenenud ja see on fikseeritud kohtutäitur Marek Laanemetsa poolt koostatud 23.04.2007 aktiga. Kontrollimise juures viibisid nii hagejad kui Toomas Tsopp. Ei kostja ega kohtutäitur osanud kohtuotsuse täitmise kontrollimisel vaatamata hagejate esindaja vastavatele korduvatele taotlustele sademete läbijooksu kohta selgitusi anda ega vee läbijooksu kahjustusi näidata. Kontrolli läbiviimisel ei fikseeritud korterites sademete läbijooksu probleemi. Seega sademete läbijooksu

probleem kõnealustes korterites puudub ja ringkonnakohtu 24.11.2006 otsus on vastavas osas sisuliselt täidetud. Hagejad ei vaidlusta asjaolu, et sadevete läbijooksu probleem esines enne ringkonnakohtu otsuse jõustumist. Jõustunud otsuses tuvastati sadevete läbijooks 21.03.2006. Hagejad on jätnud väited vastava asjaolu vaidlustamise kohta esitamata. Seetõttu on maakohus eksinud põhjendusega, justkui hagejad sooviksid vaidlustada jõustunud ringkonnakohtu otsust. Vastus apellatsioonkaebusele Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ning paluvad jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsus Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et Harju Maakohtu kaevatav otsus tuleb menetlusõiguse normide rikkumise tõttu tühistada ning vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 3 saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hagejad taotlevad kohtuotsuse tõlgendamise varjus Harju Maakohtult sisuliselt uut lahendit. Hagejad pöördusid kohtusse hagiga, millest esimeseks nõudeks oli tuvastada, et kohtuotsusest tulenev kohustus on täidetud. Tallinna Ringkonnakohtu 24.11.2006 otsusega tsiviilasjas 2-05-129 kohustati hagejaid Tallinnas Wismari 32a asuva elamu korterites xx ja xx kõrvaldama sadevete läbijooksu probleem ja viima lepingutega vastavusse korterite heliisolatsioon. Hagejate väitel on pärast mõõdistamist, kuid enne kohtulahendit, paigaldatud IV korrusel paiknevatesse ruumidesse täiendavad heliisolatsiooni plaadid, samuti ei esine sadevete läbijooksu. Hagejad on lisanud hagile ka mitmeid tõendeid, samuti esitanud neid ka edasise menetluse käigus. Nii näiteks esitasid nad OÜ Wismari 32a poolt 15.03.2007 kostjate esindajale O. Saamele saadetud kirja (tl 188-190, I köide), milles on eelnimetatud asjaolusid kajastatud ning rõhutatud vajadust (kohustuse nõuetekohaseks täitmiseks) teostada uus mõõdistus, selgitamaks välja konkreetsete ruumide osas vajaliku töö. Sadevete varasema läbijooksu põhjusena nimetatakse selles kirjas IV korruse korterite xx ja xx ühise rõdu sadevete äravoolu trapi ja toru ummistuse tagajärjel vee liigset kogunemist, mis on kõrvaldatud (ummistunud toru puhastamise järgselt veekahjustused lõppesid). Analoogset seisukohta on hagejad väljendanud ka edaspidi. Ka 15.09.2008 istungi protokollist (tl 103-104, II köide) nähtuvalt ei suutnud pooled ühiselt tuvastada, millised on vajalikud tööd (ning kas selleks vajab praegune olukord fikseerimist, s.o mõõdistamist), seejuures kordasid hagejad oma seisukohta sadevete läbijooksu puudumise kohta. Maakohus leidis, et ta ei ole pädev hindama, kus ja milliseid töid peab tegema heliisolatsiooni lepinguga vastavusse viimiseks, sest tal puudub ehitusalane pädevus. Sadevete läbijooksu osas leidis kohus, et selle kõrvaldamiseks ei ole midagi tehtud, seega tuleb läbijooks hagejatel kõrvaldada. Sisuliselt on maakohus keeldunud hagejate nõudeid lahendamast, jättes seejuures hinnanguta nii hagejate väited kui nende esitatud tõendid. Kohus jättis lahendamata hagejate taotlused tõendite kogumiseks. 05.09.2008 esitasid hagejad taotluse ekspertiisi määramiseks (tl 90-95, II köide), selle taotluse osas ei ole maakohus seisukohta võtnud. Samuti jättis maakohus lahendamata hagejate 15.08.2008 taotluse (tl 65-72, II köide) tunnistajate ülekuulamiseks. Kolleegium nõustub apellantidega, et maakohus jättis käesoleva vaidluse menetlemisel täitmata eelmenetluse ülesanded. TsMS § 392 lg 1 p-de 1, 3 ja 4 kohaselt selgitab kohus eelmenetluses välja hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes, menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta. TsMS § 392 lg 3 kohaselt

võib kohus eelmenetluse ülesannete täitmiseks nõuda menetlusosalistelt selgitusi ja neid küsitleda. Neid menetluslikke kohustusi ja võimalusi ei ole maakohus täitnud ega kasutanud. Eelmenetluse ülesannete täitmata jätmine ei võimaldanud tuvastada asjas tähtsust omavaid asjaolusid ega teha seaduse nõuetele vastavat kohtulahendit. Kaevatav kohtuotsus ei vasta TsMS §-st 436 tulenevatele nõuetele. TsMS § 442 lg 8 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Hagi rahuldamata jätmine põhjusel, et hagejate väited on paljasõnalised ja tõendamata, ei ole antud juhul kooskõlas menetlusõiguse normidega. TsMS § 230 lg-te 1 ja 2 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kusjuures kohus võib teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Hagejad esitasid kohtule nii dokumentaalseid tõendeid kui taotlesid tunnistajate ülekuulamist ja ekspertiisi määramist. Kohus ei andnud hinnangut enamusele hagejate väidetest ja nende tõendamiseks esitatud tõenditest, samuti jättis lahendamata tõendite kogumiseks esitatud taotlused. Kuna maakohus on jätnud tuvastamata asjas tähtsust omavad asjaolud, ei ole ringkonnakohtul võimalik teha asjas uut otsust. Poolte kaebeõiguse tagamiseks ei saa teise astme kohus tuvastada asjaolusid ja hinnata tõendeid, mida esimese astme kohus tuvastanud ega hinnanud pole. Apellatsioonimenetluses ei ole võimalik täita eelmenetluse ülesandeid ning tõendite hindamise alusel tuvastada esmakordselt faktilisi asjaolusid, sest siis oleks poolte kaebeõigus ebaproportsionaalselt piiratud. Kassatsioonimenetluse eripära arvestades ei ole selles menetluses võimalik kaevata tõendite hindamise ja faktiliste asjaolude tuvastamise peale, mistõttu kaotaksid pooled võimaluse selles osas otsust vaidlustada. Menetluskulud jaotatakse poolte vahel asja uuel läbivaatamisel.

Ü. Jänes

R. Allikvere

K. Paal

Otsus on osaliselt tühistatud Riigikohtu 28 04 2010 otsusega nr 3-2-1-31-10

RESOLUTSIOON

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.